1-15-11025/43 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

12. detsember 2017

Kohtuasja number

1-15-11025

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Mati Kartau ja Tiit Lõhmus

Kohtuasi

Artur Aldusevitšuse (isikukood 38809280242) vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 21. novembri 2017. a

määrus

Määruskaebuse esitaja

Artur Aldusevitšuse kaitsja vandeadvokaat Aare Kaldma

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Külli Zimm

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 21. novembri 2017. a määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Valge&Uiga Artur Aldusevitšusele määruskaebe-

menetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 72 (seitsekümmend kaks)

eurot, sealhulgas käibemaks 12 eurot.

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Artur Aldusevitšuselt Eesti

Vabariigi kasuks välja 72 (seitsekümmend kaks) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva

jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui

rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri

kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 26. jaanuari 2016. a otsusega tunnistati Artur Aldusevitšus süüdi

karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2, § 199 lg 2 p-de 7 ja 9, § 215 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi.

KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti A. Aldusevitšusele liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel loeti selle liitkaristusega kaetuks Harju Maakohtu 9. oktoobri 2014. a

otsusega asjas nr 1-14-7607 mõistetud karistus 2 aastat 1 kuu ja 21 päeva vangistust. Vangistuse

alguseks luges kohus 4. oktoobri 2014. Vangistuse lõpptähtpäev on 4. aprill 2019.

2(5)

2. 4. oktoobril 2017 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid A. Aldusevitšuse tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toetanud

A. Aldusevitšuse ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

3. Tartu Maakohtu 21. novembri 2017. a määrusega jäeti A. Aldusevitšus vangistusest

ennetähtaegselt vabastamata.

Kohus märkis, et formaalsed eeldused KarS § 76 lg 2 p 2 kohaldamiseks on täidetud –

A. Aldusevitšus on vangistusest ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku ja karistust on jäänud

kanda rohkem kui kaks kuud. Samas leidis kohus, et KarS § 76 lg-st 4 tulenevad eeldused

süüdimõistetu vabastamiseks on täitmata. A. Aldusevitšust on korduvalt kriminaalkorras

karistatud. Viimast karistust kannab A. Aldusevitšus narkootikumidega seotud süüteo ja

varavastaste süütegude eest. A. Aldusevitšus pani need süüteod toime katseajal. Soome Vabariigi

Vantaa esimese astme kohus on A. Aldusevitšuse 19. juulil 2017 süüdi tunnistanud poevarguses.

Maakohus pidas oluliseks, et A. Aldusevitšus, olles varasemalt süüdi tunnistatud narkootilise aine

ebaseadusliku käitlemise eest, pani toime uue samaliigilise kuriteo. See näitab selgelt, et

karistused, mida oli võimalik kanda ka vabaduses (viimati Harju Maakohtu 30. septembri 2013. a

otsusega mõistetud karistus), ei ole mõjutanud A. Aldusevitšust õiguskuulekusele. Kohus luges

positiivseks, et A. Aldusevitšus on vangistuse jooksul tegelenud sõltuvuskäitumisega ja osalenud

rehabiliteerivates tegevustes, õppinud riigikeelt ning osalenud vangla tööhõives. Siiski ei taga

läbitud tegevused kohtu arvates vabanemist narkootiliste ainete sõltuvusest. Kuigi A. Aldusevitšus

on enda sõnul aru saanud vajadusest narkootikumide tarvitamisest loobuda, ei ole kohus

veendunud, et ta on suuteline enda väljakujunenud käitumist muutma. A. Aldusevitšus on väga

pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja, kellel on välja kujunenud tugev harjumus ja sõltuvus.

A. Aldusevitšusel on motivatsioon sõltuvusprobleemiga tegelemiseks tekkinud alles käesoleva

vangistuse jooksul. Varasemalt on A. Aldusevitšus proovinud metadoonravi, kuid loobunud ravist

kiiresti. Seega nõuab elu muutmine A. Aldusevitšuselt äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet.

A. Aldusevitšusel on kehtiv distsiplinaarkaristus kaaskinnipeetava ründamise eest. Vabanemise

korral on A. Aldusevitšusel võimalus asuda elama MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik

majutuskohta. Elukoha vahetus on kohtu hinnangul positiivne, kuna seeläbi vabaneb

A. Aldusevitšus

oma

varasemast

tutvusringkonnast.

Kohus

luges

positiivseks,

et

A. Aldusevitšusel on garanteeritud töökoht OÜ-s x. Samas võib töökoha asukoht olla probleemiks,

kuna töö- ja elukoha vahemaa on suur. Vaatamata positiivsetele aspektidele ei kaalu need üles A.

Aldusevitšuse suhtes tingimisi ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid.

Arvestades, et A. Aldusevitšus on olnud pikaajaline narkootikumide tarvitaja, võib pidada tema

käitumises ja suhtumises toimunud muutusi käesoleval ajal liialt lühiajaliseks, et olla veendunud

nende püsivuses.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Aldusevitšuse kaitsja vandeadvokaat

Aare Kaldma, kes palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada A. Aldusevitšus vangistuse

kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

Kaitsja arvates hindas maakohus ennetähtaegselt vabastamise eeldusi ühekülgselt, jättes

põhjendamatult arvestamata süüdimõistetut ja tema käitumist positiivselt mõjutavad asjaolud.

Tulenevalt KarS §-st 76 ja väljakujunenud kohtupraktikast ei saa isiku vabastamata jätmist

põhjendada vaid kuriteo raskusega, samuti ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele

kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on

täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Maakohus neid põhimõtteid järginud ei ole,

vaid on viitega isiku varasemale kriminaalsele käitumisele jõudnud lakoonilisele järeldusele, et

3(5)

varasemad karistused ei ole osutunud tõhusaks. A. Aldusevitšus on kohtuistungil kinnitanud

sotsiaalprogrammide resultatiivsust ning karistustest asjakohaste järelduste tegemist ning soovib

asuda õiguskuulekale teele. A. Aldusevitšus on programmides olnud vangla iseloomustuse

kohaselt aktiivne ja motiveeritud. Taoline resotsialiseerumisele suunatud käitumine ja

A. Aldusevitšuse

tahtevalmidus

õigusjärgivuseks

on

ilmses

vastuolus

maakohtu

järeldushinnangutega isikult lähtuva kuriteoohu jätkuvalt kõrge tõenäosuse kohta. Samuti märgib

määruskaebuse esitaja, et A. Aldusevitšus on edukalt läbinud sõltuvusprobleemidest vabanemise

ja taastekke ennetamisega seotud programmid ning soovib osaleda vabanemisel AN-grupis ja/või

psühhiaatri vastuvõtul. Metadoonravist loobumine ei oma asjas tähtsust, kuna see toimus aastal

2011. Kuna A. Aldusevitšus on viimase 10 aasta jooksul viibinud peaaegu katkematult

kinnipidamisasutuses, ei ole tal olnud võimalik narkootikume tarvitada. Maakohus on jätnud

põhjendamatult arvestamata isiku positiivse käitumisega karistuse kandmise ajal. A. Aldusevitšus

on vangistuses läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, õppinud riigikeelt ja osalenud vangla

tööhõives ning joogas ja vabastava hingamise treeningutel. Kohtuistungil kinnitas

A. Aldusevitšus, et ta on täielikult loobunud alkoholi jt sõltuvusainete tarvitamisest ning lõpetanud

suhted varasema tutvusringkonnaga. Maakohus on jätnud arvestamata ka ühiskonda kiire

integreerumise võimaluse. A. Aldusevitšusel on võimalus vabaneda MTÜ Aktiviseerimiskeskuse

Tulevik poolt garanteeritud elukohta. Taoline sotsiaalne võrgustik ja elukeskkond mõjutavad

positiivselt A. Aldusevitšuse käitumisharjumisi ning pärsivad ohuriske. Samuti tagab töökoha

olemasolu sissetuleku ning väldib ohtu elatusvahendite hankimiseks mittelegaalsel viisil.

5. Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

7. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu

vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Erinevalt

kaitsjast leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu vaidlustatud määruses on vajalikul määral

põhjendatud, miks ei saa KarS § 76 lg-s 4 nimetatud otsustuskriteeriume arvestades

A. Aldusevitšust ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Maakohus võttis kaalumisel arvesse nii

positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid, leides, et ennetähtaegne vabastamine ei ole

põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ja märgib, et A. Aldusevitšuse

ennetähtaegse vabastamise vastu ei räägi mitte üksnes kõrgele retsidiivsusriskile viitav kuritegelik

minevik, vaid ka aspektid, mis puudutavad tema käitumist vanglas.

8. Riigikohtu praktika kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine

sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20).

9. Hinnates ohtu, et A. Aldusevitšus võib vabanedes panna toime uusi kuritegusid, ei saa kõigepealt

mööda vaadata sellest, et A. Aldusevitšus viibib vangistuses kümnendat korda. Viimast karistust

kannab süüdimõistetu suures koguses narkootilise aine käitlemise, varguse ja vallasasja

omavolilise kasutamise eest. Kuritegude raskusaste on ajas tõusnud, varavastaste süütegude

toimepanemisele on lisandunud narkootilise aine käitlemine. A. Aldusevitšuse puhul on

soodusteguriks uute kuritegude toimepanemisel sõltuvusprobleemid ja majandusliku kasu

saamise eesmärk (KoTo, tl 4).

4(5)

10. Kolleegiumi usku sellesse, et A. Aldusevitšus on oma käitumist vanglas kardinaalselt muutnud ja

teinud otsustava valiku õiguskuulekuse kasuks, kahandab otsustaval määral talle käesoleva aasta

maikuus määratud distsiplinaarkaristus võrdlemisi raske rikkumise – kaaskinnipeetava ründamise

– eest. Selline tegu näitab, et süüdimõistetu ei suuda isegi kontrollitud vanglakeskkonnas käituda

õiguskuulekalt. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on A. Aldusevitšus vangistuse jooksul ka varem

rünnanud kaaskinnipeetavat, mille tõttu piirati täiendava julgeolekuabinõuna tema liikumis- ja

suhtlemisvabadust (KoTo, tl 4 pöördel).

11. Vangla iseloomustuses osutatakse sellelegi, et A. Aldusevitšusel on olnud distsipliini järgimisega

korduvalt probleeme, kuna ta tõlgendab olukordi ja norme endale sobivalt ja on vastutusest

vabanemiseks valmis valetama või teisi süüdistama. Vangistuses on A. Aldusevitšus läbinud küll

aktiivse rehabilitatsiooni, kuid vangla hinnangul, pole ta jätkuvalt täiel määral teadvustanud oma

probleeme ja nende tekkepõhjusi. Motivatsioon on küll mõnevõrra tõusnud, kuid ta jätkab

vastutuse eneselt äralükkamist ja teiste süüdistamist. (KoTo, tl 5 pöördel)

12. Eelneva taustal on kolleegiumi arvates põhjendatud alus kahelda, kas A. Aldusevitšus tahab ja

(iseäranis) suudab jääda vabaduses õiguskuulekaks.

13. A. Aldusevitšus on pikaaegne narkootikumide (eeskätt fentanüüli) tarvitaja, mistõttu võib sellest

sõltuvusest loobumine osutuda oodatust raskemaks. Nagu maakohus märkis, on A. Aldusevitšus

vabaduses proovinud metadooniravi, kuid pärast paari korda sellest loobunud (KoTo, tl 5).

Määruskaebusest võib välja lugeda, et A. Aldusevitšus pole narkootikume tarvitanud juba viimase

kümne aasta jooksul. See väide on aga vastuolus vangla meditsiiniosakonna andmetega, mille

kohaselt tarvitas süüdimõistetu viimati narkootikume 2014. a augustis (KoTo, tl 5) ehk siis

vahetult enne praeguse vangistuse algust.

14. Kuigi A. Aldusevitšusele on garanteeritud elukoht MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik

majutuskohas, on see vaid ajutine (6 kuuks). A. Aldusevitšus on ka varem jaganud sotsiaalpinnal

elukohta isikutega, kes on talle mõjunud negatiivselt (KoTo, tl 5). Seetõttu ei ole

vabanemisjärgsed elutingimused head. Vangla andmete kohaselt puudub A. Aldusevitšusel

praktiliselt tugivõrgustik lähedaste näol, mistõttu võib lähedaste toetuse puudumine suunata

A. Aldusevitšust kuritegeliku taustaga isikuteni. A. Aldusevitšuse suhtlusringkonna moodustavad

peamiselt kriminaalse taustaga tuttavad, kellest A. Aldusevitšus võib oma sõltuvuse tõttu

mõjutatav olla. (KoTo, tl 5).

15. Kolleegium peab sarnaselt maakohtule positiivseks, et A. Aldusevitšusele on garanteeritud

töökoht. Samas tuleb märkida, et enne viimast vangistust oli A. Aldusevitšus töötu. Sissetulekut

on A. Aldusevitšus peamiselt teeninud varastades ja ka käesoleva vangistuse jooksul on tal olnud

töötamisel probleeme – ta kasutas tööaega isiklikeks tegevusteks (KoTo, tl 5). Kuna

süüdimõistetul pole tööoskusi ja tal on väljakujunenud harjumus sissetuleku saamiseks

ebaseaduslikul viisil, kätkeb see endas ohtu uute (eeskätt varavastaste) süütegude toimepanekuks.

16. A. Aldusevitšus on ka varem viibinud kriminaalhooldusel, kus ta eiras käitumiskontrollist

tulenevaid kohustusi. Seegi räägib ühe argumendina tema ennetähtaegse vabastamise vastu.

17. Kokkuvõttes leiab kolleegium, et vaatamata mitmele A. Aldusevitšust positiivselt iseloomustavale

asjaolule (töötamine vangistuses, sotsiaalprogrammide läbimine, riigikeele õpe, töökoha

olemasolu), on uute kuritegude toimepanemise ohule viitavad riskitegurid kaugelt liiga kaalukad,

et A. Aldusevitšus praegu vangistusest ennetähtaegselt vabastada.

5(5)

18. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu

Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 21. novembri 2017. a määruse muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata.

19. A. Aldusevitšuse kaitsja vandeadvokaat Aare Kaldma esitas ringkonnakohtule taotluse riigi

õigusabi tasu määramiseks. Taotluses palutakse määrata OÜ-le Advokaadibüroo Valge&Uiga

A. Aldusevitšusele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 144 eurot (sh käibemaks

24 eurot). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu lahendiga tutvumiseks 20 minutit, kliendi

kaebesoovi ja argumentide väljaselgitamiseks 50 minutit ning määruskaebuse koostamiseks

1,5 tundi. Kokku soovib kaitsja riigi õigusabi tasu 6 pooltunni eest. Kolleegium, juhindudes riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse

nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10, §-st 3, ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on

põhjendatud vaid osaliselt. Määruskaebuse maht on kaks lehekülge ja selles ei käsitleta õiguslikult

keerukaid küsimusi. Kaebuse põhisisuks on juba esimese astme kohtu menetluses – kus kaitsja

samuti osales – arutuse all olnud süüdimõistetut iseloomustavad andmed. Selle kaebuse

koostamise põhjendatud ajakuluks loeb kolleegium ühe pooltunni. Määruskaebuse sisust ei nähtu,

miks oli selle koostamiseks vaja süüdimõistetuga konsulteerida tervelt 50 minutit. Kolleegium

loeb kaitsealusega konsulteerimiseks kulunud aja põhjendatuks vaid ühe pooltunni ulatuses. Üht

pooltundi maakohtu määrusega tutvumiseks peab kolleegium põhjendatuks. Seega kokkuvõttes

loeb kolleegium määruskaebemenetluses A. Aldusevitšusele õigusabi osutamise põhjendatud

ajakuluks kolm pooltundi, millele vastav riigi õigusabi tasu on 60 eurot. Sellele summale lisandub

käibemaks 12 eurot.

20. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel tuleb eelmises punktis nimetatud määratud kaitsja tasu

kui määruskaebemenetluse kulu A. Aldusevitšuselt riigi kasuks välja mõista.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Juhan Sarv

Mati Kartau

Tiit Lõhmus