2-17-2413/31 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

12. detsember 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-2413

Hagi ese

Ritel OÜ hagi R.K. vastu töölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks ja 400 euro saamiseks

R.K. hagi Ritel OÜ vastu TLS § 100 lg 4 järgse

hüvitise 470 euro (bruto) väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

Ritel OÜ hagi hind 3500 eurot

R.K. hagi hind 470 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Ritel OÜ; registrikood 12994595; asukoht Sinika 15-

5, Tartu linn, 50110, Tartumaa. Seaduslik esindaja:

Martin Seesmaa; e-post martin@ffl.ee.

R.K.; isikukood XXX; elukoht XXX. Esindaja

vandeadvokaat

Tarmo

Pilv;

e-post

info@tarmopilv.com.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Ritel OÜ hagist loobumine 400 euro suuruse kahju hüvitamise nõude

osas. Lõpetada selle nõude osas menetlus.

2. Rahuldada Ritel OÜ hagi R.K. vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks.

3. Tuvastada, et R.K. 28. novembril 2016 tehtud Ritel OÜ-ga sõlmitud töölepingu

erakorraline ülesütlemine on tühine.

4. Jätta rahuldamata R.K. hagi Ritel OÜ vastu TLS § 100 lg 4 järgse hüvitise 470

euro (bruto) väljamõistmiseks.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

2/4

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Ritel OÜ (tööandja) esitas 9. detsembril 2016. a R.K. (töötaja) vastu

töövaidluskomisjonile

avalduse,

milles

palus

töövaidluskomisjonil

tuvastada

töölepingu nr X ülesütlemise tühisus, lõpetada töötajaga tööleping nr X alates 30.

novembrist 2016 ning mõista töötajalt tööandja kasuks välja hüvitis summas 400 eurot.

Avalduse kohaselt ütles töötaja 28. novembril 2016 töölepingu erakorraliselt alates 1.

detsembrist

2016

üles,

põhjendades

seda

tööandjapoolse

diskrimineerimise,

vallandamisega ähvardamise ja ebaväärika kohtlemisega. Töötaja väited on

põhjendamatud ja ülesütlemine alusetu. Tööandja sai seoses töötaja töölt lahkumisega

kahju 564,6 eurot. Tööandja nõuab töötajalt töölepingu seaduse (TLS) § 109 lg 4 alusel

hüvitist ühe keskmise kuupalga ulatuses.

2. Töötaja esitas 3. jaanuaril 2017. a töövaidluskomisjonile vastuväite tööandja avaldusele

ja avalduse, milles palub töövaidluskomisjonil tuvastada töölepingu erakorralise

ülesütlemise kehtivus ja kohustada tööandjat tasuma töötajale TLS § 100 lg 4 alusel

hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Avalduse kohaselt kohtles tööandja

töötajat ebaväärikalt. Kui töötaja uuris tööandjalt töötasult maksmata tööjõumaksude

kohta, teatas tööandja, et töötajal on valida, kas tööandja tasub tööjõumaksud ja töötaja

koos kaastöötajaga ei saa töötasu või maksab tööandja neile töötasu. Pärast seda asus

tööandja survestama töötajaid töölt lahkuma. Tööandja soovis vajaduseta muuta nii

töötasu kui ka tööaegu. Tööandja teatas, et tööruumides on lisaks kaameratele ka

mikrofonid, mis salvestavad nii töötajate omavahelised vestlused kui ka vestlused

klientidega. Lisaks piirati töötajate võimalust kasutada puhkeruumi. Tööandja

ignoreeris töötaja soovi olukorda muuta ja probleemidest vestelda. Tööandja esitas

töötajale koondamisavalduse selgitusega, et kosmeetiku töökohta enam ei vajata.

Tegelikult koondamissituatsiooni ei olnud ja tööandja soovis lihtsalt töötajast

vabaneda.

3. Töövaidluskomisjon jättis 18. jaanuari 2017. a otsusega nr 4-1/2566/16 tööandja

avalduse rahuldamata.

Töövaidluskomisjon rahuldas 18. jaanuari 2017. a otsusega nr 4-1/58/17 töötaja

avalduse osaliselt, luges töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivaks ning mõistis

tööandjalt töötaja kasuks TLS § 100 lg 4 alusel välja hüvitise 470 eurot (bruto).

Töövaidluskomisjon jättis TLS § 100 lg 4 järgse hüvitise nõude summas 820 eurot

(bruto) rahuldamata.

4. Tööandja esitas 14. veebruaril 2017. a Tartu Maakohtule avalduse, milles palub

tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, tühistada töövaidluskomisjoni 18. jaanuari

2017 otsus nr 4-1/2566/16 ja otsus nr 4-1/58/17, lõpetada töötajaga tööleping alates 30.

novembrist 2016 ning mõista töötajalt tööandja kasuks välja hüvitis summas 400 eurot.

3/4

5. 20. novembril 2017 esitatud menetlusdokumendis loobus tööandja enda kahju

hüvitamise nõudest.

KOHTU SEISUKOHT

6. Tööandja on esitanud avalduse enda 400 euro suurusest kahju hüvitamise nõudest

loobumiseks. Kohus lõpetab seega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1

p 3 kohaselt selle nõude osas menetluse.

7. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 4 näeb ette, et kui

töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada

kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi

hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud

isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. ITVS § 24 lg 3 kohaselt, kui

töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib

avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. ITVS § 24 lg 3

kohaselt ei kontrolli kohus töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab asja

hagimenetluses algusest peale.

8. Praeguses asjas on mõlemad pooled esitanud töövaidluskomisjonile avaldused.

Tööandja on esitanud kohtule hagi enda avalduses sisaldunud nõudega töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks. Samuti palub tööandja

töövaidluskomisjoni otsuste tühistamist. Kohus käsitleb ITVS § 24 lg-st 3 tulenevalt

tööandja vastavat taotlust avaldusena vaadata töötaja töövaidluskomisjonile esitatud

avaldus läbi hagimenetluses hagina osas, milles töövaidluskomisjon avalduse rahuldas.

ITVS § 25 lg 1 teise lause järgi jõustub töövaidluskomisjoni otsus osas, mis ei ole

seotud vaidlustatud osaga. Seega on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud osas, milles

töövaidluskomisjon jättis osaliselt rahuldamata töötaja nõude. Kohus menetleb nõudeid

osas, milles tööandja on esitanud hagi ja palunud töötaja avalduse hagina läbi vaadata.

Seega, arvestades eeltoodud tööandja hagist osalist loobumist, menetleb kohus

tööandja hagi töötaja vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks

ja töötaja hagi tööandja vastu töölepingu töötajapoolse erakorralise ülesütlemise

hüvitise 470 euro (bruto) saamiseks.

9. Sisuliselt on eelnevast tulenevalt poolte vahel vaidlus eelkõige selle üle, kas töötaja

töölepingu ülesütlemine on kehtiv. Töötaja on öelnud töölepingu üles TLS § 91 lg 2

alusel tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu. Ülesütlemise aluseks olevate

asjaolude tõendamiskoormis on töötajal.

Kohus märgib, et asjaolu, et tööandja ütles töölepingu koondamise tõttu üles olukorras,

kus töötaja keeldus töötingimuste muutmisest, ei ole aluseks töölepingu TLS § 91 lg 2

alusel üles ütlemiseks. Kui töötaja leidis, et tööandjal ei olnud alust töölepingut

koondamise tõttu üles öelda, tulnuks tal töölepingu ülesütlemine vaidlustada TLS § 105

järgi kohtus või töövaidluskomisjonis. Seetõttu ei ole asjakohased tõendid ja väited

koondamise alusetuse kohta.

10. Kohtu hinnangul ei ole töötaja tõendanud, et esineksid asjaolud, mis annaksid alust

töölepingut erakorraliselt üles öelda. Töötaja tugineb tõenditena sisuliselt üksnes

töövaidluskomisjonis üle kuulatud tunnistajate ütlustele ning kohtule esitatud enda

pangakonto väljavõttele. Töövaidluskomisjonis tunnistajatena üle kuulatud H. P.i ja R.

O. ütlused tegevjuhi poolt töötaja ebaväärika kohtlemise kohta on üldsõnalised.

Tunnistajad on küll öelnud, et tegevjuht käitus ebaviisakalt ja ülbelt, kuid nende

ütlustest ei nähtu, milles konkreetselt see käitumine seisnes. Ebaviisakus ja ülbus on

tunnistajate subjektiivsed hinnangud, millest ei saa järeldada mingeid konkreetseid

4/4

tööandja objektiivseid kohustuste rikkumisi. Tunnistajana üle kuulatud tegevjuht J. A.

ütlustest nähtub, et ta tõstis töötaja suhtes paaril korral häält. TLS § 28 lg 1 kohaselt on

tööandjal kohustus käituda töötaja suhtes lojaalselt. See kohustus hõlmab endas küll

seda, et tööandja peab suhtlema töötajatega nende väärikust austavalt, kuid sellest ei

saa tuletada, et tegevjuhi poolt töötajaga suheldes hääle tõstmine oleks iseenesest

oluline töölepingu rikkumine, mis annaks aluse tööleping erakorraliselt üles öelda.

Töötaja väited tal saadaolevate tasude maksmata jätmise kohta ei ole samuti tõendamist

leidnud. Töötaja pangakonto väljavõttest nähtub talle igakuiselt tasu maksmine. Samuti

puhkusetasu maksmine. Töötaja ei ole selgelt välja toonud, milline summa ja millisel

alusel tal saamata jäi. Puhkeruumi kasutamise osas ei nähtu tunnistajate ütlustest

samuti selgelt, et töötajatel kadus võimalus puhkeruumi kasutada. Asjaolu, et tegevjuht

seal kohati tööd tegi, ei välista töötajatepoolset kasutust, mida kinnitavad ka J. A.

ütlused. Kohtu hinnangul ei saa tööandja kohustuste rikkumiseks pidada ka töökohal

videovalve olemasolu, kuivõrd see oli töötajatele teada ning vaidlust ei ole, et

videovalve oli üksnes klienditeeninduseks mõeldud alal, mitte puhkeruumis.

11. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna töötaja ei ole tõendanud töölepingu

ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb tööandja hagi töölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks TLS § 104 lg 1 alusel rahuldada. Kohus märgib, et TLS § 85 lg

kohaselt

loetakse

töötaja

ülesütlemine

korraliseks

seaduses

sätestatud

etteteatamistähtajaga, mistõttu ei ole alust kohtul töölepingut lõpetada.

Kuivõrd ülesütlemine on tühine, ei ole töötajal õigust saada TLS § lg 4 alusel hüvitist,

mistõttu töötaja hagi jääb rahuldamata.

12. Tööandja hagi rahuldamise ja töötaja hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleks

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi jätta töötaja kanda. Samas on tööandja loobunud

oma kahju hüvitamise nõudest, mille tõttu tuleks menetluskulud TsMS § 168 lg 4 järgi

jätta tööandja kanda. Kohtu hinnangul on olukord, kus hagi rahuldatakse, kuid hageja

on eelnevalt osaliselt nõudest loobunud sarnane hagi osalise rahuldamisega, mistõttu

saab analoogia alusel kohaldada TsMS § 163 lg-t 1. Kohus jätab selle sätte alusel

menetluskulud poolte endi kanda. Kohus arvestab siinjuures asjaolu, et tööandja

kahjuhüvitamise nõue, millest ta loobus ja töötaja rahaline nõue, mis jäi rahuldamata

olid ligikaudu sama suurusega. Kuivõrd kõikide nõuete osas olid esitatud seisukohad

samades menetlusdokumentides ei ole võimalik eristada erinevate nõuete menetlemisel

tekkinud kulusid. Samuti kuna tööandja tuvastusnõue ja töötaja rahaline nõue olid

seotud, ei ole põhjust neid menetluskulude jaotamisel eraldi käsitleda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik