4-09-7939/1 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-09-7939

KOOPIA

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Määruse tegemise aeg ja koht

Väärteoasja number

Kohtunik

Kohtuväline menetleja

Väärteoasi

Kaebuse esitaja

Menetlustoiming

Pärnu Maakohus

04. juuni 2009.a Pärnu, kirjalik menetlus

4-09-7939

Anu Tammeniit

Keskkonnainspektsioon

Tiit Tumma' väärteoasi KPS § 23' lg 1 järgi

Tiit Tumma (ik 36603184718)

kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse

lahendamine

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 79 lg 1,2,3 p 1 kohus määras:

Jätta kaebus rahuldamata.

Määrus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

10.01.2007.a alustas Keskkonnainspektsioon T. Tumma' suhtes väärteomenetlust selle kohta, et kala

transportimisel ei olnud tal esitada ühtegi KPS § 191 lg 1 nimetatud kala päritolu tõendavat dokumenti.

KPS § 20 lg 6 p 3 kohaselt on keelatud müüa, osta või käidelda värsket kala, mille päritolu ei ole

tõendatav. T. Tumma' tegu kvalifitseeriti KPS § 23' lg järgi, mis näeb ette vastutuse kala-, jõesilmu- või

vähipüügi või selle korraldamise eest keeluajal või -alal või keelatud vahenditega või loata või loa nõudeid

rikkudes, samuti muude kala püügi, kalavaru kaitse või kasutamise nõuete rikkumise eest või kala ostu või

müügi nõuete rikkumise eest või kala, mille päritolu ei ole tõendatav, käitlemise eest, või keelatud

elektripüügivahendi kasutamise, valmistamise, omamise, ladustamise, võõrandamise või transportimise

eest.

28.12.2008.a määrusega nr 09001507-28 kohtuväline menetleja, so Keskkonnainspektsioon, lõpetas T.

Tumma' suhtes väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, so isiku teos väärteo

1(2)

4-09-7939

tunnuste puudumise tõttu. Samuti sisaldab kõnealune menetleja otsus konfiskeerimise otsustust:

kiiresti rikneva asitõendi suhtes rakendatava meetme määrusega konfiskeeritud asitõendi müügist

01.02.2007.a riigieelarvesse kantud 39 675.75 krooni tagastada T. Tummade.

Keskkonnainspektsiooni 28.12.2008.a määrusele esitas kaebaja kaitsja vandeadvokaat Nigul Saar

26.01.2009.a kaebuse järgnevas: Tühistada asjas 09001507-28 väärteomenetluse lõpetamise

määrus äravõetud vara väärtuse hüvitamise osas (summas 39 675.75 krooni). Määrata äravõetud

vara väärtus vastavalt Riigivastutuse seaduse § 22 ja TsÜS § 65 toodud põhimõtetele. Teha

tühistatud osas uus otsustus, millega hüvitada menetlusalusele isikule äravõetud vara õiglaselt.

23.02.2009.a määrusega Keskkonnainspektsioon määras jätta menetlusaluse isiku kaitsja

vandeadvokaat

N. Saar'e

kaebus

rahuldamata.

Menetlusdokumentidest

nähtub,

et

väärteomenetluse käigus on asitõendina ära võetud 763,93 kg kohaja 332,85 kg ahvenat. VTMS §

2 ja § 31 lg 1 järgi kohaldatakse menetlustoimingutele ja menetlusdokumentidele

kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Vaatluse läbiviimine ja asitõendi

äravõtmine on toimunud ja dokumenteeritud kriminaalmenetluse seadustiku KrMS § 83ja § 87

kohaselt. KrMS § 126 ja Vabariigi Valitsuse 30.07.2004.a määruse nr 263 „Konfiskeeritud vara

võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule

valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise ning kiiresti riknevate asitõendite

hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord" sätete alusel on kõnealuses väärteoasjas asitõendi

suhtes läbi viidud kiiresti rikneva asitõendi võõrandamine. Nimetatud määruse § 14 ja § 15 alusel

ning korras on pärast kohtuvälise menetleja lahendi või kohtulahendi saamist kiiresti riknevate

asitõendite seaduslikul valdajal õigus nõuda kiiresti riknevate asitõendite võõrandamisest saadud

summa (mahaarvatud hoidmis-jm kulud) riigieelarvest tagasi.

06.03.2009.a saabus Keskkonnainspektsioonile kaebaja kaitsja kaebus Keskkonnainspektsiooni

23.02.2009.a määrusele.

13.05.2009.a edastas kohtuväline menetleja kaebaja kaitsja kaebuse Keskkonnainspektsiooni

23.02.2009.a määrusele Pärnu Maakohtule.

15.05.2009.a tagastas Pärnu Maakohus kaebaja kaitsja kaebuse Keskkonnainspektsiooni

23.02.2009.a

määrusele

kohtuvälisele

menetlejale

väärteotoimiku

nr

09001507-28

vormistamiseks vastavalt VTMS § 77.

19.05.2009.a edastas Keskkonnainspektsioon Pärnu Maakohtule väärteotoimiku nr 09001507-28.

28.05.2009.a palus Pärnu Maakohus edastada Keskkonnainspektsioonil kohtule kaebaja kaebus

kohtuvälise menetleja 28.12.2008.a määrusele.

02.06.2009.a saabus Pärnu Maakohtule eelpool nimetatud kaebus.

Pärnu Maakohtu seisukoht

Vastavalt VTMS § 78 lg 1, kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust

lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud

isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. Lg 3,4 kohaselt esitatakse

kaebus kirjalikult, järgides käesoleva seadustiku § 76 lõikes 4 ettenähtud nõudeid. Kaebus

adresseeritakse maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse

koostas. Kaebuse saanud kohtuväline menetleja edastab viivitamata kaebuse koos materjalidega

maakohtule.

2(4)

4-09-7939

Tulenevalt VTMS § 79 lg 1 vaatab maakohtunik kaebuse läbi selle saamisest alates viie päeva

jooksul. Lg 2 näeb ette, et kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle

isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Lg 3 kohaselt kaebust lahendades võib maakohtunik:

jätta kaebus rahuldamata; rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa

enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; tühistada vaidlustatud määrus või peatada

vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise.

Kaebuse esitaja oma kaebuses kohtuvälise menetleja 23.02.2009.a määrusele leiab, et nimetatud

määrus ei vasta seaduse nõuetele. VTMS § 77 lg 3 kohaselt peab kohtuvälise menetleja juht

kaebuse rahuldamata jätmist põhjendama. Kaevatavas määruses puudub nii seisukohavõtt selle

kaebuse väidete suhtes, mida määrusega lahendati. Puudub ka põhjendus, miks menetleja määrus

on õige, seaduslik ja asjaolusid arvestav.

Määruses juhindutakse VV 30.07.2004.a määrusest nr 263, mille §-d 14 ja 15 annavad (isikule)

vara seaduslikule valdajale nõudeõiguse. Sama määruse § 16 kohaselt on kiirestirikneva asitõendi

väärtuse määramisel aluseks TsÜS § 65. Viimase kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik

väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik

keskmine müügihind (turuhind). Käesoleval juhul ei ole ei seaduse ega tehinguga määratud, et

äravõetud asitõendi väärtuseks ei oleks selle harilik väärtus, vastupidi KrMS § 126 lg 7 delegeerib

asitõendi hindamise korra määramise Vabariigi valitsusele, viimane on oma määruses 263

käskinud juhinduda TSÜS § 65 põhimõttest. Määruse § 4 käsib juhinduda TsÜS § 65 põhimõttest

ka konfiskeeritud vara hindamisel. Seega seadus ise (menetlusseadus) ei näe ette teisiti, igasugune

lepingusuhe aga puudub asja äravõtja ja menetlusaluse isiku vahel hoopiski. Kaevatavas määruses

puudub TSÜS § 65 alusel määratud väärtuse arvutamise viide, seega on määrus seaduse

kohaldamata jätmise tõttu tühistamisele kuuluv.

Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et juba menetluse algstaadiumis tegi ta menetlejale

ettepaneku saada tagasi oma vara, sest selle valduse äravõtmiseks puudus nii sisuline kui ka

menetluslik alus. Menetlusaluse isiku õiguseks on saada oma vara eest õiglane hüvitis. Õiglane

hüvitis on ära võetud kala turuhind. Kaebuse läbivaatamisel on kohtul õigus määrata vastavalt

esitatud tõenditele ka asja turuhind ning määrata TsÜS § 65 kooskõlas olev hind.

Kaebaja oma kaebuses toob ära Eesti Konjunktuuriinstituudist saadud andmetele 2007.a esimese

kvartali kala himiad Eestis (ahven, koha) ning leiab, et antud juhul ei ole TsÜS § 65

regulatsioonile vastav hüvitamisele kuuluv summa väiksem kui 106 012.10 krooni.

Menetlusväline isik avaldab, et talle menetluses põhjustatud kahjuna on veel sissenõutav

Riigivastustuse seadusest tulenev intress samast summast ning saamata jäänud tulu. Nende nõuete

esitamine ei ole siinses menetluses võimalik, kuid nende nõuete esitamisest ta loobub, kui siinses

kaebuses esitatud TsÜS § 65 kohane summa on talle välja makstud.

Eeltoodud asjaoludele tuginedes ning juhindudes VTMS § 79, KrMS § 189 lg 2 palub kaebaja

tühistada Keskkonnainspektsiooni 23.02.2009.a määrus asjas 09001507-28, millega jäi

rahuldamata T. Tumma" kaebus väärteomenetluse lõpetamise 28.12.2008.a talle asitõendite rahas

hüvitamise osas ning määrata rahaliseks hüvituseks 106 012.10 krooni. Samuti taotleb kaebuse

esitaja õigusabikulude hüvitamist.

Kohus, vaadanud läbi esitatud kaebuse ja väärteoasja materjalid, asus seisukohale, et kaebuses

esitatud väited ei anna alust kohtuvälise menetleja 23.02.2009.a määruse tühistamiseks.

Väärteomenetlust T. Tumma' suhtes alustati 10.01.2007.a KPS § 231 lg järgi. Samal päeval andis

menetleja ära võetud kala aktiga AS-le Pärnu Laht vastutavale hoiule.

3(4)

4-09-7939

22.01.2007.a koostas menetleja kiiresti rikneva asitõendi suhtes rakendatava meetme määruse,

millega määras korraldada väärteoasjas asitõendiks oleva 736,93 kg koha ja 332,85 kg ahvena

võõrandamine Pärnu Maavalitsuse poolt.

VTMS § 2 ja § 31 lg 1 järgi kohaldatakse menetlustoimingutele ja menetlusdokumentidele

kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

Kohus leiab, et vaatluse läbiviimine ja asitõendi äravõtmine on toimunud ja dokumenteeritud

kriminaalmenetluse seadustiku KrMS § 83 ja § 87 kohaselt.

KrMS § 126 ja Vabariigi Valitsuse 30.07.2004.a määruse nr 263 „Konfiskeeritud vara

võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule

valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise ning kiiresti riknevate asitõendite

hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord" sätete alusel on kõnealuses väärteoasjas asitõendi

suhtes läbi viidud kiiresti rikneva asitõendi võõrandamine.

Nimetatud määruse § 2 kohaselt konfiskeeritud vara valitsejaks on vara asukohajärgne

maavalitsus, seega Pärnu Maavalitsus. Menetleja 22.01.2007.a määrusega on kala võõrandamine

antud Pärnu Maavalitsuse korraldada. Paragrahv 3 lg 3 kohaselt võõrandab maavalitsus

konfiskeeritud vara Riigivaraseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.

Paragrahv 12 lg 1 sätestab, et konfiskeeritud vara või kiiresti riknevate asitõendite võõrandamisest

saadud tulu kantakse riigieelarve tuludesse ning § 14 ja § 15 alusel ning korras on pärast

kohtuvälise menetleja lahendi või kohtulahendi saamist kiiresti riknevate asitõendite seaduslikul

valdajal õigus nõuda kiiresti riknevate asitõendite võõrandamisest saadud summa (mahaarvatud

hoidmis-jm kulud) riigieelarvest tagasi.

Seega leiab kohus, et menetleja Keskkonnainspektsioon on menetlustoimingud läbi viinud

seaduslikult ning kala võõrandamisega tegeles Pärnu Maavalitsus, kes määras ka kala väärtuse.

Millise hinna maavalitsus kiiresti rikneva vara müügi korral määrab ei ole kohtu hinnangul

Keskkonnainspektsiooni otsustada. AS Pärnu Laht 01.02.2007.a õiendi alusel on riigituludesse

kantud kala eest 39 675.75 krooni. Nimetatud summa on T. Tummal õigus tagasi saada.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Keskkonnainspektsioon on antud väärtegu menetlenud

seaduslikel alustel, mistõttu puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud

kaebuse

rahuldamiseks

ja

Keskkonnainspektsiooni

peadirektori

23.02.2009.a

määruse

tühistamiseks. Kui kaebaja leiab jätkuvalt, et talle on tekitatud kahju, on tal õigus esitada

kahjunõue Riigivastutuse seaduse sätete alusel halduskohtusse.

4(4)