2-16-1269/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Imbi Sidok-Toomsalu, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-1269

Tsiviilasi

AS GRAANUL INVEST hagi Enermia Srl vastu

põhivõla, leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. juuni 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Enermia Srl apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1 277 595,69 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS GRAANUL INVEST (registrikood

10990825), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Anton Sigal

Kostja: Enermia Srl (Itaalia registrikood 255277),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Henno

Istungi toimumise aeg

05. detsember 2017, avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 21. juuni 2017 otsus osas, milles maakohus rahuldas

hagi leppetrahvi 87 750 euro väljamõistmiseks, samuti menetluskulude jaotuse ja

väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi leppetrahvi 87

750 euro väljamõistmise osas rahuldamata ja jaotada teisiti menetluskulud. Muus

osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1.

Hagi rahuldada osaliselt.

3.2.

Välja mõista Enermia Srl-lt põhivõlg 1 021 176 eurot, viivis 79 401,15

eurot ja viivis alates hagi esitamisest 26.01.2016 võlgnetavalt põhisummalt (1 021

176 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

kohustuse täitmiseni AS GRAANUL INVEST kasuks.

3.3.

Jätta rahuldamata AS GRAANUL INVEST hagi Enermia Srl vastu

leppetrahvi 87 750 euro väljamõistmiseks.

Menetluskulud

4. Jätta maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 8% ulatuses

hageja AS GRAANUL INVEST ja 92% ulatuses kostja Enermia Srl kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AS Graanul Invest esitas 26.01.2016 Harju Maakohtule hagi Enermia Srl vastu põhivõla 1

021 176 euro, leppetrahvi 87 750 euro, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise 79 401,15 euro ja viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras

põhisummalt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja, SIA Graanul Pellets, UAB Graanul Invest ja OÜ

Helme Graanul müüjatena kostjaga neli lepingut temale ühiselt puidugraanulite

müümiseks: 03.12.2014 1170 tonni hinnaga 210 eurot/tonn, 08.12.2014 2340 tonni

hinnaga 210 eurot/tonn, 12.01.2015 1170 tonni hinnaga 210 eurot/tonn ja 06.02.2015

1170 tonni hinnaga 205 eurot/tonn. 03.12.2014 lepingu kohaselt pidi kostja saadud kauba

eest tasuma iga järgneva nädala esimese kolme päeva jooksul. Ülejäänud lepingute alusel

saadud kauba eest tuli väljastatavate arvete alusel tasuda 14 päeva jooksul alates kauba

saamisest.

3. Kostja esitas vastavalt lepingutele Graanul Invest UAB-le 28 tellimust, mille kohta müüja

väljastas vastavad arved ja tarnis kauba. Kostja sai Graanul Invest UAB-lt kokku 4890,60

tonni kaupa, kuid ei ole selle eest tasunud. Teised müüjad kostjale kaupa ei tarninud.

Müüjad loovutasid 25.01.2016 lepinguga hagejale kõik nõuded kostja vastu. Kokku on

kostjal tasumata arveid 1 021 176 euro väärtuses.

4. Lepingute p 3 kolmanda alalõigu kohaselt on müüjatel õigus nõuda 15 eurot leppetrahvi

iga tonni kauba kohta, mille müümise osas kostjale on lepingutes kokku lepitud, kuid

mida kostja ei ole tellinud ja vastu võtnud. Sama sätte kohaselt loetakse selliseks kaubaks

ka kaup, mille eest ei ole tasutud. Kokku leppisid pooled kokku 5850 tonni kauba müügis,

kuid kostja sai 4890,60 tonni. Seega sai kostja 959,40 tonni vähem ja jättis tasumata

4890,60 tonni eest. Hagejal on seega õigus leppetrahvile 87 750 eurot (5850x15). Samuti

on hagejal õigus viivisele VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

6. Hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Kostja ei vaidle vastu, et poolte vahel on

kokkulepe pelletite tarnimiseks. Õiged on ka hageja esitatud pelletite kogus ja hinnad.

Poolte vahel kehtib aga 05.12.2015 sõlmitud suuline kokkulepe selle kohta, et hageja

tarnib kostjale pelleteid, kostja võtab need vastu ja tagab nende hoiustamise Itaalia

ladudes, kuid tasub hagejale pelletite eest siis, kui kostjale laekub nende edasimüügist

saadud tulu.

7. Suuline kokkulepe sõlmiti pärast seda, kui hageja ja tema koostööpartner pöördusid kostja

kui pelletite müügile spetsialiseerunud äriühingu poole abi saamiseks. Hagejal ei olnud

võimalik toodetud pelleteid oma ladudes hoiustada nende ületäituvuse tõttu. Kostja

nõustus 05.12.2014 Tallinnas toimunud kohtumisel pelletite vastuvõtmisega tingimusel, et

tasub nende eest vastavalt sellele, kas ja kui palju õnnestub tarnitud pelleteid edasi müüa.

Kostjal ei õnnestunud 2015.a jooksul pelleteid hagejaga kokku lepitud tarnehinda

arvestades maha müüa ja ta palus hagejal hinda alandada, millega hageja ei nõustunud.

Kostja ei ole kunagi soovinud sõlmida lepinguid selliselt, et kohustub pelletite eest kohe

tasuma.

8. Hagi aluseks olevad lepingud on tühised. Lepingud on kostja poolt allkirjastanud GB,

kellel ei ole ega ole olnud kostja esindamise õigust. Esindusõigus on olnud ainult

tegevjuhil, seaduslikul esindajal BZl, kes sai lepingute olemasolust teada alles aprillis

2015, kui hageja esitas arvete tasumise nõude. Kostja ei ole lepinguid ka tagantjärele

heaks kiitnud.

Esimese astme kohtu otsus

9. Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1 021 176 eurot,

leppetrahvi 87 750 eurot, viivise 79 401,15 eurot ja viivise põhivõlalt (1 108 926 eurot)

alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 11 423,03

eurot ja viivise alates lahendi jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

10. Otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et kostja sai kätte 4890,60 tonni kaupa, mille

eest on tasumata 1 021 176 eurot ja hagejale läks nõue selle loovutamisega üle.

03.12.2014 kuupäevaga lepingu (kirjutatud alla hiljem) p 10 kohaselt tuli kostjal saadud

kauba eest tasuda iga järgneva nädala esimese kolme päeva jooksul ja ülejäänud kolme

lepingu p 10 alusel tuli saadud kauba eest tasuda 14 päeva jooksul kauba saamisest

kooskõlas hageja väljastatava arvega. Arvete järgi on tasu muutunud sissenõutavaks.

Lepingute p 3 kolmanda alalõigu kohaselt on müüjatel õigus kostjalt nõuda 15 eurot

leppetrahvi iga tonni kauba kohta, mille müümise osas kostjale on lepingutes kokku

lepitud, kuid mida kostja ei ole tellinud ja vastu võtnud. Sama sätte kohaselt loetakse

selliseks kaubaks ka kaup, mille eest ei ole tasutud. Lepingutes lepiti kokku 5850 tonni

kauba müügis. Kuna kostja sai hagejalt 4890,60 tonni kaupa, mille eest on tasumata ja

jättis tellimata 959,40 tonni kaupa, siis on leppetrahv 87 750 eurot. Viivis on võlgnetavalt

põhikohustuselt VÕS § 113 lg 1 lause 2 järgi hagi esitamise seisuga 79 401,15 eurot.

11. Tõendatud on hageja väide, et MS ja GB olid isikud, keda hageja sai ja võis pidada

isikuteks, kes tegutsesid kostja nimel pelletite müügilepingu tingimuste läbirääkimistel ja

lepingu sõlmimisel. Suhtluses hagejaga pelletite müügi ja nende eest tasumise osas oli MS

pidevalt kostja nimel tegutsev isik. Ta on kostja osanik ja nõustaja graanulite müügi alal

ning hagejaga koostööd teinud umbes 10 aastat. Ka lepingutele kirjutas ta kostja poolt

alla. Puudub vaidlus, et GB oli kostja töötaja. Tõendatud on, et lepingute allkirjastamine ei

toimunud ühise laua taga, vaid need saadeti teisele poolele allakirjutamiseks e-posti teel.

MS ütlused selle kohta, et tal ei olnud volitusi lepingute allkirjastamiseks, on

vastuolulised ega ole usutavad. MS ütlustest ei nähtu, nagu ei oleks tal samas olnud

volitusi suulise lepingu sõlmimiseks kostja väidetud tingimustel.

12. Kostja väiteid muudel tingimustel sõlmitud suulise lepingu kohta ei kinnita hageja

09.01.15 e-kiri, mis räägib kavatsustest edaspidisteks tegutsemisteks. E-kirja kohaselt

pooled siiski kirjutasid lepingule alla ja kirja sisu viitab kokkuvõttele räägitust ega kajasta

poolte soovi sõlmida leping suuliselt ja sellistel tingimustel, nagu väidab kostja.

Olukorras, kus poolte koostöö on kestnud aastaid, kaup on tarnitud kostjale kohale,

hageja sai ja võis pidada MS ja GBt isikuteks, kellel on õigus lepinguid sõlmida ja neid

alla kirjutada kostja nimel, kuid kostja väidab alles kohtumenetluses, et MSl ja GBl ei

olnud lepingute allkirjakirjutamise õigust, ent samas on nad kirjutanud alla mahukatele

pelletite müügilepingutele, GB märkinud e-kirjades, et ta on kommertsjuht ja on saatnud

allkirjastatud lepinguid, ei ole eluliselt usutav, et just vaidlusaluste pelletite ostu-

müügilepingutele allkirju andes ei olnud MSl ja GBl lepingute allakirjutamise õigust.

Seega ei ole lepingud tühised.

13. Kostja väited ja MS ütlused selle kohta, et tegelikult sõlmiti lepingud suuliselt teistel

tingimustel kui kirjalikud lepingud, ei ole kooskõlas ühegi teise tõendiga. Hageja

seaduslik esindaja kinnitas vande all, et kostjaga ei sõlmitud ühtegi suulist lepingut,

lepingud kirjutati kõik alla ja selliseid lepinguid on ka varasemalt poolte vahel sõlmitud

just kirjalikult. MS ütlused selle kohta, et lepingutele alla kirjutades arvas ta, et need

sisaldavad suuliselt kokku lepitud tingimusi, kinnitavad, et tegelikult sõlmisid pooled

lepinguid kirjalikult, mitte suuliselt. Lepingute sõlmimist just kirjalikus vormis kinnitavad

ka pooltevahelised kirjavahetused. Kostja esitatud kirjavahetus peaaegu aasta hilisemast

perioodist ei kinnita tema väiteid teistsuguse kokkuleppe kohta. Kostja on alguses ka ise

lubanud kauba eest vastavalt maksegraafikule tasuda. Arvestades tarnitud kauba

maksumust ja kogust, ei ole ka eluliselt usutav lepingu tingimus, et hageja saab oma

kauba eest tasu teadmata ajal. Samuti ei ole usutav sellise kokkuleppe sõlmimine suuliselt.

Tõendatud ei ole, et kostja oleks üldse üritanud kaupa edasi müüa.

14. Lepingute p-de 14 kohaselt muutuvad pärast lepingute allkirjastamist kõik sellega

seonduvad varasemad läbirääkimised ja eelnev kirjavahetus kehtetuks ning lepingu

allkirjastamisega lõpetatakse hageja ja kostja varasem leping ning pooltel ei ole teineteise

vastu varasemate lepingutega seoses mingeid nõudmisi. Seega isegi siis, kui poolte vahel

oleks 05.12.2014 olnud suuline kokkulepe, muutus see lepingute allkirjastamisega

tühiseks.

15. Õige ei ole ka kostja väide, et ta sai lepingute sõlmimisest teada aprillis 2015. Pooled

pidasid kirjavahetust lepingute allakirjutamiseks 12.12.2014–06.02.2015 e-posti aadressil

XXX. Perioodil 15.12.2014–23.03.2015 saatis müüja arved samale üldmeilile. Arvestades

tarnitud kauba mahtu ja maksumust ei ole võimalik, et kauba saaja ei pane tähele

maksetähtaegu ja seda olukorras, kus ta enda arvetes ei pea midagi maksma. GB

14.01.2015 e-kirjale oli lisatud esimene maksekorraldus, millele järgnes umbes samas

suuruses makse ja maksegraafik. Sama kiri saadeti ka kostja seaduslikule esindajale ZGle.

Kui kirjalikke lepinguid ei oleks olnud, oleks mõistlik ettevõtja tasunõuetele ja arvetele

vastu vaielnud, mitte lubanud saata maksegraafikut. Maksegraafik tähendab lubadust

maksta saadu eest kindlatel kuupäevadel, olenemata kauba realiseerimist. Hageja saatis nii

MSle kui kostja seaduslikule esindajale 12.03.2015 oma nõudekirja ja arvutuse. Kostjale

pidi olema juba 14.01.15 või hiljemalt 12.03.15 teada, et hageja nõuab tasu kauba eest ja

mille alusel ta seda nõuab.

16. Kostja esitas väite tehingute näilikkuse kohta esmakordselt alles kohtuvaidluste teesides ja

see tuleb jätta tähelepanuta.

Apellatsioonkaebus

17. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

Alternatiivselt palub kostja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud

palub kostja jätta hageja kanda.

18. Kaebuse kohaselt jättis kohus tuvastamata lepingutele kohalduva õiguse. Välisriigi

materiaalõiguse kindlakstegemine ja rakendamine on kohtu kohustus. Tahteavalduste

olemasolu, nende kostjale omistatavuse ja lepingute sõlmimise fakti kindlakstegemisel

oleks tulnud lähtuda Itaalia õigusest. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr

593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohalduva õiguse kohta (Rooma I määrus) artikli

3 lg 1 ja lepingute p 13 kohaselt kohalduks lepingutele Eesti õigus. Samas võib pool

määruse artikli 10 lg 2 kohaselt oma nõusoleku puudumise tõendamiseks siiski tugineda

oma hariliku viibimiskoha riigi õigusele, kui asjaoludest ilmneb, et lepingupoole tegevuse

tagajärgi ei oleks mõistlik kindlaks määrata lg-s 1 määratud õiguse alusel.

19. Kostja on Itaalia äriühing, kelle peamine majandustegevus toimub Itaalias. Kõik

käesolevas asjas kostjaga seotud isikud on itaallased, kes ei tunne Eesti õigust. Lepingute

eesmärk oli tarnida pelletid Itaaliasse, neid seal hoiustada ja edasi müüa. Pelletid asuvad

käesoleval ajal Itaalias. Alates aastast 2010 on poolte lepingud allkirjastatud ühiselt

Itaalias või on need saadetud allkirjastamiseks Itaaliasse. Kuna hageja pöördus ise Itaalias

asuva kostja poole lepingute sõlmimise sooviga, pidi ta veenduma, et kostjate esindajal on

esindusõigus olemas. Antud juhul sõlmisid kostja nõustaja ja sekretär kostja nimel

lepinguid, kuigi neil puudus selleks õigus ja Itaalia õiguse kohaselt ei oleks sellised

tahteavaldused kehtivad olnud. Eesti õiguse kohaldamine ja tahteavalduste omistamine

kostjale on ebamõistlik.

20. Kohus leidis ebaõigesti, et tõendatud on GB ja MS volitused lepingute allkirjastamiseks.

Asjaolust, et MS on kostja vähemusosanik ja suhtles hagejaga, ei järeldu esindusõigust.

Ka Itaalia õiguse kohaselt on tehingute tegemise õigus vaid äriühingu juhatuse liikmel.

Hageja teadis, et kostja esindamise õigus oli juhatuse liikmel ZGl. Kohus jättis arvesse

võtmata selle kohta esitatud tõendid, sh hageja 09.01.2015 e-kirja. MS tegutses vaid

vahendajana ja aitas korraldada kostja koostööd hagejaga. Samuti jättis kohus

tähelepanuta hageja juhatuse liikme vande all antud ütlused, millest nähtub, et hageja oli

teadlik esindusõiguse puudumisest. Hageja vande all antud ütlused on kooskõlas MS

ütlustega selle kohta, et läbirääkimisi peeti MSga, kuid lepingud allkirjastati Itaalias

ZGga. Kohus jättis tähelepanuta, et GB ja MS ei ole varem kostja nimel ühtegi lepingut

allkirjastanud.

21. Kohus andis tõenditele ebaõige hinnangu. Kohus järeldas asjaolust, et just MS oli

hagejaga kirjavahetuses, ebaõigesti, et MSl oli pädevus lepinguid allkirjastada. MS oli

poolte koostöö asjaoludega kursis ja ZG poolt volitatud hagejaga tekkinud erimeelsustega

tegelema. Kohus jättis tähelepanuta, et MS saatis 08.04.2015 e-kirja aadressilt XXX,

seega MSle kuuluva äriühingu GPS Srl, mitte kostja esindajana. See nähtub ka kirja sisust.

Et MSl puudus volitus iseseisvalt otsuseid teha, nähtub ka 09.04.2015 e-kirjast.

22. Kohus leidis ebaõigesti, et suulise kokkuleppe sõlmimine ei ole tõendatud, kuna MS

ütlused on vastuolulised. Kohtuistungil ei küsitud MSlt, kas tal olid suulise kokkuleppe

sõlmimiseks volitused ja ta ei ole seda kunagi ka väitnud. MS kinnitas, et teavitas ZGt

05.12.2014 toimunud läbirääkimistest ja hoiatas suure koguse kauba saabumisest.

Suulisele kokkuleppele andis ZG nõusoleku.

23. Kohus andis ebaõige tähenduse hageja 09.01.2015 e-kirjale ja GB 14.01.2015 e-

kirjale. 09.01.2015 e-kiri ei käsitlenud 05.12.2014 kohtumisel kokkulepitut, nagu leidis

kohus, vaid 08.01.2015 kohtumisel peetud läbirääkimiste tulemusi. Ka 14.01.2015 e-kiri

ei puuduta mitte suulist kokkulepet, vaid varasemate kokkulepete täitmist. Seda selgitas

kostja ka 01.02.2017 kohtuistungil ja hageja sellele vastu ei vaielnud. Kuna kirjad ei

puudutanud vaidlusaluseid lepinguid, ei saa nendest järeldada, et ZG sai lepingutest teada

varem kui aprillis 2015. Maakohus ei põhjendanud, miks ta kostja seisukohta toetavaid

tõendeid arvesse ei võtnud.

24. Maakohtu otsus on põhjendamata. Otsusest ei nähtu, millele tuginedes leidis kohus, et

MSl ja GBl oli kostja esindusõigus. Kohus jättis tuvastamata, kas väidetav esindusõigus

tuli seadusest või volitusest. Ilma esindusõiguse alust tuvastamata ei olnud pooltel

võimalik hinnata esindusõiguse olemasolu, kehtivuse eelduste täidetust ega esitada

vastavalt vastuväiteid. Maakohus leidis vaid, et ei ole tõendatud, et neil esindusõigust ei

olnud. Maakohtu viidatud TsÜS § 132 ei reguleeri esindusõigust, vaid vastutust.

25. Kohus leidis ebaõigesti, et kostja peab lepingute p 3 kolmanda alalõigu alusel tasuma

leppetrahvi 5850 tonni eest 87 775 eurot. Kuigi kokku lepiti 5850 tonni pelletite müügis,

tarnis hageja kostjale vaid 4890,6 tonni. Kostjal ei tule tasuda leppetrahvi tarnimata

959,40 tonni eest, sest hageja otsustas ise kostjale seda kogust mitte tarnida. Leppetrahvi

nõue saab olla ainult 4890,6 tonni eest, s.o 73 359 eurot.

Vastus apellatsioonkaebusele

26. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu

otsuse muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

27. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus rahuldas

hagi leppetrahvi 87 750 euro väljamõistmise osas, samuti menetluskulude jaotamise ja

väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega jätab hagi leppetrahvi

saamise nõude osas rahuldamata ja jaotab teisiti menetluskulud. Muus osas jääb maakohtu

otsus muutmata.

28. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud osas, milles kohus

rahuldas hageja põhivõla ja viivisenõude. Ringkonnakohus nõustub eelmärgitud osas

maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda.

Apellatsioonkaebus jääb selles osas rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele eeltoodud osas märgib ringkonnakohus järgmist.

29. Alusetu on kostja etteheide, et maakohus jättis tuvastamata lepingutele kohalduva õiguse

ja vaidlus oleks tulnud lahendada Itaalia õiguse alusel. Kirjalike lepingute p-des 13 on

kokku lepitud, et kõik lepingutest tulenevad vaidlused lahendatakse Eesti kohtusüsteemis

Eesti õiguse alusel (I kd lk 15, 23, 31, 39). Ka vastuses hagiavaldusele tugines kostja Eesti

õigusele (IV kd lk 182-185). Seda tegi ta kogu maakohtu menetluse vältel. Kostja kinnitas

nii suuliselt kui ka kirjalikult, et ka väidetavale suulisele müügilepingule kohaldub Eesti

õigus (02.11.2016 kohtuistungi protokoll IV kd lk 12, 02.12.2016 menetlusdokument IV

kd lk 19). Seega olid pooled maakohtu menetluses ühel meelel selles, et kogu vaidlus

tuleb lahendada Eesti õiguse alusel.

30. Lepingutele kohaldub Eesti õigus ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr

593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohalduva õiguse kohta (Rooma I) artikli 3 lg 1

järgi. Määruse artikli 10 lg 2 kohaselt pool võib oma nõusoleku puudumise tõendamiseks

siiski tugineda oma hariliku viibimiskoha riigi õigusele, kui asjaoludest ilmneb, et

lepingupoole tegevuse tagajärgi ei oleks mõistlik kindlaks määrata lg-s 1 määratud õiguse

alusel. Maakohtu menetluses ei tuginenud kostja Itaalia õigusele ja

apellatsioonimenetluses ta seda enam teha ei saa. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse

(REÕS) § 2 lg 2 sätestab, et kui seaduse, välislepingu või käesoleva seaduse § 1 lõikes 2

nimetatud Euroopa Liidu määruse kohaselt võib isik valida kohaldatava õiguse, võib isik

sellist õigust kasutada kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste

esitamise tähtaja möödumiseni. Kostja seda ei teinud.

31. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et kirjalikud müügilepingud, mis

on allkirjastatud MS ja GB poolt, ei ole tühised. MS ja GB olid isikud, keda hageja sai

pidada isikuteks, kes tegutsesid müügilepingute tingimuste läbirääkimistel ja lepingute

sõlmimisel kostja nimel. Sellekohaseid põhjendusi ringkonnakohus ei korda.

32. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks hageja teadnud sellest,

et kostja esindamise õigus on ainult ZGl. Apellatsioonkaebuses viidatud 09.01.2015 e-kiri

(IV kd lk 31) seda ei tõenda. Selles kirjas märgitut, et oodatakse G (Z) otsust ärisse

sisenemise (uue äriühingu loomise) kohta, ei saa tõlgendada kostja soovitud viisil selliselt,

et hagejaga võis müügilepinguid sõlmida üksnes ZG. Samuti ei saa hageja seadusliku

esindaja RK vande all antud seletuse alusel teha järeldust, et hageja oli teadlik sellest, et

MSl ja GBl puudusid volitused lepinguid allkirjastada, nagu kostja apellatsioonkaebuses

väidab. Vastupidi, hageja seadusliku esindaja seletusega on tõendatud, et MS on ka varem

lepinguid allkirjastanud (IV kd lk 93 pöördel). Sama asjaolu on tõendatud ka MS

ütlustega, kes ütles, et ta vaidlusaluseid lepinguid enne allkirjastamist ei lugenud ja seda ei

teinud ta ka varasemate lepingute puhul. MS möönis ütlusi andes ka seda, et ka

varasemaid lepinguid võidi sõlmida selliselt, et need saadeti e-posti teel Itaaliasse

allkirjastamiseks. Samuti kinnitas MS, et kostja on varasemaid lepinguid täitnud (IV kd lk

94,95). Seega ei vasta tõele apellatsioonkaebuse väide, et lepingud allkirjastati alati

Itaalias ZG poolt. Asjaolu, et 08.04.2015 e-kirja saatis MS oma teise äriühingu aadressilt,

ei oma puutumust müügilepingute sõlmimisega. Selles kirjas on MS märkinud ka seda, et

Enermia (kostja) maksetega tegeletakse (IV kd lk 47). See kiri ei tõenda MSl volituste

puudumist, nagu kostja apellatsioonkaebuses leiab, vaid samuti asjaolu, et MS oli pidevalt

kostja nimel tegutsev isik suhtluses hagejaga, mis puudutas pelletite müüki ja nende eest

tasumist, nagu leidis õigesti ka maakohus.

33. Pooltevahelise e-kirjavahetusega on tõendatud, et need saadeti tavapäraselt kostja

ametliku e-posti aadressi XXX kaudu, nagu tuvastas ka maakohus. Osade kirjade

kaassaaja oli ZG (nt IV kd lk 50, 52). Kostja väitel oli MS kostjale ärisuhete vahendaja ja

pidas kostja nimel läbirääkimisi, GB oli tema assistent (IV kd lk 17). Samuti on kostja

väitnud, et GB oli sekretär. Samas on GB märkinud e-kirjades enda ametinimetuseks

kommertsjuht (responsabile commerciale), nagu tuvastas õigesti ka maakohus. Nimetatud

isikud tegutsesid hagejaga suheldes kostja nimel aastaid. Vaidlusalused lepingud tagastati

allkirjastatuna kostja poolt ja asja materjalist nähtuvalt pidas ka kostja neid pikka aega

kehtivaks.

34. Maakohus leidis õigesti, et tõendatud ei ole 05.12.2014 sellise suulise müügilepingu

sõlmimine, mille kohaselt peaks kostja tasuma ostetud pelletite eest hagejale pärast nende

müümist. Suulise lepingu tõendamise kohustus oli kostjal. Kohus põhjendas, miks ta ei

arvestanud MS sellekohaseid ütlusi. Maakohus leidis õigesti, et MS ütlused on vastuolus

kirjalike tõendite ja hageja seadusliku esindaja seletusega, samuti asjaoluga, et pooled

sõlmisid alati kirjalikke lepinguid. Maakohus leidis õigesti ka seda, et kui suuline leping

oleks sõlmitudki, oleks see muutunud kirjalike lepingute sõlmimisega lepingute p 14 järgi

kehtetuks.

35. Ringkonnakohus leiab, et maakohus hindas GB 14.01.2015 e-kirja (IV kd lk 50) õigesti.

Kostja väidab paljasõnaliselt, et nimetatud kiri ei puuduta vaidlusaluseid lepinguid.

Asjaolusid selle kohta, millistest väidetavatest varasematest lepingutest tulenevaid

võlgnevusi selles kirjas lubatud maksegraafik hõlmab, ei ole kostja kohtu ette toonud.

Kostja väide on vastuolus MS ütlustega selle kohta, et varasemad lepingud on kostja poolt

täidetud (IV kd lk 95). Kostja ei osanud ka ringkonnakohtu istungil selgitada seda, milliste

lepingute järgi tekkinud võlgnevused on kajastatud hageja poolt 12.03.2015 kostjale

saadetud tabelis (IV kd lk 53 pöördel), pärast mida andis kostja 20.03.2015 e-kirjas

hagejale lubaduse tasuda võlgnetavast summast 20-30% (IV kd lk 44). Eluliselt ei ole

usutav ja tõenditega vastuolus on kostja väide, et tema seaduslik esindaja sai

vaidlusalustest lepingutest teada alles 2015.a aprillis, nagu leidis põhjendatult ka

maakohus.

36. TsÜS § 132 lg 1 kohaselt vastutab isik teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude

eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut

pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad

asjaolud on seostud isiku majandus- või kutsetegevusega. Nimetatud säte tugineb üldisele

õiguspõhimõttele, mille kohaselt peab isik, kes tsiviilõiguslikus suhtes osalemiseks

abiliste kasutamise kaudu laiendab oma tegevust ning tulu teenimise võimalusi, kandma

ka riske, mis tekivad selliste õigussuhete raames kolmandatele isikutele abiliste tegude

(või tegevusetuse) tagajärjel.

37. Kuigi TsÜS § 132 lg 1 räägib isiku vastutusest teise isiku käitumise ja temast tulenevate

asjaolude eest, ei ole selle tagajärjeks tsiviilõigusliku vastutuse omistamine, nagu kostja

apellatsioonkaebuses leiab. Sätte tulemusena toimub teise isiku poolt tehtud teo või

tegevuse omistamine, st selle abil luuaks õiguslik fiktsioon, mille tulemusena loetakse

teatava teise isiku tehtud tegu või tegevusetus võrdseks isiku teo või tegevusetusega,

kellele see tegu või tegevusetus omistatakse. Sätet kohaldatakse, kui isik kasutab

tsiviilõiguslikes suhetes osalemiseks, st oma tsiviilõiguste teostamiseks või kohustuste

täitmiseks teise isiku abi. Selliseks teiseks isikuks võib olla isiku esindaja, töötaja või muu

isiku ülesandel tegutsev või temaga seotud ja tema huvides tegutsev isik.

38. Maakohus ei pidanud tuvastama, kuidas on reguleeritud esindusõigus kostja sisesuhtes.

Asja materjalist järeldub, et kostja on loonud aastate jooksul olukorra, kus hagejal oli alust

arvata, et MS ja GB allkirjastatud lepingud kehtivad. Nimetatud isikuid kasutas kostja

pidevalt oma majandustegevuses. Kuna MS ja GB tegutsesid kostja seadusliku esindaja

teadmisel ja heakskiidul, nagu järeldub asja materjalist, on nende poolt sõlmitud lepingud

kostjale siduvad.

39. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata asjaolusid ja tõendeid teisiti ning

teha teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse

muutmata põhivõla ja viivisenõude rahuldamise osas.

40. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus hageja leppetrahvi nõuet. Selles osas märgib

ringkonnakohus, et maakohus oleks pidanud omal algatusel hindama, kas poolte vahel

sõlmitud lepingud on sõlmitud tüüptingimustel ja kas leppetrahvi nõude aluseks olev

lepingutingimus on kehtiv. Tüüptingimuste kehtivuse hindamine on kohtu kohustus, sest

see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuse

üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele

tuginenud (vt nt Riigikohtu lahendeid tsiviilasjades nr-d 3-2-1-71-14 p 139, 3-2-1-106-

13, p 24, 3-2-1-109-11, p 12; 3-2-1-56-08, p 13). Maakohus seda ei teinud, kuid

ringkonnakohtul on võimalik see puudus kõrvaldada.

41. VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt

välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole

eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja)

kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.

Selle sätte kohaselt loetakse tüüptingimuseks ka muu ilma läbirääkimisteta eelnevalt välja

töötatud lepingutingimus, mille sisu ei ole pool, kelle suhtes seda kasutatakse, võimeline

mõjutama. VÕS § 35 lg 2 kohaselt eeldatakse, et tüüptingimust ei ole eraldi läbi räägitud.

42. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kirjalike lepingute tekstid valmistas ette hageja. Hageja

kinnitas ringkonnakohtu istungil, et tegemist oli standardlepingutega. Kostja väitis, et

kõiki lepingu tingimusi pooled läbi ei arutanud. Läbi arutati üksnes kommertstingimused

– kogused, tarne tähtajad ja hinnad. Hageja väitel arutati kõik lepingutingimused kostjaga

läbi ja tegemist ei ole tüüptingimustel sõlmitud lepingutega.

43. Asja materjali alusel ei saa järeldada, et pooled oleks enne kirjalike lepingute sõlmimist

arutanud kõik lepingutingimused eraldi läbi, v.a kommertstingimused. Sellised tõendid

asjas puuduvad. Ka vaidlusaluste lepingute sõnastusest tervikuna ja neid omavahel

võrreldes ei saa järeldada, et need on personaalse lähenemisega ja et kõik tingimused on

eraldi läbi räägitud, nagu hageja ringkonnakohtu istungil väitis. Seega on ringkonnakohtu

hinnangul tegemist tüüptingimustel sõlmitud lepinguga.

44. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist

lepingupoolt ebamõistlikult. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse muu hulgas siis, kui

tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest.

45. Lepingute p-de 3 alalõik 3 sätestab müüjatele õiguse nõuda 15 eurot leppetrahvi iga tonni

kauba kohta, mille müümise osas on lepingutes kokku lepitud, kuid mida kostja ei ole

tellinud ja vastu võtnud. Sama sätte kohaselt loetakse selliseks kaubaks ka kaup, mille eest

ei ole tasutud.

46. Ringkonnakohtu istungil selgitasid pooled, et lepingutes kokkulepitud graanulid tarniti

hageja poolt kostjale ilma, et kostja oleks pidanud tegema nende tarnimise kohta nn

osatellimusi. Kostja kohustus oli need vastu võtta. Hageja jättis 959,40 tonni kostjale ise

tarnimata. Lepingupunkt, mis paneb ostjale kohustuse tasuda müüjale leppetrahvi müüja

tegevusetuse, st müüja lepingurikkumise tõttu, on ringkonnakohtu hinnangul ostjat

ebamõistlikult kahjustav.

47. Samuti on ostjat ebamõistlikult kahjustav leppetrahvi maksmine tasumata kauba eest.

Võlgnevus tasumata kauba eest on rahaline kohustus. Müüjal on tasumata summadelt

õigus nõuda ostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel viivist, mis on VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi üheks

õiguskaitsevahendiks kohustuse rikkumise korral. Viivisenõudega lihtsustatakse

võlausaldajal tekkinud kahju hüvitamist. Sama eesmärk on ka leppetrahvil kui

kokkuleppelisel õiguskaitsevahendil (VÕS § 158). Ringkonnakohus leiab, et

tüüptingimus, mille järgi saab müüja rakendada sama rikkumise eest ostja suhtes kahte

sama eesmärgi täitmisele suunatud õiguskaitsevahendit, on ostjat ebamõistlikult

kahjustav.

48. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et leppetrahvi nõude aluseks olevate lepingute

p 3 alalõigud 3 on tühised tüüptingimused VÕS § 42 lg 1 tähenduses ja ringkonnakohus

teeb selles osas uue otsuse, millega jätab hageja nõude leppetrahvi saamiseks rahuldamata.

Menetluskulud

49. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega

rahuldab hagi 92% ulatuses, jäävad poolte maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud

kulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 8% ulatuses hageja

ja 92% ulatuses kostja kanda.

50. TsMS § 174 lg 4 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse tervikuna kindlaks

maakohus TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Reet Allikvere

Imbi Sidok-Toomsalu

Ande Tänav