2-17-6861/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-6861

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2017, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

2-17-6861

OÜ Väärt ehitus hagi OSAÜHING GLORIOUS TRADE

vastu 1158 euro saamiseks

Tsiviilasja hind

1158 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

•

hageja: OÜ Väärt ehitus (registrikood: 12869200;

Aadress: Jaama 171-27 Tartu; e-post:XXX)

•

hageja seaduslik esindaja: Margus Väärt (isikukood:

XXX; e-post: XXX)

•

kostja: OSAÜHING GLORIOUS TRADE (registrikood:

11166318; aadress: Teguri 37B, 50107 Tartu; e-post:

abi@hange.ee)

•

kostja seaduslik esindaja: Priit Pärli (isikukood: XXX;

e-post:XXX)

•

kostja lepinguline esindaja: advokaat Janar Kuus (OÜ

Advokaadibüroo

Lillo

&

Partnerid;

e-post:

janar@advokaat.ee)

Menetlus

kohtuistungid 22. august 2017 ja 12. oktoober 2017

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista OSAÜHINGULT GLORIOUS TRADE välja OÜ Väärt ehitus kasuks 658 eurot.

3. Menetluskulud jätta OSAÜHINGU GLORIOUS TRADE kanda.

4. Mõista OSAÜHINGULT GLORIOUS TRADE välja OÜ Väärt ehitus kasuks

menetluskulu 200 eurot.

5. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633

lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Väärt ehitus (hageja) esitas 1. mail 2017 Tartu Maakohtule OSAÜHINGU

GLORIOUS TRADE (kostja) vastu hagi 1158 euro saamiseks. Hageja palus

menetluskulud jätta kostja kanda, mõistes temalt välja hageja menetluskulu 200 eurot.

Hagiavalduse kohaselt osales hageja kostja internetikeskkonnas Hange.ee välja

kuulutatud ehitushankes „Ärimajas asuvate ruumide renoveerimine“ (ID 38826).

Hankes oli töö soovituslikuks ajaks märgitud 20. veebruar 2017 kuni 30. aprill 2017.

Kuna hanke korraldaja valis hanke võitjaks hageja, väljastas kostja 21. veebruaril 2017

hagejale Hange.ee kasutajalepingu tingimuste (kasutajaleping) p 5.3 alusel arve

teenustasu maksmiseks. Hageja tasus kostjale 1158 eurot ning kostja avaldas hagejale

hanke korraldaja andmed. Hageja ja hanke korraldaja kohtusid 25. veebruaril 2017

ning pidasid järgmisest päevast läbirääkimisi, kuni hanke korraldaja teatas 6. märtsil

2017 hagejale, et loobub hageja pakkumisest hageja ajalise surve tõttu. Hageja vastas

hanke korraldajale, et on nõus tegema töö ka hiljem, kuid hanke korraldaja jäi oma

seisukoha juurde.

Hageja teavitas kostjat hanke luhtumise asjaoludest 7. märtsil 2017 ja 21. märtsil 2017.

Kostja keeldus 30. märtsil 2017 hagejale teenustasu tagastamast põhjendusega, et

hange ei luhtunud objektiivsetel põhjustel, vaid seetõttu, et pooled ei saavutanud töö

alustamise ajas kokkulepet. Töö alustamise aeg lükkus edasi, kuna tööks vajalikud

joonised ei valminud tähtaegselt ja hanke korraldaja loobus hagejaga lepingu

sõlmimisest, sest viimane survestas teda alustama tööga enne jooniste valmimist.

Hageja järeldas hanke kuulutusest, et hanke korraldajal on tööga kiire. Hageja ei ole

hanke korraldajat survestanud, ta oli nõus alustama tööga hiljem. Hange luhtus

objektiivsel põhjusel, kuna hageja ei saanud seda oma käitumisega mõjutada. Seetõttu

peab kostja tagastama hagejale kasutajalepingu p 6.2 järgi teenustasu 1158 eurot.

Poolte sõlmitud kasutajaleping vastab maaklerilepingu tunnustele. Kuna hageja ja

hanke korraldaja ei sõlminud ehitustööde lepingut hanke korraldaja tegevuse tõttu ja

kostja ei olnud täitnud kohustust kontrollida, kas hanke korraldaja oma kohustust

täidab, ei ole kostjal õigus saada maakleritasu. Kui hagejal on kasutajalepingu p 6.5

alusel õigus nõuda teenustasu tagastamist üksnes 500 eurot ületavas ulatuses, tuleb

500 eurot jätta portaali hange.ee hageja ettemaksuks.

KOSTJA SEISUKOHT

2. Kostja vaidleb hagile vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda, kellelt mõista välja kostja menetluskulu 1447 eurot 50 senti ja viivis.

Kasutajalepingu p 2.1 järgi on kostja osutatava teenuse sisuks kasutajale hanke

kuulutuse

avaldamise

ja/või

pakkumise

tegemise

võimaluse

loomine

kasutustingimustes sätestatud tingimustel. Pooled on kokku leppinud, et kostja ei osuta

hange.ee keskkonnas maakleri teenust ega ole hanke korraldaja ja hanke võitja

vahelise õigussuhte pooleks. Kasutajaleping vastab töövõtulepingu tunnustele. Kostja

täitis oma kohustuse luua hagejale võimalus teha pakkumine. Ainuüksi hanke

luhtunuks tunnistamine ei tähenda, et kostjal on kohustus teenustasu hagejale

tagastada. Kasutajalepingu p 6.2 kohaselt kontrollis kostja hanke luhtunuks

tunnistamise menetluses hageja hanke luhtumise kohta esitatud põhjendusi ja tegi

selle põhjal teenustasu tagastamata jätmise otsuse. Hageja hanke luhtunuks

tunnistamise menetluses esitatud põhjused ei ole sellised, mida hageja või hanke

korraldaja poleks saanud oma käitumisega mõjutada. Kuna hange luhtus hanke

korraldajast tingitud põhjusel, ei olnud tegemist objektiivse asjaoluga. Teenustasu

tagastamine on ette nähtud erandlikel juhtudel, kui töö jääb tegemata hanke

korraldajast ja hanke võitjast sõltumatutest põhjustest, nt ei anta hanke korraldajale

ehitustöödeks laenu või ehitis kahjustub või hävib enne tööga alustamist jms. Vastasel

juhul ei saaks kostja teenuse osutamise eest üldse mingisugust tasu. Kostja ei vastuta

selle eest, et hageja ja hanke korraldaja ei jõudnud töö tegemises kokkuleppele.

Hageja võib nõuda kahju hüvitamist hanke korraldajalt. Isegi juhul, kui hange luhtus

objektiivsel põhjusel, ei saaks hageja nõuda kostjalt kogu teenustasu tagastamist.

Kuna kasutajalepingu p 6.5 annab kostjale õiguse jätta 500 eurot tagastamata, saaks

hageja nõuda kostjalt 658 euro tagastamist.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid veebruaris 2017 lepingu, mille alusel kostja

võimaldas hagejal osaleda hankepakkumise tegemisel kostja internetikeskkonnas

hange.ee; hageja võitis hanke ja kostja väljastas talle arve teenustasu maksmiseks;

hageja maksis kostjale teenustasu 1158 eurot ja kostja teatas talle hanke korraldaja

andmed; hageja ja hanke korraldaja pidasid alates 25. veebruarist 2017 läbirääkimisi;

hanke korraldaja teatas 6. märtsil 2017 hagejale, et ta loobub hageja pakkumisest

viimase ajalise surve tõttu; hageja teavitas 7. märtsil ja 21. märtsil 2017 kostjat hanke

luhtumise asjaoludest.

Pooled vaidlevad selle üle, kas ja millises ulatuses on hagejal õigus nõuda kostjalt

hanke luhtumise tõttu teenustasu tagastamist. Hageja leiab, et kostja peab talle kogu

tasutud teenustasu tagastama, sest hange luhtus hanke korraldajast tingitud asjaolude,

mitte hageja tõttu. Kostja arvates ei ole tal kohustust hagejale teenustasu tagasi

maksta, kuna kasutajalepingu p 6.3.3 kohaselt tagastatakse teenustasu hanke võitjale

üksnes juhul, kui hange luhtus asjaolu tõttu, mida ei saanud kumbki pool oma

käitumisega mõjutada. Alternatiivselt leiab kostja, et hagejal on kasutajalepingu p 6.5

järgi õigus nõuda teenustasu tagastamist ulatuses, mis ületab 500 eurot.

5. Tegemaks kindlaks, kas ja millises ulatuses võib hageja nõuda kostjalt teenustasu

tagastamist, tuleb esmalt tõlgendada poolte sõlmitud kasutajalepingut.

Kasutajalepingu p 2.1 järgi on kostja hange.ee keskkonnas osutatava teenuse sisuks

kasutajale hanke kuulutuse avaldamise ja/või pakkumise tegemise võimaluse loomine

kasutustingimustes sätestatud tingimustel. Kostja ei osuta hange.ee keskkonnas

maakleri teenust ega ole lepingu pooleks õigussuhtes, mis tekib hanke korraldaja ja

hanke võitja vahel (tl 34).

Kohus leiab, et poolte sõlmitud teenuse osutamise leping vastab oma olemuselt

maaklerilepingu tunnustele (võlaõigusseaduse (VÕS) § 658 jj). Seda ei välista

kasutajalepingu p 2.1 teine lause, mille järgi ei osuta kostja maakleri teenust.

Lepingutüübi ja –liigi määramisel on oluline lepingu sisu ja tunnused, mitte ühe

lepingupoole arvamus või hinnang sellele. VÕS § 658 lg 1 järgi on maaklerilepinguks

mh leping, millega üks isik kohustub teisele isikule osutama kolmanda isikuga lepingu

sõlmimise võimalusele, ja teine isik kohustub maksma selle eest tasu.

Kasutajalepingu

tingimused

(tl

34-38)

on

kostja

eelnevalt

välja

töötatud

lepingutingimused. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et pooled rääkisid

tüüptingimused eraldi läbi. Seega on kasutajalepingu tingimused käsitatavad

tüüptingimustena VÕS § 35 tähenduses. Järelikult tuleb kasutajalepingu tingimusi

tõlgendada VÕS § 39 lg 1 järgi nii, nagu seda pidi samadel asjaoludel mõistma

lepingupoolega sarnane mõistlik isik. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimusi

kostja kui tingimuste kasutaja kahjuks.

Kasutajalepingu p 5.3 järgi on hanke võitja kohustatud tasuma teenuse kasutamise

eest teenustasu (tl 36). Kasutajalepingu p 6.3.3 järgi ei tagastata hanke luhtunuks

tunnistamisel hanke võitja tasutud teenustasu, kui hanke luhtumise põhjuseks ei ole

objektiivne asjaolu. Objektiivse asjaoluna käsitatakse sellist asjaolu, mida hanke võitja

ja/või hanke korraldaja ei saanud oma käitumisega mõjutada (tl 37). Seega

tagastatakse eeltoodud lepingutingimuste järgi hanke võitja tasutud teenustasu juhul,

kui hange luhtub asjaolude tõttu, mida hanke võitja ja hanke korraldaja mõlemad või

üks neist ei saanud mõjutada. Kohtu arvates on kasutajalepingu p 6.3.3 teise lause

sõnastus raskesti mõistetav ja võib isegi kostjat kui tüüptingimuste kasutajat ennast

eksitada. Kooskõlas VÕS § 39 lg-s 1 sätestatuga leiab kohus, et kasutajalepingu

vaidlusaluste sätete järgi on hagejal õigus nõuda teenustasu tagastamist, kui hange

luhtus asjaolu tõttu, mida hageja ei saanud mõjutada. Tõlgendus, mille kohaselt saaks

hageja nõuda teenustasu tagastamist üksnes siis, kui hanke luhtumist ei saanud

mõjutada nii hanke võitja kui ka hanke korraldaja, on ebamõistlik ja vastuolus

kasutajalepingu olemuse ja eesmärgiga.

6. Kohtu arvates ei piira kostjat ebamõistlikult tõlgendus, mille kohaselt piisab teenustasu

tagastamiseks sellest, et hanke luhtumist ei saanud mõjutada hanke võitja (hageja).

Kasutajalepingu p 6.5 esimese lause kohaselt tagastatakse hanke objektiivsel põhjusel

luhtunuks tunnistamise korral võitjale teenustasu kogu ulatuses kreeditarve alusel

alates 500 eurost (tl 37). Kohus leiab, et selle sätte järgi tagastatakse hanke võitjale

tema tasutud teenustasu ulatuses, mis ületab 500 eurot. Kuna kostjal on õigus jätta

hagejale 500 eurot tagastamata, ei ole põhjendatud kostja väide, et ta ei saa teenuse

osutamise eest tasu.

7. Kohtu hinnangul on kasutajalepingu p-s 6.5 sätestatud tasu käsitatav maakleritasuna

VÕS § 658 lg 1 ning §-de 664 ja 665 järgi. Lisaks maakleritasule võib maakler VÕS §

667 lg-te 1 ja 2 järgi nõuda maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamist vaid

juhul, kui selles on eraldi kokku lepitud. Kui maakleri vahendamisel või osutamisel

lepingut ei sõlmita, võib maakler siiski nõuda maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude

hüvitamist, kui selles on eraldi kokku lepitud. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et

pooled olid leppinud kokku kostja kulude hüvitamise kooskõlas VÕS § 667 lg-s 1 või 2

sätestatuga.

8. Asja lahendamiseks tuleb tuvastada, kas hange luhtus objektiivse asjaolu tõttu, st kas

hageja sai mõjutada hanke luhtumise põhjuseid.

Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tema nõuded ja

vastuväited tuginevad (TsMS § 230 lg 1 esimene lause). Kohus hindab TsMS § 232 lg

1 ja 2 järgi kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas poolte väited ja vastuväited on tõendatud. Ühelgi

tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus leiab, et hageja on

tõendanud, et hange luhtus hanke korraldajast tingitud asjaolu tõttu, mida ta ei saanud

mõjutada. Kostja ei ole asja lahendamiseks oluliste asjaolude tuvastamiseks ühtegi

tõendit esitanud ega tõendanud oma väidet, et hange luhtus asjaolu tõttu, mida hageja

sai mõjutada.

Kostja teatas hagejale 30. märtsil 2017, et hange ei luhtunud objektiivsel põhjusel.

Kostja selgitas, et hanke korraldaja on talle kinnitanud, et „tööde alustamise aeg lükkus

edasi, kuna tööde alustamiseks vajalikud joonised ei valminud planeeritud ajaks ning

lepingu sõlmimisest hanke võitjaga hanke korraldaja loobus, kuna teda survestati

töödega alustama enne jooniste valmimist. Hange luhtus, kuna hanke osapooled ei

saanud kokkuleppele tööde alustamise ajas. Tööde alustamise aega saavad mõjutada

hanke korraldaja ja hanke võitja“ (tl 29). Hageja esitatud hange.ee internetikeskkonna

väljavõtte kohaselt oli vaidlusaluse hanke pakkumiste tegemine avatud kuni 16.

veebruarini 2017 ning töö tegemise soovituslikuks ajaks oli märgitud 20. veebruar 2017

kuni 30. aprill 2017 (tl 83). Hageja ja hanke korraldaja kirjavahetusest nähtuvalt pidasid

nad ajavahemikus 26. veebruarist 2017 kuni 6. märtsini 2017 lepingueelseid

läbirääkimisi. Hanke korraldaja palus 26. veebruaril 2017 avaldada hagejal järgmise

päeva kella 10-ks seisukoht töö tähtaegade ja hinna kohta, et pooled saaksid „edasise

osas juba ka konkreetsemalt käed lüüa“. Samal päeval andis hageja hanke korraldajale

teada nii hinna kui ka võimalikud tähtajad, märkides, et „see võiks olla 1. märts kuni 1.

mai“. Lisaks märkis hageja, et ootas projekti, joonist vms, et torutöödele täpsemat

pakkumist teha, kuid seda saab ka jooksvalt muude tööde tegemise ajal teha, ning et

tema arvates võiks tööga alustada (tl 8). Hanke korraldaja vastas hagejale 1. märtsil,

et täpsed joonised ja projekt valmivad nädala jooksul, mistõttu „venib veidi ka töödega

alustamise aeg ning jääb eeldatavasti esmaspäevaks, 6. märts“. Lisaks palus hanke

korraldaja saata endale lepingu. Hageja saatis samal päeval hanke korraldajale

ülevaatamiseks lepingu, märkides, et lepingusse sai „alguskuupäevaks 10. märts, aga

kui projektid enne kätte saame ja lepingu allkirjastatud, siis oleme valmis alustama ka

esmaspäeval, 6. märtsil“ (tl 9). Hanke korraldaja kinnitas 3. märtsil 2017 hagejale, et

viimistlustööde osas on kõik selge ja täpsustas sanitaarruumides tehtavaid töid,

soovides saada teada nende tööde täpsemat mahtu ja ajakava. Lisaks märkis hanke

korraldaja, et pooled võivad objekti igal ajal vaatama minna ja soovis teada, millal seda

teha soovitakse (tl 10). Hageja vastas 6. märtsil 2017, et „kui on tarvis vaatama minna,

et mingeid muutusi vms, siis võin kasvõi täna meestega läbi tulla. /…/ minu jaoks on

kõige olulisem, et saaks töödega pihta hakata, sest 3 meest on praegu juba ootel kogu

aeg ning muid töid ei saa ette võtta. Olen ka ise 2 objektist loobunud“. Hanke korraldaja

vastas samal päeval, et tal ei ole võimalik hageja ajasurvega arvestada, mistõttu on

sunnitud hageja pakkumisest loobuma. Vastuseks teatas hageja, et on nõus tegema

töö „kasvõi 2 kuu pärast, aga tahaks lihtsalt umbes teada, kuna te soovite pihta hakata,

et teaks ka enda töid planeerida“ (tl 11). Hageja selgitas hanke korraldajale samal

päeval, et ta eeldas hankesse märgitud aja järgi, et hanke korraldajal on tööga kiire, ja

hanke korraldaja e-kirjast, et tööga saab alustada 6. märtsil. Lisaks kinnitas hageja, et

tal on jätkuvalt huvi teha hanke korraldajaga koostööd (tl 12).

Eeltoodud tõendid kinnitavad, et hageja ei avaldanud hanke korraldajale ajalist survet,

sh alustamaks tööga enne jooniste või projekti valmimist. Kohtu arvates võis hageja nii

hanke kuulutuses märgitud töö tegemise soovituslikust ajast kui ka hanke korraldajaga

enne 6. märtsi 2017 peetud kirjavahetusest järeldada, et hanke korraldaja soovib tööga

alustada 6. märtsist 2017. Ükski tõend ei anna alust järeldada, et hageja avaldas hanke

korraldajale töö tegemiseks ajalist survet. Ainuüksi asjaolud, et hageja soovis hanke

võitnud töövõtjana teada töö alustamise aega ja avaldas tahet alustada tööga

võimalikult kiiresti, ei anna alust asuda seisukohale, et hageja survestas hanke

korraldajat ajaliselt, sh selleks, et alustada tööga enne jooniste või projekti valmimist.

Majandus- ja kutsetegevuses on tavapärane, et töövõtja planeerib oma ressursse, sh

kavandab oma tegevuse aega. Kirjavahetusest nähtub, et hageja oli paindlik ja avaldas

valmisolekut lükata töö edasi. Kostja ei ole selgitanud, mille enamaga oleks hageja

saanud mõjutada töö alustamise aja kokkuleppe saavutamist.

Kuigi kostja 30. märtsi 2017. a teatest nähtub, et hanke korraldaja arvamuse kohaselt

luhtus hange seetõttu, et hageja avaldas talle survet alustada tööga enne jooniste

valmimist, ei ole kostja seda väidet kontrollinud. Kasutajalepingu p 6.1 järgi, kui hanke

võitja taotleb hanke luhtunuks tunnistamist, peab ta esitama kostjale kõik hanke

luhtumise põhjused. Kasutajalepingu p 6.2 kohaselt kontrollib kostja hanke luhtunuks

tunnistamise menetluses hanke võitja esitatud hanke luhtumise põhjendusi ja teeb

otsuse teenustasu tagastamise või selle ettemaksuks määramise kohta (tl 36). Kohus

järeldab nendest sätetest, et kuigi hanke luhtumiseks tunnistamiseks peab hageja

esitama hanke luhtumise asjaolud, peab kostja teenustasu tagastamise otsustamiseks

tegema kindlaks hanke luhtumise põhjused. Hageja ja kostja kirjavahetusest nähtub,

et hageja esitas kostjale hanke luhtunuks tunnistamiseks korduvalt hanke luhtumise

põhjused, viidates mh hanke korraldajaga peetud läbirääkimistele ja valmisolekule töö

alustamisega oodata, ning kostja nõudis hanke luhtumise põhjuste kindlakstegemist

hagejalt (tl 13, 19-20, 23-28). Kostja ei ole tõendanud, et ta kontrollis hageja ja hanke

korraldaja esitatud põhjendusi. Asjas esitatud tõendid ei kinnita kostja teates märgitud

hanke korraldaja väidet, et hageja avaldas talle survet alustada tööga enne jooniste või

projekti valmimist.

9. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et hange luhtus põhjusel, mida hageja sai mõjutada,

on kasutajalepingu p-s 6.3.3 sätestatud teenustasu tagastamise eeldus täidetud.

Kohus leiab, et kooskõlas kasutajalepingu p-ga 6.5 on hagejal õigus saada kostjalt

tagasi teenustasu 500 eurot ületavas ulatuses, s.o 658 eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

10. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

11. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on

kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus TsMS § 163 lg 2 järgi

jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei

nõustunud.

Kohtuistungil avaldas hageja tahet sõlmida kompromiss, mille järgi tagastab kostja talle

670 eurot. Kostja ei olnud sellise kokkuleppega nõus (tl 163). Kuna hagi rahuldatakse

hageja pakutud kompromissiga sarnases ulatuses, jätab kohus menetluskulud TsMS

§ 163 lg 2 alusel kostja kanda.

12. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, määrab kohus kindlaks hageja

menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv 200

eurot (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg-d 1 ja 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa

1). Kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

/allkirjastatud digitaalselt/

Donald Kiidjärv

Kohtunik