3-17-2279/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-2279

Määruse kuupäev

7. detsember 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Sergei Maltsevi esialgse õiguskaitse taotlus seoses

suitsetamise korraldusega Viru Vanglas

Menetlusosalised

Taotleja Sergei Maltsev

Resolutsioon

1. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

2. Tagastada pärast määruse jõustumist taotlejale

tasutud riigilõiv 15 eurot. Taotlejal tuleb esitada kohtule

andmed selle kohta, millisele arvele ta riigilõivu

tagastamist soovib.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Määruse resolutsiooni punkti 1 (esialgse õiguskaitse

taotluse lahendamise) peale võib esitada määruskaebuse otse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kätte-

toimetamisest arvates. Muus osas ei saa määruse peale

määruskaebust esitada.

4. Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte

taotlejale.

Asjaolud

1. Sergei Maltsev esitas 01.11.2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse (saabus

kohtusse 06.11.2017) ja 15.11.2017 taotluse täienduse (saabus kohtusse 17.11.2017). Taotleja

palus peatada Viru Vangla 24.04.2017.a käskkirja nr 1-1/55 kehtivuse ja kohustada vanglat

lubama tal osta ja tarvitada sigarette. Taotleja selgitas, et ta tunneb suuri piinu, kui valvurite

juurest tuleb suitsulõhna. Ta suitsetas rohkem kui 20 aastat ja tema jaoks on see

väljakannatamatu. Taotleja tasus oma vanglasiseselt isikuarvelt riigilõivu 15 eurot.

Kohtu seisukoht

2. Taotleja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et talle kui pikaajalisele

suitsetajale on suitsetamisest loobumine piinav. Kohtule on lisaks äratuntav see, et

igapäevases elus kehtinud keeldu või piirangut ei ole tagantjärele võimalik olematuks teha.

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 ja 3 alusel võib kohus teha määruse

kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajaduse

äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata.

4. Õiguskirjanduses selgitatakse, et sarnaselt kaebusega saab ka esialgse õiguskaitse taotluse

puhul eristada taotluse lubatavust ja taotluse põhjendatust. Esialgse õiguskaitse taotlus on

lubatav eelkõige siis, kui kohtule on esitatud nõuetekohane taotlus (HKMS § 250) ja kaebajal

on esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui esinevad

HKMS § 249 lg 1 lausetes 1 ja 2 nimetatud alused. Kaebaja peab vajama esialgse õiguskaitse

abinõu kohaldamist selleks, et oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Kui

esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi

ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega. Lisaks eeltoodule peab

arvestama muude lubatavuse eeldustega: põhivaidluse ese kuulub halduskohtu pädevusse,

õige kohtualluvus, keeld esitada samadel asjaoludel ja samal alusel korduvat taotlust (HKMS

§ 55 lg 3), taotlus on lubatav põhivaidluse esemest tulenevalt, kohtule on esitatud taotlusega

seotud kaebus või haldusorganile vaie. Kui esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, saab

selle jätta HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata (Halduskohtumenetluse seadustik.

Kommenteeritud väljaanne. Koostanud K. Merusk ja I. Pilving. Kirjastus Juura 2013. Lk

686).

5. Kohtunik leidis varasemates kohtulahendites, et vanglas suitsetamise keelamise

vaidlustamise korral on kinnipeetaval esialgse õiguskaitse vajadus (11.09.2017.a määrus

kohtuasjas 3-17-1449, 18.10.2017.a määrus kohtuasjas 3-17-1999, 08.11.2017.a määrus

kohtuasjas 3-17-2008, 08.11.2017.a määrus kohtuasjas 3-17-2115).

6. Tartu Ringkonnakohus tühistas 06.12.2017.a määrusega Tartu Halduskohtu 11.09.2017.a

määruse kohtuasjas 3-17-1449. Ringkonnakohus leidis, et suitsetamise piiramise või

keelustamisega ei kaasne pöördumatu tagajärje oht. HKMS § 249 lg 1 lause 1 lubab esialgset

õiguskaitset kohaldada ainult siis, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega

osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seaduse seletuskirja kohaselt on seadusandja

tahtnud sellega öelda, tuginedes seejuures Riigikohtu seisukohtadele, et „kohtuotsuse täitmise

raskendatuse või võimatuse all tuleb pidada silmas olukorda, kus esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmine asutuse poolt või haldustoimingust tulenevate õiguste kasutamine

kolmanda isiku poolt kohtumenetluse ajal loob kaebaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille

kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik.“ (HKMS

seletuskiri seisuga 06.05.2010, 758 SE). Halduskohus leidis, et kui vaidlus peaks lõppema

taotleja võiduga, siis ei ole enam võimalik tagasi pöörata seda, et praegu ei saanud taotleja

suitsetada varem talle lubatud kolme sigaretti päevas. Ringkonnakohus seda pöördumatuks

tagajärjeks ei pea. Sellisel juhtumil isik vahepealsel perioodil küll suitsetada ei saa, kuid võib

peale keelu tühistamist uuesti suitsetama hakata, kui ta seda veel soovib. Peale selle on

halduskohus viidanud võõrutusnähtudele. Ringkonnakohus ei välista küll teatud

võõrutusnähtude esinemise võimalikkust teatud juhtudel, kuid leiab, et need ei põhjenda

õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada võõrutusnähtude esinemisel asjatundlikku

ravi. Ringkonnakohus leiab niisiis, et pöördumatuid tagajärgi käesoleval juhul ei esine.

Loobumise kõrvalnähtude ravimiseks on vanglas olemas meditsiinitöötajad, kelle poole on

võimalik pöörduda. Kui kohtud jõuavad viimaks seisukohale, et põhiseaduse järgi peab

suitsetamine olema vanglas lubatud, siis saab keelava regulatsiooni uuesti tühistada.

7. HKMS § 252 lg 7 alusel on ringkonnakohtu lahend halduskohtu kohaldatud esialgse

õiguskaitse asjas lõplik. Kuigi ringkonnakohtu seisukohad ei ole praeguse asja lahendamisel

halduskohtule kohustuslikud (HKMS § 202 lg 2), peab kohus õigusrahu saavutamise huvides

õigeks lähtuda taotleja esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel ringkonnakohtu

seisukohtadest.

Kohus leiab määruse punktis 6 toodud põhjendustel, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse

vajadus. Kuna täidetud ei ole üks esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldustest, siis

puudub vajadus kontrollida muude eelduste täidetust. Kohus jätab HKMS § 55 lg 2 alusel

esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

8. HKMS § 104 lg 5 p 2 ja 3 alusel kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise korral

riigilõiv reeglina tagastatakse.

Õiguskirjanduses leitakse, et riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu

tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata (riigilõivuseaduse

§ 3, § 15 lg 1 p-d 5 ja 6). Tasutud riigilõivuna HKMS § 104 lg 5 mõttes peetakse silmas ka

esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu (HKMS § 104 lg 1). Riigikohus on jätnud

esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu tagastamata, kui esialgse õiguskaitse taotluse

on kohus sisuliselt läbi vaadanud (määruse punktis 4 viidatud halduskohtumenetluse

seadustiku kommentaarid, lk 389-390).

Praegusel juhul kohus esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi ei vaata. Seetõttu tuleb

riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p 3 alusel tagastada. Riigilõiv tagastatakse pärast määruse

jõustumist. Taotlejal tuleb esitada kohtule andmed selle kohta, millisele arvele ta riigilõivu

tagastamist soovib.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik