2-14-8672/132 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2017 Tartu

Tsiviilasja number

2-14-8672

Tsiviilasi

Anti Kesamaa ja Külli Kariste pankrotiavaldus Artur Antropovi

pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 10. oktoobri 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Anti Kesamaa ja Külli Kariste määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse

esitajad

(võlausaldajad):

Anti

Kesamaa

(võlausaldaja I), ik XXX; Külli Kariste (võlausaldaja II), ik

XXX; võlausaldajate esindaja advokaat Indrek Kukk

Vastustaja (võlgnik): Artur Antropov, ik XXX; esindaja

vandeadvokaat Rait Sarjas

Puudutatud isikud: Pankrotihaldur vandeadvokaat Terje Eipre;

Kohtutäitur Kaire Põlts

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 10. oktoobri 2017 määrus

osas, millega maakohus nimetas usaldusisikuks

Marge Kaljuvee ning osaliselt menetluskulude

kindlaksmääramisel. Teha tühistatud osas uus

määrus, millega nimetada usaldusisikuks Anti

Kesamaa,

suurendada

kindlaksmääratud

menetluskulusid ja mõista menetluskulud võlgnikult

välja.

2. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

3. Lugeda

kohtumääruse

resolutsioon

tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

3.1. Lõpetada

Artur

Antropov'i

(pankrotis)

(isikukood XXX) pankrotimenetlus raugemisega

pärast pankroti väljakuulutamist.

3.2. Rahuldamata nõuded pankrotimenetluses on:

Jrk

nr

Võlausaldaja

Saamata jäänud

summa eurodes

1) Kohtutäitur Kaire Põlts

5 884,89 eurot

2) Anti Kesamaa ja Külli Kariste

57 101,45

eurot

3.3. Teade

pankrotimenetluse

lõpetamise

kohta

avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded.

3.4. Vabastada pankrotihaldur Terje Eipre tema

kohustustest.

3.5. Algatada füüsilisest isikust võlgniku Artur

Antropov'i (pankrotis) kohustustest vabastamise

menetlus.

3.6. Määrata

Artur

Antropov'i

(pankrotis)

usaldusisikuks

Anti

Kesamaa

(ik

XXX).

Usaldusisik

on

kohustatud

esitama

Viru

Maakohtule igal aastal andmed oma kohustuste

täitmise

kohta.

Esimene

aruanne

tuleb

usaldusisikul esitada perioodi 10.10.2017.a. kuni

09.10.2018.a. kohta mitte hiljem kui 2018. aasta

oktoobri

viimaseks

tööpäevaks.

Järgnevate

üheaastaste perioodide kohta tuleb aruanded

esitada samuti hiljemalt iga aasta oktoobri

viimaseks tööpäevaks.

3.7. Kinnitada pankrotimenetluse lõplikud kulud

kogusummas 6990,98 eurot, sh pankrotihalduri

lõplik tasu summas 3801,60 eurot. Sellest katmata

tasu ja kulusid on 740,10 eurot.

3.8. Jätta pankrotimenetluse kulud võlgniku Artur

Antropov'i kanda ja mõista Artur Antropov’ilt

võlausaldajate Anti Kesamaa ja Külli Kariste

kasuks välja menetluskulu 7143,16 eurot.

3.9. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis kokku

summas 263,70 eurot jätta võlgniku Artur

Antropov'i kanda ja mõista see summa võlgnikult

ajutise halduri Terje Eipre kasuks välja.

3.10. Pankrotihalduri tasu ja kulud summas 397

eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot,

määrata

menetlusabi

andmise

korras

riigi

vahenditest halduri büroo (OÜ Advokaadibüroo

Eipre

&

Partnerid

arveldusarvele

EE231010220204462227) kasuks.

3.11. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud

Artur Antropovi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita

menetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Anti Kesamaa (võlausaldaja I) ja Külli Kariste (võlausaldaja II) esitasid 02.02.2014 Viru

Maakohtule avalduse Artur Antropovi (võlgnik, pankrotis) pankroti väljakuulutamiseks. Viru

Maakohus kuulutas 31.10.2014 määrusega välja füüsilisest isikust võlgniku A. Antropovi

pankroti.

2. 04.05.2017 esitas pankrotihaldur jaotusettepaneku ja raugemisaruande võlgniku

pankrotimenetluses. Pankrotihaldur märkis, et juhul kui kohus peab põhjendatuks algatada

võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, siis määrata usaldusisikuks Anti Kesamaa, kes on

nõus täitma usaldusisiku kohustusi vastavalt PankrS §-le 172.

Viru Maakohtu 30.05.2017 määrusega kinnitati jaotusettepanek. Võlgnik esitas 19.04.2017

pankrotihaldurile kohustustest vabastamise avalduse, mille pankrotihaldur edastas kohtule.

3. Võlausaldajad esitasid 29.06.2017 taotluse menetluskulude jaotuse ja suuruse

kindlaksmääramiseks. Võlausaldajad palusid määrata menetluskulude suuruseks 10657,70

eurot ning mõista võlgnikult kuni lahendi jõustumiseni välja viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud

ulatuses. Võlausaldajatele on osutatud õigusabiteenuseid 40 töötunni ja 25 ulatuses

maksumusega 5362,54 eurot (esindaja tunnihind 110 eurot käibemaksuta). Võlausaldajad on

esindajale hüvitanud ka isikliku sõiduauto kasutamisega kaasnenud kütusekulu, kokku 45,16

eurot. Pankrotiavalduselt on 25.02.2017 tasutud riigilõivu 250 eurot. 10.10.2014 tasus

võlausaldaja I deposiiti 5000 eurot.

Võlausaldajad nõudsid mh ka kriminaalmenetluses tehtud kulude väljamõistmist, sest

kriminaalmenetlus oli vahetult seotud käesoleva pankrotimenetlusega ning vajalik täiendavate

tõendite kogumiseks pankrotimenetluses.

30.08.2017 kulus võlausaldajate esindajal lisaks vastuväite koostamiseks 40 min maksumusega

88 eurot, 25.09.2017 vastuse koostamiseks 1 tund maksumusega 132 eurot. Menetluskulude

suuruseks on kokku 10877,7 eurot.

Võlausaldajad palusid usaldusisikuks nimetada võlausaldaja I.

4. Kohtutäitur Kaire Põlts palus lähtudes TsMS § 175 lõikest 1 kohtul kontrollida esitatud

menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust, vajaduse korral vähendada väljamõistetavat

summat ning mõista menetluskulud neid maksma kohustatud isikult välja üksnes põhjendatud

ja vajalikus ulatuses.

5. Pankrotihaldur Terje Eipre loobus võlausaldajate menetluskulude põhjendatuse osas

seisukohta avaldamast.

6. Võlgnik leidis, et võlausaldajate taotlus on esitatud hilinenult ja tuleb jätta läbi vaatamata või

alternatiivselt, juhul kui kohus taotluse siiski läbi vaatab, jätta avaldus rahuldamata.

Menetluskulude nimekirjas toodud kulud on põhjendamatult suured ning osaliselt ka

ebavajalikud. Alates pankroti väljakuulutamisest kaitseb võlausaldajate huve nii pankrotihaldur

kui pankrotitoimkond, mistõttu võlausaldajal ei ole vajalik teha täiendavaid kulutusi.

Võlgnik palus määrata tema usaldusisikuks Marge Kaljuvee, kes on andnud selleks nõusoleku.

MAAKOHTU SEISUKOHT

7. Viru Maakohus lõpetas 10. oktoobri 2017 määrusega võlgniku pankrotimenetluse

raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist.

Rahuldamata nõuded pankrotimenetluses on:

Jrk nr

Võlausaldaja

Saamata jäänud summa

eurodes

3)

Kohtutäitur Kaire Põlts

5 884,89 eurot

4)

Anti Kesamaa ja Külli Kariste

57 101,45 eurot

Maakohus jättis pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda ning kinnitas pankrotimenetluse

lõplikud kulud kogusummas 6990,98 eurot, sh pankrotihalduri lõplik tasu summas 3801,60

eurot. Sellest katmata tasu ja kulusid on 740,10 eurot.

Pankrotihalduri tasu ja kulud summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot,

määras maakohus menetlusabi andmise korras riigi vahenditest halduri büroo kasuks.

Pankrotihalduri tasu ja kulud summas 263,70 eurot on seni hüvitamata.

Maakohus rahuldas võlausaldajate avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt, s.o summas 6629,16 eurot ning jättis rahuldamata võlausaldajate taotluse võlgnikult

rahaliselt

kindlaksmääratud

menetluskulude

välja

mõistmiseks,

sh

jättis

viivise

menetluskuludelt välja mõistmata.

Maakohus leidis, et tuvastamist on leidnud asjaolu, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse

kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele

raugemise tõttu.

Maakohus algatas võlgniku kohustusest vabastamise menetluse ja määras usaldusisikuks Marge

Kaljuvee.

Võlausaldaja I on avaldanud soovi hakata võlgniku usaldusisikuks, leides, et usaldusisiku võib

nimetada võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul. Võlausaldaja I usaldusisikuks nimetamist

on toetanud nii pankrotihaldur kui võlausaldaja II.

Maakohus leidis, et pankrotiseaduses on eristatud ja lahutatud võlausaldaja ja usaldusisiku

rollid. Võlgniku enda usaldusisikuks nimetamise võimalus on seaduses sõnaselgelt ära toodud.

Võlausaldaja puhul seda ette nähtud ei ole. Usaldusisik peab tagama ka võlgniku õigusi, ja juhul

kui ei ole isikut, keda usaldusisikuks määrata, on võlgnikul endal võimalik usaldusisiku

ülesandeid täita. Võlgniku eesmärgiks kohustustest vabastamise menetluses on eeldatavasti

kõigi võlausaldajate võrdne kohtlemine, et saavutada menetluse lõppeesmärk ja vabaneda

kohustustest. Võlausaldaja seetõttu usaldusisikuks ei sobi. Ühe võlausaldaja usaldusisikuks

nimetamine seab eeldatavasti teised võlausaldajad ebavõrdsesse seisu. Võlausaldaja huviks ei

saa olla see, mida võlausaldaja I on enda ärakuulamisel välja toonud, st et aidata võlgnikul

võlgadest vabaneda. PankrS §-ist 172 ei tulene kohtule kohustust nimetada usaldusisikuks just

võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekus nimetatud isikut.

Maakohus leidis, et menetluskulud on põhjendatud jätta võlgniku kanda. Pankrotiavalduse

esitamisel tuleb tasutud riigilõiv ja esindajale makstud tasu kuni pankroti väljakuulutamiseni

lugeda võlgniku vastu enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõudeks, mida saab võlgniku

vastu esitada pankrotiseaduses ettenähtud korras (PankrS 5. peatükk). Seega taotlus kuni

pankroti

väljakuulutamiseni

31.10.2014

tekkinud

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks tuleb jätta rahuldamata, sh tasutud riigilõiv summas 250 eurot.

Maakohus ei nõustunud võlausaldaja selgitustega, miks ta palub kindlaks määrata ka seoses

võlgniku suhtes algatatud kriminaalasjaga tekkinud menetluskulud. Asjaolu, et tegemist on

üksteisega seotud asjadega (võlgniku pankrotiga), ei anna alust käesolevas menetluses

kriminaalasjas tekkinud menetluskulusid kindlaks määrata. Maakohtul puudub võimalus

hinnata kriminaalasjas tehtud toimingute vajalikkust ja sisu ning kriminaalasjas tekkinud

menetluskulude kindlaksmääramine on kriminaalasja menetleja pädevuses.

Seega jättis maakohus rahuldamata võlausaldaja taotluse 02.02.2017, 23.02.2017, 28.02.2017,

17.03.2017 ning 10.04.2017 tehtud toimingute osas.

Maakohus nõustus võlausaldajate väitega, et menetlusosalisel on õigus menetluses osaleda ka

lepingulise esindaja kaudu. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et tegemist on hagita menetlusega,

mille puhul on kohtul suurem selgitamiskohustus. Samuti osaleb pankrotimenetluses

pankrotihaldur, kelle kohustus on ka võlausaldajate õigusi tagada ning vajadusel menetluskäiku

selgitada. Seetõttu oli maakohus seisukohal, et kui võlausaldaja on endale menetluses

lepingulise esindaja võtnud, ei kaasne sellega võlgnikule automaatset kohustust kõik

lepingulise esindaja kulud hüvitada.

Maakohus leidis, et konsultatsioonide puhul pole tegemist kuludega, mille väljamõistmist

vastaspoolelt võib pidada hagita menetluses põhjendatuks. Nõupidamist kliendiga võib

mõistlikus ulatuses pidada põhjendatud ning vajalikuks, kuid võlausaldajate taotluses märgitud

kujul on selleks kulunud aeg ebamõistlikult pikk (3,5 tundi). Hagita menetluses tuleb arvestada,

et kohus selgitab ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud

teisiti. Konsultatsioonide puhul ei nähtu ei taotlusest ega asja materjalidest, et need oleksid

olnud

otseselt

seotud

kohtus

menetlustoimingute

tegemisega.

Maakohus

luges

konsultatsioonide vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks kokku 30 minutit.

Samal põhjusel ei ole põhjendatud toimingud, mille sisuks on olnud pankrotihalduriga

kohtumine või e-kirjade koostamine. Pankrotihaldur saab vajaduse korral konsulteerida ise

võlausaldajatega. Kui võlausaldajad on otsustanud pankrotihalduriga kohtuda esindaja kaudu,

ei saa õigustatuks pidada selliselt tekkinud kulu kandmist võlgniku poolt.

Pankrotitoimkonna koosolekutel osalemist on esindaja põhjendanud sellega, et esindaja osales

toimkonna koosolekutel lisaks toimkonnaliikme funktsiooni täimisele ka võlausaldajate

esindajana. Nimetatud koosolekutel oleks saanud võlausaldajad osaleda ka ilma eriteadmisi

omava esindaja vahenduseta, enamgi veel, võlausaldajate esindaja osales koosolekutel

toimkonna liikmena ja oli õigustatud selle eest tasu saama. Seega luges maakohus tasu

pankrotitoimkonna koosolekutel osalemise eest põhjendamatuks.

Samuti on põhjendamatu toiming – kokkuvõtte koostamine. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et

kokkuvõtte koostamine oleks seotud mõne käesolevas menetluses tehtud menetlustoiminguga.

Seetõttu ei ole tegemist vajaliku toiminguga.

Ühtlasi pole õigustatud täpsustuse tegemise ajakulu (19.09.2016 kinnistusosakonnale).

Advokaadil tuleb kõik toimingud teha sellise hoolsusega, et edasiste täpsustuste tegemine

vajalik ei oleks. Kui see osutub siiski vajalikuks, ei ole põhjendatud, et teised menetlusosalised,

käesoleval juhul võlgnik, selle kulu kannaks.

Maakohus leidis, et vastuväite koostamine kohtu tegevusele ei ole samuti toiming, mille

hüvitamise kohustus peaks olema võlgnikult. Kohus märkis, et vastuväide kohtu tegevusele oli

põhjendamatu, kuna jäi rahuldamata. Seega tuleb võlausaldajal endal kanda selle esitamisega

seotud lepingulise esindaja kulud.

Taotluses on palutud menetluskuludelt välja mõista viivis seaduses sätestatud määras. Vastavalt

kohtupraktikale TsMS § 177 lg 4 pankrotimenetluses ei kohaldu.

Kuna võlausaldaja pankrotiavaldus käesoleval juhul rahuldati, kantakse pankrotimenetluse

kulud pankrotivarast. Seega pankrotimenetluse kuludele viivise nõuet kohaldada ei saa.

Muus osas luges kohus esindaja toimingud vajalikuks ja põhjendatuks, s.o kokku ajakuluga 12

tundi. Lisaks luges kohus põhjendatuks lepingulise esindaja sõidukulu 45,16 eurot; samuti

võlausaldaja I poolt deposiiti tasutud 5000 eurot, kuivõrd PankrS § 150 lg 1 p 6 kohaselt on

pankrotimenetluse kuluks käesoleva seaduse § 11 või § 30 alusel deposiidina makstud summa.

Seega on võlausaldajate põhjendatud ja vajalikud menetluskulud käesolevas menetluses olnud

6629,16 eurot (5000+45,16+1584 (sh KM 264 eurot)).

Maakohus leidis, et taotlus kuulub rahuldamisele vaid menetluskulude rahalise

kindlaksmääramise osas. Võlausaldajale seoses pankrotiavalduse esitamisega või pärast

pankroti väljakuulutamist tekkinud menetluskulude hüvituse väljamõistmiseks võlgniku varast

seadus alust ei anna. PankrS § 146 lõike 1 kohaselt tuleb enne jaotise alusel raha väljamaksmist

teha pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ja pankrotivara ebapiisavuse

korral tuleb sama paragrahvi lõike 2 kohaselt teha väljamaksed võrdeliselt vastavalt iga kulu

liigi suurusele. Kõiki pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema üksnes

pankrotihaldur ja hüvitamine oleneb pankrotivara suurusest. Kohtul puudub õigus panna

pankrotihaldurile kohustust maksta ühele võlausaldajale tekkinud kulud välja sõltumatult

kõigist muudest väljamaksetest. Seega rahuldas kohus võlausaldajate avalduse vaid osas,

millega palutakse menetluskulud rahaliselt kindlaks määrata.

Maakohus leidis, et pankrotihalduri taotlus lõpliku tasu kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele. Tasu ja kulude põhjendatust ei pea kohus vajalikuks asuda veelkord kontrollima,

kuna kohus on seda teinud juba tasu ja kulude esmakordsel kinnitamisel. Asjaolusid, mis annaks

alust põhjendatud tasu või kulude suuruse muutmisele, käesolevas asjas ei nähtu.

Samas juhindudes TsMS § 183 lõikest 2, ei või antav menetlusabi ületada 397 eurot, millele

võib lisanduda käibemaks. Seega kuulub pankrotihalduri taotlus menetlusabi andmiseks

rahuldamisele osaliselt, s.o summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot,

kokku 476,40 eurot. Ülejäänud osas, s.o summas 263,70 eurot on pankrotihalduri tasu ja kulud

hüvitamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

8. Võlausaldajad esitasid määruskaebuse, milles palusid Viru Maakohtu 10. oktoobri 2017

määrus osaliselt tühistada menetluskulude jaotuse osas ning jätta menetluskulud täies ulatuses

võlgniku kanda; osas, millega kohus jättis menetluskulud võlgnikult välja mõistmata ja mõista

need täielikult võlgnikult võlausaldajate kasuks välja; Marge Kaljuvee usaldusisiku määramise

osas ning määrata usaldusisikuks võlausaldaja I.

Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) ei ole kohtumäärus TsMs § 436 lg 1 kohaselt seaduslik ja põhjendatud. Võlausaldajad

leiavad, et väljamõistmisele kuuluvad ka kuni pankroti väljakuulutamiseni kantud

menetluskulud.

Samuti

ei

nõustu

võlausaldajad

kohtu

seisukohaga,

et

pankrotimenetlusega seonduv kriminaalmenetlus ning sellega kaasnev kulu ei ole

hüvitamisele kuuluv menetluskulu. Kohus on asunud ka seisukohale, et kliendiga peetud

nõupidamised mahus 3,5 h on ebamõistlikud, jättes arvestamata siinjuures, et kliendiks

on tarbijad ning menetlus kokku on kestnud juba alates 2014 aastast. Esindaja kaudu

pankrotihalduriga suhtlemine on põhjendatud, kuna võlgnik on asja juriidiliselt

keerukaks ajanud, mistõttu ei saa eeldada, et õiguse erialast haridust mitte evivad isikud

oleksid valmis ja võimelised kõiki küsimusi iseseisvalt või ainult pankrotihalduri abiga

lahendama. Kõik esindaja tegevused, mis on menetluskulude nimekirjas välja toodud,

olid vajalikud ja põhjendatud;

2) on antud juhul tegemist ilmselgelt vastuolulise lahendiga, mida ei ole sisuliselt võimalik

täitedokumendina kasutada ning olukorras, kus kohus jätab pankrotimenetlusega seotud

kulud võlgniku kanda, määrab need kindlaks, kuid samas jätab välja mõistmata, ei saa

kohtumäärust täitedokumendina kasutada;

3) puudub kohtul diskretsiooni võimalus võlgniku poolt taotletud isiku määramiseks

usaldusisikuks, kuna võlausaldajate üldkoosolek teda ei toetanud ning ei ole nimetatud

isiku sobivust isegi kaalunud ning vastavalt võlausaldajate üldkoosoleku otsusele tuleb

võlgniku usaldusisikuks määrata võlausaldaja I;

4) pole kohus järginud TsMS § 7, mille kohaselt õigusemõistmisel tsiviilasjades on pooled

ja muud isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed. Võlausaldajate arvates on maakohus

osaliselt rikkunud määruse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8).

9. Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastuväidete kohaselt:

1) kuigi kohus ei ole viidanud vaidlustatud määruses konkreetsele normile, on vastav

pankrotiseaduse 5. peatükis sisalduv norm (§ 93 lg 1) õigusteadmistega esindajale teada.

Seega on kohus märkinud õigesti, et tegemist ei ole menetluskuludega;

2) on kohus kriminaalmenetluse kulud põhjendatult jätnud võlausaldajate enda kanda.

Võlausaldajad ei ole esitanud õiguslikku alust, millisele tuginedes tuleks

kriminaalmenetluse kulud lugeda võlausaldajate poolt pankrotimenetluses kantud

kuludeks;

3) ei ole kohus jätnud kõiki esindaja kulusid välja mõistmata selle tõttu, et tegemist on

hagita menetlusega. Kohus on veenvalt selgitanud, millised kulud esindajale on

põhjendatud ja millised mitte, näidates ära, mille tõttu kulud osaliselt põhjendatud ei

ole. Sellest tulevalt on võlausaldajate etteheited kohtule ainetud;

4) jäi arusaamatuks, mida täpselt võlausaldajad kohtule seoses punktis 3.19 toodud

sõnastusega ette heidavad. Täiturile on täitmiseks kohtuotsuse resolutsioon ning

kohtumääruse resolutsioon on üheselt mõistav – kohus on menetluskulud määranud

kindlaks, nagu võlausaldaja on seda taotlenud, ent jätnud kindlaksmääratud kulud

võlgnikult välja mõistmata;

5) nõustub võlgnik kohtu põhjendustega ning leiab, et kohus on õigesti määranud

usaldusisikuks Marge Kaljuvee.

10. Pankrotihaldur on seisukohal, et määruskaebus on võetud õigesti menetlusse ning ei vaidle

kaebusele vastu. Eeltoodust tulenevalt ja kooskõlas TsMS §-ga 663 palus haldur kohtul

lahendada võlausaldajate määruskaebus kooskõlas kehtiva seadusega ja kohtupraktikaga.

11. Kohtutäitur nõustub määruskaebuses esitatud põhjendustega, palus see rahuldada Marge

Kaljuvee usaldusisiku määramise vaidlustamise osas ning määrata usaldusisikuks võlausaldaja

I. Menetluskulud jätta võlgniku kanda.

Kohtutäituri hinnangul on õiglane jätta määruskaebuse esitamisega kaasnev menetluskulu

võlgniku kanda TsMS § 172 lg 1 alusel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tuleb Viru Maakohtu

10. oktoobri 2017 määrus tühistada osas, millega maakohus nimetas usaldusisikuks Marge

Kaljuvee, ei arvestanud menetluskulude kindlaksmääramisel kuni pankroti väljakuulutamiseni

tekkinud menetluskuludega ja ei mõistnud menetluskulusid võlgnikult välja. Ringkonnakohus

teeb tühistatud osas uue määruse, millega nimetab usaldusisikuks Anti Kesamaa, suurendab

kindlaksmääratud menetluskulusid ja mõistab menetluskulud võlgnikult välja.

Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

13. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku usaldusisikuks tuleb PankrS § 172 lg 1 alusel nimetada

võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul (IV kd, lk 18) Anti Kesamaa (võlausaldaja I).

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et ühe võlausaldaja usaldusisikuks

nimetamine seab eeldatavasti teised võlausaldajad ebavõrdsesse seisu. Antud menetluses on

kokku 3 võlausaldajat, kes kõik soovisid võlausaldaja I nimetamist võlgniku usaldusisikuks.

Võlausaldaja usaldusisikuks nimetamine ei riku võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet,

sest usaldusisik teeb võlausaldajatele väljamakseid vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud

jaotistele (PankrS § 172 lg 2).

14. Ringkonnakohus nõustub osaliselt maakohtu seisukohtadega kindlaksmääratud

menetluskulude osas (6629,16 eurot) ja nende osas seisukohti ei korda. Ringkonnakohus ei

nõustu maakohtu seisukohaga, et taotlus kuni pankroti väljakuulutamiseni 31.10.2014 tekkinud

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tuleb jätta rahuldamata, sh tasutud riigilõiv

summas 250 eurot.

PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud menetluskulud. Ka pankrotiavalduse

esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud (riigilõiv, lepingulise esindaja kulu) on

pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-23-13,

p 11).

Ringkonnakohus rahuldab osaliselt võlausaldajate taotluse määrata kindlaks pankrotiavalduse

esitamisest tingitud menetluskulud. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on kindlaks määrata

lisaks maakohtus määratud menetluskuludele 2 tunni eest õigusabikulu 110 eurot tunnis,

millele lisandub käibemaks, ning riigilõiv 250 eurot.

Ringkonnakohus loeb põhjendatuks võlausaldajate õigusabi kulu kokku 14 tundi hinnaga 110

eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. See on kokku 1848 eurot.

Lisaks on põhjendatud kuludeks esindaja sõidukulu 45,16 eurot ja võlausaldaja poolt deposiiti

tasutud 5000 eurot.

Võlausaldajate

põhjendatud

ja

vajalikud

menetluskulud

on

kokku

1848+250+45,16+5000=7143,16 eurot (sh käibemaks).

15. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et võlausaldajate taotlus mõista

võlgnikult välja seaduses sätestatud määras viivis tuleb jätta rahuldamata. PankrS § 35 lg 1 p 6

sätestab, et pankroti väljakuulutamisel lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu

suunatud nõuetelt.

16. Võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude täies mahus

katmiseks, mistõttu kuulub PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele

riigi vahenditest summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks, mis lisandub eelnimetatud summale) ja PankrS § 150 lg 4 alusel osas, mis ületab

397 eurot ehk 263,70 eurot, tuleb jätta võlgniku kanda.

17. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et taotlus kuulub rahuldamisele vaid

menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus mõistab menetluskulud

võlgnikult ka välja.

PankrS § 150 lg 4 alusel otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse

kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotimenetlus on lõppenud raugemisega ja

pankrotivara ei ole, järelikult ei ole võimalik pankrotivarast väljamakseid PankrS § 146 lg 1

alusel teha ja kulud tuleb võlgnikult välja mõista.

18. Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 1 alusel määruskaebuse esitamisega seotud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Üllar Roostoja Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi