2-15-4658/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2-15-4658

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Indrek Soots ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-15-4658

Kohtuasi

Kentex Finance Eesti OÜ hagi Advokaadibüroo Primus

OÜ vastu nõude tunnustamiseks OÜ Kremmi Holding

(pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13. märtsi 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Advokaadibüroo Primus OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad apellatsiooni-

menetluses

Hageja (vastustaja) Kentex Finance Eesti OÜ (registrikood

11764025; asukoht Kohila 2A/Pärnu mnt 139A, Tallinn),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma

Kostja (apellant) Advokaadibüroo Primus OÜ (endine

ärinimi OÜ Advokaadibüroo Red, registrikood 12003819;

asukoht Kai tn 1, Tallinn), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Anton Sigal ja vandeadvokaadi abi Chirag

Mody

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 13. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-4658 ja

jätta hagi läbi vaatamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

Kohtu selgitused:

Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest Riigikohtule

määruskaebuse.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb

ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

2-15-4658

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Menetluskulude suuruse määrab kohtuasja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja

jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Kentex Finance Eesti OÜ (hageja) esitas 24. märtsil 2015 Harju Maakohtule hagi

Advokaadibüroo Primus OÜ vastu, milles palus tunnustada oma 616 700 euro suurust nõuet

Kremmi Holding OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses, sest kostja vaidles sellele 25. veebruaril

2015 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vastu.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Esimese astme kohtu otsus

3. Harju Maakohus rahuldas 13. märtsi 2017. a otsusega hagi ja tunnustas hageja nõuet. Hagi

rahuldamise tõttu jättis maakohus menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulude hüvitise 1992 eurot, sh 1692 eurot lepingulise esindaja kulude ja

300 eurot riigilõivu katteks. 1194 euro ulatuses jättis maakohus menetluskulude hüvitise välja

mõistmata.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt olid hageja õigusabikulud, arvestades

õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust, põhjendatud 11,75 tunni ulatuses. Teenuse

tunnihind 130 eurot, millele lisandub käibemaks, on ülemäära kõrge. Mõistlik tunnihind on

120 eurot. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulude suuruseks on seega 1692 eurot (11,75

h*120 eurot + 20%), millele lisandub hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda või saata asi

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja esitas üksnes vastuväited nõude tunnustamisele.

Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise kohta kostja vastuväiteid ei esitanud.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu

otsuse muutmata.

Hageja juhtis vastuses mh tähelepanu sellele, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ka

seetõttu, et hageja on pärast apellatsioonkaebuse esitamist 8. mail 2017 tasunud kostjale

pankrotivõlgniku võla (4510 eurot 60 senti), mistõttu ei ole kostja enam pankrotivõlausaldaja,

kes saaks esitada hageja nõudele vastuväite. Oma väite kinnitamiseks esitas hageja tõendina

maksekorralduse.

2-15-4658

Menetluse edasine käik

6. Ringkonnakohus palus 12. mai 2017. a kirjas kostjal avaldada seisukohta nimetatud summa

saamise ja maksekorralduse kui uue tõendi vastuvõtmise kohta ning selgitada oma õiguslikku

huvi jätkata kohtuasja menetlust apellatsioonikohtus.

7. Kostja kinnitas 22. mai 2017. a kirjas 4510 euro 10 sendi saamist, kuid keeldus kohustuse

täitmise vastuvõtmisest, kuna hageja ei ole tõendanud, et tal on kohustuse täitmiseks võlgniku

nõusolek.

8. Hageja esitas kohtule 28. mail 2017 täiendava seisukoha, milles juhtis tähelepanu

võlaõigusseaduse (VÕS) § 78 lg 2 sõnastusele ja sellele, et kostjal on õigus keelduda täitmist

vastu võtmast, kui võlgnik vaidleb täitmisele vastu, kuid praegusel juhul ei ole võlgnik

täitmisele vastu vaielnud. Pankrotihaldur on tasumisest teadlik ning tal ei ole vastuväiteid.

9. Ringkonnakohus palus 31. mai 2017. a kirjas pooltel esitada seisukoha nii hageja esitatud

uute tõendite kohta kui ka selle kohta, kas uutel asjaoludel soovivad pooled asja menetlust

jätkata või apellatsioonkaebusest/hagist loobuda. Samuti tegi kohus ettepaneku lahendada

kohtuvaidlus kompromissilepinguga. Ringkonnakohus selgitas pooltele kujunenud õiguslikku

olukorda.

10. Hageja esitas 5. juunil 2017 seisukoha, milles palus asja sisuliselt lahendada ja jätta

apellatsioonkaebuse rahuldamata või jätta kostja apellatsioonkaebuse läbivaatamata ja

apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda või kui kohus jätab hagi läbivaatamata, jätta kõik

menetluskulud kostja kanda ja märkida kohtumääruse resolutsiooni, et hageja nõue on

tunnustatud.

11. Kostja teatas kohtule 5. juunil 2017, et ei vaidle vastu hageja esitatud tõendite

vastuvõtmisele. Kostja nõustus, et tekkinud õiguslik olukord on ebatavaline ning leidis, et

hagi läbivaatamata jätmisel peaksid kulud jääma hageja kanda, kuna hageja on sisuliselt

kostja nõude rahuldanud.

12. Pooled kinnitasid ringkonnakohtule, et on pidanud läbirääkimisi vaidluse lahendamiseks

kompromissiga ning palusid anda kuni 16. juunini 2017 aega kompromissi saavutamiseks.

15. juunil 2017 teatas hageja, et kompromissi ei õnnestu saavutada.

13. Kostja esitas 3. juulil 2017 ringkonnakohtule oma seisukoha. Kostja palus jätta

apellatsioonkaebuse osaliselt läbi vaatamata ja lõpetada kohtuasja menetlus nõude

tunnustamist puudutavas osas, kuid jätkata kohtuasja menetlust menetluskulude jaotust ja

kindlaksmääramist puudutavas osas. Alternatiivselt oli kostja nõus menetluskulude küsimuse

lahendamisega kogu kohtuasja menetlust lõpetavas kohtumääruses.

Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kuna hageja tasus menetluse ajal

pankrotivõlgniku võla kostjale, on kostja oma eesmärgi pankrotimenetluses täielikult

saavutanud ja tema nõue on rahuldatud. Sellises olukorras, kus hageja otsustas maandada

nõude tunnustamata jätmise riski sellega, et tasus kogu kostja nõude, peaksid kostja kulud

loogiliselt jääma hageja kanda. Kui kostja nõue ei ole suur, kujuneb vastasel juhul olukord,

kus hageja tasub kostja nõude ja saab tasutu menetluskulude hüvitisena tagasi, kuigi

menetluse lõpule viimise korral võinuks kostja vastuväide olla edukas.

2-15-4658

14. Hageja ei vaielnud kostja apellatsioonkaebusest osalisele loobumisele vastu ja palus selle

rahuldada. Hageja ei nõustunud aga kostjaga selles, et menetluskulud tuleks jätta hageja

kanda, ning leidis, et apellatsioonkaebusest loobumise tõttu tuleb jätta menetluskulud kostja

kanda.

Kostja loobus apellatsioonkaebusest, sest tema õiguslik huvi langes ära, kuna tema nõue

pankrotivõlgniku vastu täideti. Seejuures ei ole tähtis, kes nõude täitis. Kostja käsitus võiks

olla õige, kui hagejal oleks olnud kohustus kostja vastu, kuid praegusel juhul täitis hageja

vabatahtlikult pankrotivõlgniku võla, st täitis võlgniku mitte enda võla. Seetõttu tuleb jätta

menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja kõik hageja menetluskulud.

15. 8. detsembril 2017 esitas kostja seisukoha, milles leidis, et hagi tuleb jätta läbivaatamata

ja menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude

hüvitis.

16. Ringkonnakohus palus kostjal selgitada oma vastuolulisi taotlusi ja esitada kohtule selge

taotluse.

17. Kostja esitas 14. detsembril 2017 e-kirja, milles palus jätta hagi läbi vaatamata ja

menetluskulud hageja kanda või apellatsioonkaebus läbi vaatamata ulatuses, milles see

puudutab maakohtu otsust hagi rahuldamiseks põhinõude osas ning jätkata

apellatsioonimenetlust ulatuses, milles see puudutab maakohtu otsust menetluskulude jaotuse

ja kindlaksmääramise osas ning teha asjas uus otsus, millega jätta kõik menetluskulud hageja

kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Kolleegium leiab, et hagi tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2

p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud kõigis kohtuastmetes TsMS § 168 lg 2 järgi hageja

kanda.

19. Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas hageja nõuet tuleb pankrotivõlgniku

pankrotimenetluses tunnustada. Kostja vaidles hageja nõude tunnustamisele vastu ja esitas

maakohtu otsuse peale, millega maakohus hageja nõuet tunnustas, apellatsioonkaebuse.

20. Apellatsioonimenetluse ajal tasus hageja kostjale pankrotivõlgniku võla 4510 eurot

10 senti ja kostja kinnitas summa saamist.

Kolleegium selgitab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse

olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib VÕS § 78 lg 1 järgi kohustuse osaliselt või

täielikult täita ka kolmas isik ning kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise

kohustusest. Seejuures võib võlausaldaja keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu

võtmast üksnes juhul, kui võlgnik vaidleb vastu sellele, et kohustuse täidaks kolmas isik.

Praeguses asjas kinnitas kostja hagejalt 4510 eurot 10 sendi saamist ning hageja esitatud

tõendi kohaselt ei ole pankrotihaldur vastu vaielnud sellele, et hageja täitis võlgniku

kohustuse kostjale. Seega on hageja täitnud kostjale pankrotivõlgniku võla.

2-15-4658

21. Kui kostja nõue on täidetud, ei ole kostja enam pankrotimenetluses võlausaldaja ega saa

hageja nõude tunnustamisele vastu vaielda. Samuti on hageja kaotanud õigustatud huvi nõude

tunnustamise vastu, sest tema nõue loetakse tunnustatuks.

Kuigi pankrotiseaduse (PankrS) § 103 lg 8 järgi ei arvestata võlausaldaja vastuväidet teise

võlausaldaja nõudele juhul, kui vastuväite esitanud võlausaldaja nõue on jäänud

pankrotimenetluses tunnustamata ja ta ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks või kui kohus

jättis tema hagi rahuldamata, on Riigikohus on viidatud sätet tõlgendades leidnud lisaks seda,

et kui isik, kes on teise võlausaldaja nõudele nõuete tunnustamise koosolekul vastu vaielnud,

kaotab oma nõude pankrotimenetluses, ei saa teda enam lugeda võlausaldajaks, kelle õigusi

tema poolt vaidlustatud võlausaldaja nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamine rikuks.

Seega tuleb lugeda, et võlausaldaja nõudele ei ole vastu vaielnud selleks õigustatud isik. Kui

võlausaldaja nõue on täies ulatuses rahuldatud, puudub tal õigustatud huvi edasiseks

pankrotimenetluses osalemiseks (vt Riigikohtu 4. novembri 2004. a 3-2-1-116-04, p-d 45–47).

22. Kui võlausaldaja nõudele ei ole rohkem vastuväiteid esitatud, siis loetakse PankrS § 103

lg 8 järgi nõue tunnustatuks. Riigikohus on juhtinud tähelepanu sellele, et kui võlausaldaja

nõue on juba tunnustatud, siis puudub vajadus seda kohtulahendiga veel kord tunnustada ja

hagi tuleb jätta läbi vaatamata (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-152-13, p-d 14–15). Samuti on Riigikohus leidnud, et olukorras, kus hagejal oli hagi

esitamise ajal õigustatud huvi hagi esitamiseks, kuid kohtumenetluse ajal teises

kohtumenetluses tehtud kohtulahendi tõttu ei ole tal enam õiguslikku huvi hagi lahendamise

vastu, tuleb jätta hagi läbi vaatamata (vt Riigikohtu 12. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-135-10, p 22).

Kuna hageja täitis pankrotivõlgniku võla kostjale ja kostja oli ainuke võlausaldaja, kes vaidles

hageja nõude tunnustamisele vastu, saab hageja nõude lugeda pankrotimenetluses

tunnustatuks ka ilma kohtuotsuseta ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

23. Kuigi asjas tuvastatud asjaoludel oleks alus jätta ka apellatsioonkaebus läbivaatamata,

tuleb kolleegiumi hinnangul jätta siiski hagi läbivaatamata, sest eelkõige on just hageja

kaotanud huvi oma nõude tunnustamise vastu pankrotimenetluses.

Kuna kolleegium ei lahenda kohtuasja sisuliselt, ei ole põhjendatud hageja taotlus märkida

kohtumääruse resolutsiooni märge selle kohta, et hageja nõue on tunnustatud.

24. Hagi läbivaatamata jätmise tõttu, jäävad menetluskulud kõigis kohtuastmetes TsMS § 168

lg 2 järgi hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Liis Arrak

Indrek Soots Ande Tänav