2-16-126858/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

15. detsember 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-126858

Hagi ese

Abi Kapital Grupp OÜ hagi Svetlana Brigini

vastu 500 euro ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Abi Kapital Grupp OÜ; registrikood

11308362; asukoht Tondi 51-16, Tallinn 13116,

Harjumaa.

Hageja

esindaja:

Margus

Rebane;

e-post

margus@vulpinus.ee

Kostja: Svetlana Brigin; isikukood XXX; elukoht

XXX; e-post XXX

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Abi Kapital Grupp OÜ hagi Svetlana Brigini vastu 500 euro ja viivise

saamiseks.

2. Mõista Svetlana Briginilt Abi Kapital Grupp OÜ kasuks välja 500 eurot ja viivis

tasumata

põhivõlalt

alates

otsuse

tegemisest

kuni

põhivõla

tasumiseni

võlaõigusseaduse § 94 lg-s 1 sätestatud määras.

3. Jätta menetluskulud Svetlana Brigini kanda.

4. Mõista Svetlana Briginilt Abi Kapital Grupp OÜ kasuks välja menetluskulu 195

eurot.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

2/3

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Abi Kapital Grupp OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 16. novembril 2016 Svetlana

Brigini (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

2. Pärnu Maakohus lõpetas 2. jaanuari 2017. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis

asja

hagimenetluses

jätkamiseks

üle

Tartu

Maakohtule,

kuna

kostja

esitas

makseettepanekule vastuväite.

3. Hageja esitas 17. jaanuaril 2017 kostja vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista

põhivõla 500 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 94 sätestatud määras. Hagi

kohaselt olid kostja ja AS Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor sõlminud 29. augustil 2006

õppelepingu, mille kohaselt kohustus kostja tasuma õppeteenustasu. Kostja ei ole tasunud

õppemaksu 500 eurot. AS Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor on loovutanud nõude hagejale.

4. Kostja tunnistas vastuses hagile, et jäi AS-le Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor võlgu 500

eurot. Kuna kostjal on madal palk, ei ole ta võimeline võlga kohe tasuma, vaid soovib seda

teha 15 euro suuruste kuumaksetega. Hageja ei ole soovinud kostjaga võla tasumiseks

kokkulepet sõlmima.

KOHTU SEISUKOHT

5. Hageja on esitanud nõude õppeteenuse osutamise lepingu alusel tasu saamiseks. Kostja on

omaks võtnud, et ta on AS-ga Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor sõlmitud lepingu alusel

kohustatud tasuma tasu 500 eurot, mida ta ei ole tasunud. Nõue on loovutatud hagejale (tl

42). VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega saab hageja nõuda kostjalt kohustuse täitmist ning

tema nõue 500 euro saamiseks tuleb rahuldada.

6. Kohus märgib, et võla tasumine osamaksetena saab toimuda poolte kokkuleppel.

Olukorras, kus hageja ei ole nõus sõlmima kostjaga kokkulepet võla tasumiseks

osamaksetena, ei ole kohtul alust jätta hageja põhjendatud nõuet rahuldamata. Kostja huve

kaitsevad sellises olukorras täitemenetluses täitemenetluse seadustiku §-des 130-134

sätestatud sissetuleku arestimise piirangud.

7. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise VÕS §-s 94 sätestatud määras. VÕS § 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Seega tuleb hageja viivisenõue rahuldada. VÕS §-s 94 sätestab intressimäära lg

1. Kuivõrd VÕS § 94 lg 1 järgne viivisemäär on alates hagi esitamisest olnud 0%, st otsuse

tegemiseni on viivise suurus 0 eurot, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks viivise välja

alates otsuse tegemisest. Kohus juhib poolte tähelepanu, et VÕS § 94 lg 1 järgne

intressimäär on ka praeguse seisuga 0%.

8. Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt tuleb hagi rahuldamise

tõttu jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on

hageja menetluskuluks riigilõiv 125 eurot ja esindajatasu 400 eurot. Esindaja ajakulu on 4

3/3

tundi ja tunnihind 100 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 kohaselt

mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu

hinnangul on arvestades seda, et tegemist on õiguslikult väga lihtsa asjaga ning poolte

vahel sisuline vaidlus puudus, hageja esindajakulu põhjendatud summas 95 eurot.

Riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 500 eurot maksta riigilõivu 100

eurot. Kostjalt saab tasutud riigilõivu välja mõista üksnes osas, milles hageja seaduse järgi

pidi riigilõivu tasuma. Kui hageja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtust enam, võib

hageja taotleda riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel. Kostjalt tuleb seega

hageja kasuks välja mõista menetluskulu 195 eurot (100+95).

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik