1-14-8143/33 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

6. detsember 2017

Kohtuasja number

1-14-8143

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas

Kohtuasi

Andrey Zabavini (isikukood 37711100249) vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 26. oktoobri 2017. a määrus

Määruskaebuse esitaja

Andrey Zabavin

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Külli Zimm

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 26. oktoobri 2017. a määrus.

2. Käesoleva määruse jõustumisel vabastada Andrey Zabavin KarS § 76 lg 2 p 2 alusel

kriminaalasjas nr 1-14-8143 Harju Maakohtu 6. oktoobri 2014. a otsusega mõistetud

vangistusest tingimisi enne tähtaega.

3. KarS § 76 lg 5 alusel määrata Andrey Zabavinile katseaeg tähtajaga kuus kuud alates

käesoleva määruse jõustumisest. Samaks ajaks allutada Andrey Zabavin käitumiskontrolli

nõuetele.

4. Katseajal on Andrey Zabavin kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud

kontrollnõudeid ja täitma järgmisi kohustusi:

1) elama alaliselt aadressil XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama

kriminaalhooldusametnikult

eelneva

loa

elukohast

lahkumiseks

Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2(6)

5. KarS § 75 lg 2 p-de 21, 4 ja 7 alusel määrata Andrey Zabavinile katseajaks järgmised

kohustused:

1) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

2) asuda tööle või võtta end Eesti Töötukassas töötuna arvele hiljemalt kahe nädala jooksul

alates vangistusest vabanemisest või hiljem töösuhte lõppemisest;

3) mitte suhelda narkootikume tarvitavate või nende ebaseadusliku käitlemisega tegelevate

isikutega väljaspool kriminaalhooldaja poolt heaks kiidetud sotsiaalprogramme või

koolitus- ja õppetegevust.

6. Määruskaebus rahuldada.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 6. oktoobri 2014. a otsusega tunnistati Andrey Zabavin süüdi karistusseadustiku

(KarS) § 184 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti vangistus 3 aastat ja 11 kuud, mille hulka arvati

eelvangistus. Karistusaja alguseks luges kohus 15. aprilli 2014. Vangistuse lõpptähtpäev on

15. märts 2018.

2. 3. juulil 2017 saatis Tallinna Vangla Harju Maakohtule materjalid A. Zabavini tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla toetas A. Zabavini ennetähtaegset

vangistusest vabastamist. Prokuratuur A. Zabavini ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei

toetanud. Harju Maakohus tegi 14. augustil 2017 määruse, millega edastas A. Zabavini materjalid

tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Tartu Maakohtule, kuna

A. Zabavin kannab karistust edasi Tartu Vanglas. 17. augustil 2017 saatis Tartu Vangla Tartu

Maakohtule materjalid A. Zabavini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamiseks.

3. Tartu Maakohtu 26. oktoobri 2017. a määrusega jäeti A. Zabavin karistuse kandmiselt tingimisi

enne tähtaega vabastamata.

Kohus märkis, et formaalsed eeldused ennetähtaegseks vangistusest vabanemiseks KarS § 76 lg 2

p 2 järgi on täidetud. A. Zabavin on karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku ja

seejuures mitte vähem kui 4 kuud.

A. Zabavin on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Peamiselt on A. Zabavin toime pannud

varavastaseid kuritegusid. Seitsmel korral on A. Zabavinile mõistetud reaalne vangistus. Eelneva

karistuse kandmiselt vabanes A. Zabavin 2013. aasta oktoobris ning uue samaliigilise kuriteo

(narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise) pani A. Zabavin toime ligikaudu kuus

kuud hiljem (15. aprillil 2014). Vaatamata varem mõistetud karistustele on A. Zabavin jätkanud

järjepidevalt kuritegude toimepanemist. Seetõttu on igati alust arvata, et varasemad karistused ei

ole mõjutanud A. Zabavinit käitumisviisi muutma. Uute kuritegude toimepanemise peamiseks

riskis on A. Zabavini sõltuvus narkootilistest ainetest. Kuigi positiivne on asjaolu, et A. Zabavin

on motiveeritud ja soovib vabaneda narkootikumide tarvitamisest, arvestab kohus, et A. Zabavin

3(6)

on pikaajaline sõltlane (alates 1999. aastast) ning lisaks on tal tekkinud motivatsioon

narkootikumidest loobumiseks alles käesoleva vangistuse jooksul. A. Zabavin on varasemalt

üritanud tarvitamisest loobuda, kuid ebaõnnestunult. Kohus ei olnud veendunud, et A. Zabavin

oleks suuteline senist eluviisi muutma ja seda vaatamata läbitud rehabilitatsioonile. Kohus luges

positiivseks, et A. Zabavin on vangistuse jooksul kuulunud sõltlaste- ja terviserühma,

HIV-riskirühmas olevatele sõltlastele suunatud tervisegruppi, läbinud sotsiaalprogramme ning

osalenud MTÜ EHPV Tervise tugigrupi töös. A. Zabavin oli vangistuses kogemusnõustamise

avatud grupi juht, õppis riigikeelt B1 ja B2 tasemel ning alates 7. septembrist 2016 kandis karistust

avavanglas, kus töötas järelevalveta väljaspool vanglat, käis AN-tugirühmas ning teda lubati

väljasõitudele, kirikusse ja kauplusesse. A. Zabavin paigutati tagasi kinnisesse osakonda, kuna

Politsei- ja Piirivalveameti 6. juuli 2017. a otsusega tunnistati kehtetuks A. Zabavini pikaajaline

elamisluba ja talle tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Selle otsuse on A. Zabavin vaidlustanud

halduskohtus. A. Zabavinil on olemas elukoht oma ema juures, tal on toetavad lähedased ja kindel

töökoht. Sissetulek omakorda võimaldab äraelamist ning maandab uute kuritegude toimepanemise

riski. Samas arvestas kohus väljasaatmisotsust, mis ei ole veel edasikaebamise tõttu jõustunud.

Kohtu hinnangul ei kaalu positiivsed asjaolud üles negatiivseid (varasem elukäik, kuriteo

toimepanemise asjaolud, A. Zabavini isik).

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Zabavin, kes taotleb maakohtu määruse

tühistamist ja palub kohtul arvesse võtta tema kardinaalset muutumist.

A. Zabavin selgitab, et ta on varem olnud vastutustundetu ja kõik kuriteod on tulenenud

narkosõltuvusest. Selle vangistuse ajal on A. Zabavin oma maailmavaadet muutnud ja suhtub

otsustesse vastutustundlikult. Tänu rehabilitatsiooniprogrammidele on tema eluviis muutunud ja

ta võttis vastutuse juhtida gruppi „12 sammu“. Avavanglas viibides organiseeris A. Zabavin

rehabilitatsioonialase grupi ja kasutas oma teadmisi praktikas. A. Zabavin töötas vangistuse

jooksul ja tööandja on andnud talle võimaluse samas kohas ka edaspidi töötada. Samuti käis

A. Zabavin avavanglas viibides külas sugulastel, kirikus, sotsiaalses toetusgrupis, tegi

B-kategooria juhiload ja maksis võlgu. Praeguseks on A. Zabavin osalenud rehabilitatsioonis

kolm ja pool aastat. See kinnitab, et tal on küllalt suur motivatsioon ja tahe eelneva eluviisi muuta.

Tagasi kinnisesse osakonda paigutati A. Zabavin elamisloa kehtetuks tunnistamise tõttu. Politsei-

ja Piirivalveameti otsuse on A. Zabavin kohtus vaidlustanud. Kehtiva distsiplinaarkaristuse kohta

märgib A. Zabavin, et ta sai noomituse jalaravikreemi ostmise eest. A. Zabavin ei teadnud, et tal

on keelatud minna apteeki, kuid enam pole tal rikkumisi olnud. Vabanemisel on A. Zabavinil

elukoht. Õde ja ema on valmis toetama teda nii moraalselt kui ka materiaalselt. Samuti on

A. Zabavinil garanteeritud töökoht OÜ-s Bildstan. A. Zabavinil on kavatsus minna õppima

narkosõltuvuse konsultandiks, et aidata narkosõltuvuses inimesi. Kohus oleks pidanud arvestama

A. Zabavini viibimisega avavanglas, kus oli väga palju ahvatlusi kriminaalse elu juurde

tagasipöördumiseks.

Määruskaebuse lisas selgitab A. Zabavin, et peaaegu 15 aastat kestnud narkosõltuvuse jooksul on

ta veetnud vangistuses ligi 9 aastat. Pärast vangistustest vabanemist on A. Zabavin töötanud

ehitusel, kuid suutmata tulla toime eluliste probleemidega, hakkas uuesti narkootikume tarvitama.

Pärast avavanglat ja aktiivset rehabilitatsiooni on A. Zabavin enda sõnul muutunud. Tuginedes

Tartu Ringkonnakohtu määrusele asjas nr 1-16-1051 ei ole elamisloa kehtetuks tunnistamine

põhjus, mille tõttu ei saaks isikut ennetähtaegselt vangistusest vabastada. A. Zabavin märgib, et

on valmis looma perekonda ning soovib peagi abielluda.

5. Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud.

4(6)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja A. Zabavin KarS § 76 lg 2 p 2 alusel

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.

7. Formaalsed eeldused KarS § 76 lg 2 p 2 kohaldamiseks on täidetud – A. Zabavin on karistusajast

ära kandnud enam kui kaks kolmandikku ja seejuures rohkem kui neli kuud.

8. Riigikohus on leidnud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline

eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal

pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase

resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse

vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli

2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20)

9. Viru Maakohus põhjendas A. Zabavini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmist

peamiselt sellega, et A. Zabavinit on korduvalt kriminaalkorras karistatud; A. Zabavinil on

pikaajaline sõltuvus narkootilistest ainetest, mis on uute kuritegude soodustegur; praegust

vangistust kannab A. Zabavin suures koguses narkootilise- või psühhotroopse aine ebaseadusliku

käitlemise eest.

10. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud KrMS § 339 lg 2 mõttes oluliselt kohtulahendi

põhistamise kohustust (KrMS § 3051 lg 1). Kohus on jätnud vaatamata kinnipeetava vabastamise

kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele põhjendamata, miks need tegurid võrreldes kuriteo

toimepanemise asjaolude ja varasemast elukäigust lähtuvast ohuprognoosiga ei saa kaasa tuua

isiku ennetähtaegset vabastamist (vt ka Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21).

Kohtumääruses puuduvad selged põhjendused, missugused kuriteo toimepanemise asjaolud ja

isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed isiku vabastamata jätmise tingivad ning miks

need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.

11. Maakohus hindas positiivselt, et A. Zabavinil on vabanemisjärgne elu- ja töökoht ning toetavad

lähedased. A. Zabavinil on motivatsioon narkootikumide tarvitamisest loobuda (vangistuse

jooksul on A. Zabavin läbinud mitmeid sõltlaste- ja terviserühmade programme), A. Zabavin on

kogemusnõustamise avatud grupi juht, samuti on ta osalenud väljaspool vanglat AN-tugirühmas.

12. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada ka asjaolu, et A. Zabavin viibis alates 7. septembrist

2016 avavanglas, kus teda lubati tööle väljaspool vangla territooriumi ja mitmele lühiajalisele

väljasõidule perekonna juurde. A. Zabavin on kolme aasta jooksul läbinud vangistuses mitu

sotsiaalprogrammi ja osalenud paljude sõltuvusprobleemidega inimestega tegelevate tugigruppide

töös, samuti õppinud riigikeelt B1 ja B2 tasemel ning sooritanud eksamid. A. Zabavini positiivne

meelestatus, vanglas pika aja jooksul läbitud rehabilitatsiooniprogrammid ja osalemine

narkosõltuvuse-vastastes gruppides maandab suurel määral riski, et A. Zabavin hakkab vabanedes

uuesti narkootikume tarvitama. Seda kinnitab ka asjaolu, et A. Zabavinile anti avavangistuses

viibimise ajal luba osaleda AN-tugirühmas väljaspool vangla territooriumi. Seejuures oli vangla

ametnike kontroll A. Zabavini üle väiksem, kuna A. Zabavin käis tugirühmas ilma järelevalveta.

Narkootikumidest tulenevat riski võib vähendada ka asjaolu, et A. Zabavinil on vangistusest

vabanedes kavatsus õppida narkosõltuvusega inimestega tegelevaks konsultandiks. Kinnipeetava

motiveeritust kinnitab asjaolu, et ta on vanglas tegutsenud kogemusnõustamise grupi juhina alates

13. novembrist 2016 (KoTo, tl 25 pöördel). Maakohus on põhjendamatult jätnud nendele faktidele

tähenduse omistamata. Ringkonnakohtu hinnangul näitab avavanglas viibimine ja lühiajalistele

5(6)

väljasõitudele lubamine, et A. Zabavin on käitunud pikema aja vältel eeskujulikult ning suutnud

säilitada positiivseid peresuhteid. A. Zabavinil on küll üks kehtiv distsiplinaarkaristus 2017. aasta

jaanuarikuust – apteegist küüneseenekreemi ostmise eest ilma loata. Kolleegium ei pea seda aga

raskeks rikkumiseks, kuna A. Zabavinit karistati vaid noomitusega ja teo ebaõigussisu on väikene.

A. Zabavin tunnistas ka oma ise oma viga ja rohkem pole teda distsiplinaarkorras karistatud.

13. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise kasuks räägib seegi, et A. Zabavin on ametnikega

suheldes viisakas ja avatud, õppides ilmutas ta õpingute vastu huvi ja täitis distsipliininõudeid,

lühiajalised väljasõidud möödusid probleemideta. Seega ei ole nähtavat põhjust arvata, et

kriminaalhooldus ei ole uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks piisav.

14. Maakohus andis A. Zabavini ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel põhjendamatult

suure osakaalu süüdimõistetu varasemale elukäigule. Maakohus leidis, et „käesoleval juhul ei ole

kohus veendunud, et Andrey Zabavin oleks suuteline (arvestades varasemat elukäiku) edukalt oma

senist eluviisi muutma ja seda vaatamata läbitud rehabilitatsioonile“. Samas ei nähtu

kohtumäärusest, miks ei pidanud kohus arvestamisväärseks seda, et A. Zabavin viibis pikka aega

avavanglas ja et A. Zabavin on vangistuses viibinud juba üle kolme aasta. Sellises olukorras

pidanuks maakohus eraldi põhjendama, miks kuriteo asjaolud kaaluvad üles muud kinnipeetavat

iseloomustavad positiivsed asjaolud. Seda kohus aga ei teinud.

15. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks maakohus tohtinud arvestada sellegagi, et A. Zabavini suhtes

on Politsei-ja Piirivalveamet teinud otsuse, millega tunnistati kehtetuks tema elamisluba ja talle

tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning tema suhtes kohaldati sissesõidukeeldu. Ennetähtaegse

vangistuse vabastamise menetluses ei ole iseenesest määrav kas isik on riigist väljasaadetav või

mitte. Praegu ei ole teada, kas Politsei- ja Piirivalveameti otsus jääb jõusse, kuna A. Zabavin on

selle otsuse vaidlustanud. Kuigi väljasaatmisotsuse tegemine tingis A. Zabavini paigutamise

avavanglast vangla kinnisesse osakonda, ei loe kolleegium seda asjaolu isiku ennetähtaegse

vabastamise kontekstis negatiivseks, kuna see ei ole tingitud A. Zabavini käitumisest vangistuses.

16. A. Zabavin pani varem narkosõltuvusest tulenevalt toime ka mitmeid varavastaseid kuritegusid.

Siinkohal on oluline rõhutada, et A. Zabavinile on vabanemisel garanteeritud töökoht abitöölisena

OÜ-s Bildstan. See vähendab kolleegiumi hinnangul arvestataval määral uute kuritegude

toimepanemise riski. Juhuks, kui A. Zabavin ei peaks siiski mingil põhjusel OÜ-s Bildstan tööle

asuma või kui tema töösuhe peaks enne katseaja möödumist lõppema, paneb ringkonnakohus

süüdimõistetule kohustuse võtta end töökoha puudumise korral Töötukassas arvele.

17. Ringkonnakohtu hinnangul räägib A. Zabavini tingimisi ennetähtaegne vabastamise kasuks lisaks

eeltoodud argumentidele ka see, et tema vangistustähtaja lõpuni on jäänud vaid loetud kuud ja kui

A. Zabavin kannab vangistuse lõpuni, kaob ka võimalus suunata teda vahetult pärast vabanemist

õiguskuulekatele valikutele kriminaalhoolduse abil. Üleminek vangistusest vabadusse võib

kujuneda liialt järsuks ja pigem suurendada uute kuritegude toimepanemise riski. Õiguskuulekale

teele suunamisel aitab kaasa A. Zabavini allutamine kriminaalhoolduse nõuetele KarS § 75 lg 1

alusel ja täiendavate lisakohustuste määramine KarS § 75 lg 2 p-de 21, 4 ja 7 alusel. Katseaja

tähtpäev tuleneb KarS § 76 lg-st 5 ja selleks on praegusel juhul kuus kuud. Käitumiskontrollile

tuleb A. Zabavin allutada KarS § 76 lg 5 alusel samuti selleks ajaks. Katseaeg hakkab KarS § 78

p 2 kohaselt kulgema kohtulahendi jõustumisest.

18. Kuna käesolev määrus on edasikaevatav ja KrMS § 408 lg 5 ei näe ette selle kohest täitmisele

pööramist, tuleb A. Zabavin vabastada määruse jõustumisel, s.o juhul, kui määrust ei vaidlustata

või kui see jääb edasikaebemenetluses muutmata. Sellest lähtudes tuleb A. Zabavini kandmata

karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga.

6(6)

19. Ringkonnakohus rõhutab, et kui A. Zabavin ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud

kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda KarS § 76 lg 7 kohaselt kirjalikult hoiatada või

kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule või pöörata kandmata

jäänud karistusosa täitmisele.

20. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4, tühistab Tartu

Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 26. oktoobri 2017. a määruse, vabastab A. Zabavini

vangistusest tingimisi enne tähtaega ja rahuldab A. Zabavini määruskaebuse.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Juhan Sarv

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas