Legislator Case Law & Legislation
3-17-2384/10 AI generated

3-17-2384/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-17-2384/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. novembri 2017. a kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; MKS § 1361 lg 4 ).

Legislator headnote

AI generated

3-17-2384/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: novembri 2017. a kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; MKS § 1361 lg 4 ).

Keywords

AI generated
maximum and minimum prices disputed claim goodwill indemnity commercial litigation concept of consumer adversarial principle
AI generated
3-14-51875/2
Maksuja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel 26.08.2014 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes kohtult luba kanda käsutamise keelumärge T. T nimele registreeritud omavalmistatud autoja mootorrattahaagisele registreerimisnumbriga 824DM, sõidukile Mazda B2500 registreerimisnumbriga 140MEP ja sõidukile Volkswagen Transporter Doka Pritsche registreerimisnumbriga 649APV.
4-15-1519/4
O.K karistati Maksuja Tolliameti 28.08.2013 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 930013001442 Tolliseaduse § 73 lg 1 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut, so 160 eurot.
3-10-340/2
19.11.2009 saabus Tallinna Halduskohtule Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi maksuhaldur) taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks.
3-22-180/2
Maksuja Tolliamet (MTA) esitas 24.01.2022 Tartu Halduskohtule maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 ja MKS § 130 lg 1 p 1 alusel taotluse täitetoimingu sooritamiseks sissenõude pööramise teel varalistele õigustele. Maksuhaldur on taotlenud tuginedes HKMS § 264 lg-le 1, MKS § 136¹ lg-le 1 ning § 130 lg 1 p 1 : rahuldada taotlus X suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks ja anda luba käsutamise keelumärgete seadmiseks X omandis olevatele kinnistutele registriosa numbritega X, X, X Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu); juhul, kui Kohus peab nõude tagamiseks vajalikuks ja proportsionaalseks mõne muu taotluse esitaja poolt nimetamata abinõu kohaldamist, kohaldada alternatiivselt Kohtu poolt vajalikuks peetud nõude tagamise abinõu; taotluse rahuldamata jätmise korral mitte avaldada käesoleva asjaga seotud materjale X; taotluse rahuldamise korral viivitada kohtumääruse edastamisega X kuni täitetoimingud on sooritatud.
3-14-50486/13
Maksuja Tolliameti (edaspidi ka MTA) 05.12.2013 vastutusotsusega nr 13-7/283-14 kohustati Ü.L.it tasuma OÜ Marakame maksuvõlga summas 7927 eurot ja 03 senti (tl 11-21).

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2384

Haldusasi

Maksu-

ja

Tolliameti

taotlus

täitmist

tagavate

toimingute sooritamiseks loa andmiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Andres Kudrjatsev

Puudutatud isik – XX (isikukood XXXXXXXXX),

volitatud esindaja v.adv Gerly Kask

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17. novembri 2017. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. novembri 2017. a

määrus haldusasjas nr 3-17-2384 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; MKS § 1361 lg 4 ).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 14.11.2017 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse

seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse anda luba täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks, valides meetmena Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) Maanteeameti

liiklusregistrisse käsutamise keelumärke kandmise XX nimele registreeritud sõidukitele Ford

Scorpio Turnier (reg.märk XXXXXX), Jaguar Sovereign (reg.märk YYYYYY) ja Jaguar

XK8 Coupe (reg.märk BBBBBB); käsutamise keelumärke seadmise XX-le kuuluvale B OÜ

(reg.kood BBBBBBBB) osale väärtusega 1022,59 eurot; ning Eesti krediidiasutustes

olevatele XX pangakontodele aresti seadmise kokku 74 935,30 euro ulatuses.

Taotluse kohaselt tegeleb maksuhaldur W OÜ (registrikood WWWWWWW) maksuvõla

sissenõudmisega. Taotlusega alustab maksuhaldur W OÜ endise juhatuse liikme XX suhtes

3-17-2384

2(9)

vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse

koostamine ning mille tulemuseks võib olla XX solidaarne vastutus W OÜ-ga 26.06.2015

maksuotsusega nr 12.2-3/017147-26 täiendavalt tasumisele määratud ja tasumata jäetud W

OÜ maksukohustuste ning tasumata summadelt arvestatud intressi eest. Menetluse

tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude määramine. Maksuhaldur on W OÜ-ga seotud

maksumenetluses asunud seisukohale, et metallkonveierite tehingud, mida W OÜ on

kajastanud oma juuni ja juuli 2013. a käibedeklaratsioonidel ühendusesisese käibe ja

sisendkäibemaksu hulgas, on seotud pettusega. Pettus seisnes selles, et tarneahelas, kus W OÜ

osales, on jäänud käibemaks riigile tasumata. W OÜ juhatuse liige XX teadis, et

metallkonveierite ostutehing on seotud pettusega. W OÜ osales teadlikult tehinguteahelas

toime pandud maksupettuses ega tegutsenud maksukohustuslasena käibemaksuseaduse

(KMS) § 29 lg 1 (koosmõjus § 24 lg-ga 1 ja § 3 lg-ga 1) tähenduses. Seega ei olnud W OÜ-l

õigust kontrollitaval perioodil kajastada käibedeklaratsioonidel K OÜ väljastatud arvetel

märgitud käibemaksu summas 97 226,40 eurot oma sisendkäibemaksu arvestuses ja kauba

ühendusesisest käivet summas 497 200 eurot.

Läbi viidud üksikjuhtumi kontrolli raames tuvastati, et W OÜ osales maksupettuses ja ei ole

tegelikkuses perioodil 2013 juuni- kuni juulikuu teinud tehinguid OÜ-ga K, mille

rekvisiitidega müügiarveid W OÜ alusetult kajastas nimetatud perioodi sisendkäibemaksu

hulgas. OÜ W esitas oma 2013. a juuni- ja juulikuu KMD-l valeandmeid. 26.06.2015

maksuotsusega nr 12.2-3/017147-26 tasumisele määratud maksukohustused on tekkinud XX

juhatuse liikmeks oleku ajal (XX oli OÜ W ainuke juhatuse liige perioodil 25.01.2012–

18.05.2015), mil on maksuhaldurile esitatud 2013. a juuni- ja juulikuu KMD-l valeandmeid.

W OÜ kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes on maksuhalduril

tekkinud põhjendatud kahtlus, et XX tegevuse eesmärgiks oli teadlikult ning tahtlikult saada

alusetult tagasi sisendkäibemaksu tehingute eest, mida tegelikkuses ei ole toimunud. XX

tegevuse ja W OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning isik äriühingu

seadusliku esindajana vastutab äriühingu MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja

mitterahaliste kohustuste täitmise eest solidaarselt W OÜ-ga.

26.06.2015 maksuotsusega tasumisele määratud kohustustest on 14.11.2017 seisuga tasumata

48 605,51 eurot, millele lisandub intress (14.11.2017 seisuga summas 42 452,38 eurot). Seega

on XX võimaliku vastutusotsusega nõutava võla suuruseks kokku 14.11.2017 seisuga 91

057,89 eurot.

Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks. XX-l puudub igakuine sissetulek. 2017. a-l on üksnes üks äriühing

deklareerinud XX-le töötasu väljamakset summas 860 eurot (viimati jaanuaris ja veebruaris

2017). Seega ei ole kavandatava vastutusotsusega määratavat kohustust XX-l võimalik täita

igakuise sissetuleku arvelt, mistõttu esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse

sundtäitmiseks. XX käitumine, mis seisnes W OÜ käibedeklaratsioonides valeandmete

esitamises eesmärgiga saada alusetut sisendkäibemaksu tagastust, iseloomustab isiku

suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. On tõenäoline, et sarnaselt võib XX suhtuda ka

vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada oma

vara. Lisaks 26.06.2015 maksuotsusest tulenevatele asjaoludele (osalemine teadlikult

maksupettuses) toetab maksuhalduri seisukohta ka asjaolu, et maksuotsusega seotud

kohtuvaidluse ajal on XX maha müünud endale kuuluvad kinnistud. XX võõrandas

15.12.2016 asjaõiguslepingu alusel OÜ-le L kaks kinnistut. Välistatud ei ole, et XX müüb

maha ka ülejäänud endale kuuluva registervara ja võimaliku vastutusotsuse koostamise ajaks

isikul registervara puudub, mis raskendab veelgi maksuvõla sissenõudmist.

3-17-2384

3(9)

Kuivõrd maksuvõlg on tekkinud, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuvõlga

ei ole kustutatud, ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid.

Kuna äriühing maksuotsusega määratud summat tähtaegselt ei tasunud, alustas maksuhaldur

sissenõudmistoiminguid. Äriühingu maksuvõla katteks laekus 29.06.2015 48 620,01 eurot

(18.12.2013 Tallinna Halduskohtu määrusega nr 3-13-70199 antud loa alusel äriühingu

ettemaksukontole aresti seadmise kaudu). Maksuhaldur edastas 03.08.2015 korraldused

kõikidele pankadele ja krediidiasutustele W OÜ arvelduskontode arestimiseks. W OÜ omab

arvelduskontot SEB Pank AS-s, LHV Pank AS-s ja Swedbank AS-s, kus äriühingu

arvelduskonto maksuhalduri korralduse alusel ka arestiti ja mille tulemusena on maksuvõla

katteks 08.10.2015 laekunud 0,79 eurot. Kinnistusraamatu, Maanteeameti liiklusregistri ja

Eesti Väärtpaberikeskuse andmebaasidest nähtub, et W OÜ ei oma registervara, mille arvelt

oleks võimalik maksuhalduri nõude rahuldamine. Äriühing oli käibemaksukohustuslane

perioodil 01.03.2012‒09.03.2015. Arvestades, et äriühingul on esitamata 2014‒2016

majandusaasta aruanded, viimane käibedeklaratsioon esitati 2015. a märtsis ning viimast

korda nähtub äriühingu käibedeklaratsioonil käivet 2014. a novembris, siis on alust eeldada,

et äriühing on oma tegevuse lõpetanud. Maksuhalduril ei ole õnnestunud seni teostatud

sundtäitmise toimingute tulemusena W OÜ-lt maksuvõlga sisse nõuda. Täidetud on MKS §

96 lg-st 5 tulenev alus XX-le vastutusotsuse koostamiseks. Kuna äriühing ei ole registrist

kustutatud, siis ei ole juriidilise isiku õigusvõime lõppenud.

Äriregistri andmetel on XX OÜ B OÜ (registrikood BBBBBBBB) üks kolmest osanikust

alates 24.03.2010 osamaksega 16 000 krooni ehk 1022,59 eurot. OÜ B on tegutsev ettevõte,

millel maksuvõlad puuduvad. Lisaks on XX seisuga 14.11.2017 B OÜ ainuke juhatuse liige.

Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel ei oma XX väärtpaberikontot. Kinnistusraamatu andmetel

XX-l kehtivad seosed puuduvad. Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi järgi on XX

järgnevate sõidukite omanik: Ford Scorpio Turnier reg.nr XXXXXX (ehitusaasta 1995,

mootori võimsus 85 kw, mootori maht 1998, bensiinimootor, kere tüüp universaal); Jaguar

Sovereign reg.nr YYYYYY (ehitusaasta 1999, mootori võimsus 209 kw, mootori maht 3996,

bensiinimootor, kere tüüp sedaan); Jaguar XK8 Coupe reg.nr BBBBBB (ehitusaasta 1997,

mootori võimsus 209 kw, mootori maht 3996, bensiinimootor, kere tüüp kupee). Auto24.ee

automüügiportaalis ei ole hetkel müügis analoogset sõiduautot Ford Scorpio Turnier, kuid

mitteaktiivse kuulutuse kohaselt võib selle sõiduki hinnaks olla ligi 600 eurot. Auto24.ee

andmetel on analoogse Jaguar Sovereigni hind 4500 eurot ja Jaguar XK8 Coupe hind 10 000

eurot. Kokku on sõiduautode võimalikuks väärtuseks ligi 15 100 eurot.

Arvestades, et XX-le kuuluvate sõidukite ja äriühingu osa väärtus on maksimaalselt 16 122,59

eurot (15 100 + 1022,59) ei ole üksnes XX-le kuuluvatele sõidukitele ja äriühingu osale

käsutamise keelumärgete seadmine piisav, et tagada võimaliku vastutusotsusega määratavat

vastutuskohustust. Seega on põhjendatud XX pangakontode arestimine 74 935,30 euro (91

057,89 – 15100 – 1022,59) ulatuses ehk osas, mida XX-le kuuluvad sõidukid ja äriühingu osa

ei taga. Nõude tagamiseks taotletavad abinõud ei piira OÜ W endist juhatuse liiget rohkem

kui on vajalik vastutusmenetluse raames esitatava nõude täitmise tagamiseks.

XX pangakontode arestimisel ei kuulu igakuiselt arestimisele vähemalt 470 eurot eeldusel, et

isikul puuduvad ülalpeetavad (MKS § 131 lg 3). Maksuhaldurile teadaolevalt ei ole XX-l

ülalpeetavaid perekonnaliikmeid.

Tuginedes MKS § 120 lg 1 p-le 3, §-le 121 ja §-le 122 lõpetab maksuhaldur XX vastu

suunatud täitetoimingud, kui isik esitab tagatise suuruses 91 057,89 eurot, milleks on

deposiidina selleks määratud kontole makstud tagatissumma.

3-17-2384

4(9)

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 17.11.2017 määrusega MTA taotluse ning andis MTA-

le loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) Maanteeameti liiklusregistrisse

käsutamise keelumärke kandmist XX nimele registreeritud sõidukitele Ford Scorpio Turnier

(reg.märk XXXXXX), Jaguar Sovereign (reg.märk YYYYYY) ja Jaguar XK8 Coupe

(reg.märk BBBBBB); käsutamise keelumärke seadmist XX-le kuuluvale B OÜ (reg.kood

BBBBBBBB) osale väärtusega 1022,59 eurot ning Eesti krediidiasutustes olevatele XX

pangakontodele aresti seadmist kokku 74 935,30 euro ulatuses.

Taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud, selles

on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Täidetud on MKS § 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust.

Maksuhaldur alustas kohtule esitatud loataotlusega W OÜ endise juhatuse liikme XX suhtes

vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille eesmärgiks on tuvastada, kas

XX vastutab maksukohustuse täitmise eest MKS § 40 ja MKS § 96 lg 1 alusel. Samuti on

täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise

nõude või kohustuse määramine. Taotluses ja selle lisades väljatoodud asjaolude pinnalt ei saa

väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Maksuhaldur on

piisava põhjalikkusega selgitanud, miks võimalik sundtäitmine oleks oluliselt raskendatud.

XX senine käitumine äriühingu juhtimisel (sh teadlik maksuvõla tekitamine) võib viidata

sellele, et ka tulevikus võib isik asuda maksude maksmisest kõrvale hoidma. Samuti on XX

26.06.2015 maksuotsusega seotud kohtuvaidluse ajal võõrandanud temale kuulunud

kinnistud. Täitmist tagavate meetmete rakendamata jätmisel võib XX asuda oma isiklikku

vara võõrandama.

Tasumata

maksukohustuse

sissenõudmiseks

alustas

maksuhaldur

03.08.2015

sissenõudmistoiminguid, edastades krediidiasutustele korraldused W OÜ pangakontode

arestimiseks või pangakontolt raha ülekandmiseks MTA kontole. Seega on sissenõudmise

alustamisest möödunud enam kui 3 kuud. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole

möödunud. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemist, ei

esine. W OÜ õigusvõime ei ole lõppenud.

Sõidukitele käsutuskeelu seadmine on eesmärgipärane ja proportsionaalne meede. Sõidukite

väärtuse hindamiseks kasutatud võrdlev meetod on asjakohane. Äriühingu osale ennetava

meetmena keelumärke seadmiseks loa andmine on põhjendatud ja proportsionaalne. Osale

väärtusega 1022,59 eurot keelumärke seadmist ei saa ülemäära intensiivseks meetmeks

pidada. Arvestades isiku käitumist ja maksuotsusega eeldatavalt sissenõutava summa suurust,

on pangakontode arestimine põhjendatud. MTA on taotluses võtnud arvesse nii võimaliku

maksukohustuse suurust, XX sissetulekute ebapiisavust kui ka asjaolu, et isikule kuuluvate

sõidukite ning osaühingu osa väärtus katab võimaliku nõude üksnes osaliselt. Pangakontode

arestimine on võrdlemisi koormav meede, kuid kohtule ei nähtu, et praegusel juhul oleks

võimalik kasutada mõnda alternatiivset abinõu. Maksukohustuse täitmine on avalikes

huvides. Olukorras, kus isiku puhul on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et ta on

käitunud maksuõigussuhtes pahauskselt, ei ole alust eeldada, et isik tagab maksumenetluse

ajaks enda maksejõulisuse. Kuivõrd kontodel asuvat raha on väga lihtne mujale kanda ja end

seeläbi varatuks muuta, tähendaks kontode arestimata jätmine ilmselt seda, et maksusumma

jääb suuremas ulatuses laekumata.

XX pangakontolt ei kuulu arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa XX ja tema

iga ülalpeetava perekonnaliikme kohta (MKS § 131 lg 3 ls 1).

3-17-2384

5(9)

3. XX esitas halduskohtu määruse peale 04.12.2017 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus

ei pidanud 08.12.2017 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. XX palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 17.11.2017 määrus ja teha

asjas uus määrus, millega jätta MTA taotlus rahuldamata.

MTA taotlus ei vasta MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele. MTA sissenõudmise toimingud

ei ole MKS § 96 lg 5 kohaldamisel praegusel juhul asjakohased. Tallinna Halduskohus

rahuldas 23.03.2016 otsusega haldusasjas nr 3-15-1885 W OÜ kaebuse ning tühistas

26.06.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/017147-26. Seega langes alates 23.03.06 MTA-l ära alus

teostada W OÜ suhtes MKS § 130 lg 1 p 3 sissenõudmistoiminguid, mille täitmiseks

pankadele korraldus saadeti. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 09.01.2017 otsusega

halduskohtu 23.03.2016 otsuse ning saatis kaebuse uueks läbivaatamiseks halduskohtule.

Tallinna Halduskohtu 17.04.2017 otsusega jäeti W OÜ kaebus rahuldamata. Tallinna

Ringkonnakohus jättis 18.10.2017 otsusega W OÜ apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

Tallinna Halduskohtu 17.04.2017 otsuse muutmata. W OÜ on esitanud haldusasjas nr 3-15-

1885 kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Vaidlus MTA 26.06.2015 maksuotsuse nr 12.2-

3/017147-26 osas ei ole käesolevaks ajaks veel jõustunud. MTA taotluses ei ole väidetud, et

maksuhaldur oleks 2017. a-l, s.o pärast Tallinna Ringkonnakohtu otsust, teinud toiminguid W

OÜ maksuvõla sissenõudmiseks. Maksuhaldur pidi pärast Tallinna Halduskohtu 17.04.2017

otsust uuesti alustama sissenõudmistoimingutega. Seega ei saanud MTA õiguspäraselt

alustada vastutusmenetlusega.

Halduskohus ei ole hinnanud, mis summades on MTA teinud sissenõudmistoiminguid. MTA

on teinud sissenõudmistoiminguid vaid maksuotsusega määratud põhimaksusumma

sissenõudmiseks. Ülejäänud maksuvõlgade, sh intressi osas ei ole maksuhaldur sundtäitmise

toiminguid teinud. Järelikult ei ole intresside summa osas täidetud MKS § 96 lg 5 tingimus –

3-kuuline tähtaeg sissenõudmistoimingute tegemisest.

Põhjendused, mida maksuhaldur esitas maksukohustuse sissenõudmise olulise raskendatuse

või võimatuse kohta endiselt juhatuse liikmelt ei ole asjakohased. Olukorras, kus

maksukohustuse aluseks oleva nõude suhtes ei ole kohtuotsus veel jõustunud, ei saa rääkida

sellise põhjendatud kahtluse olemasolust. Maksukohustuse aluseks oleva nõude vaidlustamise

tõttu ei ole võimalik objektiivselt hinnata MTA taotluses esitatud väidet, et juhatuse liige on

tahtlikult maksukohustuse ja maksuvõla põhjustanud. MTA väide maksuvõla tahtlikust

põhjustamisest ei ole asjakohane ka seetõttu, et tagastusnõude täitmisega andis MTA

maksumaksjale teada, et tagastusnõue on kontrollitud ja õige. Ajal, kui MTA tagastas

juunikuu 2013. a enammakse summas 48 000 eurot, oli äriühingu maksukontroll pooleli.

Sellises olukorras on MTA enda tegevus tagastusnõude kontrollimisel ja täitmisel olnud

vastuoluline ning põhjuslikus seoses hilisema maksuvõla tekkimisega.

Halduskohus ei ole hinnanud äriühingu osale käsutuskeelu seadmise ja pangakonto arestimise

põhjendatust ja proportsionaalsust. Määruses puuduvad põhjendused, miks kohus luges

põhjendatuks, et XX-l tuleb asuda vastusotsusega tulevikus määratavat võimalikku summat

tagama juba praegu oma jooksvate sissetulekute arvelt ning miks on proportsionaalne isikut

etteulatuvalt määramata ajaks sundida elama 470 euroga, kui puudub selgus, kas, mis ajal ja

mis summas maksuhaldur nõude esitab. MTA poolt taotletud meede pangakonto arestimisel

on ebaproportsionaalne ning piirab ebaproportsionaalselt omandiõigust ja isiku õigust oma elu

korraldada ning rahalisi vahendeid kasutada. Avalik huvi maksusumma koheseks tasumiseks

3-17-2384

6(9)

ei kaalu üles füüsilise isiku huvi olemasoleva niigi tagasihoidliku majandusliku olukorra

säilitamiseks. Halduskohus on sama määrusega andnud MTA-le õiguse isiku kogu varale

keelumärke seadmiseks. Täiendav vara, mida veel maksuhaldurile pangakonto aresti alt

vabastamiseks tagatiseks anda, isikul puudub.

5. Maksu- ja Tolliamet palub 08.12.2017 kirjalikus vastuses jätta määruskaebuse

rahuldamata.

Midagi õigusvastast ei ole selles, et MTA 26.06.2015 maksuotsus nr 12.2-3/017147-26 ei ole

käesolevaks ajaks veel jõustunud. Riigikohtu praktika kohaselt saab vastutusotsusega sisse

nõuda vaid maksuvõla allesjäänud osa, kui maksuvõlga on vähendatud (vt nt Riigikohtu

lahendid asjades nr 3-3-1-75-09, p 9; nr 3-3-1-53-05, p 13). Seega isegi juhul, kui OÜ-le W

määratud maksusumma kohtuvaidluse lõpptulemusena väheneb, väheneks selle võrra ka XX-

lt maksuvõla sissenõudmine vastutusotsusega.

Praegusel juhul on alus eeldada, et äriühing on oma tegevuse lõpetanud. Määruskaebuse

esitaja ei ole väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et MTA taotluses toodud andmed

oleksid valed. Kuna maksuhalduril ei ole õnnestunud seni teostatud sundtäitmise toimingute

tulemusena W OÜ-lt maksuvõlga sisse nõuda, siis ei ole määruskaebuses toodud väited

sissenõudmistoimingute uuesti tegemata jätmisest, sh intressinõuet puudutavas osas,

tõsiseltvõetavad. Määruskaebuse esitaja ei ole tõenditele tuginevalt väitnud, et W OÜ suhtes

sissenõudmise toimingute tegemine tooks seekord teistsuguse tulemuse. Vastupidi, kuna

äriühingule on tehtud juba registrist kustutamise hoiatus, mille tõttu võib tekkida olukord, kus

juriidilise isiku õigusvõime lõppeb, langeks vastutusotsuse tegemise alus ära. MTA enda

tegevus tagastusnõude kontrollimisel ei ole olnud vastuoluline ega põhjuslikus seoses

hilisema maksvõla tekkimisega. Tagastusnõude aktsepteerimine ei välista edaspidist

põhjalikumat kontrolli ning maksusumma lõplikku kindlaksmääramist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Tallinna Halduskohtu 17.11.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus

selle tühistamiseks või muutmiseks.

7. Tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmise ennetavaks tagamiseks MKS § 1361

rakendamise tingimusi on põhjalikult selgitatud Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määruses nr

3-3-1-15-12 (p 50). Käesoleval juhul on kõik viidatud Riigikohtu lahendi p-s 50 sätestatud

kriteeriumid täidetud:

1) vaidlust ei ole selles, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (MKS § 1361 lg

1). Riigikohus on pidanud võimalikuks, et vastutusmenetluse saab algatada ka kohtule

täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise taotluse esitamisega, kuna sellisel

juhul on maksuhaldur eelnevalt kontrollinud juriidilise isiku suhtes läbi viidud

maksumenetluse käigus maksukohustuslasega seotud asjaolusid ja juhatuse liikmete

võimalikku vastutust juriidilisele isikule maksuvõla tekkimisel (vt Riigikohtu 02.06.2017

määrus nr 3-3-1-17-17, p 12 ja seal viidatud lahendid). Praegusel juhul ongi MTA

esimene menetlustoiming W OÜ endise juhatuse liikme XX suhtes vastutusotsuse

koostamisele suunatud maksumenetluses taotluse esitamine kohtule;

2) kooskõlas MKS § 1361 lg 2 p-ga 2 on MTA taotluses näidanud, et eeldatava nõude suurus

on 91 057,89 eurot, s.o OÜ-ga K tegelikkuses mittetoimunud tehingutelt määratud

täiendavalt tasumisele kuuluv käibemaks perioodil juuni kuni juuli 2013, mil XX esitas

valeandmeid sisaldavaid käibedeklaratsioone. Maksuhaldur on taotluses piisavalt

3-17-2384

7(9)

põhjendanud kahtluse olemasolu selle kohta, et XX ning äriühingu maksuvõla tekkimise

ja maksukohustuse täitmata jätmise vahel võib esineda põhjuslik seos ning XX võib

maksuvõla tasumise eest vastutada solidaarselt W OÜ-ga;

3) maksuhaldur on taotluses põhistanud oma põhjendatud kahtlust, et tulevase vastutusotsuse

sundtäitmine võib XX tegevuse tõttu tõenäoliselt osutuda raskendatuks või koguni

võimatuks. MTA on taotluses selgitanud, et arvestades XX varasemat käitumist, kus isik

on esitanud juhatuse liikmena teadlikult käibedeklaratsioonides valeandmeid eesmärgiga

saada alusetut sisendkäibemaksu tagastust, on taotlejal põhjendatud alus arvata, et

sarnaselt võib isik suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning

asuda sundtäitmise vältimiseks võõrandama isiklikku vara. XX on maksuotsusega seotud

kohtuvaidluse ajal müünud endale kuuluvad kinnistud, mistõttu ei ole välistatud, et isik

võõrandab ka ülejäänud endale kuuluva registervara. Need asjaolud viitavad kaudselt

sellele, et sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või muutuda

võimatuks;

4) W OÜ maksuvõlg tekkis juuni kuni juuli 2013. a käibedeklaratsioonide alusel ning

maksuvõlg on kehtiv ja maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud;

5) maksuhaldur on tasumata maksukohustuse sissenõudmiseks alustanud 03.08.2015

sissenõudmistoiminguid ning edastas krediidiasutustele korraldused W OÜ pangakontode

arestimiseks või pangakontolt raha ülekandamiseks MTA kontole. Seega on

sissenõudmise alustamisest möödunud enam kui 3 kuud;

6) W OÜ õigusvõime ei ole lõppenud;

7) MTA taotluses on üheselt arusaadavalt märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud,

kui XX esitab MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise summas 91 057,89

eurot.

8. Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult

seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena eelduslikult tehtav maksuotsus oleks

õiguspärane. Ennetavate täitetoimingute sooritamiseks loa taotlemine ja loa andmise

otsustamine toimub ajal, kui maksuhaldur alles kontrollib maksukohustuse olemasolu, s.t ka

loa taotleja ise ei ole veel kõiki olulisi asjaolusid tuvastanud ega lõplikku seisukohta

kujundanud. Sellises faasis puudub kohtul alus hinnata maksuhalduri võimaliku lõppotsuse

seaduslikkust. Kohus peab kontrollima üksnes vastutusotsuse tegemist ilmselgelt välistavate

asjaolude puudumist. MTA taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et

vastutusotsuse tegemine XX-le oleks välistatud või ilmselgelt võimatu.

9. Riigikohtu üldkogu on kohtuasjas nr 3-3-1-15-12 (määruse p 50 (e)) selgitanud, et

vastutusotsuse tegemise faktiliseks aluseks saab olla vaid kehtiv maksuvõlg. Vastutusotsuse

sisuks ei ole mitte tasumisele kuuluva maksusumma määramine, vaid juba varem fikseeritud

maksuvõla sissenõudmine uuelt kohustatud isikult (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 31.10

2005 otsus asjas nr 3-3-1-41-05, p 12; 04.12.2009 otsus haldusasjas nr 3-3-1-75-09). Selleks,

et kolmandal isikul tekiks maksuvõla tasumise kohustus, on enne vaja tuvastada maksuvõla

olemasolu, mille sissenõudmisele on vastutusmenetlus suunatud. Kui maksuvõlga on

vähendatud, siis saab vastutusotsusega sisse nõuda vaid maksuvõla allesjäänud osa (vt nt

Riigikohtu halduskolleegiumi 04.12.2009 otsus asjas nr 3-3-1-75-09, p 9; 21.11.2005 otsus

asjas nr 3-3-1-53-05, p 13). Kuigi kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole MTA 26.06.2015

maksuotsuse nr 12.2-3/017147-26 osas (haldusasi nr 3-15-1885) veel jõustunud

kohtulahendit, ei välista OÜ W poolt maksuvõla vaidlustamine iseenesest vastutusotsuse

tegemist seni, kuni maksuotsus on kehtiv.

3-17-2384

8(9)

10. W OÜ ei tasunud 26.06.2015 maksuotsusega määratud maksusummat tähtaegselt ning

maksuhaldur alustas 03.08.2015 korralduste tegemisega sissenõudmistoiminguid. Arvestades

taotluses toodud asjaolusid ning seda, et äriühingul on esitamata 2014‒2016 majandusaasta

aruanded, viimane käibedeklaratsioon esitati 2015. a märtsis ning viimast korda nähtub

äriühingu käibedeklaratsioonilt käivet 2014. a novembris, siis on põhjendatud alus eeldada, et

äriühing on oma tegevuse lõpetanud. Määruskaebuse esitaja ei ole selles osas vastuväiteid

esitanud.

Määruskaebuse

esitaja

ei

ole

väitnud,

et

äriühingu

suhtes

uuesti

sissenõudmistoimingute tegemine (sh intressinõude osas) tooks kaasa teistsuguse tulemuse.

Lisaks on äriregistrist nähtuvalt W OÜ-le tehtud registrist kustutamise hoiatus, mistõttu võib

täitmist tagavate toimingute tegemisega viivitamisel tekkida olukord, kus juriidilise isiku

õigusvõime

lõppemisel

langeks

ära

vastutusotsuse

tegemise

alus

(Riigikohtu

halduskolleegiumi 04.12.2009 otsus asjas nr 3-3-1-75-09, p 11).

11. Määruskaebuse

esitaja

on

seisukohal,

et

maksuhalduri

põhjendused

seoses

maksukohustuse sissenõudmise olulise raskendatusega või võimatusega endiselt juhatuse

liikmelt ei ole asjakohased.

MKS § 1361 lg 1 kohaselt peab täitmist tagavate toimingute sooritamiseks esinema

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks. MKS § 1361 lg 2 p 1 järgi tuleb halduskohtule esitatavas taotluses

märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline

raskenemine või võimatus. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et praegusel

juhul on see eeldus täitmata. Selleks ei anna alust kaebaja seisukoht, et maksukohustuse

aluseks oleva nõude osas peab olema jõustunud kohtuotsus. Vastustaja on õigesti märkinud, et

määruskaebuse esitaja käsitlus viiks olukorrani, kus taotlust täitmist tagavate toimingute jaoks

loa andmiseks ei saakski enne maksuotsuse lõplikku jõustumist esitada. Selline

määruskaebuse esitaja käsitlus on ekslik. Asjaolu, et maksukohustuse aluseks oleva nõude

osas on kohtuotsus jõustumata, ei välista vastutusotsuse täitmise ennetavat tagamist.

Põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, mistõttu antakse luba täitetoiminguks, kui

kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes

tõenäoliseks (vt Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 alap c; 28.01.2013

määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Kõnealune kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba

teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku

maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute

ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 12.01.2015 määrus nr 3-14-52172; 27.01.2015 määrus nr 3-14-51698). Kui

isik on varasemalt tegutsenud eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist (sh võõrandanud

maksuvaidluse ajal kinnisvara), on põhjendatud eeldada, et soovimatus vastavat

maksukohustust täita säilib ka tulevikus, kui rikkumised tagantjärele tuvastatakse (vt

Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Maksuhaldur on taotluses piisavalt

põhistanud oma põhjendatud kahtlust, et tulevase vastutusotsuse sundtäitmine võib XX

tegevuse tõttu tõenäoliselt osutuda raskendatuks või koguni võimatuks.

12. Halduskohus on vaidlustatud määruses hinnanud kohaldatud meedete põhjendatust ja

proportsionaalsust. Pangakonto arestimine on üks maksukohustuslast enim koormavaid

täitetoiminguid ning see mõjutab oluliselt inimese elukorraldust. Samas juhul, kui isiku muu

vara määratavat maksukohustust ei kata ning maksuhaldur on usutavalt põhjendanud kahtlust,

et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks, siis ei saa pangakonto arestimist pidada ebaproportsionaalseks. Isiku puhul, kelle

osas on põhjendatud kahtlus, et ta on käitunud maksuõigussuhtes pahauskselt, ei ole alust

eeldada, et ta tagab vastutusotsuse menetluse ajaks enda maksujõulisuse. Kontode arestist

3-17-2384

9(9)

vabastamiseks saab XX esitada MTA-le tagatise. Keelumärke seadmist XX-le kuuluvale B

OÜ osale väärtusega 1022,59 eurot ei ole alust pidada XX õigusi ebaproportsionaalselt

riivavaks ning määruskaebuse esitaja ei ole selles osas esitanud ka ühtegi sisulist vastuväidet.

Määruskaebuse esitaja ei ole näidanud mingeid muid talle kuuluvaid varasid, mille suhtes

täitetoimingute sooritamisega saaks tulevikus võimalikult määratavat maksusummat tõhusalt

tagada. Piirangud on vajalikud vältimaks, et isik viib end ise olukorda, kus tal ei ole enam

võimalik määratavat maksusummat tasuda, mistõttu õigustab rakendatud meetmeid maksude

laekumise tagamises seisnev kaalukas avalik huvi.

13. Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.11.2017

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)