3-17-2269/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2269

Haldusasi

Riigi Kinnisvara AS kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni

30.10.2017 otsuse nr 164-17/188662 tühistamiseks

Vaidlustatud lahend

Riigihangete vaidlustuskomisjoni 30.10.2017 otsus nr 164-

17/188662

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – AS Standard, volitatud esindaja Kerli

Kaasik

Vastustaja (hankija) – Riigi Kinnisvara AS, volitatud esindaja

Agur Maandi

Kolmas isik (pakkuja) – OÜ Elke Mööbel, volitatud esindaja

vandeadvokaat Veiko Viisileht

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada AS-le Standard 01.12.2017 uute tõenditena esitatud riigihanke “Suur-

Ameerika 1 mööbli ja sisustuse hange” hankedokumendid, AS Standard pakkumus

viidatud hankes ja viidatud hanke tulemuste teavitus.

2. Tagastada Riigi Kinnisvara AS-le Kitman Thulema AS pakkumus vaidlusaluses

hankes.

3. Rahuldada Riigi Kinnisvara AS kaebus ja tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni

30.10.2017 otsus nr 164-17/188662.

4. Teha asjas uus otsus, millega jätta AS Standard vaidlustus rahuldamata.

5. Mõista AS-lt Standard OÜ Elke Mööbel kasuks välja menetluskulu 904 (üheksasada

neli) eurot 80 senti. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.12.2017 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 278 lg 1).

Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

3-17-2269

2(14)

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse hankeasjas läbi vaadata lihtmenetluses

(HKMS § 279 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi Kinnisvara AS (vastustaja) avaldas 27.06.2017 e-riigihangete registris avatud

hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Lubja tn 4 kohtuhoone sisustuse hankimine“

(viitenumber 188662) hanketeate ja tegi kättesaadavaks hankedokumendid. Riigihange on

jaotatud 7 osaks.

2. Riigihanke 1. osas (büroomööbel) esitasid pakkumuse 4 pakkujat: AS Standard (kaebaja),

OÜ Elke Mööbel (kolmas isik), Kitman Thulema AS ja AS Inest Market.

3. Vastustaja tunnistas 05.10.2017 otsusega nr 70/17 (otsusel on kuupäev 04.10.2017,

allkirjastatud 04.10.2017 ja 05.10.2017) riigihanke 1. osas OÜ Elke Mööbel (kolmas isik),

Kitman Thulema AS ja AS Standard (kaebaja) kvalifitseerimistingimustele vastavaks (p 1

alapunktid c, e ja f); jättis AS Inest Market kvalifitseerimata (p 2 alapunkt a); tunnistas

kolmanda isiku ja Kitman Thulema AS pakkumused vastavaks (p 3 alapunktid b ja d); lükkas

kaebaja pakkumuse tagasi (p 4 alapunkt 6.1), kuna pakutavatel toodetel esineb mittevastavusi

tehnilises kirjelduses nõutud materjalide ja mõõtude osas; ning tunnistas kolmanda isiku

pakkumise edukaks (p 5), sest tegemist oli madalaima hinnaga pakkumusega, mis on vastavaks

tunnistatud.

4. Kaebaja esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse vastustaja

05.10.2017 otsuse nr 70/17 p-de 5 ja 6.1 kehtetuks tunnistamiseks.

5. VAKO rahuldas 30.10.2017 otsusega nr 164-17/188662 vaidlustuse, tunnistas vastustaja

05.10.2017 otsuse nr 70/17 p-d 5 ja 6.1 kehtetuks ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja

vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu. Vastustaja otsus ei sisalda mistahes põhjusi kaebaja

pakkumuse mittevastavuse kohta, kui et pakutavatel toodetel esineb mittevastavusi tehnilises

kirjelduses nõutud materjalide ja mõõtude osas. Muid põhjendusi ei sisaldu ka e-riigihangete

registris koostatud pakkumuste vastavaks tunnistamise protokollis. Viidatud ei ole ühelegi

konkreetsele hanketingimusele, millele pakkumus ei vasta. VAKO ei arvesta põhjendusi, mis

on esitatud pärast vaidlusaluse otsuse tegemist ja vaidlustusmenetluses, sest ei ole võimalik

tõsikindlalt veenduda, kas tegemist on argumentidega, millest otsuse tegemisel lähtuti. Kaebaja

pakkumuse tagasilükkamine on olnud läbipaistmatu ja kontrollimatu, mistõttu on 05.10.2017

otsuse p 6.1 õigusvastane ja tuleb tunnistada kehtetuks. Õigusvastane on ka 05.10.2017 otsuse

p 5, kuna sellele eelneb õigusvastane kaebaja pakkumuse tagasilükkamise otsus. Seetõttu tuleb

ka 05.10.2017 otsuse p 5 kehtetuks tunnistada.

6. Vastustaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 30.10.2017 otsuse nr 164-

17/188662 tühistamiseks. Põhjendused:

6.1. Vastustaja selgitas kaebajale tema pakkumuse tagasilükkamise põhjusi. Kaebaja esitas

täpsustava küsimuse 05.10.2017 kl 10.07, millele vastustaja vastas 05.10.2017 kl 10.17, st vaid

10 minutit hiljem. Pole võimalik, et vastustaja mõtles välja, pani kirja ja saatis ära sisulised

põhjendused väga mitmel positsioonil oleva mööblieseme kohta (sh terve hulga

mõõduerinevusi sisaldavate laudade kohta). Seetõttu ei ole vastustaja poolt hankemenetluses

antud selgituste arvestamata jätmine põhjendatud. On ilmne, et sisulised põhjendused olid

olemas juba ajal, mil vastustaja võttis vastu otsuse kaebaja pakkumuse tagasi lükkamise kohta.

3-17-2269

3(14)

6.2. Vastustajal jäi pakkujate kvalifitseerimise ja pakkumuste vastavuse kontrollimise protokoll

vaidlustusmenetluses õigeaegselt esitamata. Tegemist on veaga, mis olnuks VAKO poolse

uurimisprintsiibi kohasel rakendamisel kõrvaldatav. VAKO luges ebaõigesti vaidlusaluse

otsuse juurde kuuluvaks e-riigihangete keskkonnas genereeritud protokolli, mis on koostatud

pärast vaidlusaluse otsuse tegemist ja pole allkirjastatud. Vastustaja oli e-riigihangete

keskkonna eripärast tulenevalt sunnitud nimetatud protokolli igal juhul genereerima, vastasel

juhul ei ole võimalik hanke tulemusi registris avaldada ja riigihanget lõpetatuks märkida.

Hindamisprotokoll oli olemas juba 26.09.2017, mida tõendavad asutusesisese hangete

keskkonna logi väljavõte ja protokollile digiallkirjade andmise aeg.

6.3. Vastustaja otsuses on põhjendus kaebaja pakkumuse mittevastavuse kohta. Toote

materjali- ja mõõduerinevused on sisulised mittevastavused. Äärmisel juhul saaks öelda, et

otsuses toodud põhjendused on esitatud ebapiisavalt, kuid mitte seda, et põhjendused puuduvad.

6.4. Vastustaja ei ole soosinud konkreetseid tooteid. Nt Kitman Thulema AS ei pakkunud

kolmanda isikuga sama tootevalikut, vaid oma toodangut, seega on samaväärsete toodete

pakkumine võimalik. Vastustaja on toonud hankedokumentides välja hangitavatele toodetele

ette antud nõuded materjali ja mõõtude osas, millest viimased on kohati antud tolerantsidega,

kohati mitte. Kaebaja ei saa öelda, et tema teab paremini, milliste materjalide ja mõõtudega

laudu vastustaja vajab. Vastustaja ei väidagi, et kaebaja pakutavad tooted ei vasta standarditele,

küll aga ei vasta need hankedokumentides nõutule, sh nõuetele mõõtude osas (mis samamoodi

vastavad standardiga etteantud normatiivkõrgustele 74+/-2 cm). Kui vastustaja on nõudnud

standardijärgseid 720 mm kõrguseid laudu, siis ei saa kaebaja öelda, et tema 740 mm kõrgused

(samuti standardijärgsed) lauad on vastustaja jaoks paremad. Menetluslikult pidanuks kaebaja

küsima 720 mm kõrguse põhjendatust ja 740 mm kõrguse sobivust enne pakkumuste esitamise

tähtpäeva, kuid ei teinud seda. Kogu hoone sisearhitektuurne lahendus on tehtud eritellimusel.

Kõik

mööbliesemed

on

valitud

kindla

eesmärgiga,

moodustamaks

terviklikke

mööblikomplekte, kus kõik tooted teineteist täiendavad. Nii ostu- kui ka eritellimusmööbel on

kõigis hoone osades omavahel kombineeritud ja seotud, arvestades mõõte, materjale ja

paiknemist interjööris. Mööbli toodete valikul ja tootmisel tuli lähtuda sisearhitekti

kontseptsioonist nii materjali kui ka vormi ning esteetika ühtsuse osas. Sisearhitektid on loonud

tervikliku lahenduse tööruumide ja nõupidamisruumide muu sisustusega (horisontaalsed

kõrgused seotud teiste sisustusesemetega, nt ruumi sisse ehitatud kappide ja istumisalade

kõrgustega). Sobivust sisearhitektuurse kontseptsiooniga nõuti hankes läbivalt, nii

hankedokumentides kui ka küsimuste-vastuste juures, st kui sisearhitektuurne kontseptsioon

lubas gabariitidega mängimist, siis seda aktsepteeriti. Kehtivat standardit ei saa pidada

prioriteetsemaks olukorras, kus sisearhitektuurne lahendus ei aktsepteeri kogu standardi

tolerantsivahemikku, vaid üksnes üht osa sellest. Sobivad kõrgused on valitud terviku järgi,

mitte lähtuvalt ühe või teise tootja/müüja sortimendist või kõige enamkasutatavast kõrgusest

vms. 720 mm kõrguseid koosolekulaudu pakuvad ka teised edasimüüjad. Viited 720 mm

kõrgete laudadega kaasnevate probleemide kohta on tõendamata. Laudade ja toolide

omavaheliste kõrgustega on arvestatud ning ühte funktsiooni laudade puhul on nõutud läbivalt

sama kõrgust. 720 mm ja 740 mm kõrgused lauad ei ole samaväärsed. 740 mm kõrgusega laud

LR-28 ja 720 mm kõrgusega nõupidamislauad on täiesti erineva iseloomu ja funktsioonidega

ruumides. Laud LR-28 on söögilaud puhkeruumis ja sealne valik moodustab terviku

kööginurga sisustusega. Lauad, mille kõrguse nõudele kaebaja pakutu ei vasta, on

nõupidamislauad. Vastustaja ei pidanud pakkumust hinnates lugema etteantust kõrgemat lauda

sisuliselt vastavaks. Kaebaja tunnistas vaidlustusmenetluses, et ei pidanud otstarbekaks hakata

tootevalikus

olevaid

tavakonstruktsioone

muutma,

seega

pakkus

ta

teadlikult

hanketingimustele mittevastavaid laudu. Kaebaja viited riigihanke 7. osas pakutud toolidele on

asjakohatud, sest igale osale on esitatud eraldi hanketingimused. Samuti ei too hankemenetluse

3-17-2269

4(14)

ühes osas esitatud nõuded (toolide gabariitmõõtmed +/- 5% tolerantsiga) kaasa teise osa nõuete

(laudade mõõdud ilma tolerantsideta) põhjendamatust. Lisaks ei vasta kaebaja pakutud

söögilaua plaadi materjal nõutule (vineer).

6.5. Tegelikele asjaoludele mittevastava otsuse sündimisele aitas kaasa VAKO otsus lubada

esitada kõigil täiendavaid seisukohti vaid kuni 25.10.2017. Kuna kaebaja tegi seda viimasel

hetkel (seisukohad laekusid vastustajale 26.10.2017), seejuures täiendati esialgset vaidlustust

olulisel määral, siis “mängiti vastustaja menetluslikult nurka”. VAKO rikkus sellega vastustaja

ja kolmanda isiku ärakuulamise õigust ning õigust õiglasele menetlusele.

7. Kaebaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

7.1. VAKO jõudis õigele järeldusele, et vaidlusalune otsus ega vastavusprotokoll ei sisalda

ühtegi põhjendust selle kohta, miks ei ole kaebaja pakkumus hanketingimustele vastav. Samuti

ei ole vastustaja viidanud ühelegi konkreetsele hanketingimusele, millele kaebaja pakkumus ei

vasta. Vastavalt riigihangete seaduse (kuni 31.08.2017 kehtinud redaktsioonis; RHS) § 47

lg-le 1 peab hankija otsus pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta olema

kirjalikult põhjendatud määral, mis võimaldab selle õiguspärasust kontrollida ja tagab

riigihanke läbipaistvuse vastavalt RHS § 3 p-le 2. Hiljem esitatud kaalutlusi ei saa arvesse võtta,

sest ei ole võimalik veenduda, kas tegemist on argumentidega, millest otsuse tegemisel lähtuti.

Põhjendamiskohustus peab tagama nii haldusorgani enesekontrolli kui ka kaebeõiguse.

Vastustaja esitas pakkujate kõrvaldamise aluste, kvalifikatsiooni ja pakkumuste vastavuse

kontrollimise ning pakkumuse edukaks tunnistamise protokolli alles kohtumenetluses, seega ei

saanud VAKO sellega oma otsuse tegemisel arvestada. Protokolli varjamine tekitab küsitavusi

vastustaja ajendites.

7.2. On selge, et tegelikult ei lähtunud vastustaja otsuse tegemisel kehtivatest standarditest ja

funktsionaalsusest, vaid konkreetse tootja kaubamärgist ja toodete tehnilistest tingimustest.

Tolerantside lubamatus on kas eksitus või vastustaja tahe soosida konkreetse tootja tooteid.

Kaebaja pakutavad tooted vastavad kehtivatele standarditele ja on optimaalse kõrgusega.

Arusaamatuks jääb, miks on hankija funktsionaalsuse tagamisel nõudnud ühtede laudade puhul

kõrgust 720 mm ja teistel 740 mm. Vastustaja ei ole suutnud põhjendada, miks peavad lauad

olema optimaalsest kõrgusest 20 mm madalamad (halvemad), et tagada sisearhitektuurne

lahendus, mis ei aktsepteeri kogu standardi tolerantsivahemikku. Hanke 7. osas pidid toolid

vastama standarditele ja lubatud oli tolerants +/- 5%. Kaebaja pakkumus tunnistati 7. osas

parimaks. Kaebaja pakutud kõrgusega laudade taha ei ole probleemi toolide mahutamisega ja

laua kõrgus 740 mm ei muuda sisearhitektuurset lahendust. Samuti on tagatud mugav ja

ergonoomiline istumisasend, kuna laua kõrgus on optimaalne keskmisele inimesele. Probleeme

võib esineda 720 mm kõrgete laudadega, kuna need on liiga madalad, võivad rikkuda toolide

käepidemed ning on keskmisele istujale liiga madalad ja ebamugavad. RHS § 33 lg 8 järgi peab

tehniline kirjeldus tagama kõigile pakkujatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega

tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile.

Vastustaja on viidanud tehnilistes tingimustes konkreetsetele kaubamärkidele ja neis sisalduvad

mõõdud vastavad täpselt konkreetse kaubamärgi toodete kirjeldustele (RHS § 33 lg 7). RHS

§ 47 lg-te 2, 4 ja 5 järgi oli kaebaja pakkumuse tagasilükkamine põhjendamatu, sest ei esine

sisulisi kõrvalekaldeid. Kuna vastustaja väidetav mittevastavus (laua kõrgus 720 mm asemel

740 mm) vastab RHS § 33 lg 1 p-de 1 ja 2 alusele (vastab EVS-EN 527-1:2011 standardile),

siis on ilmselge, et laua madalam kõrgus ei saa olla sisuline tingimus, millele nö mittevastavus

saab olla õigustuseks pakkumuse tagasilükkamiseks. Üldlevinud tava on, et nõupidamislaudade

kõrgused varieeruvad vahemikus 720-740 mm, Skandinaavias ja Baltimaades on enamlevinud

kõrgused 730 ja 740 mm. Kaebaja varasemad hankekogemused näitavad, et antud mõõtu ei aeta

sentimeetri pealt taga, vaid aktsepteeritakse tootja tavavalikus olevat standardile vastavat

3-17-2269

5(14)

mõõtu, sest ei ole otstarbekas tavakonstruktsioone muutma hakata (seejuures funktsionaalsuse

mõttes kehvemaks). Kaebaja pakutud laudade pikkuse- ja sügavusemõõdud on samad.

7.3. Söögilaud originaaltootena on valmistatud spoonitud vineerist ja kaebaja on pakkunud

samaväärse toote spoonitud vineeriga lauaplaadiga. Pakkumuses on jäetud mainimata kasutatav

sisumaterjal, kuid vastustaja oleks pidanud küsimuste korral seda täpsustama.

7.4. Kaebaja selgitas täiendavalt 01.12.2017 esitatud seisukohas, et osales ka vastustaja poolt

korraldatud hankes “Suur-Ameerika 1 mööbli ja sisustuse hange” (viitenumber 181324), milles

nõuti samuti 720 mm kõrguseid laudu. Kuigi kaebaja pakkus 740 mm kõrguseid laudu, võitis

ta hanke. Vastustaja leidis, et ei esine sisulisi kõrvalekaldeid esitatud tingimustest. Vastustaja

käitumine on silmakirjalik ja põhjendamatu. Kaebajal polnud aimu, et sama hankija poolt

korraldatud hankel samade toodete nõudmisel standardile optimaalseima lahenduse pakkumine

on seekord sobimatu. Kaebaja palus võtta asja juurde tõenditena viidatud hanke materjalid.

8. Kolmas isik palus kaebuse rahuldada ja VAKO 30.10.2017 otsuse tühistada. Põhjendused:

8.1. VAKO andis menetlusosalistele täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks tähtaja

kuni 25.10.2017. Kaebaja esitas täiendava seisukoha 25.10.2017, mille VAKO edastas teistele

menetlusosalistele 26.10.2017. Kolmas isik vastas sellele 27.10.2017, kuid VAKO jättis selle

kui mittetähtaegse tähelepanuta. Vastustajal ega kolmandal isikul ei olnudki võimalik kaebaja

25.10.2017 dokumendile tähtaegselt vastata ja VAKO eksimust parandada. Kui VAKO oleks

kasutanud uurimisprintsiipi ja määranud menetlustähtajad selliselt, et vastustajal oleks olnud

võimalik kaebaja täiendavale seisukohale vastata, oleks selgunud, et esmase vastusega jäi

VAKO-le millegipärast edastamata vaidlusaluse otsuse aluseks olev pakkujate kõrvaldamise

aluste, kvalifikatsiooni, pakkumuste vastavuse kontrollimise ja pakkumuse edukaks

tunnistamise protokoll. VAKO-l pidanuks tekkima kahtlus, et talle on jäänud midagi

edastamata.

8.2. Protokolli digikonteinerist nähtuvalt on see allkirjastatud juba 25.-26.09.2017. Seega olid

põhjendused kaebaja pakkumuse mittevastavuse tuvastamise ja tagasilükkamise kohta olemas

enne seda, kui tehti 05.10.2017 otsus. Otsuse preambulas ja lisade nimekirjas on protokollile

selgesõnaliselt viidatud. Samuti on esitatud lühipõhjendus mittevastavuse kohta vaidlusaluse

otsuse p-s 6.1.

8.3. Protokollist nähtuvalt on ilmne, et kaebaja pakkumuse mittevastavused esinevad nii

materjali kui ka konkreetsete mõõtude osas. Kaebaja on ise VAKO-le esitatud

menetlusdokumentides nentinud, et osad tema pakutud tooted ei vasta vastustaja seatud

tingimustele, kuid kaebaja peab seda mittevastavust väheoluliseks (nt 2 cm osas) või siis väidab,

et vastustaja eesmärgid täidaks ära ka kaebaja poolt pakutud teiste mõõtude või materjaliga

toode. Küsimus sellest, kas pakkumuse vastavustingimus on mõistlik ja piisav hanke

eesmärkide täitmiseks, ei ole pakkumuse vastavuse tuvastamisel enam oluline, kui

hanketingimusi ei ole vaidlustatud. Vastustajal on õigus otsustada, millist kaupa või teenust ta

hankida soovib. Kõik pakkujad ja hankija on kohustatud lähtuma hankedokumentides

sätestatud tingimustest. Vaid küsimustes, mida ei ole reguleeritud hankedokumentides, on

võimalik pöörduda standardite poole. Kuna kaebaja pakkumus hankedokumentide tingimustele

ei vasta, oli vastustaja kohustatud tema pakkumuse tagasi lükkama.

8.4. Väited kolmanda isiku toodete eelistamise kohta on alusetud. Kaebaja ei ole

hanketingimusi vaidlustanud. Hankedokumentide p 3.3 kohaselt laieneb toodetele, mille

tehnilises kirjelduses on kasutatud viiteid kaubamärkidele, päritolule jms, märge “või sellega

samaväärne” analoog. Erinevate toodete juures on toodud näited konkreetsete toodete kohta

(millest kolmas isik esindab vaid mõnda), et pakkujatel tekiks parem arusaam, mida vastustaja

3-17-2269

6(14)

soovib. Hankedokumentide p-s 3.3 ei ole viidet sellele, et tooteid võib pakkuja oma

äranägemise järgi asendada esteetiliselt ja funktsionaalselt samaväärse tootega ka erinevate

materjalide või mõõtude kontekstis. Kui konkreetse toote juures on antud mõõtude tolerants,

siis saab pakkuda tooteid selle tolerantsi piires.

8.5. Tõenäoliselt on kaebaja pakkumust koostades oluliselt eksinud nii toodete kui ka

hinnastamise osas. Pakutavatest toodetest, nende materjalist ja mõõtudest sõltub oluliselt ka

pakutav hind. Kaebaja pakkumus on ebamõistlikult madala maksumusega. Lõppastmes ei saa

kaebaja pakkumus osutuda edukaks nii mittevastavuse kui ebamõistlikult madala hinna tõttu.

KOHTU PÕHJENDUSED

Menetlusdokumentide tagastamine

9. Kohus andis 14.11.2017 määrusega menetlusosalistele täiendavate seisukohtade, taotluste

ja tõendite esitamiseks tähtaja kuni 24.11.2017, teise menetlusosalise poolt esitatule

vastamiseks tähtaja kuni 01.12.2017 ja määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks

12.12.2017.

10. Kaebaja esitas täiendavad seisukohad 01.12.2017 ja lisas selle uued tõendid – riigihanke

“Suur-Ameerika 1 mööbli ja sisustuse hange” hankedokumendid, kaebaja pakkumus viidatud

hankel ning hankija teavitus hanke tulemuste kohta (tl 149-163). Kaebaja täiendavad

seisukohad sisaldavad uusi põhjendusi varasemas hankes esitatud tingimuste, esitatud

pakkumuse ja selle edukaks tunnistamise kohta.

11. Kohus leiab, et kaebaja on esitanud nimetatud menetlusdokumendid hilinenult. Uusi

seisukohti sisaldavad avaldused ja täiendavad tõendid tulnuks esitada hiljemalt 24.11.2017.

Tähtaeg 01.12.2017 anti selleks, et vastata hiljemalt 24.11.2017 esitatud avaldustele.

01.12.2017 ei saanud enam esitada täiesti uusi seisukohti ega tõendeid, sest teistel

menetlusosalistel puudub enam võimalus nende kohta seisukohta avaldada.

12. HKMS § 51 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu

määratud tähtaja möödumist või sama paragrahvi lg-tes 1–3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus

seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline

põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

13. Kaebaja esindaja põhjendab uute tõendite hilinenult esitamist sellega, et klient ei olnud

vastavaid tõendeid varem esitanud. Kohtu hinnangul on selline põhjendus asjakohatu. Kliendi

ja esindaja omavaheline suhtlus, seisukohtade kooskõlastamine ja tõendite edastamine on

nendevaheline siseküsimus ja risk ega õigusta menetlustähtaegade eiramist. Antud juhul on

kaebaja teadnud seda, et tema pakkumuses pakutud mööbel erineb hankedokumentides esitatud

kõrgusenõuetest, juba hankemenetlusest saati, samuti teadis ta juba enne vaidlustuse esitamist,

et tema pakkumust ei tunnistatud vastavaks mh pakutud mööbli kõrgusemõõtude

mittevastavuse tõttu, seega ei olnud tegemist üllatusliku asjaoluga, mille kohta ei osatud juba

varem seisukohti ja tõendeid esitada. Kaebaja põhjendus ei ole piisav otsuse aja

edasilükkamiseks.

14. Seetõttu jätab kohus kaebaja uued seisukohad teises riigihankes kehtestatud

hanketingimuste, kaebaja esitatud pakkumuse ja selle edukaks tunnistamise kohta tähelepanuta

ning tagastab kaebaja 01.12.2017 seisukohale lisatud täiendavad tõendid.

15. Lisaks märgib kohus, et kaebaja esitatud täiendavad tõendid ei ole praegusel juhul ka

asjakohased. Asjaolu, et vastustaja nõudis eelmises hankes sarnaselt vaidlusalusele hankele

3-17-2269

7(14)

samade tingimustega mööblit, kuid erinevalt praegusest hankest aktsepteeris kaebaja pakutud

mittenõuetekohast mööblit, ei ole aluseks praeguses asjas vaidlustatud otsuse tühistamisele.

Hankijal on kohustus lähtuda hanke läbiviimisel seaduses sätestatud nõuetest ja

hankedokumentides kehtestatud tingimustest. Iga hanget tuleb läbi viia selles hankes

kehtestatud hanketingimustest lähtudes ja viited teistele sarnastele hangetele ei saa olla

asjakohased. Teises hankes kehtestatud hanketingimused ja esitatud pakkumus ei ole praeguse

vaidluse esemeks ning kohtul puudub alus kontrollida, kas teises hankes esitatud pakkumus

vastas hanketingimustele. Kui vastustaja tunnistas kaebaja pakkumuse teises hankes

õigusvastaselt vastavaks ja edukaks, puudub kaebajal õigus nõuda ja kohtul alus kohustada

vastustajat senist võimalikku õigusvastast praktikat jätkama.

16. Vastustaja lisas oma 23.11.2017 seisukohale Kitman Thulema AS pakkumuse materjali,

mida pidas RHS § 43 kohaselt konfidentsiaalseks ja mida palus teistele menetlusosalistele mitte

väljastada. Kohtu hinnangul puudub antud asjas vajadus nimetatud dokumentide asja juurde

võtmiseks, sest asja on võimalik lahendada ka ilma neile dokumentidele tuginemata. Kohus

tagastab nimetatud dokumendid. Dokumentide tagastamise tõttu puudub vajadus ka otsustada

juurdepääsupiirangute kohaldamise üle.

17. Kohus küsis ekslikult 06.12.2017 vastustajalt asja juurde riigihangete registris 05.10.2017

koostatud protokollid. Nimetatud protokollid olid juba lisatud esialgsele kaebusele.

Vaidlustusmenetluse nõuetekohasus

18. Praeguse asja lahendamisel tuleb lähtuda kuni 31.08.2017 kehtinud RHS-st (vt hetkel

kehtiva riigihangete seaduse § 219 lg-d 1 ja 4).

19. Vastustaja ja kolmas isik heidavad VAKO-le ette seda, et neile ei antud võimalust esitada

vastuväiteid kaebaja täiendavatele seisukohtadele, mistõttu ei olnud võimalik kaebaja ebaõigeid

väiteid ümber lükata ja asja lahendamise seisukohalt vajalikke tõendeid esitada.

20. RHS § 127 lg 2 sätestab, et kui VAKO vaatab vaidlustuse läbi kirjalikus menetluses,

tehakse otsus, millega vaidlustus sisuliselt lahendatakse, avalikult teatavaks 10 tööpäeva

jooksul arvates puudusteta vaidlustuse laekumisest VAKO-le. Kaebaja esitas vaidlustuse

16.10.2017, seega tuli VAKO-l teha otsus hiljemalt 30.10.2017. VAKO on seda nõuet järginud.

RHS § 124 lg 1 kohustab hankijat ja kolmandat isikut vastama vaidlustusele 2 tööpäeva jooksul

vaidlustuse koopia saamisest VAKO-lt. VAKO võib nõuda menetlusosalistelt enne vaidlustuse

läbivaatamist kirjalikku seletust, millele tuleb vastata 2 tööpäeva jooksul (RHS § 124 lg 3).

VAKO võib vaadata vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses (RHS

§ 125 lg 2). Sellisel juhul teatab VAKO menetlusosalistele otsuse teatavaks tegemise aja

vähemalt 3 tööpäeva enne otsuse teatavaks tegemist (RHS § 127 g 4). VAKO on järginud ka

neid nõudeid, edastades vaidlustuse vastustajale ja kolmandale isikule 17.10.2017, andes

20.10.2017 teatega menetlusosalistele täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamise tähtaja

kuni 25.10.2017 ning teavitades otsuse tegemise ajast. RHS ei reguleeri, mitu korda peab

menetlusosalistel olema võimalus VAKO-le oma seisukohti esitada, seega ei saa veel ühe

täiendava seisukoha esitamise võimaluse andmata jätmist pidada menetlusnormide

rikkumiseks. Arvestades RHS-ga VAKO-le ette nähtud lühikesi menetlustähtaegu ja otsuse

tegemise tähtaega, ei pruukinud sellise täiendava seisukoha küsimine enam mahtuda ka

ettenähtud aja sisse. Menetlusosalised ei saa eeldada, et neil on võimalik lõpmatult oma

seisukohti esitada. Menetluses ettenähtud tähtajad peavad tagama menetluse kiire ja efektiivse

läbiviimise. Seejuures on menetlusosaliste endi risk, kas nad esitavad kõik vajalikud seisukohad

ja tõendid ettenähtud tähtaegade jooksul või eelistavad enne nende esitamist ära oodata teise

poole sellekohased etteheited.

3-17-2269

8(14)

21. Vastustaja ja kolmas isik heidavad VAKO-le ette ka vaidlusaluse otsuse juurde kuuluva

protokolli väljanõudmata jätmist. VAKO 17.10.2017 teatest nähtuvalt nõudis VAKO

vastustajalt kõiki vaidluse lahendamiseks vajalikke dokumente. Samuti tuli vastusele lisada

vaidlusalune otsus. Samasuguse dokumentide esitamise kohustuse paneb hankijale RHS § 124

lg 1. VAKO toimikust nähtuvalt esitas vastustaja 19.10.2017 VAKO-le vastuse vaidlustuse

kohta ja edastas oma 05.10.2017 otsuse. Otsuse lisaks olevat protokolli ei ole VAKO-le

edastatud ega ka põhjendatud selle esitamata jätmist. Nimetatud protokolli ei ole VAKO-le

edastatud ka täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul.

Ometigi pidi vastustajale olema selge, et olukorras, kus kaebaja oli vaidlustanud tema

pakkumuse tagasilükkamise põhjenduste puudumise tõttu ja vaidlustatud otsus kaebaja

pakkumuse tagasilükkamise kohta on väga napi põhjendusega, on otsuse õiguspärasuse

hindamiseks tingimata vajalik tutvuda põhjendusi sisaldava protokolliga. Kuna tegemist oli

vaidlusaluse otsuse lisaga, tuli see VAKO-le tingimata esitada. Seega on tegemist vastustaja

enda lohakusega menetlusdokumentide esitamisel. Viidatud protokoll on esitatud alles koos

kaebusega kohtule, kusjuures vastustaja ei ole ka kohtule selgitanud protokolli VAKO-le

edastamata jätmise põhjusi, vaid teinud üksnes etteheiteid VAKO-le uurimisprintsiibi

rakendamata jätmise osas. Kuna vastustaja ei esitanud VAKO-le viidatud protokolli kahe talle

dokumentide esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul, ei saanud VAKO selles toodud

põhjendustega asja lahendamisel ka arvestada.

22. VAKO otsusest nähtuvalt arvestas ta mh e-riigihangete registris koostatud pakkumuste

vastavaks tunnistamise protokolliga (tl 70-84), mis sarnaselt vaidlusaluse otsusega ei sisalda

pikemaid põhjendusi kaebaja pakkumuse tagasilükkamise kohta, märkides vaid, et pakutavatel

toodetel esineb mittevastavusi tehnilises kirjelduses nõutud materjalide ja mõõtude osas (vt

tl 76p). Protokollist nähtuvalt on see koostatud e-riigihangete keskkonnas 05.10.2017 kl 9.26,

samas kui vastustaja 05.10.2017 otsus (tl 8-9p) on allkirjastatud juba 04.10.2017 kl 13.43 ja

05.10.2017 kl 05.59. Kohtu hinnangul ei olnud VAKO eksimus välditav. Ainus seisukoht, mille

vastustaja VAKO-le esitas, oli 19.10.2017 esitatud seisukoht (VAKO toimiku lk 98-100p).

Selles ei ole ühtegi viidet vaidlusaluse otsuse aluseks olevale protokollile ega selle kuupäevale.

Ka otsuses endas pole viidet protokolli kuupäevale. Samuti pole vastustaja oma 19.10.2017

seisukohas väitnud, et otsuse põhjendused sisalduvad protokollis. Vastustaja väidab selles

seisukohas, et selgitas kaebajale tema pakkumuse tagasilükkamise põhjusi 05.10.2017 privaatse

teatena esitatud vastuses kaebaja järelepärimisele. Seega puudus VAKO-l põhjus kahelda, et

registrisse sisestatud protokoll ei ole sama/samasisuline otsuse aluseks oleva protokolliga.

Miski ei takistanud kaebajal 26.09.2017 protokolli põhjendusi ka registrisse sisestamast või

protokolli kaebajale ja VAKO-le edastamast. Uurimiskohustus ei tähenda selgeltnägemise

võimet – VAKO ei pea eeldama, et vaatamata kõikide tõendite esitamise kohustusele on hankija

jätnud siiski teatud asja lahendamise seisukohalt olulised tõendid esitamata ja et olemas võib

olla veel mingeid protokolle, kus otsuse põhjendused võivad sisalduda.

23. Seega leiab kohus, et vastustaja ja kolmanda isiku etteheited VAKO uurimiskohustuse

rikkumise kohta on põhjendamatud.

24. Arusaamatuks jääb vastustaja etteheide, et VAKO antud menetlustähtaegade tõttu “mängiti

ta nurka” ja VAKO tegi sellest tulenevalt tegelikele asjaoludele mittevastava otsuse. Kaebaja

esitas tõepoolest 25.10.2017 menetlusdokumendis (VAKO toimiku lk 10-14p) uusi seisukohti,

millele ta ei olnud esialgses vaidlustuses tuginenud. Samuti vastab tõele, et vastustajal puudus

VAKO antud menetlustähtaja tõttu võimalus uutele väidetele vastata. Kuid VAKO rahuldas

vaidlustuse vaid põhjusel, et leidis, et vaidlusalune otsus ei olnud põhjendatud. Selline otsus

tehti põhjusel, et vastustaja ei esitanud VAKO-le otsuse põhjendusi sisaldavat protokolli.

VAKO ei hinnanud kaebaja pakkumuse vastavust hanketingimustele, seega ei oleks vastustaja

vastuväited kaebaja uutele väidetele VAKO otsust sisuliselt mõjutanud. Seda saanuks teha vaid

3-17-2269

9(14)

protokolli esitamine. Kaebaja ei esitanud 25.10.2017 menetlusdokumendis ühtegi väidet, mis

pidanuks tekitama VAKO-s kahtluse veel ühe protokolli olemasolus ja selle esitamata jätmises.

Ka vastustajal oli võimalik VAKO antud tähtajaks 25.10.2017 oma seisukohad ja puuduolevad

tõendid esitada, kuid ta ei teinud seda. Seega on vastustaja ja kolmanda isiku etteheited

VAKO-le menetlustähtaegade kehtestamise ja ärakuulamisõiguse rikkumise osas praegust asja

arvestades põhjendamatud.

Kaebaja pakkumuse tagasilükkamine

25. Eeltoodule vaatamata ei nõustu kohus VAKO lõppjäreldusega, et vastustaja 05.10.2017

otsus on põhjendamata. Kaebaja pakkumuse tagasilükkamist on otsuse p 4 alapunktis 6.1

põhjendatud sellega, et kaebaja pakutavatel toodetel esineb mittevastavusi tehnilises kirjelduses

nõutud materjalide ja mõõtude osas. Seega oli otsuses olemas põhiline põhjendus, kuigi

äärmiselt napp ja ebadetailne.

26. Kohtule esitatud tõendite hulgas on väljavõte riigihangete registrist (tl 6-7), millest

nähtuvalt küsis kaebaja 05.10.2017 kl 10.07 vastustajalt selgitusi tema pakkumuse

mittevastavuse kohta riigihanke 1. osas. Vastustaja vastas 05.10.2017 kl 10.17, selgitades

täpsemalt, millised kaebaja pakutavad tooted millistele hanketingimustele ei vasta. Ka

nimetatud väljavõtet ei ole VAKO-le esitanud, kuid vastustaja on VAKO-le 19.10.2017 esitatud

seisukohas sellisele kirjavahetusele viidanud. VAKO jättis selle tähelepanuta, leides, et pärast

otsuse tegemist ei saa otsust enam põhjendada.

27. Vaidluse all ei ole asjaolu, et RHS § 47 lg 1 järgi tuleb pakkumuse tagasilükkamise kohta

koostada põhjendatud kirjalik otsus. Sarnaselt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-le 1 võib

haldusakti põhjendus sisalduda haldusaktis endas või mõnes muus dokumendis, millele on

haldusaktis viidatud. Kui hankija koostab pakkumuste vastavuse kontrollimise kohta eraldi

dokumendi (protokolli), siis on tavapärane, et pakkumuse mittevastavused hanketingimustele

tuuakse välja selles dokumendis. Kuna selline dokument on pakkumuse tagasilükkamise otsuse

aluseks, siis ei pea pakkumuse tagasilükkamist põhjendama otsuses endas, kuid tuleb teha viide

dokumendile, kus põhjendused sisalduvad. Antud juhul on vastustaja 05.10.2017 otsuses

viidanud riigihanke komisjoni pakkumuste vastavuse kontrollimise protokollis tehtud

ettepanekutele, kuigi pole öeldud, et protokollis sisalduvad ka põhjendused kaebaja pakkumuse

tagasilükkamise kohta.

28. Riigikohus on varasemas praktikas olnud järjekindlalt seisukohal, et haldusakti põhjendus

peab sisalduma haldusaktis endas või haldusaktis viidatud dokumendis ning haldusakti ei ole

võimalik põhjendada alles tagantjärele, sest pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse

jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 29.11.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-29-12, p 19). Samas on Riigikohus

viidatud haldusasjas pidanud vajalikuks varasemat jäika seisukohta pehmendada ning leidnud,

et erandina võib siiski esineda olukordi, kus haldusorganil on võimalik tõendada, et haldusaktist

välja jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendusest juhinduti tegelikult juba haldusakti

andmise ajal. Kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt

kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus

sellest põhjendusest haldusakti andmisel. Seejuures on tõendamiskoormus küsimuses, kas

põhjendus haldusakti andmisel tegelikult eksisteeris ja kas sellega arvestati, haldusorganil.

Näiteks võis põhjendus sisalduda haldusorgani poolt koostatud dokumendis, millele haldusaktis

nõuetekohaselt ei viidatud, kuid mis eksisteeris haldusakti andmise ajal, või haldusmenetluse

käigus mõne menetlusosalise või teise haldusorgani poolt akti andjale esitatud dokumendis.

Samuti võib kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust arvesse võtta juhul, kui mõistliku isiku

jaoks pidi olema arusaadav, et haldusorgan juhindus vastavast põhjendusest haldusakti

3-17-2269

10(14)

andmisel. Ka nendel tingimustel võib kohus HMS § 58 alusel jätta põhjendamata või

puudulikult põhjendatud haldusakti tühistamata. Kolleegium rõhutas, et tegemist on erandliku

olukorraga, mis ei vabasta haldusorganit HMS §-s 56 sätestatud haldusakti põhjendamise

kohustusest. On tõsi, et tagantjärele esitatud põhjenduse arvestamine kohtuliku kontrolli raames

ei aita haldusakte puudutatud isikute silmis samaväärsel tasemel legitimeerida kui korrektselt

esitatud põhjendus. See argument ei ole aga piisav, et sundida kohut ignoreerima võimalikke

tõendeid, mis kinnitavad haldusorgani poolt haldusakti andmisel tegelikult aluseks võetud

põhjendusi.

29. Kuigi HMS § 2 lg 2 järgi ei ole riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine RHS

tähenduses haldusmenetlus HMS tähenduses, on kohtu hinnangul haldusakti põhjendamise

puudujääkide osas võimalik lähtuda Riigikohtu viidatud lahendis toodud seisukohtadest. Lisaks

sellele, et tegelikult oli vastustaja 05.10.2017 otsuse aluseks olevas protokollis kaebaja

pakkumuse mittevastavust põhjendatud, võib kohtu hinnangul ka vastustaja poolt kaebajale

05.10.2017 saadetud vastusest ja VAKO-le esitatud selgitustest järeldada, et vastustaja oli

pakkumuste vastavuse hindamisel kaebaja pakkumust sisuliselt hinnanud ja mittevastavused

tuvastanud. Ühelt poolt tuleb nõustuda vastustaja seisukohaga, et kuna kaebajale selgitati tema

pakkumuse mittevastavuse põhjusi juba 05.10.2017 kl 10.17, st 10 minutit pärast kaebaja poolt

teabe küsimist, siis pole usutav, et vastustaja asus alles pärast otsuse koostamist välja mõtlema

põhjusi, miks ta soovib kaebaja pakkumust tagasi lükata. Kohtu hinnangul on vastustaja

viidatud mittevastavused konkreetsed ja neid on päris mitmeid, mistõttu puudub kohtul põhjus

kahelda, et vastustaja lähtus neist ka kaebaja pakkumuse tagasilükkamisel. VAKO vastupidine

seisukoht on liiga pinnapealne ja antud asjaoludesse süvenemata. Põhjendamatu on koormata

haldusorganit uue otsuse tegemise kohustusega olukorras, kus otsuse põhjendused on tegelikult

olemas ja kontrollitavad. See venitaks ka hankemenetlust ja koormaks põhjendamatult teisi

hankemenetluse osalisi.

30. Kaebaja pakkumuse mittevastavust riigihanke 1. osas on riigihanke komisjon oma

26.09.2017 protokolli (tl 10-18p) lk-l 14 kirjeldanud järgmiselt:

„Pakutavatel toodetel esineb mittevastavusi tehnilises kirjelduses nõutud materjalide ja

mõõtude osas:

Materjalid on asendatud mittesamaväärse vastu:

LP-15 koosolekulaud, nõutud on lauaplaat: kõrgsurvelaminaat valge 2 mm PVC, pakutud on

lauaplaat: valge MPLP, 2 mm ABS kant. Koosolekulaudadel ei ole lubatud nõutud viimistlust

asendada, lauaplaat peab olema kaetud kõrgsurvelaminaadiga.

LR-28 RIKi söögilaud, nõutud on tamm (täispuit), pakutud on lauaplaat – tammespoon, mis ei

ole samaväärne.

KR-11 poolkõrge kapp, nõutud on metallkarkass, pakutud on valge MPLP korpus ja uksed, mis

ei ole samaväärne.

KR-17 madal kapp, nõutud on metallkarkass, pakutud on valge MPLP korpus ja uksed, mis ei

ole samaväärne.

Mõõduerinevused:

LP-15 koosolekulaud, nõutud on 3000×1200×720 mm, kuid pakutud on 3000×1200×740 mm.

LR-5.1 nõupidamislaud 12 inimesele, nõutud on 3600×1200×720 mm, kuid pakutud on

3600×1200×740 mm.

3-17-2269

11(14)

LR-5.2 nõupidamislaud 10 inimesele, nõutud on 3000×1200×720 mm, kuid pakutud on

3600×1200×740 mm.

LR-6 ümmargune nõupidamislaud 10 inimesele, nõutud on D1600×720 mm, kuid pakutud on

D1600×740 mm.

LR-8 RIKi direktori kabineti nõupidamislaud, nõutud on 2400×1000×720 mm, kuid pakutud on

2400×1000×740 mm.

LR-17.1 Kabineti väike nõupidamislaud, nõutud on D800×720 mm, kuid pakutud on D800×740

mm.

Kuna tehnilises kirjelduses ei olnud nimetatud toodete puhul tolerantsid lubatud (seotud toolide

kõrgusega), on tegemist sisuliste erinevustega tehnilises kirjelduses nõutust, mistõttu tuleb

pakkuja pakkumus 1. osas tervikuna tagasi lükata.“

Täpselt samad põhjendused nähtuvad ka vastustaja 05.10.2017 vastusest kaebaja

järelepärimisele ja VAKO-le 19.10.2017 esitatud seisukohast. Kaebajal on õigus selles, et

haldusaktide põhjendamiskohustus peab ühelt poolt tagama haldusorgani enesekontrolli

kohustuse, teisalt peab see tagama isikule kaebeõiguse. Kuigi vastustaja ei ole kaebajale

viidatud protokolli edastanud, on ta esitanud kaebajale tema pakkumuse tagasilükkamise

põhjendused juba enne vaidlustuse esitamist. Seega ei ole kaebaja kaebeõigust rikutud. Kaebajal

oli juba enne vaidlustuse esitamist võimalik hinnata tema pakkumuse tagasilükkamise põhjusi

ja vaidlustuse esitamise vajadust. Samuti oli kaebajal võimalik juba vaidlustuses vastustaja

põhjendustele vastu vaielda.

31. Hankedokumentide (VAKO toimiku lk 87-90p) p 3.1 järgi on hankija eesmärk varustada

valmiv kohtumaja kasutajate funktsionaalsetele vajadustele vastava ja hoone sisearhitektuurse

kontseptsiooniga sobiva sisustusega. Hankedokumentide p 3.3 järgi peab pakutav sisustus

vastama hankedokumendi lisas 1 toodud tehnilisele kirjeldusele (sh etteantud mõõtude

tolerantsidele). Toodetele, mille tehnilises kirjelduses on kasutatud viiteid kaubamärkidele,

päritolule jms, laieneb märge „või sellega samaväärne“ analoog. Pakkuja on kohustatud

pakkumuses esitatavate dokumentide abil tõendama, et tema poolt pakutav toode täidab kõik

tehnilises kirjelduses esitatud tehnilised ja esteetilised tingimused. Hankedokumentide p 3.4

järgi tuleb pakkumuse esitamisel lähtuda hankedokumentidest kui tervikust, arvestades sh

hankija eesmärki, hoone otstarvet, hankedokumentide alusdokumente, tegelikult välja ehitatud

olukorda ja tegelike ruumide gabariite ja ehituskonstruktsioone ja teisi hankedokumentide

tingimusi ning samuti neid tingimusi, mida hankija ei oska hankedokumentides kirjeldada, kuid

mis on vajalikud hankija eesmärgi saavutamiseks, arvestades pakkuja professionaalsust ja

kogemust.

Hankedokumentide p 10.1 järgi kontrollib hankija kvalifitseeritud pakkujate esitatud

pakkumuste vastavust hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele. Pakkumus

tunnistatakse vastavaks, kui see on kooskõlas kõikide hanketeates ja hankedokumentides

esitatud tingimustega. Hankedokumentide p 10.2 järgi on nõuded pakkumusele

(vastavustingimused) esitatud e-riigihangete registris. Hankedokumentide p 10.3 järgi lükkab

hankija pakkumuse tagasi, kui pakkumus ei vasta hanketeates või hankedokumentides esitatud

tingimustele. Hankedokumentide p 10.4 järgi võib hankija pakkumuse tunnistada vastavaks, kui

selles ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi hanketeates või hankedokumentides esitatud

tingimustest.

32. Hankedokumentide lisa 1 “Tehnilised kirjeldused” avaneb hankedokumentide p-s 14

toodud veebiaadressi kaudu. Tehnilised tingimused, millele kaebaja pakkumus väidetavalt ei

3-17-2269

12(14)

vastanud, on tehnilises kirjelduses kirjas. Kohtule ei ole kaebaja pakkumust edastatud, mistõttu

puudub kohtul võimalus selle vastavust hanketingimustele kontrollida. Samas ei vaidle kaebaja

vastu asjaolule, et tema pakutud lauad olid kõrgusega 740 mm, kuigi hanketingimustega nõuti

laudu kõrgused 720 mm. Seega tunnistab kaebaja kõrgusenõude täitmata jätmist, kuigi leiab, et

tegemist oli mittesisulise rikkumisega ja 720 mm kõrguse nõue oli põhjendamatu, vastustaja

oleks pidanud kõrgusemõõdud ette nägema tolerantsiga ja võimaldama pakkuda kogu

standardiga lubatud vahemikku. Järelikult saab kohus lähtuda kaebaja poolt omaksvõetud

asjaolust, et tema poolt riigihanke 1. osas esitatud pakkumuses olid vastustaja viidatud lauad

kõrgusega 740 mm (HKMS § 60 lg 2).

33. HKMS § 268 lg 4 järgi ei saa isik hankeasjas tugineda haldusakti õigusvastasusele, kui ta

on jätnud kasutamata võimaluse selle vaidlustamiseks. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja ei

ole hanketingimusi vaidlustanud ja nende vaidlustamise tähtaeg on möödas. Seega puudub

kaebajal

enam

õigus

tugineda

hanketingimuste

väidetavale

õigusvastasusele.

Hankedokumendid on eelhaldusaktiks, mis tuleb vaidlustada enne pakkumuste esitamise

tähtaega (RHS § 121 lg 1 teine lause), mitte ei saa neid vaidlustada alles koos pakkumuse kohta

tehtud otsusega. Kehtiv haldusakt on täitmiseks kohustuslik ka vastustajale endale (HMS § 60

lg 2). Kuni hankedokumendid kehtivad, on neis toodud hanketingimused kohustuslikud nii

pakkujatele kui ka hankijale. Hankijal puudub õigus neist kõrvale kalduda ja

hankedokumentides esitatud tingimustele mittevastavat pakkumust vastavaks tunnistada.

34. Hankedokumentide tehnilises kirjelduses on vastustaja viidatud laudade nõutud kõrguseks

märgitud 720 mm. Praeguses asjas ei saa enam vaielda selle üle, kas selline nõue on põhjendatud

ja kas vastustaja pidanuks nägema kõrgusemõõdu ette koos tolerantsiga. Vastustaja ei ole seda

teinud ja kaebaja ei ole hanketingimusi vaidlustanud, seega tuli tal neist tingimustest oma

pakkumuse koostamisel lähtuda. Kaebaja viited kehtivale standardile ei ole asjakohased.

Esiteks vastab ka vastustaja nõutud laua kõrgus standardile. See, et standard näeb laua kõrgusele

ette teatud vahemiku, ei muuda vastustaja nõutud kõrgusemõõtu põhjendamatuks. Teiseks on

vastustajal õigus hankida ka ebastandardseid laudu. Antud juhul ei olnud hanketingimuseks see,

et pakutavad lauad peavad vastama mingile standardile, vaid et need peavad vastama

konkreetsetele kõrgusemõõtmetele. Tegemist oli täpse nõudega, mis ei saanud jääda kuidagi

arusaamatuks või mitmetitõlgendatavaks. Asjakohased ei ole kaebaja viited tavapäraselt

hangitavate laudade kõrgusemõõtudele. Vastustaja otsustada on, millist asja ta vajab. Ta ei pea

sellise vajaduse määratlemisel lähtuma sellest, milliseid tooteid on teised hankijad tavaliselt

ostnud. Vastustaja viide sisearhitektuursele lahendusele on põhjendatud. Sisearhitektuursele

kontseptsioonile on viidatud juba hankedokumentides, seega peavad pakutavad tooted sobima

sisearhitektuurse lahendusega. VAKO-le esitatud “Kohtuhoone sisustuse tööprojekt” (VAKO

toimiku lk 27-37) selgitab, et täpselt kirjeldatud ostumööbel võib olla asendatud samaväärse

tootega, mis peab oma parameetritelt vastama algselt valitud toote juures väljatoodule (vt lk 31).

Seega on arhitekt ette näinud, milliste parameetritega mööbel sisearhitektuurse lahendusega

sobib ja tuleb kohtuhoonesse soetada. Pakutava laua erinev kõrgusemõõt võib sisearhitektuurset

välimust rikkuda või ruumide mõõtmeid või muud mööblit arvestades ruumidesse mitte sobida.

Lisaks ei ole asjakohane kaebaja viide sellele, et teises hankes tunnistas vastustaja kaebaja

mittenõuetekohase pakkumuse vastavaks. Vastustajal on kohustus lähtuda kehtivatest

hanketingimustest. Vastustaja ebajärjekindel halduspraktika võib küll tekitada segadust, kuid

kaebajal ei saa tekkida õiguspärast ootust, et vastustaja oma õigusvastast praktikat jätkaks.

35. RHS § 47 lg 2 teise lause järgi võib hankija tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei

esine sisulisi kõrvalekaldeid hanketeates või hankedokumentides esitatud tingimustest. Kohus

nõustub vastustaja seisukohaga, et toote materjali- ja mõõduerinevused on sisulised

mittevastavused, mis ei võimalda kaebaja pakkumust vastavaks tunnistada. Kaebaja pakutud

tooted ei olnud vähemalt oma mõõtudelt tooted, mida vastustaja soovis hankida ja mida tal

3-17-2269

13(14)

vastavalt sisearhitektuursele lahendusele vaja oli. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et

720 mm kõrgused lauad ja 740 mm kõrgused lauad on samaväärsed. Kõrgusevahe on märgatav

ja kaebaja pakutud lauad ei pruugi vastustaja sisearhitektuurilisse lahendusse sobida. Arhitekti

tööprojektist nähtub etteantud parameetritega arvestamise vajadus. Seega ei ole kaebaja viide

RHS § 47 lg-le 4 kohane. Samuti on asjakohatu kaebaja viide RHS § 47 lg-le 5. Praegusel juhul

ei kirjeldanud vastustaja tehnilises kirjelduses hangitavaid tooteid kasutusomaduste või

funktsionaalsete nõuete alusel, vaid esitas täpsed mõõdunõuded. Hangitava mööbli mõõtude

väljatoomine tehnilises kirjelduses ei ole vastuolus RHS § 33 lg-tega 7 ja 8. Kaebajal ei olnud

takistusi tellimuse täitmiseks on tootmist kohandada ja pakkuda hanketingimustele vastavat

mööblit. Vastustaja selgitustest nähtuvalt suutis ka kolmas pakkuja Kitman Thulema AS

pakkuda hankenõuetele vastavat omatoodangut. Seega ei olnud tegemist vaid ühe pakkuja

toodete eelistamisega. Igal juhul tulnuks kaebajal juhul, kui ta leidis, et kehtestatud

hanketingimused on õigusvastased, need enne pakkumuste esitamise tähtaega vaidlustada.

36. Vastustaja ei tagastanud kaebaja pakkumust põhjusel, et tegemist on ebamõistlikult madala

hinnaga pakkumusega. Vastustaja ei ole sellele põhjendusele tuginenud ka vaidlustus- ega

kohtumenetluses. Seega puudub kohtul alus kaebaja pakkumuse maksumuse põhjendatust

kontrollida ja kolmanda isiku vastavad etteheited tuleb jätta tähelepanuta.

37. Kuna kaebaja pakutud tooted ei vastanud hanketingimustele juba ainuüksi kõrgusemõõtude

tõttu, oli tema pakkumuse mittevastavaks tunnistamine ja tagasilükkamine õiguspärane (RHS

§ 47 lg 2 esimene lause). Puudub vajadus analüüsida muude kaebajale pakkumusele tehtud

etteheidete paikapidavust. Kaebaja pakkumuse õiguspärase tagasilükkamise tõttu ei riku

vastustaja otsus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta kaebaja õigusi, sest ta

ei osale enam edasise hankemenetluses (RHS § 47 lg 9). Seega puudub tal õigus nõuda

kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tühistamist, olenemata selle

õiguspärasusest.

Otsus ja menetluskulud

38. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus vastustaja kaebuse, tühistab VAKO 30.10.2017

otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega jätab kaebaja vaidlustuse terves ulatuses rahuldamata.

39. Vastustaja kaebuse rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud kohtule muid tema menetluskulusid tõendavaid

dokumente peale maksekorralduse kaebuse esitamisel riigilõivu 1280 eurot tasumise kohta.

Seega jäävad tema muud võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

Kohus jätab HKMS § 108 lg 11 alusel ka kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu vastustaja enda

kanda. VAKO poolt vaidlustust rahuldava otsuse tegemise ja selle peale kaebuse esitamise

vajaduse tingis vastustaja enda hooletus menetlusdokumentide esitamisel vaidlustusmenetluses.

Kui vastustaja oleks esitanud VAKO-le õigeaegselt kõik vaidlustuse lahendamiseks vajalikud

dokumendid, sh vaidlusaluse otsuse tegemise aluseks oleva protokolli, olnuks VAKO otsus

teistsugune ning vastustajal puudunuks vajadus esitada kohtule kaebust ja tasuda riigilõivu

1280 eurot. Kuna sellise kulu tekkimises on süüdi vastustaja ise, on selle kulu kaebaja kanda

jätmine ebaõiglane ja kohus jätab selle kulu vastustaja enda kanda.

40. HKMS § 108 lg 8 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele. Antud juhul osales kolmas isik menetluses vastustaja poolel,

seega tuleb tema menetluskulud mõista välja kaebajalt. Kolmas isik taotleb õigusabikulude

väljamõistmist summas 904,80 eurot (sisaldab käibemaksu). Nimetatud kulu tõendab

Advokaadibüroo LinkLaw OÜ 23.11.2017 arve nr 1711765 ja arve tasumist tõendab

advokaadibüroo konto väljavõte. Kohtu hinnangul on taotletav menetluskulu põhjendatud

suuruses ja tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista. Käibemaksukohustuslaste

3-17-2269

14(14)

registri andmetel on viidatud advokaadibüroo käibemaksukohustuslane, seega tuleb

menetluskulu välja mõista koos käibemaksuga.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik