2-17-2445/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 22.09.2017 otsus osaliselt, s.o Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära ületavas osas ja saata asi tühistatud osas maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

2. Maakohtu 22.09.2017 otsus on jõustunud edasikaebamata osas, milles maakohus

mõistis YY-lt välja igakuise elatise suurusega 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, tütre X ülalpidamiseks alates

15.02.2017 kuni lapse täisealisuseni 26.09.2030, määras otsuse täitmise korra

(resolutsiooni p 3-6).

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

18.12.2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-2445

Kohtuasi

XX hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.09.2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

YY apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

585 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XX (ik XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja

CC, lepinguline esindaja Dmitri Štšerbin

Kostja YY (ik XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Asjaolud ja hageja nõue

1. XX (hageja, laps) esitas 15.02.2017 maakohtule hagi YY (kostja, isa) vastu alaealisele lapsele

igakuise elatise 370 eurot tagasiulatuvalt alates 01.01.2017 väljamõistmiseks kuni lapse

täisealiseks saamiseni. Ühtlasi palus hageja kohustada kostjat tasuma elatise maksmisega

viivitamisel viivist seadusjärgses määras ning määrata, et CC-l on õigus väljamõistetud elatist

käsutada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hageja sündis 26.09.2012 ning tema vanemad on CC (ema) ja kostja. Lapse vanemad ei ela

koos alates 16.01.2017 ja nimetatud kuupäevast elab hageja ema ja õega. Lapse igakuised

vajalikud kulud on kokku 956 eurot, mis moodustuvad eluasemekuludest 164 eurot,

toidukuludest 149 eurot, transpordikuludest 54 eurot, tervishoiukuludest 32 eurot, kulutustest

huviringidele 58 eurot, lasteaiale 92 eurot, riietele ja jalanõudele 155 eurot, õppele ja kunstile

16 eurot, sidele 12 eurot ning majapidamisele ja sisustusele 227 eurot. Seega oli isale langev

osa lapse igakuistest kuludest 478 eurot, kuid ema hinnangul oli piisav, kui isa tasub igakuiselt

elatist 370 eurot. 2017. a jaanuaris maksis isa lapsele elatist 340,1 eurot ning edaspidi 235 eurot.

Samas oli lapse vanematel kokkulepe, et kostja tasub igakuiselt elatist 300 eurot ja abistab üüri

maksmisel.

Kostja väide, et ta on töövõimetuspensionär ja elatub ainult pensionist, ei olnud usutav. Tal oli

kõrge elustandard. Näiteks oli tal kolm kinnisvara ja sportlik sõiduk Range Rover Sport.

Kostja vastuväited

2. Kostja tunnistas hagi osaliselt ja avaldas, et on nõus maksma lapsele igakuist elatist

miinimummääras.

Hageja ei lisanud hagile vajalikke tõendeid, s.t hagi oli tõendamata ja lisatud tõendid ei olnud

seostatud hagis väljatoodud asjaoludega. Nii oli tõendamata eluasemekulude suurus 164 eurot

kuus. Põhjendatud oleks olnud 25 eurot kuus. Hageja kulutused toidule 149 eurot kuus olid

ülemäära suured. Hageja vajadused toidule võisid olla 63,7 eurot kuus. Osaliselt olid

põhjendamatud kulutused riietele ja jalanõudele 155 eurot kuus. Lapse isa hinnangul võis

nendele kuluda 30 eurot kuus. Hageja vajalikud kulud õppele ja kunstile olid 5 eurot kuus, mitte

16 eurot. Osaliselt oli põhjendamatu lasteaiakulu 92 eurot kuus, sest laps ei käinud iga päev

lasteaias. Põhjendatud lasteaiakulu oli 60 eurot kuus. Igakuised kulud huviringidele olid nii

väikese lapse puhul põhjendatud 25 euro ulatuses. Täies ulatuses olid ebamõistlikud kulud

transpordile, tervishoiule ja sidele.

Lapse vanematel puudus kokkulepe elatise suuruse osas. Küll aga oli kostja nõustunud hagejale

elatist tasuma. Hageja elatisenõude lahendamisel tuli arvestada ka riigipoolse lastetoetusega.

Põhjendatud ei olnud tagasiulatuva elatise nõudmine perioodi 01.01.2017-16.01.2017 eest, sest

siis elas kostja lapsega koos. Elatise väljamõistmisel tuli lisaks arvestada asjaoluga, et kostja

oli töövõimetuspensionär, kellel ei ole viimase kuue kuu jooksul sissetulekut olnud. Kostjal on

kaks korterit ja sõiduauto.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates

15.02.2017 kuni lapse täisealiseks saamiseni 300 eurot kuus, mis tuleb kanda ema

arveldusarvele iga kuu kümnendaks kuupäevaks. Ühtlasi kohustas maakohus kostjat tasuma

elatise maksmisega viivitamisel viivist seadusjärgses määras ja andis emale õiguse

väljamõistetud elatise käsutamiseks. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tulenevalt on vanemad kohustatud andma oma

alaealisele lapsele ülalpidamist, mida tuleb PKS § 100 lg-te 1 ja 2 järgi üldjuhul anda raha

perioodiliste maksetega, kui vanem ei ela lapsega koos. Menetluses ei esitatud tõendeid poolte

vahel lapse elatise suuruse osas kokkuleppe olemasolu kohta. Hagis väljatoodud lapse kulud

olid ülepaisutatud. Nimelt ei olnud üürikorteri sisustuskulud lapse esmavajadus. Samas

mõistetakse elatis välja kuni lapse täisealiseks saamiseni, mistõttu tuli elatise väljamõistmisel

arvestada, et lapse kulud ajas suurenevad ja laps ei pea elus toime tulema minimaalsega, kui

vanematel on võimalik temale pakkuda kõrgemat elustandardit. Arvestades asjaoludega, et

kostjal oli pikemaaegne ajutine töövõimetus 60%, millest hageja ema ei olnud kooselu jooksul

kuulnud, kostjal oli kaks kinnisasja ja tõendatud oli, et hageja käib muusikaringis, oli mõistlik

igakuise elatise suurus 300 eurot, mis tuleb maksta iga kuu kümnendaks kuupäevaks. Elatise

maksmisega viivitamisel tuleb tasuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 alusel viivist.

Kuivõrd kostja oli pärast hageja emaga kooselu lõppemist tasunud hagejale elatist ja kohati ka

suuremas summas kui miinimummääras, jättis kohus rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude.

Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel poolte

endi kanda.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, s.o osas, milles maakohus mõistis kostjalt

välja elatise miinimummäära ületavas osas. Kostja nõustub tasuma elatist hagejale

miinimummääras, mis praegu on 235 eurot kuus.

Maakohus on rikkunud menetlusõigusnorme ja tuvastanud ebaõigesti asjaolud, jätnud

hindamata enamuse tõendeid ja tuvastamata lapse vajadused. Kohus ei arvestanud, et hageja

esitas hulgaliselt ostutšekke jm tõendeid, millel ei ole asjas tähtsust, kuna tõendid ei ole perioodi

kohta, mille eest elatist nõutakse. Asjaolu, et laps käib muusikaringis, on tuvastatud 2016. a

tõendi alusel, millel aastanumber 6 on asendatud numbriga 7. Seega ei saa leping olla sõlmitud

2017. a, mis nähtub ka numbrist 16-3396 ega tõendada lapse vajadusi 2017. a. Maakohus on

tõdenud, hageja on kulutusi üle paisutanud, kuid samas ei selgu, milliste kuluartiklite kohta

seda on väidetud. Kohus on rikkunud TsMS § 232 lg 2 nõuet. Kohus ei ole arvestanud

peretoetusega, kuigi kostja on sellele menetluses tähelepanu juhtinud ja viidanud vastavale

Riigikohtu lahendile.

Kohus ei arvestanud õigesti kostja varalise seisundiga. Kostja selgitusel on tema nimel kaks

kinnisasja seetõttu, et vahetuse korras vanemate elukohaks olev kinnisasi on jäänud tema

nimele. Samuti ei arvestanud kohus, et kostjal on püsiv töövõimetus 60% ulatuses ja ta elatub

ainult töövõimetusspensionist ning laene ja elatist aitab maksta tema vanem. Ka on umbes 10

aasta vanune sõiduk tarbeese, mida kostja vajab oma osalise töövõimetuse tõttu. Kostja leiab,

et hageja on lapse kulutusi näidanud tegelikust suurematena ja lapse vajadused on kaetud

kahekordse elatise miinimumääraga, milles kostja maksab poole, mida ta on teinud.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja

menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus

apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on

edasi kaevatud. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebusest nähtuvalt maakohtu otsuse osas, milles

maakohus mõistis kostjalt välja elatise miinimummäära (käesoleval hetkel 235 eurot) ületavas

osas. Maakohtu otsus on edasi kaebamata jõustunud osas, milles maakohus mõistis kostjalt

välja elatise alates hagi esitamisest 15.02.2017 kuni 26.09.2030 igakuiselt 235 eurot kuus

hageja kasuks ja määras otsuse täitmise korra ja viivise. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu

otsust vaidlustatud osas.

Maakohtu otsus kuulub vaidlustatud osas tühistamisele menetlusnormi olulise rikkumise tõttu,

mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme

kohtule TsMS § 656 lg 1 p 5 ning § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna otsust ei ole seaduse kohaselt

olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

PKS § 96 esimese lause ja § 97 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Hageja

elab koos emaga. Kostja elab alates 16.01.2017 hagejast ja tema emast eraldi. Kui vanem ei ela

lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause

järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt ka Riigikohtu

8.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12).

Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 kohaselt olla

väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis).

Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1

järgi kehtis alates 01.01.2017 kuutasu alammäärana täistööajaga töötamise korral 470 eurot.

Miinimumelatise nõude puhul ei ole vaja hagejal tõendada lapse vajadusi (vt nt Riigikohtu

22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks

kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär

ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud

miinimumsuuruses (vt nt Riigikohtu 16.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17).

Maakohus ei ole kindlaks teinud, millised on hageja vajadused ning kas ja kuivõrd peab elatis

olema tema tavalisest elulaadist tulenevalt esmavajaduste rahuldamiseks tavapärasest suurem

(PKS § 99 lg-d 1 ja 2). Kostjalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud

miinimumist suuremas määras (370 eurot) peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate

kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (PKS § 101 lg 1). Vaidlust

ei ole, et kostja on miinimumelatist tasunud, samuti on ta tasunud hageja lasteaia tasu ja

vastavad tõendid esitanud (tlk 32-36;42-54). Hagejal tuleb praeguses asjas lapse vajaduste

rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust tõendada ja kohtul vajalike kulude suurus tõendite

alusel kindlaks teha (vt nt Riigikohtu 8.01.2014a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).

Ringkonnakohtu hinnangul viis maakohus asjas läbi puuduliku eelmenetluse, mis tõi kaasa

vaidlustatud osas ebaõige lahendi tegemise. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s

392. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja

õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised

esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 230 lg-te 1 ja 2 järgi peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Käesolevas asja on maakohus rikkunud TsMS §-s 351 sätestatud selgitamiskohustust ja jätnud

täitmata eelmenetluse ülesanded. Käesolevas asjas on hageja esitanud hulgaliselt tõendeid, neid

hagi asjaoludega sidumata. Nimetatud puudus tuleb uuel asja lahendamisel kõrvaldada.

Riigikohus on leidnud, et elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse

vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega (Riigikohtu 25.05.2011 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-37-11, p 16). Kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega,

arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt Riigikohtu 22.03.2017 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p‑d 11 ja 13). Kostja on 14.04.2017 kirjalikus seisukohas ja

14.09.2017 kohtuistungil antud seletuses nimetatud asjaolule tuginenud ja selgitanud, et hageja

on jätnud arvestamata talle makstavad toetused (tlk 71, 84).

Kohtuotsust ei ole vaidlustatud mh osas, milles kohustati kostjat kandma elatis hageja ema

arvelduskontole selgitusega „Sara elatis“ ning määrati, et emal on õigus elatist käsutada.

Riigikohus on seoses sellega märkinud, et emale elatise käsutamise õiguse otsuse resolutsioonis

nimetamine on iseenesest sisutu ja võib olla ka eksitav, kuna elatist peab ema PKS § 100 lg 2

teise lause järgi kasutama hageja ülalpidamiseks ja tema huvides, mitte aga vabalt.

Ülalpidamiseks kulutatava raha kasutamiseks ei ole vajalik kohtu luba (vt PKS § 130).

Täitemenetluses raha kostjalt sissenõudmiseks piisab raha hageja esindajaks oleva ema kontole

maksmise tingimusest. Seega võib ema tema kontole lapse elatisena laekunud raha käsutada,

kuid ta peab seda tegema lapse huvides (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17, p 13.4).

Kuivõrd maakohtu otsus on olulises ulatuses põhjendamata, vaidluse lahendamiseks olulised

asjaolud on esile toomata ja eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata, tuleb maakohtu

otsus vaidlustatud ulatuses tühistada ja saata tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Menetluskulude jaotus

7. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel

läbivaatamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mati Maksing