2-14-62074/60 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-14-62074

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi nr 2-14-62074

Määruse tegemise aeg ja koht

15.12.2017.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal

Kohtuasi

OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) pankrotihalduri

Veli Kraavi vastuhagi osaühingu Vangent Assets vastu

võlatunnistuse

puudumise

tuvastamiseks

ja

võlatunnistuse tagastamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.05.2017.a määrus vastuhagi

läbivaatamata jätmiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) pankrotihalduri

Veli Kraavi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Vastukostja (vastustaja): osaühing Vangent Assets

(registrikood 12374438), tehinguline esindaja

vandeadvokaat Tarmo Friedenthal

Vastuhageja (määruskaebuse esitaja): OÜ Sillen

Konsultatsioonid (pankrotis, registrikood 10725000)

pankrotihaldur vandeadvokaat Veli Kraavi, tehinguline

esindaja vandeadvokaat Kristel Valk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Tühistada Harju Maakohtu 25.05.2017.a määrus ja saata asi menetluse

jätkamiseks tagasi maakohtule.

2. Rahuldada OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) pankrotihalduri Veli Kraavi

määruskaebus.

3. Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust.

Asjaolud

1.

05.12.2014.a esitas hageja kostja vastu hagi, paludes kostjalt hageja kasuks välja

mõista 3 100 000 eurot, millest põhinõue on 2 477 726,79 eurot, intressinõue 214 238,51

eurot ja viivisenõue 408 034,70 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja omandanud

07.11.2012.a Osaühingu Benefit Holding, Osaühingu Logitek Grupp ning ZOI Grupp OÜ ja

hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel ZOI Grupp OÜ-lt nõude OÜ Sillen

Konsultatsioonid ja PJV Hiiu Ravikeskus AS (pankrotis) vastu põhisummas 2 477 726,79

eurot (s.o 38 768 000 Eesti krooni). 07.11.2012. a nõude loovutamise teate kohaselt oli ZOI

Grupp OÜ poolt hagejale loovutatud nõude alus 30.12.2010. a ehituse töövõtuleping,

1(4)

Tsiviilasi nr 2-14-62074

25.07.2012.a kokkulepe, 25.07.2012.a käendusleping ning 07.09.2012. a nõude loovutamise

leping. 30.12.2010.a Sihtasutuse PJV Hooldusravi ja OÜ Astlanda Ehitus vahel sõlmitud

ehituse töövõtulepingu kohaselt tellis Sihtasutus PJV Hooldusravi OÜ-lt Astlanda Ehitus

ehitustööde teostamist OÜ Sillen Konsultatsioonid omandis olevale Tallinnas Laste 1/Põllu

70/Raudtee 75/Valve 3 hoonestusõigusele. Tallinnas Laste 1/Põllu 70/Raudtee 75/Valve 3

hoonestusõigus kuulus nimetatud hetkel ja kuulub käesoleval hetkel OÜ-le Sillen

Konsultatsioonid. 25.07.2012.a on Sihtasutuse PJV Hooldusravi ja OÜ Sillen

Konsultatsioonid vahel sõlmitud kokkulepe, mille p-s 1 on välja toodud, et Sihtasutus PJV

Hooldusravi on 30.12.2010.a Sihtasutuse PJV Hooldusravi ja OÜ Astlanda Ehitus vahel

sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2 alusel teostanud kulutusi OÜ Sillen Konsultatsioonid

omanduses olevale Tallinnas Laste tn 1 ehitisele kogusummas 2 477 726,79 eurot (s.o 38 768

000 Eesti krooni). Kokkuleppe punktis 2 oli Sihtasutuse PJV Hooldusravi ja OÜ Sillen

Konsultatsioonid vahel kokku lepitud, et OÜ Sillen Konsultatsioonid kohustub tasuma

Sihtasutusele PJV Hooldusravi ülaltoodud võlgnevusega summas 2 477 726,79 eurot (s.o 38

768 000 Eesti krooni) seoses intresse 12% aastas. Intresside arvestamist alustati

tagasiulatuvalt alates 01.01.2012.a. 25.07.2012.a Sihtasutuse PJV Hooldusravi ja PJV Hiiu

Ravikeskus AS vahel sõlmitud käenduslepingu alusel on PJV Hiiu Ravikeskus AS käendanud

Sihtasutuse PJV Hooldusravi ees ülaltoodud OÜ Sillen Konsultatsioonid kohustuste täitmist.

Hageja leidis, et 25.07.2012.a kokkuleppe p-ga 1 on OÜ Sillen Konsultatsioonid andnud

konstitutiivse võlatunnistuse VÕS § 30 tähenduses, millega OÜ Sillen Konsultatsioonid on

tunnistanud võlgnevust hageja õiguseelneja ees summas 2477726,79 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 19.05.2017.a esitas OÜ

Sillen Konsultatsioonid vastuhagi, mille kohaselt palus vastuhageja, et kohus tuvastaks, et

25.07.2012.a SA PJV Hooldusravi ja OÜ Sillen Konsultatsioonid vahel sõlmitud kokkulepe ei

ole tervikuna ega ka osaliselt deklaratiivne ega ka konstitutiivne võlatunnistus ning kohustada

OÜ-d Vangent Assets tagastama 25.07.2012.a võlatunnistus. Vastuhagi kohaselt märkis

vastuhageja, et ta esitab tingimusliku vastuhagi, juhul kui kohus peaks leidma, et esitatud

vastuväited hagile ja vastuväidete tõendamiseks esitatud tõendid ei anna alust hagi

rahuldamata jätmiseks põhjusel, et hageja nõude aluseks olev 25.07.2012.a kokkuleppes

sisalduv võlatunnistus on kehtiv ning tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega.

3. Harju Maakohus tegi 25.05.2017.a määruse, millega lubas vastuhageja

pankrotihalduril astuda vastuhageja asemel menetlusse ning jättis vastuhagi võlatunnistuse

puudumise tuvastamiseks ja võlatunnistuse tagastamise nõudes läbi vaatamata. Kohus jättis

vastuhagiga seotud menetluskulud vastuhageja kanda ja määras menetluskulude nimekirja

esitamiseks tähtaja. Määruse põhjenduste kohaselt ei olnud vastuhagiga võimalik taotletavat

eesmärki saavutada, kuna vastuhagi läbivaatamise tingimust ei saabu. Vastuhagi on esitatud

tingimuslikult, st vastuhagi tuleb läbi vaadata üksnes juhul, kui hagi tuleks kohtu arvates

vastuhagi lahendamata rahuldada. Kohus jättis 20.04.2017.a määrusega hagi läbivaatamata

seoses OÜ Sillen Konsultatsioonid pankrotiga. Seega ei saa kohus võtta seisukohta ka selles

osas, kas hagi tuleks kohtu arvates vastuhagi lahendamata rahuldada või mitte.

4.

09.06.2017.a esitas vastuhageja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus

määruse tühistada ja jätkata menetlust. Pankrotihaldur teatas 15.05.2017.a kohtule, et soovib

astuda menetlusse pankrotivõlgniku asemel. Seega on pankrotihaldur otsesõnu avaldanud

soovi menetluse jätkamiseks vastuhagi osas. Vastuhageja eesmärk oli vastuhagi esitamisel

vältida hageja võimalust tugineda väitele, et vastuhageja on andnud konstitutiivse

võlatunnistuse ning ainus asjakohane õiguskaitse viis selleks on vastuhagi esitamine. Hageja

hagi läbivaatamata jätmine ei välista hageja võimalust tugineda väitele, et OÜ Sillen

2(4)

Tsiviilasi nr 2-14-62074

Konsultatsioonid on väljastanud võlatunnistuse ning juhul kui OÜ Sillen Konsultatsioonid

hagi edasi ei menetleta, puudub tal kohane viis enda õiguste kaitseks, sest uue hagi esitamine

võib olla välistatud seoses aegumisega. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude

aegumistähtaeg on kolm aastat, mis tänaseks on juba möödunud. Juhul kui pankrotimäärus

tsiviilasjas 2-16-1217 tühistatakse, taastab kohus pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg-st 3

tulenevalt tsiviilasjas nr 21462074 hagi osas menetluse, kuid ei saa seda teha vastuhagi osas,

sest sellist võimalust PankrS § 43 lg-d 2 ja 3 ette ei näe. Kuivõrd kohus jättis põhinõude osas

hagi läbi vaatamata, on vastuhagejal eesmärgi saavutamiseks vajalik muuta vastuhagi nõuet

selliselt, et nõue ei oleks tingimuslik ja seotud põhihagiga. Seda oleks vastuhagejal olnud

võimalik teha, kui kohus oleks andnud vastuhagejale täiendava tähtaja (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 3401 lg 1). Riigikohtu praktika järgi tuleks eelistada kõrvaldamist

võimaldavate puuduste korral tähtaja andmist puuduste kõrvaldamiseks, mitte jätta hagi läbi

vaatamata (RKTKm 3-2-1-97-13, p 11). Kohus oleks pidanud juhtima vastuhageja tähelepanu

asjaolule, et kuna põhinõude osas on menetlus lõppenud, on vastuhagi osas menetluse

jätkamine võimalik, kui vastuhageja täiendab hagi jättes välja tingimusliku nõude ja jättes

üksnes tuvastus- ja alusetu rikastumise nõude, mis on vastuhageja tegelik eesmärk. Maakohtu

20.04.2017.a määruse kohaselt märkis kohus, et ta jätkab vastuhagi osas menetlust. Seega oli

vaidlustatud maakohtu määrus üllatuslik. Põhjendamatu on ka menetluskulude jaotus.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

6. Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta maakohtu määruse muutmata ja

menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.

Määruse põhjendused

7. Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et maakohtu

määrus tuleb tühistada ja saata asi tagasi menetluse jätkamiseks maakohtule. Määruskaebus

tuleb seega rahuldada.

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud maakohus esitatud vastuhagi alusel leida, et

vastuhagiga ei ole võimalik vastuhageja taotletavat eesmärki saavutada olukorras, kus esitatud

vastuhagi on ebaselge selle tingimuslikkuse osas. Seega oleks maakohus pidanud andma

kostjale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, paludes kostjal selgitada enda taotlust. Kohus seda

asja materjalidest nähtuvalt teinud ei ole. Kostja on vastuhagis küll märkinud, et ta soovib

vastuhagi läbivaatamist üksnes juhul, kui hagi tuleks kohtu arvates rahuldada. Samas ei ole

kostja märkinud, et juhul kui hagi jäetakse läbivaatamata ning hagi sisuliselt ei lahendata,

soovib ta, et vastuhagi jäetakse samuti läbi vaatamata. Arvestades konkreetse vastuhaginõude

esitamise asjaolusid ei saanud maakohus seda järeldada, vaid oleks pidanud paluma

vastuhagejal enda nõuet täpsustada. Ei ole välistatud ja on usutav, et kostja pidas vastuhagi

tingimuslikuna sõnastamisel silmas seda, et esmaselt vaidleb kostja hagile vastu ning ei soovi

vastuhagi esitades põhihagi aluseks olevat käsitlust konstitutiivsest võlatunnistusest

tunnistada. Käesoleval juhul on kostja ka määruskaebuses sedastanud, et olukorras, kus kostja

hagi jäeti läbi vaatamata, ei soovi ta, et vastuhagi jäetaks läbi vaatamata. Menetlusõiguste

käsutamine on poole enda otsustada ning ebaselguse korral tuleks kohtul anda kostjale

võimalus täpsustada enda taotlusi. Hagi rahuldamata jätmisel ja läbivaatamata jätmisel on

erinevad õiguslikud tagajärjed. Hagi sisuline lahendamine välistab hageja võimaluse uuesti

kohtusse pöörduda sama hagiga. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole

kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel

vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1). Käesoleval juhul, kui jõustub

3(4)

Tsiviilasi nr 2-14-62074

määrus, millega kostja pankrot kuulutatakse välja, saab hageja taotleda enda nõude

tunnustamist pankrotiseaduses sätestatud korras. Seega ei ole kadunud ära kostja

õiguskaitsevajadus. Vastuhagi tekstis ei ole kostja ka märkinud, et ta soovib hagi menetlemist

üksnes vastuhagina (TsMS § 373 lg 3). Arvestades, et maakohus märkis hagi läbivaatamata

jätmise määruses, et vastuhagi osas jätkatakse menetlust, ei olnud kostjal ka põhjust

iseseisvalt kinnitada enda soovi menetlust jätkata. Menetluse jätkamise soovi avaldas

vastuhageja kaudselt ka selle tulemusel, et pankrotihaldur soovis astuda menetlusse kostja

asemel. Vastuhagist nähtub, et primaarselt soovis vastuhageja vaielda vastu hagile ning

loobumata hagi osas esmaselt esitatud vastuväidetest, nõuda konstitutiivse võlatunnistuse

tagastamist, seda juhul, kui kohus peaks võlatunnistuse sellise iseloomu määratlema. Selline

vastuhageja protsessuaalne positsioon on võimalik ja õiguslikult lubatav, kuid selle

väljendamine on suhteliselt keeruline. Sellise suhteliselt keeruliselt väljendatud positsiooni

pinnalt oleks maakohtul pidanud tekkima kahtlus, kas vastuhageja ikka pidas

tingimuslikkusega silmas sed, et ta soovib vastuhagi menetluse lõpetamist juhul, kui hagi

jäetakse läbi vaatamata. Sellise kahtluse oleks maakohus enne vastuhagi läbi vaatamata

jätmist pidanud kõrvaldama. Seega leidis maakohus valesti, et vastuhagiga ei ole võimalik

vastuhageja taotletavat eesmärki saavutada. Eeltoodust tulenevalt tuleb asi saata maakohtule

menetluse jätkamiseks.

9. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise

tulemusele (TsMS § 173 lg 3).

10. Hagi läbivaatamata jätmise määruse tühistamise peale ei saa Riigikohtule

määruskaebust esitada (TsMS § 696 lg 1).

Liis Arrak

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)