2-17-10358/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-10358

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-10358

Tsiviilasi

OÜ Pärnu Instituut hagi Luunja valla (Luunja

vallavalitsuse kaudu) vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

18 409,99 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Pärnu Instituut (registrikood: 11362232;

asukoht: Riia mnt 14-7, 80013 Pärnu)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Triinu

Hiob

(NJORD

Advokaadibüroo,

e-post:

menetlus@njordlaw.ee)

Kostja Luunja vald Luunja Vallavalituse kaudu

(registrikood: 75003476; asukoht: Puiestee 14, Luunja

alevik,

Luunja

vald,

62222

Tartumaa;

e-post:

luunjavv@luunja.ee)

Kostja lepinguline esindaja advokaat Heiki Kuningas

(Advokaadibüroo

Objartel

ja

Partnerid,

e-post:

heiki.kuningas@mail.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

9. oktoober 2017. a edasine kirjalikus menetluses.

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Pärnu Instituut nõue 14 976 euro ja sellelt arvestatud viivise

väljamõistmiseks rahuldamata.

2. Rahuldada OÜ Pärnu Instituut alternatiivne nõue.

3. Välja mõista Luunja vallalt OÜ Pärnu Instituut kasuks 13 962,67 eurot ning hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 684,17 eurot, kokku 14 646,84

eurot.

4. Välja mõista Luunja vallalt OÜ Pärnu Instituut kasuks viivis alates hagi esitamisest

kuni põhinõude (13 962,67 eurot) täitmiseni määraga 0,05% päevas.

5. Jätta menetluskulud OÜ Pärnu Instituut kanda 7% ulatuses ja Luunja valla kanda

93% ulatuses.

6. Määrata OÜ Pärnu Instituut menetluskulude rahaliseks suuruseks 2275 eurot.

7. Määrata Luunja valla menetluskulude rahaliseks suuruseks null eurot.

8. Välja mõista Luunja vallalt OÜ Pärnu Instituut kasuks menetluskulu 2115,75

eurot.

9. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

10. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused

Osaühing Pärnu Instituut (hageja) esitas 5.07.2017 Tartu Maakohtule hagi Luunja valla

Luunja vallavalitsuse kaudu (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja

14 976 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 700,87 eurot ning

edasiulatuva viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni määras 0,05%

päevas. Alternatiivselt palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista 13 962,67 eurot, hagi

esitamise ajaks sissenõutava viivise 684,17 eurot ja edasiulatuva viivise alates hagi

esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni määras 0,05% päevas. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.03.2015 riigihankemenetluse (hanke viitenumber

158084) läbiviimise tulemusena töövõtulepingu nr 33, millega hageja kohustus töövõtjana

koostama Luunja valla üldplaneeringu (edaspidi ka Luunja ÜP) ning läbi viima

keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka Luunja ÜPKSH) ja osutama

eelkirjeldatud tegevustega seonduvat nõustamist. Lepingujärgne tasu oli 24 960, millele

lisandus käibemaks (s.o koos käibemaksuga 29 952 eurot).

Üldplaneeringu koostamine eeldas esimese tööosana eskiislahenduse (seletuskiri ja joonised)

koostamist. Üldplaneeringule läbiviidav keskkonnamõju strateegiline hindamine eeldas

esimese

tööosana

keskkonnamõju

strateegilise

hindamise

programmi

koostamist,

avalikustamist ja heakskiitmismenetlust.

Luunja ÜPKSH programm koostati 2015. a suvel ja on heaks kiidetud Keskkonnaameti

31.03.2016 kirjaga nr 6-5/16/116-2. 3.10.2016 esitas hageja Luunja Vallavalitsusele Luunja

valla üldplaneeringu eskiislahenduse. 3.10.2016 esitatud eskiislahendust korrigeeriti ja esitati

uuesti 17.11.2016. 31.01.2017 esitas hageja Luunja Vallavalitsusele Luunja valla

üldplaneeringu eskiislahenduse, mis sisaldas poolte vahel kokku lepitud muudatusi ja

täiendusi.

Kostja esitas 13.03.2017 allkirjastatud avalduse töövõtulepingu nr 33 ülesütlemiseks lepingu

p 12.3.4 alusel. 20.03.2017 kirjas hageja nõustus töövõtulepingu lõpetamisega ning esitas

nõude tasu saamiseks summas 14 976 eurot.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 655 lg 1 alusel nõuab hageja tasu tehtud töö eest. Alternatiivselt

nõuab hageja lepingu p 12.3.4 alusel töövõtulepingu täitmisega seotud kulutuste hüvitamist.

Hageja on kandnud Luunja Vallavalitsusele 31.01.2017 üleantud tööga järgmisi kulusid:

tööjõukulud 6666, 24 eurot, Adepte Ekspert OÜ alltöövõtu teostamise kulud 3412,80 eurot,

OÜ Sfäär Planeeringud alltöövõtu teostamise kulud 3 648 eurot, töövõtulepingu täitmisega

kaasnenud töövõtuleping täitmisega kaasnenud muud kulud 235,63 eurot (sh printimise kulud

35,50 eurot ja koosolekutel osalemisega seotud kulud 199,13 eurot). Kokku on hageja

kandnud kulusid 13 962, 67 eurot.

Kostja seisukohad

Kostja tunnistab hageja nõuet summas 7500 eurot.

Kostja leiab, et hageja ei ole esitanud üldplaneeringu eskiisi, millel ei esineks puudusi.

Seetõttu on töövõtuleping õigesti üles öeldud ning hagiavalduses esitatud nõude

rahuldamiseks puudub alus.

Kostja on korduvalt viidanud puudustele ja ebatäpsustele ning palunud need kõrvaldada

(10.04.2016 e-kiri, 20.10.2016 ja 3.11.2016 kirjad). Hageja on jätnud puudused kõrvaldamata.

22.12.2016 kirjaga lükkas kostja tagasi hageja esitatud eskiisi ning esitas veel kord töös

esinevad puudused. 31.01.2017 esitatud eskiisis esinesid jätkuvalt puudused.

Nii lepingus kui ka seaduses puuduvad konkreetsed nõuded üldplaneeringu eskiisile. Kostja

leiab, et hageja poolt koostatud üldplaneeringu eskiisi alusel pole saavutatav üldplaneeringu

eesmärk milleks on Luunja valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste

määratlemine, samuti pole lahendatavad planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lg-s 1 nimetatud

ülesanded.

Kostja leiab, et tasu suurus peale ÜP eskiisi ja KSH programmi heakskiitmist on piiratud 30%

kogu töö maksumusest. Seetõttu saab maksimaalselt olla põhjendatud nõue 30% ulatuses

lepinguhinnast ja see moodustab koos käibemaksuga 8985,60 eurot. Sellest suuremat summat

ei saa nõuda ka lepingu p 12.3.4 alusel.

KOHTU SEISUKOHT

Hageja on esitanud kostja vastu poolte vahel 16.03.2015 sõlmitud töövõtulepingu nr 33 (kd I

tl 12-21) lõpetamisest tuleneva nõude. Hageja nõuab hagi esemena tasu tehtud töö eest või

alternatiivselt tehtud kulutuste ja varalise kahju hüvitamist. Samuti palub hageja kostjalt välja

mõista viivise.

VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 655 lg 1 kohaselt võib tellija töövõtulepingu igal

ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda

kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku

hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult

omandada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on

lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut.

Riigikohus on selgitanud, et töövõtulepingut ei saa kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kuid

olulise lepingurikkumise korral on tellijal õigus lepingust taganeda. Töövõtulepingust

taganemisel teise poole olulise lepingurikkumise tõttu ja selle ülesütlemisel VÕS § 655 lg 1

järgi on erinevad õiguslikud tagajärjed. Pooltel on töövõtulepingust taganemise korral

võimalik nõuda üleantu tagastamist või üleantu väärtuse hüvitamist, kuid ülesütlemisel

seevastu kokkulepitud tasu, millest on vajadusel tehtud mahaarvamised (vt Riigikohtu

27.11.2013 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-126-13 p 13; 20.10.2016 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-

79-16 p-d 12-13).

Avalduses töölepingu ülesütlemiseks (kd I tl 90-93) viitas kostja töövõtulepingu p-le 12.3.4,

mille kohaselt võib tellija lepingu üles öelda mistahes põhjusel, kui tellija on nõus hüvitama

töövõtjale kõik viimase poolt tellijale tegelikult üle antud vastava töö osa tegemiseks

vastavuses lepingule tehtud kulutused ja töövõtjale lepingu lõpetamisega tööga seoses

tekitatud otsese varalise kahju. Samas märkis kostja, et lepingu ülesütlemise põhjuseks oli

tellijapoolne lepinguliste kohustuste täitmata jätmine. Kostja märkis kuna töövõtja on

korduvalt jätnud oma kohustuse täitmata, siis on alust arvata, et töövõtja ei kavatse oma

lepingulist kohustust ka tulevikus täita. Sellises olukorras ei ole võimalik koostööd jätkata

ning tellija kasutab lepingust tulenevat õigust lepingu üles ütlemiseks. Kohus peab

võimalikuks lugeda kostja lepingu ülesütlemise avalduse lepingust taganemise avalduseks.

VÕS § 116 lg 1 järgi on lepingust taganemise eelduseks oluline lepingurikkumine.

Kohus leiab, et töövõtulepingu objektiks oli lepingu p 1.2 kohaselt tasu eest Luunja valla

üldplaneeringu koostamine (edaspidi ka Luunja ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise (edaspidi ka Luunja ÜPKSH) läbiviimine. Töövõtja kohustused olid täpsustatud

lepingu p-s 3.18. Töö oli lepingu kohaselt jagatud kaheks osaks: üldplaneeringu koostamine

(lepingu p 5.4.1) ja üldplaneeringu KSH (lepingu p 5.4.2). Töö osad olid jagatud

vaheetappideks. I etapi töödeks oli ÜP planeeringu eskiisi koostamine ja tellijale esitamine

hiljemalt 12 kalendrikuu jooksul lepingu sõlmimisest (p 5.4.1.1) ja KSH programmi

koostamine ja sellele heakskiidu saamine hiljemalt 20 nädala jooksul arvates lepingu

sõlmimisest (p 5.4.2.1).

Vaidlus puudub selles, et ÜPKSH programm on esitatud ja keskkonnaameti poolt heaks

kiidetud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja esitatud üldplaneeringu eskiislahendus vastas

lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 1 I lause järgi peab töö vastama lepingutingimustele.

Konkreetseid nõudeid, millele üldplaneeringu eskiislahendus vastama pidi, lepingus kokku

lepitud ei olnud. Konkreetseid nõudeid üldplaneeringu eskiislahendusele ei tulene ka

seadusest. Kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei vasta töö VÕS § 641 lg 2 p 2

kohaselt lepingutingimustele mh juhul, kui töö ei sobi teatud otstarbeks, milleks tellija seda

vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis

mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks,

milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Lepingu p 1.4 kohaselt lepingus sätestamata

tingimuste osas pidi töö vastama tavaliselt sarnasele tegevusele esitatavatele nõuetele või

olema piisav tellija jaoks lepinguga eeldatud eesmärgi saavutamiseks ning olema asjaolusid

arvestades mõistliku, kuid mitte väiksema kui keskmise kvaliteediga.

Kostja hinnangul ei ole esitatud üldplaneeringu eskiisi alusel saavutatav üldplaneeringu

eesmärk, milleks on Luunja valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste

määratlemine, samuti pole lahendatavad PlanS § 75 lg-s 1 nimetatud ülesanded. Kohtu

hinnangul ei saa üldplaneeringu eskiisi samastada üldplaneeringu endaga. Eesti keele

seletavas sõnaraamatus on eskiis defineeritud kui kavand, esialgne visand; eskiisprojekt on

defineeritud kui tehnilisele projektile aluseks olev algprojekt. Kohtu hinnangul ei ole kostja

tõendanud, millistele nõuetele peab üldplaneeringu eskiis vastama ning et hageja esitatud

eskiis neile nõuetele ei vastanud. Kostja ei ole kasutanud lepingu kohast õigust (p 4.5.2)

mittenõustumisel töövõtja teostatud tööga nõuda ekspertiisi teostamist. Kohtumenetluses pole

kostja taotlenud ekspertiisi määramist. Kuna kostja ei ole tõendanud, et esitatud

eskiislahendus ei vastanud nõuetele, puudus kostjal alus lepingust taganemiseks ning leping

lõppes ülesütlemisega.

VÕS § 655 lg 1 järgi on töövõtjal töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kokkulepitud

tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta

oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Kohus

leiab, et tegemist on dispositiivse sättega, st lepingupooled võivad omavahelise

töövõtulepinguga mh töövõtulepingu ülesütlemise tagajärgi täpsustada. Antud juhul olid

pooled töövõtulepingu p-s 12.3.4 kokku leppinud, et töövõtulepingu ülesütlemise korral

hüvitab tellija töövõtjale kõik viimase poolt tellijale tegelikult üle antud vastava töö osa

tegemiseks vastavuses lepinguga tehtud kulutused ja töövõtjale lepingu lõpetamisega tööga

seoses tekitatud otsese varalise kahju. Kuna pooled olid lepingus ülesütlemise tagajärgedes

võrreldes VÕS § 655 lg-s 1 sätestatuga teisiti kokku leppinud, tuleb kohaldada poolte vahel

sõlmitud lepingut. Seega on hagejal kokkulepitud tasu asemel õigus nõuda kulutuste ja kahju

hüvitamist vastavalt töövõtulepingu p-le 12.3.4.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud kostjale üle antud tööga seoses järgmisi kulutusi:

tööjõukulud summas 6666,24 eurot, alltöövõtuga kaasnenud kulud 7060,80 eurot,

töövõtuleping täitmisega kaasnenud muud kulud 235,63 eurot (sh printimise kulud 35,50

eurot ja koosolekutel osalemisega seotud kulud 199,13 eurot). Kostja ei ole kulude kandmist

nimetatud summas vaidlustanud.

Kostja hinnangul oli I etapi tööde maksumus lepinguga määratud ning hageja ei saa mh

lepingu p 12.3.4 alusel nõuda suuremat summat kui 30% kogu töö maksumusest. Kohus

kostjaga ei nõustu. Lepingu hind oli lepingu p 7.1 kohaselt 29 952 eurot, sh käibemaks.

Töövõtjale makstava tasu suurus ei sõltunud materjalide või muude asjade, tööjõu või

teenuste kallinemisest või töömahu või mis tahes kulutuste suurenemisest lepingu täitmise aja.

Lepingu p 7.2 kohaselt sisaldas tasu kõiki töö tegemiseks töövõtja poolt tehtud kulusid, sh töö

käigus läbiviidavate eksperthinnangute, uurimistööde jms maksumust. Lepingu p-s 8 oli

kokku lepitud tasu maksmise kord. Lepingu p 8.1 kohaselt kuulus tasu maksmisele pärast

lepingust tulenevatele nõuetele vastavate töö vaheetappide saavutamisele. Lepingu p. 8.1.1.1

kohaselt kohustus tellija maksma lepingu kohaselt töövõtjale maksmisele kuuluvast tasust

30% pärast ÜP eskiislahenduse ja KSH programmi heakskiitmist. Kohtu hinnangul ei ole

eeltoodud lepingupunkte võimalik tõlgendada selliselt, et I etapi töödega seotud kulutused

kuuluvad lepingu järgi hüvitamisele maksimaalselt 30% ulatuses lepingu hinnast. Lepingu

täitmisega seotud kulutused kokku ei tohtinud ületada lepingu hinda.

Eeltoodud põhjendustel kohus jätab hageja kokkulepitud tasu nõude rahuldamata ning

rahuldab hageja alternatiivse kulutuste hüvitamise nõude.

Alternatiivse nõude rahuldamise korral on hageja palunud kostjalt välja mõista viivise

määraga 0,05% päevas tasumisele kuuluvast summast (13 962,67 eurot) alates lepingu

lõppemisest 30.03.2017 kuni hagi esitamiseni summas 684,17 eurot ning edasiulatuvalt kuni

põhinõude täitmiseni.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. VÕS § 113 lg

1 I lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Töövõtulepingu p-s 9.5 kokkulepitud kohaselt kohustus kostja tasu maksmisega

viivitamisel tasuma hagejale viivist 0,05% päevas tasumisele kuuluvast summast iga

viivitatud päeva eest. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu

hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva

väljaandmise nõude puhul, arvestatakse VÕS § 113 lg 2 järgi võlgnetavalt rahalt viivist alates

ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või

maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja teavitas kostjat töövõtulepingu ülesütlemisest

tulenevast hüvitise nõudest 20.03.2017 vastuses lepingu ülesütlemise avaldusele (kd I tl 95).

Arvestades et hageja oli kostjale oma nõudest enne lepingu lõppemist teatanud, on

põhjendatud viivise väljamõistmine alates lepingu lõppemisest 30.03.2017. Alates lepingu

lõppemisest kuni hagi esitamiseni 5.07.2017 on sissenõutavaks muutunud viivis 684,14 eurot

(viivisearvetus

kontrollitud

viivisekalkulaatorit

http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator

kasutades).

Kooskõlas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 367 mõistab kohus alates 5.07.2017 välja

viivise protsendina põhinõudest (13 962,67 eurot) 0,05% päevas kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades et kohus rahuldas hageja alternatiivse nõude, peab kohus põhjendatuks jätta

menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 7% ulatuses ja kostja kanda 93%

ulatuses. Vastavalt TsMS § 174 lõigetele 1 ja 2 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude

rahalise suuruse.

Hageja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist summas 2972,30 eurot. Hageja

menetluskulude nimekirja (kd I tl 170-174, kd II tl 1-3) kohaselt on hageja menetluskuluks

riigilõiv 750 eurot ning õigusabikulud summas 2222,30 eurot. Hageja lepingulise esindaja

tunnitasu oli 100 eurot. Lisaks on juristi abi teinud administratiivset laadi tegevusi, nagu

kohtuasja materjalide komplekteerimine toimikus ja toimiku jooksev täitmine dokumentidega,

kohtuasjaga seonduva menetluskalendri pidamine, tunnitasuga 50 eurot.

Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Kostja vaidleb hageja

menetluskuludele osaliselt vastu. Kostja hinnangul on hageja menetluskulud põhjendatud

1562 euro ulatuses.

Hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses, seega riigilõivu osas on hageja

menetluskulud põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 I lause kohaselt, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Kohtu hinnangul on administratiivset laadi tegevustega seotud ajakulu põhjendatud

kokku 30 minuti ulatuses, mille eest juristi abi tunnitasu arvestades kuulub hüvitamisele 25

eurot. Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu (kirjalikest menetlusdokumentidest on hageja

esitanud kohtule hagiavalduse, taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kohtukõne kirjalikud

seisukohad, kostja on esitanud vastuse hagiavaldusele, kohtuliku vaidluse teesid, asjas on

toimunud üks kohtuistung) peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja

ajakulu 15 tunni ulatuses. Põhjendamatult suur on kohtu hinnangul ajakulu seoses võimaliku

kompromissi arutelu ja sellega seotud kirjavahetusega. Samuti ei saa kohtupraktika kohaselt

pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetluskulude avalduse koostamise ja esitamisega seotud

kulusid. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot on kohtupraktikas peetud

põhjendatuks ja vajalikuks. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hageja menetluskulude

rahaliseks suuruseks 2275 eurot (750 eurot + 25 eurot + 15h x 100 eurot). Kuna kostja ei ole

menetluskulude nimekirja esitanud, määrab kohus kostja menetluskulud kindlaks summas

null eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

2115,75 eurot (2275 eurot x 93%).

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik