2-17-115284/11 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2017. a Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-115284

Tsiviilasi

OÜ AF Võlamenetlus hagi Igor Mastakov'i vastu

osamaksetena vara müügilepingust tuleneva võlgnevuse,

viivise ja sissenõudmiskulu väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

288,62 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ AF Võlamenetlus, registrikood 12290871, asukoht

A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja Gerda Kabrits, OÜ Julianuse

Õigusbüroo, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post

jurist@julianus.ee

Kostja Igor Mastakov, isikukood *, rahvastikuregistrijärgne

elukoht *

Menetluse staatus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt hageja OÜ AF Võlamenetlus hagi Igor Mastakov'i vastu

osamaksetena vara müügilepingust tuleneva võlgnevuse, viivise ja sissenõudmiskulu

väljamõistmise nõudes.

2. Välja mõista kostjalt Igor Mastakov hageja OÜ AF Võlamenetlus kasuks Elisa Eesti AS ja

Igor Mastakov'i vahel 13.01.2014. a sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu nr * alusel (nõue on

16.12.2016. a loovutatud OÜ AF Võlamenetlus):

2.1. põhivõlgnevus summas 195 (ükssada üheksakümmend viis) eurot;

2.2. võla sissenõudmiskulud summas 30 (kolmkümmend) eurot;

2.3. sissenõutavaks muutunud viivis 02.11.2017. a seisuga summas 42,19 (nelikümmend

kaks eurot 19 senti) eurot;

2.4. viivis põhivõlgnevuselt (02.11.2017. a seisuga 195 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1

teises

lauses

ettenähtud

ulatuses

(s.o

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 03.11.2017. a kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud

põhivõlgnevus (s.h arvestades kohtotsuse resolutsiooni p.-s 2.2 väljamõistetud viivist).

3. Jätta rahuldamata hageja OÜ AF Võlamenetlus hagi kostja Igor Mastakov'i vastu

põhivõlgnevuse nõudes summas 4,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas

0,97 eurot ja jooksva viivise nõudes VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määrast alates

03.11.2017. a summalt 4,50 eurot.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Edastada otsus menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta 97,99% ulatuses kostja Igor Mastakov'i kanda ja 2,01% ulatuses

hageja OÜ AF Võlamenetlus kanda.

2. Välja mõista kostjalt Igor Mastakov hageja OÜ AF Võlamenetlus kasuks hageja

põhjendatud menetluskulud summas 293,97 (kakssada üheksakümmend kolm eurot 97 senti)

eurot, s.o 97,99% hageja tasutud riigilõivust ja õigusabikuludest.

3. Menetluskuludelt tuleb kostjal Igor Mastakov tasuda hagejale OÜ AF Võlamenetlus

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja

1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

4. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja

menetlemisega menetluskulusid kandnud.

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse

tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale

apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib

esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS

§ 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega

vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

SEB

Pank

–

a/a

EE571010220229377229;

Swedbank

–

a/a

EE062200221059223099; Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a

EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja

number, makse liik.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

1. Menetluse käik

18.07.2017. a esitas OÜ AF Võlamenetlus Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult Igor Mastakov 411,95 euro saamiseks. Kohus tegi 28.07.2017. a võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

18.10.2017. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et

asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. Maakohus tegi hagejale

ettepaneku seaduses sätestatud nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks.

2. Hageja nõue

02.11.2017. a esitas hageja OÜ AF Võlamenetlus esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu

Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Igor Mastakov'i vastu osamaksetega vara

müügilepingust tuleneva võlgnevuse nõudes summas 199,50 eurot, võla sissenõudmiskulude

nõudes summas 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 43,16 eurot ja

jooksva viivise väljamõistmise nõudes põhinõudelt (199,50 eurot) alates 03.11.2017. a kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nõude aluseks on

Elisa Eesti AS ja kostja I. Mastakov'i vahel 13.01.2014. a sõlmitud osamaksetega vara

müügileping nr 2886220, millest tulenevad nõuded on loovutatud 16.12.2016. a Osaühingule

AF Võlamenetlus. Lisaks palub hageja kostjat välja mõista hageja menetluskulud, s.o riigilõivu

summas 75 eurot ja hageja õigusabikulud summas 225 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt

palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu nõudmisel

hageja täiendas hagiavalduses esitatud nõude aluseks olevaid asjaolusid ning õigusabikulude

suuruse kujunemist 21.11.2017. a.

3. Kostja vastuväited

Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 21.11.2017. a määrusega ja toimetas hagiavalduse koos

menetlusse võtmisega määrusega kostjale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega

21.11.2017. a /tlk 87/. Kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva /tlk 79/, mistõttu

kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 05.12.2017. a. Kostja ei ole kohtule esitanud

kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks

TsMS § 407 lg 1 alusel.

4. Kohtuotsuse põhjendused

4.1.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hageja on hagiavalduses palunud hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega.

4.2.

TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt.

Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid

hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

4.3.

Hageja on esitanud kostja vastu põhivõlgnevuse nõude summas 199,50 eurot.

Hagiavalduse sisus märgib hageja, et kostjal on tasumata arved summas 206 eurot /tlk 27/,

millest hageja on maha arvestanud viivised summas 6,05 eurot, millest tulenevalt on kostja

võlgnevus hageja ees 199,50 eurot /tlk 28/. Ilmselt on hageja eksinud arvutuskäigus, kuid kohus

lähtub hageja poolt hagis esitatud põhinõudest kostja vastu summas 199,50 eurot.

4.4.

Nõude tõendamiseks on hageja esitanud kohtule muuhulgas 05.11.2014. a, 01.01.2015.

a ja 04.02.2015. a arved /tlk 37-42/, mis sisaldavad meeldetuletustasusid vastavalt summas 5

eurot /tlk 37/, 1 euro /tlk 39/ ja 5 eurot /tlk 41. Hagiavaldusest ei nähtu, mille alusel (millisest

lepingu punktist tulenevalt) oli Elisa Eesti AS õigustatud kostjalt nõudma meeldetuletustasusid

arvetel esitatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus 06.11.2017. a määrusega hagi

käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks /tlk 67-69, p 3.2/.

4.5.

21.11.2017. a esitas hageja hagiavalduse täienduse, milles selgitas nõude aluseks

olevaid asjaolusid. Meeldetuletustasude nõude osas hageja leidis, et hageja õigus küsida

meeldetuletuste saatmise eest tasu tuleneb lepingust (kus kostja on kinnitanud, et nõustub Elisa

AS tingimustega) ning hinnakirjast (kliendile kättesaadav Elisa Eesti AS kodulehel elisa.ee).

4.6.

TsMS § 363 lg 1 p 3 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide

muudele andmetele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates

konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kohus leiab, et hageja ei ole

tõendanud meeldetuletustasude nõudeid, mis on esitatud 05.11.2014. a, 01.01.2015. a ja

04.02.2015. a arvetel. Kostja on küll osamaksetega vara müügilepingu allkirjastanud, mis

sisaldab mh kinnitust, et klient on enne lepingu sõlmimist tutvunud Elisa Eesti AS teenuse

kasutamise üldtingimustega, kuid hageja ei ole viidanud, millisest üldtingimuste punktist

tulenevalt on hageja õigustatud nõudma kostjalt arvetel esitatud meeldetuletustasusid. Samuti

ei ole kohtule esitatud hageja poolt hagi täienduses viidatud hinnakirja, millest väidetavalt

tuleneb hageja õigus nõuda kostjalt meeldetuletustasusid.

4.7.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, hageja põhivõlgnevuse nõue kostja vastu on

põhjendatud ulatuses, mis ei hõlma 05.11.2014. a, 01.01.2015. a ja 04.02.2015. a arvetel

esitatud meeldetuletustasusid. Seega on hageja põhinõue kostja vastu põhjendatud summas 195

eurot, s.o 05.11.2014. a arve ilma meeldetuletustasuta ning kohus ei pea põhjendatuks

01.01.2015. a arvel esitatud meeldetuletustasu nõuet summas 1 euro /tlk 39 / ja 04.02.2015. a

arvel esitatud meeldetuletustasu nõuet summas 5 eurot /tlk 41/.

4.8.

Hageja on nõudnud kostjalt viivise väljamõistmist tasumata põhinõudelt (199,50 eurot)

seadusjärgses määras alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast, s.o 22.02.2015.

a kuni hagi esitamiseni 02.11.2017. a ning seejärel jooksva viivise väljamõistmist alates

03.11.2017. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Kuna kohus on leidnud, et hageja põhinõue on põhjendatud summas 195 eurot, siis arvestab

kohus hageja taotletud viivist tõendatud põhivõlgnevuselt summas 195 eurot.

4.9.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja nõuet kostja vastu

põhivõlgnevuse nõudes summas 195 eurot, võla sissenõudmiskulude nõudes summas 30 eurot

ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 42,19 eurot (viivis võlaõigusseaduse § 113

lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 22.02.2015 kuni 02.11.2017. a põhinõudelt

summas 195 eurot). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhjendatud ja

tõendatud põhivõlgnevuse nõudelt (02.11.2017. a seisuga 195 eurot) võlaõigusseaduse § 113

lõige

teises

lauses

ettenähtud

ulatuses

(s.o

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 03.11.2017. a kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus,

kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute

alusel viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue (s.h arvestades väljamõistetud

sissenõutavaks muutunud viivist summas 42,19 eurot).

4.10. Kohus jätab rahuldamata hageja hagi kostja vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 4,50

eurot (199,50 -195), sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 0,97 eurot (43,16-42,19)

ja jooksva viivise nõudes VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määrast alates 03.11.2017.

a summalt 4,50 eurot.

4.11. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

4.12. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

Hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulu summas 225 eurot, kokku

300 eurot.

TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest

(272,66 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 267,19 eurot, s.o põhinõude summas 195 eurot,

sissenõudmiskulude nõude summas 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas

42,19 eurot) 97,99% ulatuses kostja ja 2,01% ulatuses hageja kanda.

Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas

293,97 eurot (300 eurot * 97,99%).

Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal

menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik