2-17-11472/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-11472

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

18. detsember 2017, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-11472

Tsiviilasi

TCM Estonia OÜ hagi Aivar Meikase vastu 1738,12 euro

nõudes

Tsiviilasja hind

1738,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja TCM Estonia OÜ (rk 12003417; asukoht Mustamäe

tee 16, 10617 Tallinn), esindaja Anne-Liis Veski, e-post

anne-liis.veski@okincure.ee;

kostja Aivar Meikas (ik XXX; elukoht XXX; e-post: XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada TCM Estonia OÜ hagi Aivar Meikase vastu osaliselt.

2. Välja mõista Aivar Meikaselt TCM Estonia OÜ kasuks 1433,19 eurot põhinõude

katteks.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud 82% ulatuses Aivar Meikase kanda ja 18% ulatuses TCM

Estonia OÜ kanda.

5. Määrata tsiviilasjas nr 2-17-11472 TCM Estonia OÜ menetluskulude rahaliseks

suuruseks 375 eurot, millest 225 eurot on riigilõiv ning 150 eurot lepingulise esindaja

kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.

6. Välja mõista Aivar Meikaselt TCM Estonia OÜ kasuks menetluskulud 307,50 eurot.

7. Välja mõista Aivar Meikaselt TCM Estonia OÜ kasuks viivis menetluskulult

307,50 eurot alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu

üleandmisega 20.11.2017. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt kohtule vastanud.

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

2(3)

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

TsMS § 407 lg 1 järgi rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

Hageja on esitanud kohtusse hagi kostjalt laenulepingu järgse võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 1474,81 eurot, intressi 163,31 eurot ja

kahju 100 eurot.

TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vaidlus puudub selles, et kostja on 27.10.2015 esitanud Omaraha OÜ portaalis

www.omaraha.ee 1490 euro väljastamiseks laenutaotluse, mis on rahuldatud. Sellega on kohtu

hinnangul sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 tähenduses (27.10.2015 kehtinud

redaktsioon), mille kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Kuigi Omaraha OÜ tegutses portaalihaldurina laenuvahendajana, ei ole tegemist eraisikute

(kostja ja investorid) vahel sõlmitud laenulepinguga. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 2 lg-te 2 ja 3 kohaselt kohalduvad antud laenulepingule tarbijakrediidilepingu

sätted.

Kohus märgib, et kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõttes, on

seadusandja kehtestanud imperatiivsed miinimumnõuded, mille eesmärgiks on tagada tarbija

piisav teavitamine krediiditingimustest lepingu sõlmimisel ning kaitsta sellega tarbijat

tarbijakrediidilepingust

tulenevate

maksekohustuste

rikkumisega

seotud

negatiivsete

tagajärgede eest (antud juhul VÕS §-d 404, 406, 408).

Kohtu

hinnangul

ei

ole

tarbijast

kostjat

enne

lepingu

sõlmimist

teavitatud

tarbijakrediidilepingu olulistest tingimustest. Kuigi kostjapoolne tahteavaldus, mis on

suunatud tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste võtmisele, on kirjalikus vormis (VÕS

§ 404 lg 1 esimene lause), ei sisaldu tahteavalduses VÕS § 404 lg 2 p 2 kohaselt kõik VÕS

§ 4031 lg 1 p-des 1–11 nimetatud andmed, eeskätt krediidiandja nimi ja aadress, kõigi tarbija

poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete

kogusumma ning krediidi kulukuse määr aasta kohta.

VÕS §-s 408 on sätestatud lepinguvormi järgimata jätmise tagajärjed. Kuna vaidlust ei ole

selles, et kostja on saanud laenu kätte, on vaidlusalune leping kehtiv (VÕS § 408 lg 2). Samas

tuleb VÕS § 408 lg 4 järgi lugeda kostja osas krediidi kulukuse määra ning kõigi tarbija poolt

krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma

märkimata jätmise tõttu lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.

Eeltoodust tuleneb, et hagejal on õigus saada intressi alates 27.10.2015 kuni 05.04.2016

(lepingu ülesütlemise aeg) maksimaalselt 0,33 eurot (intressi arvestus on tehtud

intressikalkulaatorit

(www.viivisekalkulaator.ee)

kasutades).

Samas

nõuab

hageja

hagiavalduses kostjalt 163,31 euro väljamõistmist intressi katteks olukorras, kus hageja on

kostja poolt tagasi makstud 57,13 eurost arvestanud intressi katteks 41,94 eurot ja laenu

põhiosa katteks 15,20 eurot.

Kuivõrd kostja on hagejale intressi katteks tasunud 41,94 eurot, ei ole hageja nõue kostjalt

163,31 euro väljamõistmiseks intressina põhjendatud ja VÕS § 415 lg 2 p 2 alusel tuleb

arvestada 41,61 eurot (41,94 – 0,33) võlgnetava põhisumma katteks. Arvestades laenusumma

3(3)

katteks tasutud 15,20 euroga, tuleneb eeltoodust, et hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 108

lg 1 alusel kohustuse täitmist 1433,19 euro ulatuses (1490 – 15,20 – 41,61).

Hageja on hagis esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 100 eurot.

Hagiavalduse kohaselt seisneb kahju inkassofirmale makstud teenustasus tulenevalt võla

sissenõudmiseks sõlmitud käsunduslepingust.

Vastavalt VÕS § 127 lg-le 3 tuleb kahju hüvitada üksnes sellises ulatuses, mis oli lepingu

rikkujale ettenähtav lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või

raske hooletuse tagajärjel. Kohtu hinnangul kostja laenusaajana ei teadnud ega pidanud teadma

laenulepingu sõlmimise ajal, et nõude loovutamise korral kolmandale isikule (hagejale) sõlmib

hageja laenulepingu täitmiseks omakorda lepingu kolmanda isikuga (hageja esindajaga), mis

toob kostjale kaasa kahjuhüvitamise kohustuse. Kohus leiab, et inkassokulude hüvitatavust

tuleb jaatada eeldusel, et nad on mõistlikud VÕS § 128 lg 3 mõttes, st nad on võlausaldaja

nõude maksmapanekuks sisuliselt vajalikud ja põhjendatud ning ei riku VÕS § 139 lg-s 2

sätestatud võlausaldaja kahju vähendamise kohustust. Hageja, omandades Omaraha OÜ-lt

nõude kostja vastu, ei teinud kohtu arvates omapoolselt mõistlikult vajalikku, et väidetavat

kahju ära hoida või vähendada, kui kaasas nõude maksmapanekuks inkassofirma. Seetõttu ei

saa hageja inkassokulusid pidada mõistlikeks VÕS § 128 lg 3 tähenduses.

Kohus selgitab, et alates 01.10.2015 toimub kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud võla

sissenõudmisega seotud kulude, sh kahju hüvitamine VÕS § 1132 sätete järgi. Viidatud

paragrahvi neljanda lõike järgi saab kahju hüvitamist nõuda üksnes erandlikel asjaoludel,

eelkõige kui sissenõudmistoimingud on olnud erakordselt keerukad ja VÕS §-s 1132

sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on sama paragrahvi kuuenda lõike järgi

tühine.

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt jätab kohus hageja nõude kostjalt kahju 100 eurot

väljamõistmiseks rahuldamata.

Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi

osaliselt, so ~82% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 82% ulatuses kostja kanda ja 18%

ulatuses hageja kanda.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 375 eurot, millest 225 eurot on

riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175

lg 1 mõttes.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna

307,50 eurot (82% 375 eurost).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

307,50 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik