2-17-13680/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-13680

Tsiviilasi

MR kaebus Pärnu kohtutäituri Rocki Albert

1. septembri 2017 otsuse peale täiteasjas

nr 176/2017/1191

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 29. septembri 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MR määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Avaldaja (võlgnik, määruskaebuse esitaja): MR

(isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tambet Laasik

Puudutatud isik I: Pärnu kohtutäitur Rocki Albert

Puudutatud isikud II ja III (sissenõudjad): MK

(isikukood XXXXXXXXXX) ja JR (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 29. septembri 2017 määrus ja teha uus määrus.

2. Kaebus rahuldada. Tühistada Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti 2. augusti 2017

kohtutäituri tasu otsus ja 1. septembri 2017 otsus kaebuse kohta täiteasjas

nr 176/2017/1191. Kohustada kohtutäiturit lõpetama täitemenetlus täiteasjas

nr 176/2017/1191.

3. Rahuldada määruskaebemenetluses esitatud taotlused tõendite vastuvõtmiseks.

4. Määruskaebus rahuldada.

5. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kohtutäituri Rocki Albert kanda.

Edasikaebamise ja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (4)

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse vajadusel kindlaks

vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohus tegi 23. novembril 2015 määruse tsiviilasjas nr 2-09-25392 (edaspidi

„täitedokument“), millega määras Vihakse teelt juurdepääsu Jaagu-Juhani kinnistule

(kinnistusraamatu registriosa nr 3953406, edaspidi „valitsev kinnisasi“) üle Kuru-Vanatoa

kinnistu (registriosa nr 1836606, edaspidi „koormatud kinnistu I“) ja üle teise naaberkinnistu

(registriosa nr 1034306, edaspidi „koormatud kinnistu II“).

Juurdepääsuõiguse kohta märkis maakohus määruse resolutsioonis mh järgmist:

(1)

juurdepääs määrati vastavalt määrusele lisatud plaanil tähistatud asukohale, kus

juurdepääs algab Vihakse teelt koormatud kinnistu I punktist A ja kulgeb olemasolevat

erateed pidi kuni koormatud kinnistu II piirini punkt B ja sealt edasi kulgeb koormatud

kinnistul II punktini D ja sealt edasi kulgeb koormatud kinnistul II ümber õueala,

rajataval teeosal, läbi punkti E, edasi kulgeb olemasoleval metsateel kuni punktini F,

st valitseva kinnistuni;

(2)

juurdepääs määrati tingimustel, et see on

(a)

tähtajatu;

(b) määratud valitseva kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Juurdepääsu on

õigustatud kasutama kinnistu igakordse omaniku perekonnaliikmed ja külaline;

(c)

on ajalise piiranguta ja tagatud liikumiseks jalgsi, sõiduautoga, veoautoga ja

traktoriga;

(d) juurdepääsuteel on keelatud parkimine;

(e) sõidukite lubatud liikluskiirus juurdepääsuteel on kuni 30 km/h.

Valitsev kinnisasi kuulub MK ja JR (käesolevas menetluses puudutatud isikud II ja III,

täitemenetluses ja edaspidi „sissenõudjad“) kaasomandisse, koormatud kinnisasja II üheks

ühisomanikuks on MR (käesolevas asjas avaldaja, täitemenetluses ja edaspidi „võlgnik“).

2. Sissenõudjate avalduse ja täitedokumendiks oleva kohtumääruse alusel algatas Pärnu

kohtutäitur Rocki Albert (puudutatud isik I, edaspidi „kohtutäitur“) täitemenetluse võlgniku

suhtes täiteasjas nr 176/2017/1191. Kohtutäitur koostas 2. augustil 2017 kohtutäituri tasu

otsuse ja saatis võlgnikule 3. augustil 2017 täitmisteate, millega kohustas võlgnikku tagama

sissenõudjatele juurdepääsu valitsevale kinnistule vastavalt täitedokumendis määratule.

3. Võlgnik vaidlustas täitemenetluse algatamise 9. augusti 2017 kaebusega kohtutäiturile. Ta

märkis, et kohtutäitur on võtnud täitedokumendi alusetult täitmisele, kuivõrd täitedokumendist

ei tule võlgnikule kohustusi. Ühtlasi vaidlustas võlgnik kohtutäituri tasu otsuse ja tõi esile, et

otsus ei ole arusaadav ega täidetav, sest sellest ei nähtu kohtutäituri tasu suurus.

4. Kohtutäitur jättis 1. septembri 2017 otsusega (edaspidi „kohtutäituri otsus“) kaebuse

rahuldamata. Kohtutäitur leidis, et täitemenetlus on algatatud õigesti, täitedokument on

formaalselt kehtiv ning sisaldab selgelt väljendatud nõuet ja kohustatud osapoolte kohustusi.

Kohtutäitur leidis, et võlgnik võiks esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

Kohtutäituri tasu suurus on arusaadav, tasuotsus on koostatud selliselt, et võlgnikku oleks

teavitatud kõigist võimalikest variantidest, millest tasu võib koosneda.

5. Võlgnik esitas 14. septembril 2017 Pärnu Maakohtule kaebuse kohtutäituri otsusele. Ta leiab

jätkuvalt, et täitedokumenti ei ole võimalik täitmisele võtta, veel vähem nõuda selle täitmist,

kuivõrd puudub täidetav kohustus. Lisaks sellele, et kohtumäärus ei ole täidetav, on võlgnik

kõik mõeldavad kohtumäärusest potentsiaalselt tulenevad kohustused täitnud.

6. Puudutatud isikud kirjalikku seisukohta kaebuse osas maakohtule ei esitanud.

3 (4)

MAAKOHTU MÄÄRUS

7. Maakohus jättis 29. septembri 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) kaebuse rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda, aga neid rahaliselt kindlaks ei määranud.

Kohtutäitur alustas täitemenetluse õigesti vastavalt esitatud avaldusele ja täitedokumendile.

Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, st menetluse alustamisel viib kohtutäitur läbi

üksnes eelduste formaalse kontrolli. Selleks teeb ta kindlaks, kas täitedokument on

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 loetelus, kas see on jõustunud ja kas täitmisavaldus

on nõuetekohane. Täitedokumendiks olev kohtumäärus on nimetatud TMS § 2 lg 1 p-s 1,

kohtumäärus on jõustunud. Samuti on kohtutäitur kontrolli käigus leidnud, et täitmisavaldus on

nõuetekohane.

Kohtutäitur ei kontrolli täitedokumendi materiaalõiguslikku õiguspärasust ega võigi seda teha.

Kohtuotsuse resolutsiooni vormistamise nõuded ei puuduta kohtutäituri tegevust. Võlgnik ei

saa kohtutäiturile ja kohtutäituri otsuse peale kohtule esitatavate kaebustega taotleda jõustunud

kohtuotsuse sisulist revisjoni.

Materiaalõiguslik vaidlus täitedokumendi täidetavuse üle on vaidlus sissenõudja ja võlgniku

vahel. Kui võlgnik soovib vaidlustada täitedokumenti materiaalõiguslikult (sh leiab, et ta on

täitedokumendist tulenevad kohustused täitnud), siis selleks on võimalus esitada hagiavaldus

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (TMS § 221).

Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg-te 1 ja 2 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline ning

kohtutäituril on õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist

ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituri tasu otsuse

nõuded on toodud KTS § 31 lg-s 2. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus vastab nimetatud

nõuetele. Lisaks on kohtutäitur selgitanud, kuidas kujuneb kohtutäituri põhitasu sõltuvalt

sellest, kas võlgnik asub nõuet täitma selleks ettenähtud tähtaja jooksul vabatahtlikult või mitte.

MÄÄRUSKAEBUS

8. Võlgnik esitas 17. oktoobril 2017 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada. Võlgnik järgib endiselt kaebuse taotlust, mille kohaselt tuleks kohtutäituri tasu otsus

ja otsus kaebuse kohta tühistada ning täitemenetlus lõpetada. Määruskaebuse põhjendused on

kokkuvõtvalt järgmised.

Esiteks toimus täitemenetluse alustamine ebaseaduslikult, sest täitmisele ei saa võtta täite-

dokumenti, millest ei nähtu võlgnikule konkreetseid kohustusi. Kohtutäitur nõuab kohustuse

täitmist, mis ei tulene täitedokumendist.

Kui kohus määrab otsusega talumiskohustuse, kuid ei määratle piisava täpsusega selle sisu, ei

saa kohtutäitur seda teha kohtu eest, vaid sissenõudja peab pöörduma kohtusse

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 2 kohase tuvastushagiga. Maakohus oleks

pidanud tuvastama, millised kohustused tulevad täitedokumendist, ning seejärel kontrollima,

kas see, mida kohtutäitur võlgnikult nõuab, vastab mõnele neist kohustustest.

Teiseks ei ole kohtutäituri tasu otsus arusaadav. Kohtutäituri tasu suuruse arvestamist ei saa

delegeerida võlgnikule või tema esindajale. Juhul kui kohtutäitur leiab, et otsuse tegemise

hetkel ei olnud konkreetne tasu summa veel selge, siis oleks kohtutäitur pidanud tasuotsuse

tegemisega ootama kuni summa suuruse aluste väljaselgitamiseni.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis kohtutäiturile ja sissenõudjatele

tähtaja vastamiseks. Sissenõudja MK vaidles kaebusele vastu, kohtutäitur ei vastanud.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 9. novembri 2017 kirjaga lahenda-

miseks Tallinna Ringkonnakohtule.

4 (4)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele ja vaidlustatud määrus tuleb

TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saab ise teha uue määruse,

millega rahuldab kaebuse. Menetluskulud jäävad kohtutäituri kanda.

11. Käesoleva tsiviilasja lahendus sõltub sellest, kas kohtutäitur algatas täitemenetluse

õiguspäraselt. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt viiakse täitemenetlus läbi jõustunud kohtulahendi

alusel. TMS § 23 lg 1 kohaselt eeldab täitemenetluse algatamine sissenõudja poolt sissenõudja

avalduse ja täitedokumendi esitamist. Seega tuleb tuvastada, kas esineb täitedokument, mis

võimaldab konkreetse nõude osas täitemenetluse läbiviimist.

Täitedokumendina esitati jõustunud kohtulahend valitsevale kinnistule avalikult kasutatavale

teele juurdepääsu määramise kohta. Juurdepääsu määramine loob koormatud kinnisasja(de)

kitsenduse asjaõigusseaduse § 156 tähenduses, kuid see ei loo soorituskohustust ega keeldu

täitedokumendina. Sellest järeldub, et juurdepääsu määramise kohtulahendis puudub üldjuhul

täidetav nõue TMS § 2 lg 1 mõttes. Käesoleval juhul täitmiseks esitatud kohtumäärus ei ole

eespool p-s 1 refereeritud kohustuste suhtes erandlik, st ka sellest ei tulene kummagi koormatud

kinnisasja omanikele konkreetseid kohustusi ega keelde, mida saaks sundkorras täita.

Vaidlusaluses täiteasjas ei soovita täita sama määruse resolutsiooni mõnda muud osa.

12. Selleks, et sissenõudjad saaks algatada täitemenetluse, millega kohustada võlgnikku kui

koormatud kinnistu II ühisomanikku tagama sissenõudjatele juurdepääs valitsevale kinnistule

vastavalt täitedokumendis määratule, tuleb sissenõudjatel esitada kohtutäiturile jõustunud

kohtulahend, mille resolutsioonis kas kohustatakse võlgnikku tegema teatav toiming

juurdepääsu võimaldamiseks või hoiduma konkreetsete takistuste tegemisest. Sarnaselt

kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisega ei ole pelgalt juurdepääsu kindlaksmääramisel

tehtud kohtulahend täitedokumendiks, mille alusel saaks algatada määratud korda rikkuvate

isikute sundtäitmise menetluse selle korra rikkumise tõkestamiseks (vrd Riigikohtu

16. veebruari 2011 määrus tsiviilasjas 3-2-1-149-10, p 15 kolmas lõik). Sellise täitedokumendi

saamine eeldab reeglina asjakohase nõude esitamist kohtusse. Vastava nõude menetlemise

käigus kontrollib kohus, kas esineb sissenõudjate väidetav juurdepääsutee kasutamise takistus,

ning seejärel teeb lahendi, mis kas kohustab võlgnikku toimingut tegema või millestki hoiduma.

Kirjeldatud tulemust ei saa saavutada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemisel.

13. Eeltoodu põhjal tuleb asuda seisukohale, et praegusel juhul ei esinenud konkreetse nõude

osas täitemenetluse läbiviimiseks õiguslikku alust ja kohtutäituril tuleb TMS § 48 lg 1 p 7 järgi

lõpetada täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu täitedokumendita alustatud

täitemenetlus (vrd Riigikohtu 1. detsembri 2010 määrus tsiviilasjas 3-2-1-117-10, p 12).

Täidetava nõude puudumise tõttu täitedokumendis, tuleb kohtutäituri otsus tühistada.

Kuna kohtutäituril puudus alus täitemenetluse algatamiseks täitedokumendis nõude puudumise

tõttu, siis ei ole kohtutäituril alust küsida võlgnikult ka kohtutäituri tasu. Seetõttu ei ole

ringkonnakohtul määruskaebuse teisele väitele vaja sisuliselt vastata.

14. Võlgniku kaebus ja määruskaebus on mõlemad edukad. Juhindudes TsMS § 662 lg-st 3

rahuldab ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud taotlused tõendite vastuvõtmiseks.

15. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause ja

lg 10 alusel kohtutäituri kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus mõistliku

aja jooksul pärast määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 2, Riigikohtu 20. aprilli 2016 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 19–22).

16. TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm