2-15-13591/112 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-13591

Tsiviilasi

Enn Ossepi avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. juuni 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Enn Ossepi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Enn Ossep (isikukood

XXXX), lepinguline esindaja Aivar Keskpaik

Puudutatud isikud:

1. Priit Tasane (isikukood XXX)

2. Signe Tasane (isikukood XXX)

esindaja riigiõigusabi korras vandeadvokaati Raul Tosmann

3. Viljandi Vallavalitsus (registrikood 75038606)

4. Kaupo Luhaäär (isikukood XXX)

5. Kadri Luhaäär (isikukood XXX)

6. Raivo Laidma (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 22. juuni 2017 määrus ja saata Enn Ossepi avaldus avalikult

kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Menetluskulud

3. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas

lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Enn Ossep (avaldaja) esitas 14. septembril 2015 avalduse, milles palus määrata R. kinnistule

(registriosa nr X ) juurdepääs avalikult kasutatavalt P. teelt (tee nr 24232) üle K. kinnistu

(registriosa nr X ) ja üle P. viljapuuaia kinnistu (registriosa nr X ). Avaldaja palus määrata

juurdepääs kinnistule tähtajatuna ja tasulisena ning õigusega kasutada juurdepääsu

ööpäevaringselt nii jalgsi kui ka mootorsõidukitega. Avaldaja palus kohustada Priit Tasast ja Signe

Tasast andma nõusolek registriosa nr X III jakku 2. järjekohale märkuse kandmiseks ning AS-i

Oilseeds Trade andma nõusolek registriosa nr X III jakku 2. järjekohale märkuse

kandmiseks.

Avaldaja täpsustas seoses ühe juurdepääsuteed läbiva kinnistuomaniku ja kinnistuandmete

muutumisega oma nõuet ja palus kohtul määrata R. kinnistule (registriosa nr X ) juurdepääs

avalikult kasutatavalt P. teelt (tee nr 24232) üle K. kinnistu (registriosa nr X ) ja üle L. kinnistu

(registriosa nr X ). Avaldaja palus määrata juurdepääs kinnistule tähtajatuna ja tasuta ning

õigusega kasutada juurdepääsu ööpäevaringselt nii jalgsi kui ka mootorsõidukitega. Avaldaja

palus kohustada Priit Tasast ja Signe Tasast andma nõusolek registriosa nr X III jakku 2.

järjekohale märkuse kandmiseks ning Kaupo Luhaäärt ja Kadri Luhaäärt andma nõusolek

registriosa nr X III jakku 2. järjekohale märkuse kandmiseks.

Avalduse kohaselt kuulub avaldajale R. kinnistu (registriosa nr X ). Avalikult kasutatavalt P. teelt

pääseb R. kinnistule mööda juurdepääsuteed, mis läbib kahte kinnistut: K. kinnistut (registriosa

nr X ) ja P. viljapuuaia kinnistut (registriosa nr X ). Alates R. kinnistu soetamisest kuni avalduse

esitamiseni on avaldaja väljakujunenud ajaloolise tava kohaselt kasutanud R. kinnistule

ligipääsuks eelnimetatud juurdepääsuteed. Avaldaja on ammendanud kõik kohtuvälisele

kokkuleppele jõudmise võimalused. Avaldusele lisatud plaanilt nähtub, et ainuke võimalik tee R.

kinnistule kulgeb läbi K. ja P. viljapuuaia kinnistu. Tee on looduses olemas, tegemist on

ajalooliselt väljakujunenud juurdepääsuteega ning tee kasutamine on maakorralduslikult võimalik.

Avaldaja on nõus tee kasutamise eest maksma K. ja P. viljapuuaia omanikele õiglast tasu.

2. Signe Tasane ja Priit Tasane (K. kinnistu omanikud) palusid 1. juunil 2016 esitatud seisukohas

määrata R. kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavale Kuuni teele piki S. kinnistu piiri ja kaasata

menetlusse puudutatud isikuna S. tee kinnistu omanik Raivo Laidma.

25. aprillil 2017 esitasid Signe ja Priit Tasane alternatiivse ettepaneku ja täpsustasid seda 30. mai

2017 vastuses, lisades väljapakutud alternatiivse juurdepääsutee kohta plaani, mis kajastab nende

poolt pakutava alternatiivse juurdepääsutee asukohta R. kinnistult avalikult kasutatavale Savikoti-

P. teele. Alternatiivses ettepanekus pakutud juurdepääs on ainus, mis võimaldab Signe ja Priit

Tasasel neile kuuluval kinnistul loomakasvatusega edasi tegeleda. Samuti kaob vajadus eraldada

juurdepääsutee kahelt poolt piki teed piirdeaiaga.

3. Viljandi Vallavalitsuse seisukoha kohaselt on ajalooliselt juurdepääs kulgenud üle avalduses

nimetatud kinnistute. Viljandi Vallavalitsus nõustus avaldajaga ja palus kohtul leida K. ja P.

viljapuuaia kinnistu omanikega kompromiss R. kinnistule juurdepääsu asukoha ja tasu osas ning

kanda vastavad märkmed kinnistusraamatusse.

4. Kaupo Luhaääre ja Kadri Luhaääre (L. kinnistu omanikud) seisukoha kohaselt ei tee nad

avaldajale mingeid takistusi kasutada juurdepääsuteed K. kinnistule vastavalt avaldusele lisatud

skeemi 1 punasega märgitud osas. Avaldaja peab tagama, et ta ei kahjustaks L. kinnistul asuvat

teed ja truupi ning vastasel korral need taastama.

5. Raivo Laidma (S. kinnistu omanik) pole nõus tagama juurdepääsu üle temale kuuluva S.

kinnistu. Signe ja Priit Tasase väited on kohut eksitavad, püüdes näidata juurdepääsu üle S.

kinnistu otstarbeka alternatiivina ja välistada K. kinnistu koormamist. S. kinnistu kaudu vajaks

juurdepääs palju rohkem maad ja oleks omaniku huvisid tunduvalt rohkem koormav. Raivo

Laidma esitas omapoolse ettepaneku juurdepääsu tagamiseks R. kinnistule.

6. Avaldaja vaidles Signe ja Priit Tasase 25. aprillil 2017 tehtud alternatiivsele ettepanekule vastu.

Pakutav juurdepääs on oluliselt pikem kui avaldaja ja Raivo Laidma pakutud juurdepääs. Samuti

on pakutav juurdepääs suures osas madal ja pehme, mis teeb tee rajamise võimatuks või

ebamõistlikult kalliks. Antud juurdepääsu korral on tee rajamine ka R. kinnistu siseselt pikem ja

kulukam.

7. Maakohus teostas 31. oktoobril 2016 ja 9. juunil 2017 paikkonna vaatluse ning koostas vaatluste

kohta paikvaatluse protokolli.

MAAKOHTU SEISUKOHT

8. Tartu Maakohus otsustas 22. juuni 2017 järgmiselt:

1. Rahuldada Enn Ossepi avaldus juurdepääsu määramiseks üle võõra kinnisasja osaliselt.

2. Määrata Enn Ossepile kuuluvalt R. kinnistult (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa

nr X , katastritunnus X ) juurdepääs avalikult kasutatavale Savikoti-P. teele (tee nr 24232) üle

Priit Tasasele ja Signe Tasasele kuuluva kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa

nr X , katastritunnus X) ja üle Kaupo Luhaäärele ja Kadri Luhaäärele kuuluva L. kinnistu (Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr X , katastritunnus X) lähtuvalt käesoleva

kohtumääruse lisaks olevatest plaanidest nr 1 ja 2, kus juurdepääs R. kinnistult avalikult

kasutatavale Savikoti-P. teele (tee nr 24232) on plaanil nr 1 tähistatud punase joonega ja plaanil

nr 2 rohelise joonega. Juurdepääsu kulgemine K. kinnistu piiripunkti nr 1 läheduses asuva

elektriliini juures määrata plaani nr 1 kohaselt.

3. Juurdepääs määrata tähtajatuna järgmistel tingimustel:

3.1) juurdepääsutee laius kuni 4 meetrit;

3.2)

juurdepääsu on õigus kasutada ööpäevaringselt liikumiseks nii jalgsi kui ka sõidukitega;

3.3) kinnistu R. omanik on kohustatud tasuma juurdepääsu eest tasu kinnistu K. omanikele kokku

13 eurot 95 senti aastas.

4. Kohustada

Priit

Tasast

(Tasane)

ja

Signe

Tasast

(Tasane)

andma

nõusolek

(kinnistusraamatuseaduse § 34¹ lg 1 tähenduses) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa

nr X III jakku 2. järjekohale märkuse kandmiseks: tähtajatu tasuta sõidukitega juurdepääs

avalikult kasutatavale teele (Savikoti-P. teele, tee nr 24232) kinnistu registriosa nr X igakordse

omaniku kasuks.

5. Kanda kinnistusraamatusse märkus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr X III

jakku 2. järjekohale: tähtajatu tasuta sõidukitega juurdepääs avalikult kasutatavale teele (s.o

Savikoti-Pärsti teele, tee nr 24232) kinnistu registriosa nr X igakordse omaniku kasuks.

6. Kohustada Kaupo Luhaäärt (Luhaäär) ja Kadri Luhaäärt (Luhaäär) andma nõusolek

(kinnistusraamatuseaduse § 34¹ lg 1 tähenduses) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa

nr X III jakku 2. järjekohale märkuse kandmiseks: tähtajatu tasuta sõidukitega juurdepääs

avalikult kasutatavale teele (Savikoti-Pärsti teele, tee nr 24232 teele) kinnistu registriosa

nr X igakordse omaniku kasuks

7. Kanda kinnistusraamatusse märkus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr X III

jakku 2. järjekohale: tähtajatu tasuta sõidukitega juurdepääs avalikult kasutatavale teele (Savikoti-

Pärsti teele, tee nr 24232) kinnistu registriosa nr X igakordse omaniku kasuks.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-31-17 p-s 11 selgitanud, et

määrates juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, tuleb esmalt arvestada juurdepääsu nõude

rahuldamise üldiste eeldustega, milleks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele

juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu vastavus maakorralduslikele nõuetele ja

juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille

kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega.

Maakohus märkis, et käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus asjaolus, et avaldajale kuuluvale R.

kinnistule puudub asjaõiguslikult reguleeritud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, s.o Savikoti-

Pärsti teelt. Samuti on selgunud, et avaldajal ja puudutatud isikutel on vaidlus juurdepääsu asukoha

üle. Avalduse ning Viljandi Vallavalitsuse 23. veebruari 2016 seisukoha kohaselt on avaldajale

juurdepääsu määramine vajalik, kuna ta on esitanud Viljandi Vallavalitsusele elamu ja

kõrvalhoonete rajamise eesmärgil taotluse projekteerimistingimuste määramiseks ning Viljandi

Vallavalitsus on seadnud projekteerimistingimuste väljastamise eeltingimuseks asjaolu, et

avaldajal oleksid kirjalikud kokkulepped R. kinnistule juurdepääsu kohta juurdepääsuteed

läbivate kinnistute omanikega. Avaldajal pole õnnestunud K. kinnistu omanike Priit Tasase ja

Signe Tasasega ning L. kinnistu omanike Kaupo Luhaääre ja Kadri Luhaäärega kirjalikke

kokkuleppeid juurdepääsu tee kasutamiseks sõlmida, mistõttu tuleb AÕS § 156 lg 1 järgi

juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määrata kohtul.

Maakohus nõustus 31. oktoobri 2016 paikkonna vaatlusel tuvastatust lähtudes avaldajaga, et tema

taotletav juurdepääs on maakorralduslikult võimalik, kuna kulgeks mööda ajaloolist juurdepääsu

kuni magistraalkraavini, mida on võimalik ületada truubi kaudu. Samas ei ole ajalooline

juurdepääs R. kinnistule peale truubi ületamist maastikul märgatav ning sealjuures puudub

igasugune teekate ja fotolt nr 5 (I kd, tl 171) nähtub, et juurdepääs ei ole millegagi tähistatud ja

tegemist on Priit Tasase kinnitusel põlluga. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et avaldus tuleb

rahuldada osaliselt. Juurdepääs avaldaja kinnistule tuleb määrata, kuid mitte avalduses soovitud

juurdepääsu kohta arvestades, vaid juurdepääsu teenivate ehk koormatavate kinnisasjade omanike

huve arvestades. Maakohtu hinnangul ei vasta avaldaja poolt taotletava juurdepääsu asukoht asjast

puudutatud isikute Priit Tasase ja Signe Tasase huvidele, kuna nad on kohtule esitatud seisukohas

avaldanud, et soovivad neile kuuluvale K. kinnistule avaldaja taotletud juurdepääsu asukoha maa-

ala kasutada ehitustegevuseks. Samuti on nad kinnitanud, et avaldaja kinnistule juurdepääsu

määramise korral avaldaja taotletud asukohas poolitaks määratav juurdepääs puudutatud isikutele

kuuluva K. kinnistu ebamõistlikult, seega ei oleks selline maakasutuse viis asjast puudutatud

isikute huvidega kooskõlas.

Maakohus leidis, et maakorralduslikult pole teostatav alternatiivne ettepanek juurdepääsu

rajamiseks avalikult kasutatavalt Kuuni teelt üle S. kinnistu R. kinnistule. Paikvaatlusega on

tuvastamist leidnud, et R. kinnistut ja S. kinnistut eraldab magistraalkraav, mille ületamiseks

truup või sild puudub.

Maakohus asus seisukohale, et puudutatud isikute Priit Tasase ja Signe Tasase 25. aprilli 2017

ettepanek (II kd, tl 1-3, 23-24 ja plaan II kd II, tl 3, 25) juurdepääsu asukoha määramiseks on

põhjendatud, kuna ettepaneku kohaselt tagatakse koormatava K. kinnistu omanikele võimalus

nende kinnistul soovitud piirkonnas ehitustegevuseks ning ei poolitata koormatavat kinnistut

ebamõistlikult rajatava juurdepääsuteega, kuna juurdepääsutee rajatakse ettepaneku kohaselt K. ja

Laasniidu kinnistute piiriga piirnevale maa-alale, s.o sisulistelt kinnistu äärealale. Puudutatud

isikute ettepanek vastab seega suuremal määral nende huvidele kui avaldaja ettepanek. Maakohus

märkis, et ettepanekut ei ole siiski võimalik täies ulatuses rakendada, kuna ettepanekus toodud

juurdepääsu asukohas K. kinnistul piiriposti 1 läheduses on elektriliin ja liinipost jääb ettepanekus

kirjeldatud juurdepääsu asukohale, mis on tõendatud paikkonna vaatluse protokolliga. Priit Tasane

on samas paikvaatluse läbiviimisel avaldanud, et on nõus, kui juurdepääsutee üle K. kinnistu

algaks K. ja L. kinnistu piiril piiripunktist nr 1 ca 6 meetrit ida suunas. Maakohus leidis, et

põhjendatud on määrata juurdepääs R. kinnistule selliselt, et juurdepääs Savikoti-Pärsti teelt R.

kinnistule toimub üle L. kinnistu kooskõlas Kaupo Luhaääre ja Kadri Luhaääre 28. aprillil 2017

kohtule esitatud plaanile.

Maakohus on paikvaatlusel tuvastanud, et L. kinnistul asuv magistraalkraav on truubi kaudu

ületatav ning asjast puudutatud isikute Kaupo Luhaääre ja Kadri Luhaääre poolt esitatud plaani nr

1 rakendades on võimalik juurdepääs rajada ümber olemasoleva elektriliini, mis asub K. kinnistul.

Maakohus leidis, et eeltoodud viisil on juurdepääsu määramine R. kinnistule maakorralduslikult

võimalik.

Lähtudes asjaolust, et Kaupo Luhaäär ja Kadri Luhaäär ei soovi tasu neile kuuluva L. kinnistu

koormamise eest juurdepääsuga, ei ole vajalik ega põhjendatud nende kasuks tasu määrata. Priit

Tasane ja Signe Tasane ei ole oma seisukohta juurdepääsu tasu kohta avaldanud, mistõttu tuleb

tasu määrata kohtul. Maakohus leidis, et tasu määramisel tuleb aluseks võtta K. katastriüksuse

maa maksustamishinna akt. Juurdepääsu aluse maa pindalast lähtudes moodustab tasu juurdepääsu

eest 13 eurot 95 senti aastas. Maakohtu hinnangul on põhjendatud edaspidiste kohtuvaidluste

vältimiseks ning arvestades seda, et R. kinnistule puuduvad muud juurdepääsud, määrata

juurdepääs avalikult kasutatavalt Savikoti-Pärsti teelt R. kinnistule tähtajatuna.

Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Signe Tasasele on antud riigi

õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, mistõttu jättis maakohus

Signe Tasast esindanud vandeadvokaadi R. Tosmanni tasu summas 384 eurot riigi kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

9. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse

tühistamist resolutsiooni punkti 2 ja punkti 3.3 osas. Avaldaja taotleb uue määruse tegemist,

millega: 1) määrata Enn Ossepile kuuluvalt R. kinnistult juurdepääs avalikult kasutatavale

Savikoti-Pärsti teele üle Priit Tasasele ja Signe Tasasele kuuluva K. kinnistu ja üle Kaupo

Luhaäärele ja Kadri Luhaäärele kuuluva L. kinnistu lähtuvalt avaldaja 1. oktoobril 2015 esitatud

kinnistute asendusplaanile koos juurdepääsuteedega, kus juurdepääs R. kinnistult avalikult

kasutatavale Savikoti-Pärsi teele on plaanil tähistatud musta joonega; 2) kohustada R. kinnistu

omanikku tasuma juurdepääsu eest tasu K. kinnistu omanikele kokku 4,95 eurot aastas.

Alternatiivselt uue määruse tegemisele palus avaldaja saata tsiviilasi maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Avaldaja palus jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) on maakohus jätnud juurdepääsu kasutamise tava ja kokkuleppe täiesti tähelepanuta. Juurdepääs

on olnud olemas sajandi pikkuse tava alusel ning muid ligipääse ei ole R. kinnistule kunagi olnud.

Viljandi Vallavalitsus kinnitab 23. veebruari 2016 vastuses, et juurdepääs R. kinnistule on

kulgenud üle K. ja L. kinnistu. Ajaloolise tee näol on tegemist pikema aja jooksul väljakujunenud

tavaga, mis on AÕS § 156 lg 1 kohaldamisel oluline argument;

2) on K. kinnistu sihtotstarve maatulundusmaa ja käesolevalt kasutavad Signe Tasane ja Priit

Tasane maad loomade karjatamiseks. Avaldajale juurdepääsu määramine mööda ajaloolist teed ei

rikuks seega kuidagi Signe Tasase ja Priit Tasase privaatsust ning rahu ega põhjustaks neile muid

negatiivseid tagajärgi. Tee rajamisel oleks võimalik arvestada omanike majandustegevusega,

rajades juurdepääsuteele kariloomadele ülekäigukohad;

3) jääb mulje, et Signe Tasane ja Priit Tasane kasutavad ehitustegevust ettekäändena. Tegu on

suulise väitega, mida pole tõendatud. Tõsiseltvõetava ehitamise kavatsuse korral oleks tee

rajamine nii avaldaja kui Signe ja Priit Tasase huvides, kuna teed oleks võimalik kasutada koos

ning tee rajamisega seonduvad kulud kujuneksid pooltele oluliselt soodsamaks. Reaalselt

kasutavad Signe ja Priit Tasane teed ka praegu, kuid kohus pole seda analüüsinud ega kaalunud;

4) ei selgita maakohus, milles seisneb K. kinnistu poolitamise ebamõistlikkus;

5) ei ole kohtu määratud juurdepääsu puhul tegemist pikema aja jooksul väljakujunenud tavaga

ning puuduvad tunnused, et seda oleks kunagi teena kasutatud. Maakohus on valinud avaldaja

jaoks kõige pikema ja kulukama, s.o kõige koormavama juurdepääsu võimaluse. Kohtu määratud

juurdepääs on suures osas madal ja pehme, mis teeb tee rajamise võimatuks või ebamõistlikult

kalliks. Maakohus on tee rajamise võimalikkuse jätnud hindamata. Tee rajamine R. kinnistu

siseselt on samuti pikem ja kulukam kui ajaloolise tee korral;

6) pole maakohus kaalunud, milliseid kulutusi peaks juurdepääsuõiguse taotleja tegema oma

kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele pääsemiseks. Sakala Teed OÜ 29. juunil 2016 teostatud

kalkulatsiooni alusel oleks tee rajamise kulutus kohtu määratud juurdepääsu korral

ca 19 600 eurot, ajaloolise tee korral ca 6800 eurot ja Raivo Laidma ettepaneku korral

ca 6300 eurot;

7) moodustab tasu avaldaja taotletava juurdepääsu eest maa pindalast lähtudes 4,95 eurot aastas.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

10. Viljandi Vallavalitsuse seisukoha kohaselt puudub Viljandi Vallavalitsusel juurdepääsu

tagamisel R. kinnistule üle piirnevate kinnisasjade avalik huvi sõltumata juurdepääsu asukohast.

Määruses pakutud juurdepääsu variant on üks pikemaid ning looduslike tingimuste poolest

keerulisemaid ja lisaks tuleb arvestada piiri lähedal asuva elektriliiniga. Eeltoodud asjaolud teevad

juurdepääsu ehitamise kulukaks ning juurdepääs ei jää väga kinnistu piirile nagu väidavad Signe

Tasane ja Priit Tasane. Määruses pakutud variant poolitab teatud mõttes samuti K. kinnistut nagu

avaldaja poolt pakutav variant. Vallavalitsus ei oska hinnata, milline juurdepääs R. kinnistule

Signe Tasase ja Priit Tasase majanduslikke huvisid rohkem või vähem pärsib. Signe Tasase ja Priit

Tasase ehitustegevuse jaoks oleks samuti vaja juurdepääsu või teed üle L. kinnistu ja ka enda

kinnistul. Oleks mõistlik ja rahaliselt soodsam, kui kokku suudetaks leppida ühises juurdepääsu

või tee rajamises, mis teeniks mõlema kinnistu omanike huve. Vallavalitsus ei oska hinnata

juurdepääsu kasutamise tasu suurust.

11. Signe Tasane ja Priit Tasane vaidlesid määruskaebusele vastu ning taotlesid selle rahuldamata

jätmist.

Vastuväidete kohaselt eksitab avaldaja kohut ajaloolise tee asukoha osas. 1937. aasta

kaadrimaterjal tõendab üheselt, et juurdepääsutee kulges piki K. ja Laasniidu piiri, aga mitte

kunagi avaldaja väidetud kohast üle K. seda poolitades. Avaldaja soovitud juurdepääsuteel

puuduvad tunnused, et seda oleks kunagi teena kasutatud. Signe ja Priit Tasane soovivad jätkuvalt

kasutada väidetava ajaloolise tee asukohta maa-ala ehitustegevuseks. Ehitustegevust ei saa praegu

teostada ainuüksi seetõttu, et kestab kohtulik vaidlus. Ainuvõimaliku kohana ehitustegevuseks

saabki kasutada üksnes väidetava ajaloolise tee asukoha maa-ala, kuna kinnistu pinnas ja reljeef

ning kitsendused välistavad mujal kinnistu piires ehitustegevuse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 22. juuni 2017 määrus tuleb tühistada ja Enn Ossepi

avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks tuleb saata maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt (alternatiivse taotluse osas).

13. Avaldaja on esitanud kohtule avalikult kasutatava teelt juurdepääsu nõude. Avaldajale

kuuluvale kinnisasjale on juurdepääsu määramine vajalik seetõttu, et ta on esitanud Viljandi

Vallavalitsusele elamu ja kõrvalhoonete rajamise eesmärgil taotluse projekteerimistingimuste

määramiseks ning Viljandi Vallavalitsus on seadnud avaldajale projekteerimistingimuste

väljastamise eeltingimuseks asjaolu, et avaldajal oleksid kirjalikud kokkulepped R. kinnistule

juurdepääsu kohta juurdepääsuteed läbivate kinnistute omanikega. Avaldajal ei ole õnnestunud K.

kinnistu omanike Priit Tasasega ja Signe Tasasega ning L. kinnistu omanike Kaupo Luhaäärega

ja Kadri Luhaäärega sõlmida kirjalikke kokkuleppeid juurdepääsutee kasutamiseks.

Puudutatud isikud ei vaidle vastu asjaolule, et avaldajale kuuluvale R. kinnistule puudub

juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Avaldaja ja puudutatud isikute vahel on vaidlus eelkõige

juurdepääsu asukoha üle.

14. Riigikohus on korduvalt väljendanud arvamust, et vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse

tagamiseks lahendatakse poolte huvide kaalumise teel (vt näit Riigikohtu lahend tsiviilasjades

nr 3-2-1-85-05 p 22, nr 3-2-1-14-06 p 28, nr 3-2-1-170-12 p 9). Huvide kaalumisel ei ole määrav,

kui mitut kinnisasja juurdepääsutee läbib. Huvide kaalumisel tuleb muu hulgas arvestada ka

väljakujunenud tavaga.

Antud juhul on maakohus menetlusosaliste huvide kaalumisel ja kaalutlusõiguse teostamisel

rikkunud diskretsiooni piire. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride,

kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes

põhjendatud huve. Nähtuvalt maakohtu põhjendustest, on ta juurdepääsu asukoha määramisel

pidanud primaarseteks koormatavate kinnisasjade (K. kinnistu ja L. kinnistu) omanike huve ning

jätnud arvestamata avaldaja huvidega. Maakohus ei ole kaalunud seda, milliseid kulutusi peaks

tegema avaldaja erinevate juurdepääsu alternatiivide korral ning kuivõrd koormav on teiste

kinnisasja omanike jaoks nende kinnisasjade koormamine juurdepääsuõiguse erinevate

variantidega. Ainuüksi see, et maakohus määras avaldajale juurdepääsu avalikult kasutatavale

teele, ei taga seda, et juurdepääsu määramisel on kaalutud nii avaldaja kui puudutatud isikute

õigusi.

15. Asja materjalidest nähtub, et maakohtu poolt määratud juurdepääsu ei ole tervikuna teena

kasutatud, s.o suures osas tuleb avaldajal tee rajada. Ka on maakohus ise märkinud vaidlustatud

määruses, et maakorralduslikult on kohtu poolt määratud juurdepääs võimalik rajada. Seetõttu

oleks maakohus pidanud kaaluma juurdepääsu erinevate variantide korral juurdepääsuõiguse

taotleja kulutusi tee rajamiseks, kuid maakohus ei ole seda teinud. Avaldaja väitel on maakohus

valinud avaldaja jaoks kõige pikema ja kulukama, s.o kõige koormavama, juurdepääsu võimaluse,

sest määratud juurdepääsu alla jääv maapind on suures osas madal ja pehme, mis teeb tee rajamise

võimatuks või ebamõistlikult kalliks. Ka valla seisukoha kohaselt (II kd tl 94-95) on maakohtu

poolt määratud juurdepääsu variant üks pikemaid ja loodulike tingimuste poolest keerukamaid

ning selle ehitamine on kulukas.

Kuna maakohus ei ole vaidlustatud määruse tegemisel üldse arvestanud avaldaja kulutustega

juurdepääsutee rajamiseks erinevate variantide korral ning ei ole seda ka menetlusosalistega

arutanud, siis on kohus jätnud välja selgitamata olulised asjaolud kaalutlusotsuse tegemiseks.

16. Lisaks sellele, et maakohus on jätnud välja selgitama juurdepääsuõiguse taotleja huvid

juurdepääsu asukoha suhtes seeläbi, et ei ole kindlaks teinud juurdepääsutee erinevate variantide

rajamiseks vajalikke kulutusi, ei ole maakohus välja selgitanud, milline juurdepääsu erinevatest

variantidest on puudutatud isikute jaoks kõige vähem koormavam. K. kinnistu omanikud on vastu

vaielnud avaldaja poolt taotletud juurdepääsule põhjusel, et juurdepääs poolitaks nende kinnisasja

ning nad soovivad juurdepääsu asukoha maa-ala kasutada ehitustegevuseks. Maakohus on

vaidlustatud määruses märkinud, et määratav juurdepääsutee rajatakse K. ja Laasniidu kinnistute

piiriga piirnevale maa-alale, s.o kinnistu äärealale, ning ei poolita koormatavat kinnistut

ebamõistlikult rajatava juurdepääsuteega, kuid samas nähtub nii maakohtu määrusele lisatud

plaanidest kui vallavalitsuse seisukohast, et ka maakohtu määruses märgitud juurdepääs poolitab

teatud mõttes K. kinnistut (nagu ka avaldaja poolt soovitud juurdepääs).

Juhul, kui puudutatud isikud Signe Tasane ja Priit Tasane soovivad tõesti ehitada kinnistule

hooneid, siis vajavad nad teed hoonete juurde pääsemiseks ning seetõttu oleks otstarbekas

maakohtul arutada menetlusosalistega seda, kas mingis osas ei oleks võimalik kasutada rajatavat

juurdepääsuteed ühiselt.

17. Avaldaja väitel ning Viljandi Vallavalitsuse seisukoha kohaselt on avaldaja poolt maakohtule

esitatud juurdepääsu variant käsitletav ajaloolise juurdepääsuna. Maakohus on vaidlustatud

määruses märkinud, et ajalooline juurdepääs kuni magistraalkraavini on olemas, kuid peale truubi

ületamist ei ole ajalooline juurdepääs maastikul märgatav, sest puudub igasugune teekate ja

tegemist on puudutatud isiku põlluga. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et teekatte puudumine

ei välista seda, et juurdepääs avaldaja kinnisasjale kulges ajalooliselt üle K. kinnistul asuva põllu.

Maakohus ei ole esitanud kaalutlusi selle kohta, kas juurdepääsuõiguse taotlejale juurdepääsu

määramine mööda ajaloolist teed rikub või ei riku K. kinnistu omanike huve seeläbi, et riivab

oluliselt nende privaatsust ning takistab nende majandustegevust.

18. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud määruse tegemisel oluliselt rikkunud

menetlusnormi seeläbi, et jättis välja selgitamata menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud

ning seetõttu on lähtunud kaalutlusotsustuse tegemisel mittekohastest kaalutlustest. Samuti on

maakohus rikkunud TsMS § 6184 lg-t 1, kuna lahendas asja ilma kohtuistungit pidamata.

Kuna asjas on vajalik anda menetlusosalistele võimalus esitada soovi korral täiendavaid tõendeid

(sh tasu määramise kohta), samuti on vajalik arutada menetlusosalistega asja suuliselt ja välja

selgitada asjas olulise tähtsusega asjaolud, siis saadab ringkonnakohus avaldaja avalduse avalikult

kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks.

19. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas

lõpplahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson