3-17-2384/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. novembri 2017. a kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; MKS § 1361 lg 4 ).
Legislator headnote
AI generated3-17-2384/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: novembri 2017. a kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; MKS § 1361 lg 4 ).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja
Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
15. detsember 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-17-2384
Haldusasi
Maksu-
ja
Tolliameti
taotlus
täitmist
tagavate
toimingute sooritamiseks loa andmiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja
Andres Kudrjatsev
Puudutatud isik – XX (isikukood XXXXXXXXX),
volitatud esindaja v.adv Gerly Kask
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17. novembri 2017. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. novembri 2017. a
määrus haldusasjas nr 3-17-2384 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; MKS § 1361 lg 4 ).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 14.11.2017 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse
seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse anda luba täitmist tagavate toimingute
sooritamiseks, valides meetmena Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) Maanteeameti
liiklusregistrisse käsutamise keelumärke kandmise XX nimele registreeritud sõidukitele Ford
Scorpio Turnier (reg.märk XXXXXX), Jaguar Sovereign (reg.märk YYYYYY) ja Jaguar
XK8 Coupe (reg.märk BBBBBB); käsutamise keelumärke seadmise XX-le kuuluvale B OÜ
(reg.kood BBBBBBBB) osale väärtusega 1022,59 eurot; ning Eesti krediidiasutustes
olevatele XX pangakontodele aresti seadmise kokku 74 935,30 euro ulatuses.
Taotluse kohaselt tegeleb maksuhaldur W OÜ (registrikood WWWWWWW) maksuvõla
sissenõudmisega. Taotlusega alustab maksuhaldur W OÜ endise juhatuse liikme XX suhtes
3-17-2384
2(9)
vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse
koostamine ning mille tulemuseks võib olla XX solidaarne vastutus W OÜ-ga 26.06.2015
maksuotsusega nr 12.2-3/017147-26 täiendavalt tasumisele määratud ja tasumata jäetud W
OÜ maksukohustuste ning tasumata summadelt arvestatud intressi eest. Menetluse
tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude määramine. Maksuhaldur on W OÜ-ga seotud
maksumenetluses asunud seisukohale, et metallkonveierite tehingud, mida W OÜ on
kajastanud oma juuni ja juuli 2013. a käibedeklaratsioonidel ühendusesisese käibe ja
sisendkäibemaksu hulgas, on seotud pettusega. Pettus seisnes selles, et tarneahelas, kus W OÜ
osales, on jäänud käibemaks riigile tasumata. W OÜ juhatuse liige XX teadis, et
metallkonveierite ostutehing on seotud pettusega. W OÜ osales teadlikult tehinguteahelas
toime pandud maksupettuses ega tegutsenud maksukohustuslasena käibemaksuseaduse
(KMS) § 29 lg 1 (koosmõjus § 24 lg-ga 1 ja § 3 lg-ga 1) tähenduses. Seega ei olnud W OÜ-l
õigust kontrollitaval perioodil kajastada käibedeklaratsioonidel K OÜ väljastatud arvetel
märgitud käibemaksu summas 97 226,40 eurot oma sisendkäibemaksu arvestuses ja kauba
ühendusesisest käivet summas 497 200 eurot.
Läbi viidud üksikjuhtumi kontrolli raames tuvastati, et W OÜ osales maksupettuses ja ei ole
tegelikkuses perioodil 2013 juuni- kuni juulikuu teinud tehinguid OÜ-ga K, mille
rekvisiitidega müügiarveid W OÜ alusetult kajastas nimetatud perioodi sisendkäibemaksu
hulgas. OÜ W esitas oma 2013. a juuni- ja juulikuu KMD-l valeandmeid. 26.06.2015
maksuotsusega nr 12.2-3/017147-26 tasumisele määratud maksukohustused on tekkinud XX
juhatuse liikmeks oleku ajal (XX oli OÜ W ainuke juhatuse liige perioodil 25.01.2012–
18.05.2015), mil on maksuhaldurile esitatud 2013. a juuni- ja juulikuu KMD-l valeandmeid.
W OÜ kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes on maksuhalduril
tekkinud põhjendatud kahtlus, et XX tegevuse eesmärgiks oli teadlikult ning tahtlikult saada
alusetult tagasi sisendkäibemaksu tehingute eest, mida tegelikkuses ei ole toimunud. XX
tegevuse ja W OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning isik äriühingu
seadusliku esindajana vastutab äriühingu MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja
mitterahaliste kohustuste täitmise eest solidaarselt W OÜ-ga.
26.06.2015 maksuotsusega tasumisele määratud kohustustest on 14.11.2017 seisuga tasumata
48 605,51 eurot, millele lisandub intress (14.11.2017 seisuga summas 42 452,38 eurot). Seega
on XX võimaliku vastutusotsusega nõutava võla suuruseks kokku 14.11.2017 seisuga 91
057,89 eurot.
Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse
määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt
raskemaks või võimatuks. XX-l puudub igakuine sissetulek. 2017. a-l on üksnes üks äriühing
deklareerinud XX-le töötasu väljamakset summas 860 eurot (viimati jaanuaris ja veebruaris
2017). Seega ei ole kavandatava vastutusotsusega määratavat kohustust XX-l võimalik täita
igakuise sissetuleku arvelt, mistõttu esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse
sundtäitmiseks. XX käitumine, mis seisnes W OÜ käibedeklaratsioonides valeandmete
esitamises eesmärgiga saada alusetut sisendkäibemaksu tagastust, iseloomustab isiku
suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. On tõenäoline, et sarnaselt võib XX suhtuda ka
vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada oma
vara. Lisaks 26.06.2015 maksuotsusest tulenevatele asjaoludele (osalemine teadlikult
maksupettuses) toetab maksuhalduri seisukohta ka asjaolu, et maksuotsusega seotud
kohtuvaidluse ajal on XX maha müünud endale kuuluvad kinnistud. XX võõrandas
15.12.2016 asjaõiguslepingu alusel OÜ-le L kaks kinnistut. Välistatud ei ole, et XX müüb
maha ka ülejäänud endale kuuluva registervara ja võimaliku vastutusotsuse koostamise ajaks
isikul registervara puudub, mis raskendab veelgi maksuvõla sissenõudmist.
3-17-2384
3(9)
Kuivõrd maksuvõlg on tekkinud, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuvõlga
ei ole kustutatud, ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid.
Kuna äriühing maksuotsusega määratud summat tähtaegselt ei tasunud, alustas maksuhaldur
sissenõudmistoiminguid. Äriühingu maksuvõla katteks laekus 29.06.2015 48 620,01 eurot
(18.12.2013 Tallinna Halduskohtu määrusega nr 3-13-70199 antud loa alusel äriühingu
ettemaksukontole aresti seadmise kaudu). Maksuhaldur edastas 03.08.2015 korraldused
kõikidele pankadele ja krediidiasutustele W OÜ arvelduskontode arestimiseks. W OÜ omab
arvelduskontot SEB Pank AS-s, LHV Pank AS-s ja Swedbank AS-s, kus äriühingu
arvelduskonto maksuhalduri korralduse alusel ka arestiti ja mille tulemusena on maksuvõla
katteks 08.10.2015 laekunud 0,79 eurot. Kinnistusraamatu, Maanteeameti liiklusregistri ja
Eesti Väärtpaberikeskuse andmebaasidest nähtub, et W OÜ ei oma registervara, mille arvelt
oleks võimalik maksuhalduri nõude rahuldamine. Äriühing oli käibemaksukohustuslane
perioodil 01.03.2012‒09.03.2015. Arvestades, et äriühingul on esitamata 2014‒2016
majandusaasta aruanded, viimane käibedeklaratsioon esitati 2015. a märtsis ning viimast
korda nähtub äriühingu käibedeklaratsioonil käivet 2014. a novembris, siis on alust eeldada,
et äriühing on oma tegevuse lõpetanud. Maksuhalduril ei ole õnnestunud seni teostatud
sundtäitmise toimingute tulemusena W OÜ-lt maksuvõlga sisse nõuda. Täidetud on MKS §
96 lg-st 5 tulenev alus XX-le vastutusotsuse koostamiseks. Kuna äriühing ei ole registrist
kustutatud, siis ei ole juriidilise isiku õigusvõime lõppenud.
Äriregistri andmetel on XX OÜ B OÜ (registrikood BBBBBBBB) üks kolmest osanikust
alates 24.03.2010 osamaksega 16 000 krooni ehk 1022,59 eurot. OÜ B on tegutsev ettevõte,
millel maksuvõlad puuduvad. Lisaks on XX seisuga 14.11.2017 B OÜ ainuke juhatuse liige.
Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel ei oma XX väärtpaberikontot. Kinnistusraamatu andmetel
XX-l kehtivad seosed puuduvad. Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi järgi on XX
järgnevate sõidukite omanik: Ford Scorpio Turnier reg.nr XXXXXX (ehitusaasta 1995,
mootori võimsus 85 kw, mootori maht 1998, bensiinimootor, kere tüüp universaal); Jaguar
Sovereign reg.nr YYYYYY (ehitusaasta 1999, mootori võimsus 209 kw, mootori maht 3996,
bensiinimootor, kere tüüp sedaan); Jaguar XK8 Coupe reg.nr BBBBBB (ehitusaasta 1997,
mootori võimsus 209 kw, mootori maht 3996, bensiinimootor, kere tüüp kupee). Auto24.ee
automüügiportaalis ei ole hetkel müügis analoogset sõiduautot Ford Scorpio Turnier, kuid
mitteaktiivse kuulutuse kohaselt võib selle sõiduki hinnaks olla ligi 600 eurot. Auto24.ee
andmetel on analoogse Jaguar Sovereigni hind 4500 eurot ja Jaguar XK8 Coupe hind 10 000
eurot. Kokku on sõiduautode võimalikuks väärtuseks ligi 15 100 eurot.
Arvestades, et XX-le kuuluvate sõidukite ja äriühingu osa väärtus on maksimaalselt 16 122,59
eurot (15 100 + 1022,59) ei ole üksnes XX-le kuuluvatele sõidukitele ja äriühingu osale
käsutamise keelumärgete seadmine piisav, et tagada võimaliku vastutusotsusega määratavat
vastutuskohustust. Seega on põhjendatud XX pangakontode arestimine 74 935,30 euro (91
057,89 – 15100 – 1022,59) ulatuses ehk osas, mida XX-le kuuluvad sõidukid ja äriühingu osa
ei taga. Nõude tagamiseks taotletavad abinõud ei piira OÜ W endist juhatuse liiget rohkem
kui on vajalik vastutusmenetluse raames esitatava nõude täitmise tagamiseks.
XX pangakontode arestimisel ei kuulu igakuiselt arestimisele vähemalt 470 eurot eeldusel, et
isikul puuduvad ülalpeetavad (MKS § 131 lg 3). Maksuhaldurile teadaolevalt ei ole XX-l
ülalpeetavaid perekonnaliikmeid.
Tuginedes MKS § 120 lg 1 p-le 3, §-le 121 ja §-le 122 lõpetab maksuhaldur XX vastu
suunatud täitetoimingud, kui isik esitab tagatise suuruses 91 057,89 eurot, milleks on
deposiidina selleks määratud kontole makstud tagatissumma.
3-17-2384
4(9)
2. Tallinna Halduskohus rahuldas 17.11.2017 määrusega MTA taotluse ning andis MTA-
le loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) Maanteeameti liiklusregistrisse
käsutamise keelumärke kandmist XX nimele registreeritud sõidukitele Ford Scorpio Turnier
(reg.märk XXXXXX), Jaguar Sovereign (reg.märk YYYYYY) ja Jaguar XK8 Coupe
(reg.märk BBBBBB); käsutamise keelumärke seadmist XX-le kuuluvale B OÜ (reg.kood
BBBBBBBB) osale väärtusega 1022,59 eurot ning Eesti krediidiasutustes olevatele XX
pangakontodele aresti seadmist kokku 74 935,30 euro ulatuses.
Taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud, selles
on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Täidetud on MKS § 1361
lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust.
Maksuhaldur alustas kohtule esitatud loataotlusega W OÜ endise juhatuse liikme XX suhtes
vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille eesmärgiks on tuvastada, kas
XX vastutab maksukohustuse täitmise eest MKS § 40 ja MKS § 96 lg 1 alusel. Samuti on
täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise
nõude või kohustuse määramine. Taotluses ja selle lisades väljatoodud asjaolude pinnalt ei saa
väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Maksuhaldur on
piisava põhjalikkusega selgitanud, miks võimalik sundtäitmine oleks oluliselt raskendatud.
XX senine käitumine äriühingu juhtimisel (sh teadlik maksuvõla tekitamine) võib viidata
sellele, et ka tulevikus võib isik asuda maksude maksmisest kõrvale hoidma. Samuti on XX
26.06.2015 maksuotsusega seotud kohtuvaidluse ajal võõrandanud temale kuulunud
kinnistud. Täitmist tagavate meetmete rakendamata jätmisel võib XX asuda oma isiklikku
vara võõrandama.
Tasumata
maksukohustuse
sissenõudmiseks
alustas
maksuhaldur
03.08.2015
sissenõudmistoiminguid, edastades krediidiasutustele korraldused W OÜ pangakontode
arestimiseks või pangakontolt raha ülekandmiseks MTA kontole. Seega on sissenõudmise
alustamisest möödunud enam kui 3 kuud. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole
möödunud. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemist, ei
esine. W OÜ õigusvõime ei ole lõppenud.
Sõidukitele käsutuskeelu seadmine on eesmärgipärane ja proportsionaalne meede. Sõidukite
väärtuse hindamiseks kasutatud võrdlev meetod on asjakohane. Äriühingu osale ennetava
meetmena keelumärke seadmiseks loa andmine on põhjendatud ja proportsionaalne. Osale
väärtusega 1022,59 eurot keelumärke seadmist ei saa ülemäära intensiivseks meetmeks
pidada. Arvestades isiku käitumist ja maksuotsusega eeldatavalt sissenõutava summa suurust,
on pangakontode arestimine põhjendatud. MTA on taotluses võtnud arvesse nii võimaliku
maksukohustuse suurust, XX sissetulekute ebapiisavust kui ka asjaolu, et isikule kuuluvate
sõidukite ning osaühingu osa väärtus katab võimaliku nõude üksnes osaliselt. Pangakontode
arestimine on võrdlemisi koormav meede, kuid kohtule ei nähtu, et praegusel juhul oleks
võimalik kasutada mõnda alternatiivset abinõu. Maksukohustuse täitmine on avalikes
huvides. Olukorras, kus isiku puhul on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et ta on
käitunud maksuõigussuhtes pahauskselt, ei ole alust eeldada, et isik tagab maksumenetluse
ajaks enda maksejõulisuse. Kuivõrd kontodel asuvat raha on väga lihtne mujale kanda ja end
seeläbi varatuks muuta, tähendaks kontode arestimata jätmine ilmselt seda, et maksusumma
jääb suuremas ulatuses laekumata.
XX pangakontolt ei kuulu arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa XX ja tema
iga ülalpeetava perekonnaliikme kohta (MKS § 131 lg 3 ls 1).
3-17-2384
5(9)
3. XX esitas halduskohtu määruse peale 04.12.2017 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus
ei pidanud 08.12.2017 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks
Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4. XX palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 17.11.2017 määrus ja teha
asjas uus määrus, millega jätta MTA taotlus rahuldamata.
MTA taotlus ei vasta MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele. MTA sissenõudmise toimingud
ei ole MKS § 96 lg 5 kohaldamisel praegusel juhul asjakohased. Tallinna Halduskohus
rahuldas 23.03.2016 otsusega haldusasjas nr 3-15-1885 W OÜ kaebuse ning tühistas
26.06.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/017147-26. Seega langes alates 23.03.06 MTA-l ära alus
teostada W OÜ suhtes MKS § 130 lg 1 p 3 sissenõudmistoiminguid, mille täitmiseks
pankadele korraldus saadeti. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 09.01.2017 otsusega
halduskohtu 23.03.2016 otsuse ning saatis kaebuse uueks läbivaatamiseks halduskohtule.
Tallinna Halduskohtu 17.04.2017 otsusega jäeti W OÜ kaebus rahuldamata. Tallinna
Ringkonnakohus jättis 18.10.2017 otsusega W OÜ apellatsioonkaebuse rahuldamata ja
Tallinna Halduskohtu 17.04.2017 otsuse muutmata. W OÜ on esitanud haldusasjas nr 3-15-
1885 kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Vaidlus MTA 26.06.2015 maksuotsuse nr 12.2-
3/017147-26 osas ei ole käesolevaks ajaks veel jõustunud. MTA taotluses ei ole väidetud, et
maksuhaldur oleks 2017. a-l, s.o pärast Tallinna Ringkonnakohtu otsust, teinud toiminguid W
OÜ maksuvõla sissenõudmiseks. Maksuhaldur pidi pärast Tallinna Halduskohtu 17.04.2017
otsust uuesti alustama sissenõudmistoimingutega. Seega ei saanud MTA õiguspäraselt
alustada vastutusmenetlusega.
Halduskohus ei ole hinnanud, mis summades on MTA teinud sissenõudmistoiminguid. MTA
on teinud sissenõudmistoiminguid vaid maksuotsusega määratud põhimaksusumma
sissenõudmiseks. Ülejäänud maksuvõlgade, sh intressi osas ei ole maksuhaldur sundtäitmise
toiminguid teinud. Järelikult ei ole intresside summa osas täidetud MKS § 96 lg 5 tingimus –
3-kuuline tähtaeg sissenõudmistoimingute tegemisest.
Põhjendused, mida maksuhaldur esitas maksukohustuse sissenõudmise olulise raskendatuse
või võimatuse kohta endiselt juhatuse liikmelt ei ole asjakohased. Olukorras, kus
maksukohustuse aluseks oleva nõude suhtes ei ole kohtuotsus veel jõustunud, ei saa rääkida
sellise põhjendatud kahtluse olemasolust. Maksukohustuse aluseks oleva nõude vaidlustamise
tõttu ei ole võimalik objektiivselt hinnata MTA taotluses esitatud väidet, et juhatuse liige on
tahtlikult maksukohustuse ja maksuvõla põhjustanud. MTA väide maksuvõla tahtlikust
põhjustamisest ei ole asjakohane ka seetõttu, et tagastusnõude täitmisega andis MTA
maksumaksjale teada, et tagastusnõue on kontrollitud ja õige. Ajal, kui MTA tagastas
juunikuu 2013. a enammakse summas 48 000 eurot, oli äriühingu maksukontroll pooleli.
Sellises olukorras on MTA enda tegevus tagastusnõude kontrollimisel ja täitmisel olnud
vastuoluline ning põhjuslikus seoses hilisema maksuvõla tekkimisega.
Halduskohus ei ole hinnanud äriühingu osale käsutuskeelu seadmise ja pangakonto arestimise
põhjendatust ja proportsionaalsust. Määruses puuduvad põhjendused, miks kohus luges
põhjendatuks, et XX-l tuleb asuda vastusotsusega tulevikus määratavat võimalikku summat
tagama juba praegu oma jooksvate sissetulekute arvelt ning miks on proportsionaalne isikut
etteulatuvalt määramata ajaks sundida elama 470 euroga, kui puudub selgus, kas, mis ajal ja
mis summas maksuhaldur nõude esitab. MTA poolt taotletud meede pangakonto arestimisel
on ebaproportsionaalne ning piirab ebaproportsionaalselt omandiõigust ja isiku õigust oma elu
korraldada ning rahalisi vahendeid kasutada. Avalik huvi maksusumma koheseks tasumiseks
3-17-2384
6(9)
ei kaalu üles füüsilise isiku huvi olemasoleva niigi tagasihoidliku majandusliku olukorra
säilitamiseks. Halduskohus on sama määrusega andnud MTA-le õiguse isiku kogu varale
keelumärke seadmiseks. Täiendav vara, mida veel maksuhaldurile pangakonto aresti alt
vabastamiseks tagatiseks anda, isikul puudub.
5. Maksu- ja Tolliamet palub 08.12.2017 kirjalikus vastuses jätta määruskaebuse
rahuldamata.
Midagi õigusvastast ei ole selles, et MTA 26.06.2015 maksuotsus nr 12.2-3/017147-26 ei ole
käesolevaks ajaks veel jõustunud. Riigikohtu praktika kohaselt saab vastutusotsusega sisse
nõuda vaid maksuvõla allesjäänud osa, kui maksuvõlga on vähendatud (vt nt Riigikohtu
lahendid asjades nr 3-3-1-75-09, p 9; nr 3-3-1-53-05, p 13). Seega isegi juhul, kui OÜ-le W
määratud maksusumma kohtuvaidluse lõpptulemusena väheneb, väheneks selle võrra ka XX-
lt maksuvõla sissenõudmine vastutusotsusega.
Praegusel juhul on alus eeldada, et äriühing on oma tegevuse lõpetanud. Määruskaebuse
esitaja ei ole väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et MTA taotluses toodud andmed
oleksid valed. Kuna maksuhalduril ei ole õnnestunud seni teostatud sundtäitmise toimingute
tulemusena W OÜ-lt maksuvõlga sisse nõuda, siis ei ole määruskaebuses toodud väited
sissenõudmistoimingute uuesti tegemata jätmisest, sh intressinõuet puudutavas osas,
tõsiseltvõetavad. Määruskaebuse esitaja ei ole tõenditele tuginevalt väitnud, et W OÜ suhtes
sissenõudmise toimingute tegemine tooks seekord teistsuguse tulemuse. Vastupidi, kuna
äriühingule on tehtud juba registrist kustutamise hoiatus, mille tõttu võib tekkida olukord, kus
juriidilise isiku õigusvõime lõppeb, langeks vastutusotsuse tegemise alus ära. MTA enda
tegevus tagastusnõude kontrollimisel ei ole olnud vastuoluline ega põhjuslikus seoses
hilisema maksvõla tekkimisega. Tagastusnõude aktsepteerimine ei välista edaspidist
põhjalikumat kontrolli ning maksusumma lõplikku kindlaksmääramist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Tallinna Halduskohtu 17.11.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus
selle tühistamiseks või muutmiseks.
7. Tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmise ennetavaks tagamiseks MKS § 1361
rakendamise tingimusi on põhjalikult selgitatud Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määruses nr
3-3-1-15-12 (p 50). Käesoleval juhul on kõik viidatud Riigikohtu lahendi p-s 50 sätestatud
kriteeriumid täidetud:
1) vaidlust ei ole selles, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (MKS § 1361 lg
1). Riigikohus on pidanud võimalikuks, et vastutusmenetluse saab algatada ka kohtule
täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise taotluse esitamisega, kuna sellisel
juhul on maksuhaldur eelnevalt kontrollinud juriidilise isiku suhtes läbi viidud
maksumenetluse käigus maksukohustuslasega seotud asjaolusid ja juhatuse liikmete
võimalikku vastutust juriidilisele isikule maksuvõla tekkimisel (vt Riigikohtu 02.06.2017
määrus nr 3-3-1-17-17, p 12 ja seal viidatud lahendid). Praegusel juhul ongi MTA
esimene menetlustoiming W OÜ endise juhatuse liikme XX suhtes vastutusotsuse
koostamisele suunatud maksumenetluses taotluse esitamine kohtule;
2) kooskõlas MKS § 1361 lg 2 p-ga 2 on MTA taotluses näidanud, et eeldatava nõude suurus
on 91 057,89 eurot, s.o OÜ-ga K tegelikkuses mittetoimunud tehingutelt määratud
täiendavalt tasumisele kuuluv käibemaks perioodil juuni kuni juuli 2013, mil XX esitas
valeandmeid sisaldavaid käibedeklaratsioone. Maksuhaldur on taotluses piisavalt
3-17-2384
7(9)
põhjendanud kahtluse olemasolu selle kohta, et XX ning äriühingu maksuvõla tekkimise
ja maksukohustuse täitmata jätmise vahel võib esineda põhjuslik seos ning XX võib
maksuvõla tasumise eest vastutada solidaarselt W OÜ-ga;
3) maksuhaldur on taotluses põhistanud oma põhjendatud kahtlust, et tulevase vastutusotsuse
sundtäitmine võib XX tegevuse tõttu tõenäoliselt osutuda raskendatuks või koguni
võimatuks. MTA on taotluses selgitanud, et arvestades XX varasemat käitumist, kus isik
on esitanud juhatuse liikmena teadlikult käibedeklaratsioonides valeandmeid eesmärgiga
saada alusetut sisendkäibemaksu tagastust, on taotlejal põhjendatud alus arvata, et
sarnaselt võib isik suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning
asuda sundtäitmise vältimiseks võõrandama isiklikku vara. XX on maksuotsusega seotud
kohtuvaidluse ajal müünud endale kuuluvad kinnistud, mistõttu ei ole välistatud, et isik
võõrandab ka ülejäänud endale kuuluva registervara. Need asjaolud viitavad kaudselt
sellele, et sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või muutuda
võimatuks;
4) W OÜ maksuvõlg tekkis juuni kuni juuli 2013. a käibedeklaratsioonide alusel ning
maksuvõlg on kehtiv ja maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud;
5) maksuhaldur on tasumata maksukohustuse sissenõudmiseks alustanud 03.08.2015
sissenõudmistoiminguid ning edastas krediidiasutustele korraldused W OÜ pangakontode
arestimiseks või pangakontolt raha ülekandamiseks MTA kontole. Seega on
sissenõudmise alustamisest möödunud enam kui 3 kuud;
6) W OÜ õigusvõime ei ole lõppenud;
7) MTA taotluses on üheselt arusaadavalt märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud,
kui XX esitab MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise summas 91 057,89
eurot.
8. Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult
seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena eelduslikult tehtav maksuotsus oleks
õiguspärane. Ennetavate täitetoimingute sooritamiseks loa taotlemine ja loa andmise
otsustamine toimub ajal, kui maksuhaldur alles kontrollib maksukohustuse olemasolu, s.t ka
loa taotleja ise ei ole veel kõiki olulisi asjaolusid tuvastanud ega lõplikku seisukohta
kujundanud. Sellises faasis puudub kohtul alus hinnata maksuhalduri võimaliku lõppotsuse
seaduslikkust. Kohus peab kontrollima üksnes vastutusotsuse tegemist ilmselgelt välistavate
asjaolude puudumist. MTA taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et
vastutusotsuse tegemine XX-le oleks välistatud või ilmselgelt võimatu.
9. Riigikohtu üldkogu on kohtuasjas nr 3-3-1-15-12 (määruse p 50 (e)) selgitanud, et
vastutusotsuse tegemise faktiliseks aluseks saab olla vaid kehtiv maksuvõlg. Vastutusotsuse
sisuks ei ole mitte tasumisele kuuluva maksusumma määramine, vaid juba varem fikseeritud
maksuvõla sissenõudmine uuelt kohustatud isikult (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 31.10
2005 otsus asjas nr 3-3-1-41-05, p 12; 04.12.2009 otsus haldusasjas nr 3-3-1-75-09). Selleks,
et kolmandal isikul tekiks maksuvõla tasumise kohustus, on enne vaja tuvastada maksuvõla
olemasolu, mille sissenõudmisele on vastutusmenetlus suunatud. Kui maksuvõlga on
vähendatud, siis saab vastutusotsusega sisse nõuda vaid maksuvõla allesjäänud osa (vt nt
Riigikohtu halduskolleegiumi 04.12.2009 otsus asjas nr 3-3-1-75-09, p 9; 21.11.2005 otsus
asjas nr 3-3-1-53-05, p 13). Kuigi kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole MTA 26.06.2015
maksuotsuse nr 12.2-3/017147-26 osas (haldusasi nr 3-15-1885) veel jõustunud
kohtulahendit, ei välista OÜ W poolt maksuvõla vaidlustamine iseenesest vastutusotsuse
tegemist seni, kuni maksuotsus on kehtiv.
3-17-2384
8(9)
10. W OÜ ei tasunud 26.06.2015 maksuotsusega määratud maksusummat tähtaegselt ning
maksuhaldur alustas 03.08.2015 korralduste tegemisega sissenõudmistoiminguid. Arvestades
taotluses toodud asjaolusid ning seda, et äriühingul on esitamata 2014‒2016 majandusaasta
aruanded, viimane käibedeklaratsioon esitati 2015. a märtsis ning viimast korda nähtub
äriühingu käibedeklaratsioonilt käivet 2014. a novembris, siis on põhjendatud alus eeldada, et
äriühing on oma tegevuse lõpetanud. Määruskaebuse esitaja ei ole selles osas vastuväiteid
esitanud.
Määruskaebuse
esitaja
ei
ole
väitnud,
et
äriühingu
suhtes
uuesti
sissenõudmistoimingute tegemine (sh intressinõude osas) tooks kaasa teistsuguse tulemuse.
Lisaks on äriregistrist nähtuvalt W OÜ-le tehtud registrist kustutamise hoiatus, mistõttu võib
täitmist tagavate toimingute tegemisega viivitamisel tekkida olukord, kus juriidilise isiku
õigusvõime
lõppemisel
langeks
ära
vastutusotsuse
tegemise
alus
(Riigikohtu
halduskolleegiumi 04.12.2009 otsus asjas nr 3-3-1-75-09, p 11).
11. Määruskaebuse
esitaja
on
seisukohal,
et
maksuhalduri
põhjendused
seoses
maksukohustuse sissenõudmise olulise raskendatusega või võimatusega endiselt juhatuse
liikmelt ei ole asjakohased.
MKS § 1361 lg 1 kohaselt peab täitmist tagavate toimingute sooritamiseks esinema
põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse
määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt
raskemaks või võimatuks. MKS § 1361 lg 2 p 1 järgi tuleb halduskohtule esitatavas taotluses
märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline
raskenemine või võimatus. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et praegusel
juhul on see eeldus täitmata. Selleks ei anna alust kaebaja seisukoht, et maksukohustuse
aluseks oleva nõude osas peab olema jõustunud kohtuotsus. Vastustaja on õigesti märkinud, et
määruskaebuse esitaja käsitlus viiks olukorrani, kus taotlust täitmist tagavate toimingute jaoks
loa andmiseks ei saakski enne maksuotsuse lõplikku jõustumist esitada. Selline
määruskaebuse esitaja käsitlus on ekslik. Asjaolu, et maksukohustuse aluseks oleva nõude
osas on kohtuotsus jõustumata, ei välista vastutusotsuse täitmise ennetavat tagamist.
Põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, mistõttu antakse luba täitetoiminguks, kui
kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes
tõenäoliseks (vt Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 alap c; 28.01.2013
määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Kõnealune kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba
teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku
maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute
ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (vt Tallinna
Ringkonnakohtu 12.01.2015 määrus nr 3-14-52172; 27.01.2015 määrus nr 3-14-51698). Kui
isik on varasemalt tegutsenud eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist (sh võõrandanud
maksuvaidluse ajal kinnisvara), on põhjendatud eeldada, et soovimatus vastavat
maksukohustust täita säilib ka tulevikus, kui rikkumised tagantjärele tuvastatakse (vt
Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Maksuhaldur on taotluses piisavalt
põhistanud oma põhjendatud kahtlust, et tulevase vastutusotsuse sundtäitmine võib XX
tegevuse tõttu tõenäoliselt osutuda raskendatuks või koguni võimatuks.
12. Halduskohus on vaidlustatud määruses hinnanud kohaldatud meedete põhjendatust ja
proportsionaalsust. Pangakonto arestimine on üks maksukohustuslast enim koormavaid
täitetoiminguid ning see mõjutab oluliselt inimese elukorraldust. Samas juhul, kui isiku muu
vara määratavat maksukohustust ei kata ning maksuhaldur on usutavalt põhjendanud kahtlust,
et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või
võimatuks, siis ei saa pangakonto arestimist pidada ebaproportsionaalseks. Isiku puhul, kelle
osas on põhjendatud kahtlus, et ta on käitunud maksuõigussuhtes pahauskselt, ei ole alust
eeldada, et ta tagab vastutusotsuse menetluse ajaks enda maksujõulisuse. Kontode arestist
3-17-2384
9(9)
vabastamiseks saab XX esitada MTA-le tagatise. Keelumärke seadmist XX-le kuuluvale B
OÜ osale väärtusega 1022,59 eurot ei ole alust pidada XX õigusi ebaproportsionaalselt
riivavaks ning määruskaebuse esitaja ei ole selles osas esitanud ka ühtegi sisulist vastuväidet.
Määruskaebuse esitaja ei ole näidanud mingeid muid talle kuuluvaid varasid, mille suhtes
täitetoimingute sooritamisega saaks tulevikus võimalikult määratavat maksusummat tõhusalt
tagada. Piirangud on vajalikud vältimaks, et isik viib end ise olukorda, kus tal ei ole enam
võimalik määratavat maksusummat tasuda, mistõttu õigustab rakendatud meetmeid maksude
laekumise tagamises seisnev kaalukas avalik huvi.
13. Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.11.2017
määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)