2-13-6099/33 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 13. detsember 2017. a.

Tsiviilasja number

2-13-6099

Tsiviilasi

BestCredit OÜ hagi Kusti Kookmaa vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

411 eurot 52 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 27. oktoobri 2017. a otsus

Menetluse alus

ringkonnakohtus

BestCredit OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (hageja): BestCredit OÜ (registrikood: 12213861),

esindaja Olesja Polehhina

Vastustaja (kostja): Kusti Kookmaa (isikukood: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda BestCredit OÜ apellatsioonkaebuse Tartu

Maakohtu 27. oktoobri 2017. a otsuse peale tsiviilasjas

nr 2-13-6099

menetlusse

võtmisest

ja

tagastada

apellatsioonkaebus BestCredit OÜ-le.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. BestCredit OÜ (hageja) esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu

27. oktoobri 2017 otsuse peale, millega maakohus rahuldas hageja hagi osaliselt ja mõistis Kusti

Kookmaalt (kostja) hageja kasuks välja viivise summas 63 eurot 84 senti.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 27. oktoobri 2017 otsuse

peale menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

3. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja

koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid.

Käesolevas tsiviilasjas on hagiavalduse hind 475 eurot 36 senti ja apellatsioonkaebuse hind on 411

eurot 52 senti.

Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses

piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud

asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võrdsustatav

TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud luba tuleb

TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et ringkonnakohus

ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on lihtmenetluse asjaga.

Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus

TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui

menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti

kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud

tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.

4. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et

maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti tõendeid hinnanud.

Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu ja hindab tõendeid maakohtust erinevalt, ei tähenda

automaatselt, et maakohus on rikkunud asja lahendamisel menetlusnormi või kohaldanud ebaõigesti

materiaalõigusnorme.

Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 436 lg 1 kohaselt rahuldab kohus nõude õiguslikult

põhjendatud ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on 25. juulil 2017 täitemenetluse

raames tasunud hagejale võlgnevuse katteks 389 eurot 22 senti, s.o põhivõla 290 eurot, intressi 58

eurot ja osalise viivise 41 eurot 22 senti (tl 116, 131).

Kostja on tasunud võlgnevuse vastavalt poolte vahel sõlmitud laenulepingule. Seda ei muuda ka

asjaolu, et Tallinna Ringkonnakohus tühistas 8. juuni 2017 määrusega Pärnu Maakohtu 7. juuni

2013 maksekäsu määruse, mille alusel viidi läbi täitemenetlust.

Hageja ei muutnud kostja vastu esitatud nõuet (tl 144) ja ei ole esitanud kohtule tuvastusnõuet

võlakohustuse suhtes. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus ületada nõude piire ega teha otsust nõude

kohta, mida ei ole esitatud. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostja poolt tasutud võlgnevuse

osas on võlasuhe lõppenud (tl 151, p 11). Maakohus on õigesti rahuldanud hageja nõude osaliselt,

s.o kohtulahendi tegemise ajal reaalselt olemasoleva võlgnevuse osas summas 63 eurot 84 senti.

5. Lähtudes eeltoodust, keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust

menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638

lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

Hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 6 alusel õigus taotleda ringkonnakohtult apellatsioonkaebuse

esitamisel tasutud riigilõivu 100 (ükssada) euro tagastamist kahe aasta möödumisel selle aasta

lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/