2-17-3888/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.12.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-3888

Tsiviilasi

O.R hagi ALM Invest OÜ vastu ostuhinna tagastamise,

kahju hüvitamise ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.05.2017 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

3876,02 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

O.R apellatsioonkaebus

ALM Invest OÜ apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): O.R (isikukood

XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Rainer Kuulme (e-post: XXX )

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): ALM Invest OÜ

(registrikood 12524814, asukoht XXX; e-post: XXX),

lepinguline esindaja: vandeadvokaat Natalja Santaševa (e-

1(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-3888

post: XXX )

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 11.05.2017 otsus lõppjärelduses muutmata, muutes

osaliselt otsuse põhjendusi.

2. O.R ja ALM Invest OÜ apellatsioonkaebused jätta rahuldamata.

3. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. O.R esitas Harju Maakohtule 11.03.2017 hagi ALM Invest OÜ vastu ostuhinna

tagastamise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja

mõista kostjalt välja hageja kasuks sõiduki ostuhinna summas 3200 eurot, kahju

hüvitise summas 710 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 40,43 eurot ja

viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tagastatavalt

ostuhinnalt ja kahju hüvitiselt (kokku summas 3910 eurot) alates 12.03.2017 kuni

ostuhinna ja kahju hüvitise (kokku summas 3910 eurot) tasumiseni ning jätta

menetluskulud kostja kanda.

2. O.R ja ALM Invest OÜ vahel sõlmiti 26.09.2016 müügileping, mille alusel kostja

müüs hagejale sõiduki VW Golf registreerimismärgiga XXXXXX (sõiduk)

ostuhinnaga 3200 eurot. Hageja tasus sõiduki ostuhinna kostjale täies ulatuses

sularahas. Kostja ei teavitanud hagejat müügilepingu sõlmimisel, et sõidukil oleks

mingeid puudusi, mis välistavad sõiduki kasutamise. Esimesel päeval peale

müügilepingu sõlmimist ilmnesid sõidukil varjatud puudused (diiselkütus oli sattunud

mootori õlisüsteemi), mis tuvastati kontrolli käigus autoremondifirmas OÜ-s

Kemiform (ettevõte, mis tegeleb mootorsõidukite hoolduse ja remondiga). Kuigi

sõidukil vahetati OÜ-s Kemiform pihustite tihendid ja eelsüüteküünlad, millise

remondi eest tasus hageja 350 eurot, see vastavat puudust ei kõrvaldanud, mistõttu tõi

hageja sõiduki 2016. aasta septembris tagasi kostja müügiplatsile eesmärgiga lasta

kostjal kas sõiduk parandada või tagastada defektne sõiduk kostjale. Kostja töötaja

teostas kohapeal sõidukiga proovisõidu, mille tulemusena purunes sõidukil mootor

ning peale mida sõiduki mootorit enam käivitada võimalik ei olnud.

3. Purunenud mootoriga sõiduki parandamisest või sõiduki tagasivõtmisest ja ostuhinna

tagastamisest kostja keeldus, mistõttu oli hageja sunnitud sõiduki kostja müügiplatsilt

ära vedama. Sõiduki vigade osas on omapoolse arvamuse andnud autoremondifirma

OÜ Kemiform, mille kohaselt on asutud ühesele seisukohale, et: sarnasel kasutatud

2(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-3888

sõidukil tavapäraselt sellist puudust (nagu sõidukil) ei esine ning tegemist on veaga,

mida riikliku tehnoülevaatuse ja tavapärase visuaalse ülevaatuse käigus tuvastada

võimalik ei ole (s.o varjatud puudus) ning milline puudus oli olemas juba enne sõiduki

müügilepingu sõlmimist; sõiduki mootori purunemise põhjuseks on OÜ Kemiform

poolt sõidukil 30.09.2016 tuvastatud viga (diiselkütuse sattumine mootori

õlisüsteemi); sõiduki remondi maksumuseks on minimaalselt 1500 eurot. Seoses

asjaoluga, et kostja keeldus sõiduki parandamisest või tagasivõtmisest ja ostuhinna

hagejale tagastamisest, pöördus hageja õigusabi saamiseks advokaadibüroo Lillo &

Partnerid poole, millega seoses tekkisid hagejal kulutused õigusabile summas 360

eurot. Hageja edastas kostjale 18.01.2017 taganemisavalduse, millega hageja taganes

müügilepingust ja nõudis kostjalt sõiduki ostuhinna (summas 3200 eurot) tagastamist

ja kahju hüvitamist hiljemalt 23.01.2017. Kostja sai hageja taganemisavalduse kätte,

kuid keeldus 08.02.2017 vastusega sõiduki ostuhinna tagastamisest ja kahju

hüvitamisest.

Kostja vastuväited

4. Kostja esitas 07.04.2017 vastuse hagiavaldusele, milles ei võta hagi õigeks, ei tunnista

hageja nõuet ja vaidleb sellele vastu. Kostja palub kohtul jätta hagi rahuldamata ning

jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Tõepoolest 26.09.2016 oli müüdud

kasutatud auto VW Golf registreerimisnumbriga 541 BRS hinnaga 3200 eurot ostjale

O.R’le, mille kohaselt oli sõlmitud vastav müügileping.

5. Antud juhul on tegemist müügilepinguga, mille alusel hageja ostis kostjalt kasutatud

auto. Sõlmitud müügilepingus puuduvad kostja kinnitused, et müüdud asi on heas

seisukorras ning täiesti puudusteta. Hageja poolt esitatud tõenditest ei saa järeldada, et

hagejale müüdud sõiduk ei vastanud oma omaduste poolest lepingu tingimustele.

Hageja ei ole käesolevas asjas välja toonud ega tõendanud, et kostja oleks talle

reklaaminud või muul moel avaldanud, et sõiduk on täiesti hooldatud ja sellel ei ole

vaja vahetada mistahes osi ega teha mistahes remonti.

6. Lepingu punktis 3 andis hageja kinnituse, et talle on võimaldatud teostada sõiduki

kontroll tema enda valitud ülevaatuspunktis, remonditöökojas või automargi esinduses

ning teha proovisõitu. Hageja kinnitas müügilepingu allakirjutamisega, et ta on

tutvunud igakülgselt ja põhjalikult sõiduki välise ning tehnilise seisukorraga. Hageja

kinnitas ostjana, et ta on teadlik, et kuna tegemist on kasutatud sõidukiga, võivad

sõiduki erinevad osad, detailid ja sõlmed vajada väljavahetamist või remonti, olla

purunenud või puruneda pärast seda, kui ostja hakkab sõidukit kasutama. Hageja

muuhulgas kinnitas, et on teadlik, et sõidukil võib ilmneda müüjale mitteteadaolevaid

defekte ja puudusi. Seega nähtub poolte vahel sõlmitud lepingust, et hageja oli nõus

ostma kostjalt sõiduki “as is”, kusjuures hageja oli nõus sellega, et sõiduki erinevad

detailid võivad vajada vahetamist, puruneda või olla purunenud pärast seda, kui ta

hakkab sõidukit kasutama. See muuhulgas tähendab, et remondivajadus ei saanud olla

hagejale üllatuseks. Hagejale pakuti võimalust teostada sõiduki suhtes tehnilist

kontrolli, kuid hageja loobus sellest. Hageja kinnitas, et ta on sõiduki seisundiga

tutvunud. Märkimisväärne on ka see asjaolu, et antud auto keskmiseks turuhinnaks oli

4428 eurot (vastavalt tehtud sõiduki turuhinna päringule), aga hageja ostis auto kõigest

3200 euro eest. Antud juhul ostetud sõiduki müügihind ei olnud kõrgendatud ning

vastas täielikult auto seisundile müügi ajal, mistõttu kostjale ei ole arusaadav hageja

pretensioonid ja etteheited, kuna kostja hoiatas teda võimalikest tagajärgedest.

7. Hageja esitas kohtule OÜ Kemiform arvamuse, et defekti ei ole võimalik avastada

tehnilise ülevaatuse ja vaatluse käigus. Seega, kuna müüdud asi ei olnud kostja

kasutuses, ei pidanud kostja olema teadlik sõiduauto puudustest. Kostja selgitas

3(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-3888

täiendavalt, et tegemist oli vana autoga ning kostja omalt poolt hoiatas müümise ajal

hagejat, et auto võib vajada remonti. Samuti kohtule esitatud OÜ Kemiform arvamuse

kohaselt, vaatluse käigus selgus, et diislikütus sattus mootori õlitussüsteemi. Kui seda

ei kõrvaldata, siis tagajärjeks on mootori purunemine. See tähendab, et hageja oli

teadlik, et selle autoga sõita ei tohi, kuna mootor võib rikki minna ja omal riskil ikkagi

sõitis. Kostja asus seisukohale, et hageja ei pidanud kuhugi autoga sõitma ja pidi

küsimuse lahendama kuni auto oli remondifirmas.

8. Arvestades ülaltoodut leidis kostja, et on tõendamata hageja väide, et kostja müüs

hagejale puudustega sõiduki ning asi ei sobi tavapäraseks kasutusviisiks. Hageja

väidab hagiavalduse punktis 1.4.3., et sõiduki remondi maksumuseks on minimaalselt

1500 eurot. Sellest väitest ei tulene, et tegemist on oluliste puudustega, mida ei ole

võimalik parandada ning samuti puuduvad märkused, et ostetud sõidukit peale remonti

ei ole võimalik kasutada otstarbe kohaselt. Seega ei ole asjakohane hageja väide, et

sõidukil on ilmnenud varjatud puudused, mis välistavad sõiduki sihtotstarbelise

kasutamise.

9. Kokkuvõttes leidis kostja, et antud juhul ei ole täidetud materiaalsed eeldused

müügilepingust taganemiseks, mistõttu ei ole alust hageja nõude rahuldamiseks.

Hageja soovib ka kahju hüvitamist summas 710 eurot. Kostja leidis, et ka kahju

hüvitamiseks ei ole alust, kuna kostja ei ole rikkunud kohustusi hageja ees. Kostja ei

olnud kohustatud remontima hagejale kuuluvat sõidukit, mistõttu ei saa hageja nõuda

kahju hüvitamist. Kostja ei ole müügilepingu tingimusi rikkunud.

10. Hageja väidab hagiavalduse punktis 1.2., et tõi hageja sõiduki 2016. aasta septembris

tagasi kostja müügiplatsile eesmärgiga lasta kostjal kas sõiduk parandada või

tagastada defektne sõiduk kostjale. Kostja töötaja teostas kohapeal sõidukiga

proovisõidu, mille tulemusena purunes sõidukil mootor, peale mida sõiduki mootorit

enam käivitada võimalik ei olnud. Kostja oma 08.02.2017 vastuses hageja

taganemisavaldusele selgitas, et kui müüja töötaja teostas kohapeal sõidukiga

proovisõitu, siis sõiduk oli sõiduvõimeline ja müüja töötaja ei märganud midagi

mootoriga. Peale tehtud proovisõitu müüja töötaja asus tegema oma teist tööd ning mis

konkreetselt juhtus sõidukiga peale seda ei ole võimalik kommenteerida. Ei saa

välistada, et sõiduki mootor purunes, aga millal see juhtus, ALM Invest OÜ ei tea.

Esimese astme kohtu otsus

11. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja sõiduki

ostuhinna 3 200 eurot, kahjuhüvitise 355 eurot ja 11.03.2017 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise 36,62 eurot ja viivise edasiulatuvalt. Menetluskulud jättis maakohus

kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1 010 eurot menetluskulude

katteks ja viivise menetluskulude tasumisega viivitamisel.

12. Vaidlus puudub selles, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 26.09.2016 müügileping, mille

alusel kostja müüs hagejale sõiduki VW Golf registreerimismärgiga XXXXXX

(sõiduk) ostuhinnaga 3200 eurot ning, et hageja on ostuhinna tasunud sularahas.

Hageja tugineb sellele, et esimesel päeval peale müügilepingu sõlmimist ilmnesid

sõidukil varjatud puudused (diiselkütus oli sattunud mootori õlisüsteemi), mis

tuvastati kontrolli käigus autoremondifirmas OÜ-s Kemiform. Kohus märgib, et

nimetatud asjaolu on tõendatud OÜ Kemiform juhatuse liikme selgitusega. Kuigi

sõidukil vahetati OÜ-s Kemiform esmase remondina pihustite tihendid ja

eelsüüteküünlad, millise remondi eest tasus hageja 350 eurot, see vastavat puudust ei

kõrvaldanud. Hageja väitel tõi ta sõiduki 2016. aasta septembris tagasi kostja

müügiplatsile eesmärgiga lasta kostjal kas sõiduk parandada või tagastada defektne

sõiduk kostjale. Hageja kinnitusel teostas kostja töötaja kohapeal sõidukiga

4(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-3888

proovisõidu, mille tulemusena purunes sõidukil mootor ning peale mida sõiduki

mootorit enam käivitada võimalik ei olnud. Hageja esitas kostjale 18.01.2017

müügilepingust taganemise avalduse, ostuhinna tagastamise ja kahju hüvitamise

nõude.

13. Kuivõrd poolte vahel ei ole vaidlust hageja taganemisavalduse formaalsete eelduste

järgimise üle (õigeaegse taganemisavalduse esitamine), siis lahendab kohus poolte

vaidluse selles, kas antud juhul olid täidetud ka materiaalsed (sisulised) eeldused

taganemise kui õiguskaitsevahendi rakendamiseks. Selleks peab kohus kindlaks

tegema, kas esines kostjapoolne oluline lepingurikkumine, mis andis hagejale aluse

müügilepingust taganemiseks.

14. Kohus nõustub hagejaga selles, et kasutatud sõiduki puhul võib eeldada, et sõiduki

mootor on käivitatav ja, et sõiduk on sihtotstarbeliselt kasutatav, mis käesoleval juhul

aga nii ei ole. Kohus leiab, et kasutatud sõidukit ostev isik võib 3200 eurot maksvat

sõidukit ostes mõistlikult eeldada, et sõiduki mootor ei purune ostuhetkele järgneva 5

päeva jooksul. Seega ei vastanud antud juhul kostja hagejale poolt müüdud kasutatud

sõiduk müügilepingu tingimustele, sest sellel on defekt, mis tõi kaasa sõiduki mootori

purunemise, mistõttu ei ole sõiduki mootori käivitamine ega sõiduki sihtotstarbeline

kasutamine võimalik. Seejuures leiab kohus, et niivõrd suure vea puhul nagu sõiduki

mootori purunemine ei oma tähtsust asjaolu, et kostja ei reklaaminud sõidukit heas

korras olevana ega väitnud, et sõidukil ei ole vaja vahetada osi ega teha remonti.

Kohus leiab, et ka ilma n-ö positiivse reklaamita ja müüjapoolsete kinnitusteta sõiduki

korrasoleku kohta võib tarbija 3200 euro eest sõidukit ostes eeldada, et sõiduki mootor

ei purune ostuhetkele järgneva 5 päeva jooksul. Ka OÜ Kemiform selgituses on asutud

seoses hagejale müüdud sõidukiga seisukohale, et sarnasel kasutatud sõidukil

tavapäraselt sellist puudust ei esine.

15. Sõiduk, mille mootor lühikese ajavahemiku kestel peale müüki puruneb, ei saa olla

vähemalt keskmise kvaliteediga (asja tavakasutuse omadused) VÕS § 77 lg 1 teise

lause mõttes. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, nagu oleks sõiduki müügihind kokku

lepitud lähtudes sellest, et sõidukil on puudused. Käesoleval juhul on sõidukil

ilmnenud varjatud puudused, mis välistavad sõiduki sihtotstarbelise kasutamise.

Kohus märgib, et kostja müüdud sõiduki puuduste kõrvaldamise maksumus kokku

moodustab rohkem kui pool sõiduki ostuhinnast: remondina juba teostatud puuduste

kõrvaldamise maksumus 350 eurot + täiendava remondi maksumus minimaalselt 1500

eurot. Sellises suurusjärgus lepingurikkumine on rikkumise rahalist mõju arvestades

kohtu hinnangul oluliseks lepingurikkumiseks, mis andis hagejale õiguse

pooltevahelisest müügilepingust taganemiseks. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et

kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele

mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja

või puuduse olemusega. OÜ Kemiform selgituses on märgitud, et hageja poolt

viidatud sõiduki puudus oli olemas enne hageja poolt vaidlusaluse sõiduki ostmist.

Kohus nõustub hagejaga ka selles, et asjaolu, et müügilepingus sisaldub kinnitus selle

kohta, et hageja on igakülgselt ja põhjalikult sõidukiga tutvunud, ei välista kostja

vastutust sõiduki lepingutingimustele mittevastavuse eest, sest tegemist oli varjatud

puudusega, millest hageja müügilepingu sõlmimisel teadlik ei olnud.

16. Müügilepingu p-s 7 on fikseeritud, et peale müügilepingu allkirjastamist ei oma hageja

kostja suhtes mingeid pretensioone ega rahalisi või mistahes teisi nõudmisi.

Analoogsed kostja vastutust piiravad sätted sisalduvad ka müügilepingu punktides 4-6.

Kohus leiab, et müügilepingu tingimuste näol, mis välistavad või piiravad kostja

vastutust hageja ees seoses sõiduki mootori olulise (varjatud) defektiga, on VÕS § 35

lg 1 kohaselt tegemist tüüptingimustega ning vastavas osas ka tühiste

5(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-3888

tüüptingimusega, sest need tingimused kahjustavad tarbijast ostjat (s.o hagejat)

ebamõistlikult.

17. Kohus leiab, et tulenevalt kostjapoolsest lepingurikkumisest olid hageja remondikulud

summas 350 eurot ja õigusabikulud summas 360 eurot põhjuslikus seoses kostja

tegevusega, need olid kostjale ettenähtavad ning need on hõlmatud kahju hüvitamise

normi kaitse-eesmärgiga. Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud kulutused summas

710 eurot on vaadeldavad hageja kahjuna. Siiski leiab kohus, et tulenevalt kostja poolt

esitatud vastuväidetest tuleb hageja poolt nõutavat kahjuhüvitist VÕS § 139 ja VÕS §

140 alusel vähendada.

18. Kostja on kohtu ette toonud järgmised asjaolud, mis kohtu hinnangul annavad aluse

hageja poolt nõutavat kahjuhüvitist vähendada: (i) lepingu punktis 3 andis hageja

kinnituse, et talle on võimaldatud teostada sõiduki kontroll tema enda valitud

ülevaatuspunktis, remonditöökojas või automargi esinduses ning teha proovisõitu; (ii)

hageja kinnitas müügilepingu allakirjutamisega, et ta on tutvunud igakülgselt ja

põhjalikult sõiduki välise ning tehnilise seisukorraga; (iii) hageja kinnitas ostjana, et ta

on teadlik, et kuna tegemist on kasutatud sõidukiga, võivad sõiduki erinevad osad,

detailid ja sõlmed vajada väljavahetamist või remonti, olla purunenud või puruneda

pärast seda, kui ostja hakkab sõidukit kasutama; (iv) hageja kinnitas, et on teadlik, et

sõidukil võib ilmneda müüjale mitteteadaolevaid defekte ja puudusi. Kohus märgib, et

eelviidatud hageja kinnitused tõepoolest müügilepingus sisaldusid. Kohus nõustub

kostjaga, et eeltoodut arvestades ei saanud müügilepingu kohaselt sõiduki

remondivajadus olla hagejale üllatuseks. Vaatamata sellele, et hageja oli kasutatud

auto ostmisel teadlik selle võimalikest puudustest, ei pidanud hageja vajalikuks

teostada sõiduki müügieelset kontrolli tema enda valitud remonditöökojas, mida kohtu

hinnangul saanuks kasutatud auto ostmisel ilmselgelt mõistlikuks pidada. Loobudes

auto kontrollist enne müügilepingu sõlmimist, soodustas hageja kohtu hinnangul

endale kahju tekkimist. Kui hageja oleks autot kontrollinud remonditöökojas enne

müügilepingu sõlmimist, oleks see suure tõenäosusega viinud müügilepingu

sõlmimata jäämisele ja hagejale poleks kahju tekkinud.

19. Kuigi kohus eelnevalt leidis, et müügilepingu sõlmimisel ei ole ostjal iseenesest

müügilepingu objekti ülevaatamise kohustust ei enne ega pärast müügilepingu

sõlmimist, ei tähenda see, et hagejal puuduks ostjana täielikult hoolsuskohustus või et

sõltuvalt müügilepingu sõlmimise asjaoludest ei võiks hageja kahjunõuet vähendada.

Kohtu arvates ei ole isikliku sõiduauto omamine hädavajadus ega isikule seadusega

garanteeritud õigus. Seetõttu ei pea kohus õiglaseks ega mõistlikult vastuvõetavaks, et

olukorras, kus hagejat oli müügilepingu kohaselt erinevatel viisidel väga selgelt ja

konkreetselt informeeritud kasutatud auto võimalikest puudustest ning sellele

vaatamata ei pidanud hageja vajalikuks teostada auto põhjalikumat müügieelset

kontrolli (vt kohtuotsuse p 43), jääksid hilisemate varjatud puuduste ilmnemisel kõik

sellega seotud kahjud kostja kanda. Kohus võtab arvesse ka seda, et asjas esitatud

tõendite kohaselt ei ole kostja hagejale müüdud sõidukit reklaaminud heas seisukorras

ning puudusteta autona. Käesoleval juhul ei ole võimalik täpselt määrata, kui suures

ulatuses põhjustas hagejale kahju tekkimise ühe või teise poole tegevus. Kohus leiab

kõiki asjaolusid arvestades, et tekkinud kahju summas 710 eurot on õiglane ja mõistlik

jagada poolte vahel võrdselt. Seega rahuldab kohus hageja kahjunõude osaliselt ja

mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise kokku summas 355 eurot. Kohus

vähendab hageja kahjuhüvitist 355 euro võrra.

20. Hagejal müügilepingust taganemise tõttu õigus nõuda kostjalt tasutud sõiduki

ostuhinna 3200 eurot tagastamist, mistõttu kohus rahuldab vastavas osas hagi ja

mõistab kostjalt hageja kasuks välja 3200 eurot. Lisaks eeltoodule mõistab kohus

6(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-3888

kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 355 eurot. Hagi jääb rahuldamata

kahjuhüvitise 355 euro nõudes. Kohus ei hinda kohtuotsuse I ja II osas käsitlemata

poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised

ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi osalise rahuldamise osas (TsMS § 238 lg 5).

21. Seisuga 11.03.2017 on sissenõutavaks muutunud viiviste summa hageja arvestuse

kohaselt 40,43 eurot (periood 24.01.2017 – 11.03.2017 kokku 47 päeva*0,8602 eurot

päevas). Hageja nõudis kostjalt samuti viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 12.03.2017 kuni ostuhinna ja kahjuhüvitise võlgnevuse

täieliku tasumiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud lähtuvalt kohtu

poolt rahuldatud hageja nõude summast (st 3555 eurot, mitte hageja näidatud 3910

eurot). Seisuga 11.03.2017 on sissenõutavaks muutunud viiviste summaks arvestatuna

3555 eurolt on seega 36,62 eurot (periood 24.01.2017 – 11.03.2017).

22. Hageja saab nõuda edasiulatuvat viivist ka alates 12.03.2017. Kohus mõistab kostjalt

välja hageja kasuks välja viivise ostuhinnalt ja kahju hüvitiselt (kokku 3555 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.03.2017 kuni

ostuhinna ja kahjuhüvitise (kokku 3555 eurot) tasumiseni.

Hageja apellatsioonkaebus

23. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada Harju Maakohtu 11.05.2017 kohtuotsus

tsiviilasjas nr 2-17-388 osaliselt osas, millega kostjalt jäeti hageja kasuks välja

mõistmata kahjuhüvitis summas 355 eurot ja hageja menetluskulud 180 eurot ning

teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada täielikult ja mõista välja

menetluskulud 1190 eurot.

24. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu hageja kohtu seisukohaga, et kahjuhüvitist

tuleks vähendada, kuna müügilepingu kohaselt ei oleks saanud sõiduki

remondivajadus olla hagejale üllatuseks. Vaidlust ei ole selles, et hagejale müüdi

kasutatud sõiduk, mistõttu võis hageja tõepoolest eeldada, et sellise kasutatud sõiduki

puhul võib tekkida vajadus vahetada nö kuluosasid, millena võib põhimõtteliselt

käsitleda ka pihustite tihendite ja eelsüüteküünalde vahetust maksumusega 350 eurot.

Tegemist oli vajalike kulutustega, mis oleksid jäänud hageja kanda kui hageja oleks

saanud sõidukit sihtotstarbeliselt kasutada. Kuna hageja on müügilepingust taganenud,

siis on tehtud kulutused muutunud hageja jaoks kasututeks. Sõiduki pihustite tihendite

ja eelsüüteküünalde vahetuse näol on tegemist vajalike kulutustega.

25. Kohus on õigesti leidnud, et kohtueelsed õigusabikulud on põhjendatud ja kuuluvad

hüvitamisele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis tervikuna,

so summas 710 eurot.

26. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et kostjalt tuleks jätta välja mõistmata

menetluskulud summas 180 eurot. Kohus on pidanud põhjendamatuks hageja

õigusabikulu seoses 01.05.2017 toiminguga, so milles esindaja tutvus kostja

07.04.2017 vastusega ja koostas arvamuse ajakuluga 1 tund 30 minutit. Esindajal on

oma kliendi õiguste kvaliteetseks kaitseks hädavalik ja kohustuslik tutvuda kõikide

vastaspoole menetlusdokumentidega.

Kostja apellatsioonkaebus

27. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagiavaldus rahuldamata.

28. Maakohus asus seisukohale, et hagejale müüdud sõiduk ei vastanud müügilepingu

tingimustele. Müüja vastutab asja puuduste eest, va mh juhul kui on sõlmitud müüja

vastutust piirav kokkulepe. Müügilepingu punktides 3, 4, 5, ja 6 on pooled kokku

leppinud, et lepingule allakirjutamisega tõendab ostja, et talle on võimaldatud teostada

antud sõiduki kontroll tema poolt valitud ülevaatuspunktis, remonditöökojas või

7(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-3888

automargi esinduses ning teha proovisõitu jne. Vastavalt sõlmitud müügilepingule

hoiatas kostja hagejat, et sõidukil võib ilmneda müüjale mitteteadaolevaid defekte ja

puudusi mootoris, käigukastis, alusvankris, jõuülekande-, elektri-, jahutus- ja

soojendussüsteemides. Ostja võtab endale riski nende defektide ilmnemise eest. Kohus

on jätnud täielikult tähelepanuta ja analüüsimata müügilepingu p-i 5, mille kohaselt

selgitas kostja, et sõidukil võivad olla muuhulgas probleemid mootoriga.

29. Kostja arvates olid lepingus ettenähtud tingimused mõistlikud, arvestades lepingu

olemust, sisu, sõlmimise viisi jne. Kostja leiab, et kuna tegemist oli kasutatud

sõidukiga ning poolte vahel on kehtiv kokkulepe, et hageja on nõus ostma sõiduki

võimalike puudustega, siis puudusid materiaalsed eeldused lepingust taganemiseks.

30. Kostja leiab, et kohus ei ole kogutud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt

kogumis hinnanud. Kohus võttis arvesse eranditult hageja seisukohti ja väiteid. Kohtu

poolt viidatud OÜ Kemiform arvamus ei ole asjatundja arvamus, sest ta on otseselt

seotud huviga remondi teostamiseks. Arusaamatu on selgitus, et kasutatud sõidukil

tavapäraselt sellist puudust ei esine. OÜ Kemiform ei toonud esile statistilisi andmeid,

et seda väidet kontrollida. Kohus jättis täielikult tähelepanuta kostja seisukohad ning

vastuväited. Kostja on seisukohal, et kohus ei andnud oma otsuses hinnangut poolte

müügilepingu p-le 5, mis sätestas müüja vastutuse välistamise kokkuleppe.

31. Kostja on seisukohal, et nii kahju hüvitise kui ka viivise määramiseks alust ei ole.

Kostja ei ole müügilepingu tingimusi rikkunud.

Vastused apellatsioonkaebustele

32. Pooled vaidlesid üksteise poolt esitatud apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta

need rahuldamata ning menetluskulud jätta teise poole kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

33. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

lõppjärelduses jätta muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata.

34. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud.

35. Kostja ei vaidlusta maakohtu poolt tuvastatut, et:

- Hageja poolt kostjalt ostetud sõidukil ilmnesid esimesel päeval peale müügilepingu

sõlmimist varjatud puudused, täpsemalt oli diislikütus sattunud mootori õlisüsteemi

(otsuse p 23).

- Hageja tõi sõiduki tagasi kostja müügiplatsile ning sõiduki mootor purunes hiljemalt 5

päeva pärast 26.09.2016 müügilepingu sõlmimist (otsuse p 25).

36. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu järelduse, et kostja rikkus

müügilepingust tulenevaid kohustusi, kuna müüs hagejale varjatud puudustega, st

lepingutingimustele mittevastava asja. Täiendavalt leiab kostja, et isegi kui leiab

tuvastamist, et pooled ei leppinud kokku varjatud puudustega sõiduki müügis, siis

välistab kostja vastutust poolte kokkulepe, et puuduste ilmnemisel kostja hageja ees ei

vastuta. Seega vaieldakse apellatsioonimenetluses kostja apellatsioonkaebuse alusel

selle üle, kas kostja on müügilepingut rikkunud, st kas sõiduk vastas müügilepingu

tingimustele ja kas kostja vastutab selle eest.

37. Hageja väitel ostis ta keskmises korras kasutatud sõiduki. Kostja väitel ostis hageja

sõiduki koos puudustega, sh puudustega, mis ostuhetkel ei olnud visuaalse ülevaatuse

käigus tuvastatavad.

8(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-3888

38. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. VÕS

§ 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud

omadusi. VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui kokkuleppe

puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja

seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis

mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga

otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 218 lg 1 esimese lause

järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus

on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui

mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 218 lg 4 järgi ei vastuta müüja asja

lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja

lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma.

39. Et otsustada selle üle, kas kostja on müügilepingut rikkunud, tuli esmalt tuvastada,

millistele tingimustele pidi müügilepingu esemeks olev sõiduk vastama. Pooled

leppisid müügilepingu p-s 5 kokku, et sõidukil võib ilmneda müüjale mitte teada

olevaid defekte ja puudusi mootoris, käigukastis, alusvankris, jõuülekande-, elektri-,

jahutus- ja soojendussüsteemides. Maakohus leidis, et müügileping ei sisalda poolte

kokkulepet, et sõiduk ei ole võrreldes sarnaste kasutatud sõidukitega tavapärases

olukorras (otsuse p 37). Sellest võib järeldada, et maakohtu arvates leppisid pooled

kokku sõiduki müügis, mis vastab vähemalt keskmisele kvaliteedile. Maakohus leidis,

et müügilepingu punktide 4-7 kostja vastutust piiravad sätted on tühised, kuid

maakohus ei andnud hinnangut sellele, kas müügilepingu p-i 5 esimeses lauses

leppisid pooled kokku sõiduki kvaliteedis.

40. Ringkonnakohus leiab, et lepingu p 5 esimese lause sisu väljaselgitamiseks tuleb seda

analüüsida koos teiste kehtivate lepingu punktidega. Lepingus ei leppinud pooled

kokku selles, et müügilepingu esemeks on sõidukõlbmatu sõiduk. Asjast nähtuvalt

tasus hageja kostjale sõiduki eest 3 200 eurot. Kostja on esitanud müügikuulutused

(tlk 37), mille kohaselt jääb sarnaste sõidukite hind vahemikku 3 290 eurot kuni 6 300

eurot. Samas ei nähtu esitatud tõendist, et müügipakkumises pakuti ka sõidukeid, mida

pole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada ehk sõidukiga sõita. Kuna hagejale müüdi

sõiduk, mis muutus müügi hetkel olemasoleva vea tõttu 5 päeva jooksul

sõidukõlbmatuks, siis ei ole esitatud sõidukite turuhinna päringuga võimalik tõendada

seda, et hageja poolt sõiduki eest makstud summa vastab samaväärse sõiduki hinnale.

Lähtudes asjaolust, et kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senise

tavapärase kasutamisega kaasneb kulumine ja sellest tulenevad puudused, mida

sarnastel uutel asjadel ei esine, tuleb poolte vahel lepingu p-s 5 kokkulepitut

tõlgendada ringkonnakohtu arvates selliselt, et olemasolevad ja tulevikus ilmnevad

tavapärased puudused samasuguse keskmise kvaliteediga sõiduki puhul ei ole

lepingutingimustele mittevastavuseks. Kuna müügilepingus ei lepitud kokku

tingimuses, et müügilepingu esemeks on sõiduk, mille sihtotstarbeline kasutamine on

tõenäoliselt välistatud, siis tuleb ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et kostja

väited, mille kohaselt leppisidki pooled kokku sõiduki müügis olenemata selle

puudustest, on põhjendamatud.

41. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja on õigesti märkinud, et lepingus leppisid

pooled kokku tingimustes, mis välistavad müüja vastutuse asja lepingutingimustele

mittevastavuse eest. Maakohus on asunud seisukohale (otsuse p 37), et müügilepingu

p-des 4-7 fikseeritud vastutust välistavad tingimused on tüüptingimused ning kuna

need kahjustavad tarbijat ebamõistlikult, on need tühised. Ringkonnakohus on

seisukohal, et käesolevas asjas puudus maakohtul vajadus tuvastada, kas tegemist on

tüüptingimustega. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja sõlmis müügilepingu

9(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-3888

tarbijana. Asjas kohalduvad erinormina müügilepingut reguleerivad sätted ning VÕS §

237 lg 1 järgi tarbijamüügi puhul on ostja kahjuks käesolevas jaos sätestatust ja

käesoleva seaduse üldosas lepingu rikkumise puhuks kasutatavate

õiguskaitsevahendite kohta sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Seega on

tühine kokkulepe, mis välistab müüja vastutuse asja lepingutingimustele

mittevastavuse puhul. Sellest tulenevalt on müüja vastutust välistavad kokkulepped

poolte vahel sõlmitud lepingus tühised.

42. Kostja leiab, et maakohus on asjas esitatud OÜ Kemiform arvamust valesti hinnanud,

kuna tegemist ei ole asjatundja arvamusega. Kostja on ka seisukohal, et OÜ Kemiform

arvamuses väljendatu, mille järgi ei esine tavapäraselt sõidukil selliseid puudusi nagu

müüdi hagejale, ei ole kontrollitav. Sisuliselt seab kostja apellatsioonimenetluses

asjatundja arvamuse usaldusväärsuse kahtluse alla. Ringkonnakohus kostja

eelnimetatud väidetega ei nõustu. TsMS § 272 lg 1 ja lg 2 ning TsMS § 293 lg 2 järgi

on dokumentaalseks tõendiks ka menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega

isikute arvamused. Kostja on apellatsioonkaebuses väitnud, et OÜ Kemiform on

huvitatud sõidukile remondi tegemisest. Seega ei saa olla kahtlust selles, et OÜ

Kemiform on sõidukite remonti teostav äriühing ning käsitletav asjatundjana. OÜ

Kemiform arvamuse kohaselt ei esine kasutatud sõidukil tavapäraselt puudust, et

diislikütus on sattunud mootori õlitussüsteemi. Asjast ei nähtu, et kostja oleks esitanud

tõendi, mis OÜ Kemiform avaldatu ümber lükkaks või vähemalt kahtluse alla seaks.

Maakohtu menetluses ei ole kostja ka tuginenud sellele, et hageja poolt esitatud

asjatundja arvamus on ebausaldusväärne. Seetõttu on kostja etteheited maakohtule

tõenditele ebaõige hinnangu andmise kohta põhjendamatud.

43. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses temalt kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmise

põhjusel, et kostja ei ole müügilepingu tingimusi rikkunud. Kuna käesolevas asjas

leidis tõendamist, et kostja müüs hagejale sõiduki, millel esinesid sellised puudused,

mille olemasolus ei olnud pooled kokku leppinud, siis tuleb asuda seisukohale, et

kostja poolt lepingu rikkumine, hagejale tekkinud kahju maakohtu poolt tuvastatud

ulatuses ja põhjusliku seose olemasolu kostja lepingu rikkumise ja hagejale tekkinud

kahju vahel on tõendamist leidnud.

44. Hageja apellatsioonkaebuse kohaselt on 355 euro osas kahjuhüvitise vähendamine

põhjendamatu. Otsusest nähtuvalt põhjendas maakohus kahjuhüvitise vähendamist

sellega, et hagejale ei olnud teadmata sõiduki remondivajadus tulenevalt poolte

lepingus kokkulepitust ning sellega, et hageja jättis tegemata sõiduki müügieelse

kontrolli. Kahju hüvitise vähendamise alusena on maakohus viidanud nii VÕS § 139

lg-le 1 kui ka VÕS § 140 lg-le 1. Millist sätet konkreetselt maakohus kahjuhüvitise

vähendamisel kohaldas, see otsusest ei selgu.

45. Kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel,

mille eest ta vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 kohaselt ulatuses,

milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 140 lg 1 esimene

lause annab kohtule võimaluse kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies

ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel

mõistlikult vastuvõtmatu. Eeltoodust nähtuvalt ei kattu VÕS §-de 139 ja 140

kohaldamise eeldused, sest VÕS § 139 kohaldamisel arvestatakse kahjuhüvitise

vähendamisel kahjustatud isiku osa, VÕS § 140 korral aga asjaoludega, mille tõttu

oleks kahjuhüvitise väljamõistmine terves ulatuses kohustatud isiku suhtes mõistlikult

vastuvõtmatu. Viimasel juhul saab arvestada mh asjaoludega, mis ei ole seotud poolte

vahelise õigussuhtega, nt poolte majandusliku seisundiga. Käesolevas asjas ei ole

kostja VÕS § 140 lg 1 eeldusi esile toonud, mistõttu VÕS § 140 lg 1 järgi

kahjuhüvitise vähendamine põhjendatud ei ole.

10(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-3888

46. Maakohtus tugines kostja sellele, et kuna hageja poolt esitatud OÜ Kemiform

arvamusest nähtub, et sõiduki mootori õlitussüsteemi sattunud diislikütuse tagajärjel

võib mootor puruneda, teadis hageja, et selle autoga sõita ei tohi. Kostja avaldas

arvamust, et hageja ei oleks tohtinud kuhugi sõita. Ringkonnakohus on seisukohal, et

sellist kategoorilist väidet, et sõidukit üldse kasutada ei tohi, OÜ Kemiform

arvamusest ei nähtu. Lisaks nähtub asja materjalidest, et kostja on käitunud vastuolus

enda väidetega, et mootori õlitussüsteemi sattunud sõidukiga sõita ei tohi. Kostja

08.02.2017 vastusest hageja taganemisavaldusele, millele on viidatud ka kostja

vastuses hagiavaldusele nähtub, et peale rikke avastamist ning hageja poolt sõiduki

kostjale tagastamist tegi kostja töötaja sõidukiga proovisõitu. Seetõttu ei saa asjas

väita, et sõiduki mootori purunemise põhjustas hageja.

47. Siiski on ringkonnakohtu arvates maakohus õigesti osaliselt hageja kahjuhüvitist

vähendanud. Nimelt nähtub OÜ Kemiform arvamusest, et kuigi esmase remondina

vahetati pihustite tihendid ja eelsüüteküünlad, ei kõrvaldanud see sõidukil avastatud

põhiprobleemi (diiselkütuse sattumist mootori õlitussüsteemi). Seetõttu on maakohus

õigesti jätnud hageja kahju hüvitise nõude summas 350 eurot rahuldamata. Kuna

eelduslikult ei olnud põhjendatud ka õigusabi kulu 5 euro ulatuses, kuna vormistatud

taganemisavalduse p 4.2 ei olnud põhjendatud (tlk 15), siis tuleb kokkuvõtvalt asuda

seisukohale, et maakohtu diskretsiooniotsus kahju hüvitise kokku summas 355 euro

kostjalt hageja kasuks välja mõistmata jätmise kohta on põhjendatud.

48. Hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses ka selle, et maakohus jättis kostjalt hageja

kasuks välja mõistmata 180 euro ulatuses hageja menetluskulusid. Maakohus leidis, et

põhjendatud ja vajalikud on hageja õigusabikulud ajalises mahus 5,5 tundi,

tunnitasuga 120 eurot. Maakohus märkis, et kohus pole hagejalt küsinud arvamust

hagi vastuse kohta ning nimetatud arvamusest ei ilmne ka midagi põhimõtteliselt uut

või olulist, mida polnud kajastatud juba hagiavalduses. Seetõttu ei pidanud maakohus

osaliselt hageja menetluskulusid põhjendatuks.

49. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus ning kohtule on antud

kaalutlusruum hindamaks, milliseid lepingulise esindaja kulusid peaks

menetluskulusid kandma kohustatud isik vastaspoolele hüvitama. Ringkonnakohus

leiab, et maakohus ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu ja mõistlikkuse

tuvastamisel diskretsioonipiire ületanud.

Menetluskulude jaotus

50. Kuna apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud

menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 171 lg 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaija Kaijanen Krista Kirspuu

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik

11(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-3888