3-17-2731/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2731

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja — Maksu- ja Tolliamet

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse —

H.P. (isikukood xxxxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada taotlus.

2. Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda hüpoteegi

seadmist

Eesti

Vabariigi

kasuks

(Maksu-

ja

Tolliameti

kaudu)

H.P.

omandisse

kuuluvale

registrisse

kantud

kinnisasjale

(registriosa

number xxxxxxx), asukohaga xxxxxxxx summas

38 857,40 eurot.

3. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile,

kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva

loa alusel täitetoimingute sooritamisest. H.P.le

toimetada määrus kätte pärast täitetoimingute

sooritamise kohta kohtule teabe laekumist.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

TAOTLUSE PÕHJENDUSES

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 12.12.2017 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse

seaduse (MKS) § 1361 lõike 1 alusel taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa

saamiseks H.P. varalistele õigusele sissenõude pööramise teel, valides meetmena kohtuliku

hüpoteegi seadmiseks H.P.le kuuluvale kinnisasjale asukohaga xxxxxxxxx, summas 38 857,40

eurot.

2. Maksuhalduri menetluses on PartnerIN OÜ (registrikood 11622526) maksuvõlgade

sissenõudmine. Maksuhaldur kontrollis vastavalt 27.01.2014 korraldusele nr 12.2-7/21065-1

PartnerIN OÜ käibemaksu, töötasult või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja

kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu, kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse

arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodide oktoober kuni detsember 2013 osas.

Kontrolliperioodil oli PartnerIN OÜ juhatuse liikmeks H.P. (juhatuse liige perioodil 10.06.2009

kuni 23.03.2016).

PartnerIN OÜ tegevuskohas 27.01.2014 läbiviidud vaatluse käigus äravõetud kassatšekkide

analüüsimisel ning juhatuse liikmete H.P. ja J. A. poolt kontrollimenetluses antud seletusi

koosmõjus ja vastastikuses seoses hinnates jõudis maksuhaldur järeldusele, et PartnerIN OÜ ei

deklareerinud perioodil oktoober kuni detsember 2013 kogu maksustamisele kuuluvat käivet ning

sellelt arvestatud käibemaksu. Kontrollimenetluse käigus tuvastatud asjaolude ning kogutud

tõendite tulemusel suurenes äriühingu kontrollitava perioodi maksustatav käive 24 445,21 euro

võrra, sisendkäibemaksusumma 23,75 euro võrra ning tasumisele kuuluv käibemaks 4865,29 euro

võrra.

Äriühing esitas 03.06.2014 kontrollitava perioodi käibedeklaratsioonide (KMD) parandused, mille

alusel tekkis äriühingu perioodi oktoober kuni detsember 2013 osas tasumisele kuuluv käibemaks.

Kuna parandusdeklaratsioonidel kajastatud summad olid vastavuses kontrollimenetluse käigus

tuvastatud ning kontrollaktis toodud andmetega, ei määranud maksuhaldur maksuotsusega

PartnerIN OÜ-le täiendavalt tasumiseks käibemaksu. Seega muutus algne varjatud ning

deklareerimata käive deklareeritud käibeks. Käibemaksukohustus summas 4865,29 on tänaseni

tasumata.

3. Seisuga 12.12.2017 on PartnerIN OÜ maksuvõlg kokku 42 533,54 eurot (põhivõlg 22 828,38

eurot, intressid 19 705,16 eurot), mis on tekkinud H.P. juhatuse liikmeks oleku ajal.

Maksuvõlg on kujunenud PartnerIN OÜ oktoober kuni detsember 2013 valeandmetega tulumaksu,

sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaksete deklaratsioonide

(TSD)

esitamise

tulemusel.

Samuti

on

PartnerIN

OÜ

poolt

03.06.2014

esitatud

parandusdeklaratsioonide alusel perioodi oktoobri kuni detsembri 2013 osas deklareeritud, kuid

tasumata käibemaksukohustus.

4. Maksuhaldur määras 05.06.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/21065-3 PartnerIN OÜ-le tasumiseks

15 290,83 eurot, s.o töötasuväljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu 1380,69 eurot,

töötasuväljamaksetelt arvestatud sotsiaalmaksu 3097,74 eurot, töötasuväljamaksetelt kinnipeetud

kohustusliku kogumispensioni makse 103,49 eurot, töötasuväljamaksetelt kinnipeetud

töötuskindlustusmakse 172,15 eurot, töötasuväljamaksetelt arvestatud töötuskindlustusmakse

86,06 eurot, tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 5949,98 eurot ning erisoodustuselt

arvestatud tulumaksu 1750,29 eurot ja erisoodustuselt arvestatud sotsiaalmaksu 2750,43 eurot.

Töötajate ja juhatuse liikmete H.P. ja J. A. poolt antud seletusi koosmõjus hinnates asus

maksuhaldur seisukohale, et perioodil oktoober kuni detsember 2013 on PartnerIN OÜ teinud

töötajatele töötasu väljamakseid kokku summas 9567,04 eurot, millest 8607,04 eurot on jäetud

TSD-l deklareerimata. Deklareerimata jäetud töötasude maksmise tulemusel vähendas PartnerIN

OÜ kontrollitaval perioodil maksukoormust, jättes kinni pidamata tulumaksu 1380,69 eurot,

arvestamata sotsiaalmaksu 3097,74 eurot, arvestamata kohustusliku kogumispensioni maksed

103,49 eurot ning kinni pidamata ja arvestamata töötuskindlustusmaksed 258,21 eurot. Tulenevalt

eeltoodust määras maksuhaldur 05.06.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/21065-3 äriühingule

tasumiseks tööjõumakse kokku 4840,13 eurot.

PartnerIN OÜ suhtes läbiviidud kontrollimenetluses tuvastas maksuhaldur, et äriühingu

arvelduskontolt on novembris 2013 välja võetud sularaha 2000 eurot ja detsembris 2013 2000

eurot. Kontrollimenetluse käigus selgus, et need summad võttis äriühingu arvelduskontolt välja

juhatuse liige J.A. ning kasutas isiklikuks otstarbeks. Juhatuse liikmele tehtud väljamakse või muu

hüve puhul võib eeldada, et see on antud tasuna juhtorgani liikme ülesannete täitmise eest. Kuna

äriühingu juhatuse liige sai november kuni detsember 2013 hüvesid äriühingu arvelt ning tegemist

oli äriühingu juhatuse liikme huvides tehtud kulutusega, on tegemist erisoodustusega, millelt

kuulub arvestamisele ja tasumisele tulu- ja sotsiaalmaks. Seega jättis PartnerIN OÜ novembri ja

detsembri 2013 osas deklareerimata erisoodustuse seonduvalt juhatuse liikme hüvega kokku 4000

eurot ning arvestamata ja deklareerimata sellelt tulumaksu 1063,30 eurot ja sotsiaalmaksu 1670,88

eurot. Tulenevalt eeltoodust määras maksuhaldur 05.06.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/21065-3

PartnerIN OÜ-le tasumiseks eelnimetatud summad.

Maksuhaldur asus äriühingu suhtes läbiviidud kontrollimenetluses kogutud tõendeid kogumis

analüüsides seisukohale, et perioodil oktoober kuni detsember 2013 on äriühingu nimel tehtud

ettevõtlusega mitteseotud kulusid kokku summas 22 383,25 eurot, millelt kuulub arvestamisele ja

deklareerimisele tulumaks 5949,98 eurot. Maksuhalduri poolt PartnerIN OÜ tegevuskohas

(Mustakivi tee 13, Tallinn asuv bistroo) 27.01.2014 toimunud vaatluse käigus võetud

kassatšekkide analüüsimisel ning juhatuse liikmete H.P. ja J.A.i poolt kontrollimenetluses antud

seletusi koosmõjus ja vastastikuses seoses hinnates on maksuhaldur seisukohal, et PartnerIN OÜ

jättis perioodi oktoobri kuni detsembri 2013 osas deklareerimata 20% määraga maksustatava käibe

summas 24 445,21 eurot ja sellelt arvestatud käibemaksu summas 4889,04 eurot. Maksuhaldur on

seisukohal, et eelnimetatud perioodil deklareerimata jäetud sularaha käivet kasutas PartnerIN OÜ

osaliselt äriühingu töötajatele mitteametlike väljamaksete tegemiseks. Kuna ülejäänud raha ei ole

raamatupidamise arvestuses arvele võetud ega äriühingu pangakontole kantud, on maksuhalduril

alust arvata, et on tehtud väljamakseid, mille kohta puuduvad dokumendid. Samuti ei nähtu

äriühingu raamatupidamisdokumentidest, et neid rahalisi vahendeid oleks kasutatud ettevõtluse

tarbeks.

Eeltoodust tulenevalt leiab maksuhaldur, et äriühingu ettevõtlusega mitteseotud kulu on

deklareerimata jäetud müügikäive (koos käibemaksuga) – isikuliselt tuvastatud deklareerimata

jäetud töötasu väljamaksed. Maksuhaldur määras maksuotsusega täiendavalt tasumisele

tulumaksu 5949,98 eurot.

5. PartnerIN OÜ 05.06.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/21065-3 määratud maksukohustused, mis

on äriühingu poolt jäetud tasumata, on tekkinud H.P. juhatuse liikmeks oleku ajal oktoobri ja

detsembri 2013 valeandmetega TSD-de esitamise tulemusel. Samuti on tekkinud H.P. juhatuse

liikmeks oleku ajal äriühingu poolt 03.06.2014 esitatud parandusdeklaratsioonide alusel perioodi

oktoobri kuni detsembri 2013 osas deklareeritud, kuid tasumata käibemaksukohustus.

H.P., olles PartnerIN OÜ seaduslik esindaja, oli enda juhatuse liikmeks oleku perioodi osas

vastutav äriühingu MKS-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste

tähtaegse ja täieliku täitmise eest.

Vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks on vastutuskohustus. Äriühing teadis, et kajastab

oktoobri kuni detsembri 2013 TSD-del valeandmeid, jättes deklareerimata töötajatele tehtud

töötasuväljamaksed, erisoodustuse ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ning vastavad

maksud jäid seeläbi tasumata. Lisaks jäeti tasumata perioodi oktoobri kuni detsembri 2013 osas

parandusdeklaratsioonide alusel deklareeritud käibemaksukohustused.

Hinnates kontrollimenetluste käigus kogutud tõendeid ja selgunud asjaolusid, on tekkinud

põhjendatud kahtlus, et PartnerIN OÜ endine juhatuse liige H.P. on rikkunud juhatuse liikme

kohustusi ning nende kohustuste rikkumise tulemusena sai võimalikuks TSD-del ebaõigete

andmete esitamine. Maksudest kõrvalehoidumine saab olla vaid süüline tegevus.

PartnerIN OÜ kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes on alust arvata,

et H.P. tegevuse eesmärgiks oli teadlikult ning tahtlikult luua võimalus maksta PartnerIN OÜ

töötajatele töötasu, kuid jätta samal ajal äriühingu TSD-del palgaväljamaksed ja nendelt arvestatud

maksud deklareerimata ja tasumata. Samuti on alust arvata, et H.P. tegevuse tulemusel jäeti

PartnerIN OÜ nimel erisoodustus deklareerimata ning sellelt tulu- ja sotsiaalmaks tasumata ning

tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kulult deklareerimata ja tasumata. On tekkinud põhjendatud

kahtlus, et H.P. tegevuse ja äriühingu maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning isik võib

vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga. Eelpoolmainitust tulenevalt on

vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoliseks tulemuseks seadusest tulenev H.P.

solidaarne vastutus PartnerIN OÜ maksuvõla eest summas 18 389,58 eurot, millele lisandub

nimetatud maksuvõlalt arvestatud intress summas 15 369,50 eurot.

6. Maksuhaldurile kättesaadavate andmete kohaselt puudub H.P.l igakuine sissetulek. Viimane

väljamakse on H.P.le tehtud PartnerIN OÜ poolt detsembri 2013 osas. Seega ei ole H.P.l võimalik

kavandatava vastutusotsusega määratavat kohustust täita igakuise sissetuleku arvelt, mistõttu

esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Eelnevast tulenevalt on

maksuhalduri hinnangul haldustoiminguks loa andmine vajalik ja proportsionaalne.

7. Maksuhalduril on põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel asub

PartnerIN OÜ endine juhatuse liige H.P. haldusakti sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või

muul viisil käsutama) talle kuuluvat vara. Antud järeldus tuleneb eelkõige H.P. eelnevast

käitumisest PartnerIN OÜ majandustegevuse korraldamisel (esitades maksudeklaratsioonidel

valeandmeid ja jättes juhatuse liikmena tagamata äriühingu poolt seadusest tulenevate maksete

tasumise), mis näitab H.P. suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Seega on maksuhalduri

arvates tõenäoline, et sarnaselt võib H.P. suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse

vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada oma vara.

Ülaltoodu alusel ning arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust on vajalik,

proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või

kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine H.P.

suhtes olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks. Ühtlasi tagab vastavate meetmete

rakendamine selle, et maksuhalduril on peale isikule vastutusotsuse väljastamist ka reaalselt

võimalik H.P.lt kohustuse vabatahtliku mittetäitmise korral maksusummad sundkorras vähemalt

osaliselt sisse nõuda.

8. Kuna on tekkinud kahtlus, et võib esineda põhjuslik seos PartnerIN OÜ endise juhatuse liikme

kohustuste tahtliku rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel, rakendub H.P. suhtes viieaastane

maksusumma määramise tähtaeg. H.P.lt sissenõutav maksusumma puudutab PartnerIN OÜ

maksuotsusega määratud tulumaksu,- sotsiaalmaksu,- töötuskindlustusmakse- ja kogumispensioni

makse, millega seotud maksudeklaratsioonide, s.o TSD-de esitamise, deklareerimise ning

tasumise tähtpäevad olid perioodil 11.11.2013 kuni 10.01.2014 ja deklareeritud, kuid tasumata

käibemaksusummasid, millega seotud KMD-de esitamise, deklareerimise ja tasumise tähtpäevad

oli perioodil 20.11.2013 kuni 20.01.2014. Ajaliselt varaseima maksusumma, s.o 2013 oktoobrikuu

tulumaksu,- sotsiaalmaksu,- kogumispensioni makse,- ja töötuskindlustusmakse summade

määramise aegumistähtaeg tahtluse osas saabub 11.11.2018 ning hiliseima käibemaksukohustuse

osas 20.01.2019. Seega ei ole praegusel juhul maksusumma määramise aegumistähtaeg

möödunud. Äriühing ei ole registrist kustutatud ning selle maksuvõlg ei ole samuti kustutatud.

9. Maksuvõla sissenõudmine PartnerIN OÜ-lt ei ole tulemusi andnud. Maksuhaldur alustas

deklareeritud, kuid tasumata käibemaksuvõla 4865,29 eurot osas sundtäitmist 01.07.2014 ning

maksuotsusega äriühingule määratud, kuid tasumata maksusumma 15 290,83 eurot sundtäitmist

24.07.2014, mil edastas Swedbank AS-le, AS-le SEB Pank ja Danske Bank A/S Eesti filiaalile

(teistes krediidiasutustes PartnerIN OÜ-l arvelduskontot ei ole) korraldused PartnerIN OÜ

arvelduskonto arestimiseks summas 4892,412 eurot ja 15 290,83 eurot. Eelnimetatud toimingute

tulemusel laekumisi maksuotsusega määratud, kuid tasumata maksusummade ning deklareeritud,

kuid tasumata käibemaksuvõla katteks toimunud ei ole.

Maksuhaldur

tegi

päringud

e-kinnistusraamatusse,

Ehitisregistrisse

ja

Maanteeameti

liiklusregistrisse ning selgus, et PartnerIN OÜ-le ei kuulu kinnistuid, ehitisi ega sõidukeid. Muud

registervara ja vallasvara, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik äriühingu maksuvõlga

sisse nõuda, maksuhaldurile teadaolevalt PartnerIn OÜ-l ei ole. Eelnimetatud asjaolusid arvesse

võttes ei pidanud maksuhaldur otstarbekaks edastada kohtutäiturile avaldust PartnerIN OÜ suhtes

täitemenetluse alustamiseks.

Maksukohustuslaste registri andmetel on äriühing deklareerinud viimati käivet, sellelt arvestatud

käibemaksu ning sisendkäibemaksu aprilli 2014 osas. Töötasu väljamakseid on äriühing viimati

deklareerinud juuni 2014 osas. Kuivõrd PartnerIN OÜ ei tõendanud Eestis ettevõtlusega

tegelemist, kustutati äriühing 25.09.2014 käibemaksukohustuslaste registrist. Eeltoodust

tulenevalt on maksuhaldur seisukohal, et PartnerIN OÜ ei ole tegutsev äriühing ning puudub

võimalus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt.

Kuna PartnerIN OÜ maksuvõla sundtäitmine ei ole andnud positiivset tulemit enam kui

kolmekuulise perioodi jooksul, on täidetud MKS § 96 lg-st 5 tulenev tingimus vastutusotsuse

koostamiseks.

10. Maanteeameti liiklusregistri andmetel ei kuulu H.P.le sõidukeid ega väikelaevu. Samuti ei ole

Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel avatud H.P. nimel ühtegi väärtpaberikontot. Maksuhaldur,

analüüsinud H.P. varalist seisu kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kaudu, tuvastas, et

H.P.le kuulub kinnisasi (registriosa number xxxxxxxx), asukohaga xxxxxxxxxx (1889 m2).

Nimetatud kinnisasjale on seatud 28.02.2017 (kohtutäituri 01.12.2017 avalduse alusel muudetud

07.12.2017) keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäitur Hille Kudu, OK Incure

OÜ (registrikood 11542046) kasuks. Kinnisasjale on seatud 30.04.2007 hüpoteek summas

74 776,63 eurot Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks. Ehitisregistri andmetel asub kinnistul

kahekorruseline üksikelamu, mille eluruumi/mitteeluruumi pind on 221,7m2. Arvestades asjaolu,

et H.P.le kuuluva kinnistu täpset väärtust ei ole võimalik kindlaks teha, tuleb lähtuda kinnistu

keskmisest turuväärtusest (s.o hinnates kinnisvaraportaalis toodud hindasid). Maksuhaldur,

tutvunud kinnisvaraportaalis city24.ee samas piirkonnas Saue vallas Alliku külas asuvate elamute

müügihindadega, on seisukohal, et kõne all oleva kinnisasja hinnanguline väärtus on 172 000

eurot.

H.P.le kuuluvale kinnisasjale on küll seatud 28.02.2017 käsutamise keelumärge kohtutäitur Hille

Kudu ja OK Incure OÜ kasuks, kuid sissenõudjad andsid nõusoleku H.P.le kuuluvale kinnisasjale

maksuhalduri kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 38 857,40 eurot seadmiseks. Seega on nii

kohtutäitur Hille Kudu kui ka OK Incure OÜ hüpoteegi seadmisega summas 38 857,40 eurot nõus.

MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoimingutest on hüpoteegi seadmine H.P.le kuuluvale kinnisasjale

kõige sobivam meede. Hüpoteegi seadmine ei takista kinnisasja kasutamist ega käsutamist. Nõude

tagamiseks taotletav abinõu ei piira juhatuse liiget rohkem, kui on vajalik vastutusmenetluse

raames esitatava nõude täitmise tagamiseks. On igati põhjendatud kohtuliku hüpoteegi seadmine,

kuna selleks loa mitteandmine võib otseselt mõjutada Eesti Vabariigi (MTA kaudu) tõenäosust

riigimaksude võlgnevus reaalselt sisse nõuda.

11. Kuivõrd MKS ei anna maksuhaldurile pädevust pöörata sissenõuet kinnisasjadele, saab

kinnistu sundmüük toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel ning võimalike täitekulude suuruse

hindamisel tuleb lähtuda kohtutäituri tasu määradest ja võimalikest lisatasudest, samuti muudest

täitekuludest. Täitekulud on kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku

poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Kohtutäituri

tasu võib koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust.

Täitemenetluse alustamise tasu on 60 eurot. Kuna maksuhalduri kogu nõude suuruseks H.P. osas

on 33 759,08 eurot, on kohtutäituri põhitasu 9% nõude summast, s.o 3038,32 eurot. Täitetoimingu

lisatasu puhul võib kinnistu puhul arvestada võimaliku lisatasuga enampakkumise korraldamise,

läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, mis on kuni 3% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui

2000 eurot. Praegusel juhul oleks lisatasu varade müügihinnast 2000 eurot. Kohtutäituri tasu

suurus käesoleva maksuvõla sissenõudmisel moodustaks kokku 5098,32 eurot ehk 15% kogu

nõude suurusest. Maksuhalduri hinnangul on selline sundtäitmise kulude suurus põhjendatud.

Seega peab maksuhaldur vajalikuks hüpoteegi seadmist kogusummas 38 857,40 eurot (33 759,08

eurot + 5098,32 eurot täitmiskulude katteks).

12. Maksuhaldur lõpetab H.P. vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui

täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui H.P. on esitanud tagatise

võimaliku

rahalise

nõude

või

kohustuse

tagamiseks.

Tulenevalt

MKS

§

136¹

lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui H.P. on esitanud

tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt

MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis

peab lisaks MTA nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist

(MKS § 122). Kui H.P. soovib kanda deposiidina tagatissumma, siis on kantava deposiidi

väärtuseks 33 759,08 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lõike 1 kohaselt annab kohus seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega

ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda

täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lõike 4 kohaselt otsustab kohus loa

andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS §-ga 1361 ei

sätestata maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa

andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes

sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada

asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit

pidamata.

MKS § 1361 lõige 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib

maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et

sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas

õigus taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale.

14. MKS § 1361 lõike 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed:

1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või

võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise

kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lõikes 1

või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur

peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

15. MTA on esitanud kohtule taotluse loa saamiseks H.P. registrijärgsele varale hüpoteegi

seadmiseks. Haldustoiminguks loa andmine toimub kiireloomuliselt ja sellega teatud määral

piiratud informatsiooni tingimustes. Haldustoiminguks loa andmise taotlus peab seetõttu olema

sisuliselt veenev. Kohus leiab, et taotlus kajastab MKS § 1361 lõikes 2 loetletud andmeid ning

maksuhaldur on taotlust piisavalt põhistanud.

MKS § 1361 lõikes 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks

peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või

kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva

maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks

õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse

tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lõikes 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda

maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui

maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse

tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad

kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus

maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede

saabumise tõenäosust.

16. Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus

vastab seaduses ettenähtud nõuetele ja on piisavalt põhjendatud. Kohtule on esitatud taotluse

lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

16.1 Nähtuvalt taotlusest on maksuhaldur koostanud maksuotsuse PartnerIN OÜ suhtes, mille

juhatuse liikmeks oli H.P.. Maksuotsusega määrati äriühingule täiendavalt tasumiseks

15 290,83 eurot (töötasuväljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu 1380,69 eurot,

töötasuväljamaksetelt arvestatud sotsiaalmaksu 3097,74 eurot, töötasuväljamaksetelt kinnipeetud

kohustusliku kogumispensioni makse 103,49 eurot, töötasuväljamaksetelt kinnipeetud

töötuskindlustusmakse 172,15 eurot, töötasuväljamaksetelt arvestatud töötuskindlustusmakse

86,06 eurot, tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 5949,98 eurot ning erisoodustuselt

arvestatud tulumaksu 1750,29 eurot ja erisoodustuselt arvestatud sotsiaalmaksu 2750,43 eurot).

Lisaks on äriühingul 20% määraga maksustatavalt käibelt (summas 24 445,21 eurot) arvestatud

käibemaksu õigeaegselt deklareerimata jätmisest tekkinud käibemaksuvõlg summas 4865,29

eurot. Maksuotsus on täitmata ja maksusumma tasumata, sh käibemaksusumma. Maksuhaldur on

äriühingu juhatuse liikme H.P. suhtes algatanud maksumenetluse eesmärgiga tuvastada, kas H.P.

rikkus äriühingu seadusliku esindajana süüliselt maksuseadustest tulenevaid kohustusi.

Maksumenetlus võib lõppeda äriühingu juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemisega. Taotluses

väljatoodu pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu.

Samuti ei ole veel möödunud maksu määramise viieaastane aegumistähtaeg (MKS § 98 lg 1),

kuivõrd vanim tasumata maksukohustus on tekkinud 2013. a novembris. Seega on

maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine.

Kohus nõustub, et taotluses toodud asjaolud viitavad maksupettuse toimepanemisele. Maksuvõla

tekkimise perioodil oli äriühingu juhatuse üheks liikmeks H.P.. Maksuhalduril on tekkinud

põhjendatud kahtlus, et H.P. on äriühingu juhatuse liikmena põhjustanud süülise rikkumisega

äriühingule maksuvõlad, kuna äriühingu maksuarvestuses on esitatud valeandmeid, mille

tulemusena ei olnud perioodil oktoober kuni detsember 2013 tulumaksu, sotsiaalmaksu,

kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaksete deklaratsioonide (TSD) ning

käibemaksu deklaratsioonide andmed korrektsed. Sellega on H.P. maksuhalduri hinnangul

äriühingu majandustegevust korraldanud viisil, mis viitab teadlikule maksukohustuse tasumisest

hoidumisele.

16.2 Arvestades H.P. käitumist äriühingu majandustegevuse korraldamisel (teadlik käitumine

hoiduda maksukohustuse tasumisest) ning asjaolu, et juhatuse liikmena pole H.P. taganud ettevõtte

poolt seadusest tulenevate maksete tasumist, jagab kohus kahtlust, et haldustoiminguks loa

andmata jätmisel võib H.P. asuda hilisema sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil

käsutama) isiklikku vara. H.P. varasem käitumine iseloomustab tema suhtumist avalik-

õiguslikesse kohustustesse. Seega peab kohus tõenäoliseks, et sarnaselt võib ta suhtuda ka

vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada oma vara.

16.3 PartnerIN OÜ-l ega H.P.l ei ole muud registervara, mille suhtes oleks otstarbekas tulevase

maksukohustuse täitmise tagamiseks meetmeid rakendada. Kohus leiab, et hüpoteegi seadmine

H.P.le kuuluvale kinnisasjale 38 857,40 euro väärtuses on taotluses ja selle lisades märgitud

asjaoludel proportsionaalne, arvestades, et maksumenetluses määratava rahalise nõude summaks

on vähemalt 42 533,54 eurot, millele lisanduvad võimalikud sundtäitmise kulud 20% maksuvõlast.

16.4 Taotluses on üheselt ja arusaadavalt märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku

suhtes kahe tööpäeva jooksul, kui isik esitab MKS § 120 lg 1 punkti 3, § 121 ja § 122 kohase

tagatise. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks MTA

nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist. Maksuhaldur märgib, et

kui H.P. soovib kanda deposiidina tagatissumma, on kantava deposiidi väärtuseks 33 759,08 eurot.

18. Eeltoodust tulenevalt on taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil vajalik,

proportsionaalne ja põhjendatud.

19. Määrus toimetatakse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa

alusel täitetoimingute sooritamisest. H.P.le toimetatakse määrus kätte pärast kohtu teavitamist

täitetoimingute sooritamisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ragne Piir