3-16-1572/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1572

Haldusasi

AS Piletilevi kaebus Rahvusooper Estonia vastu

varalise kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – AS Piletilevi, volitatud esindaja v.adv Denis

Piskunov

Vastustaja – Rahvusooper Estonia, volitatud esindaja

v.adv Raiko Lipstok

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10. märtsi 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Piletilevi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Piletilevi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.

märtsi 2017. a otsus haldusasjas nr 3-16-1572 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.01.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-16-1572

2(10)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rahvusooper Estonia avaldas 22.03.2016 riiklikus riigihangete registris avatud

hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Teatri piletimüügi- ja kliendihalduse infosüsteemi

täisteenuse hankimine“ (viitenumber 172316) hanketeate.

2. AS Piletilevi esitas hanketingimustega tutvumise järel 13.04.2016 riigihangete

vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles taotles hanketingimuste muutmist. AS

Piletilevi vaidlustas hanketeate (HT) p-e II.3), III.2.3) alap-e 1-3 ja III.2.3) alap-e 5, 6 ja

IV.2.1), hankedokumentide (HD) p-e 2.5, 5.2.1.1, 5.2.1.2, 5.2.1.3, 5.2.1.5, 5.2.1.6 ja 5.2.2.1,

HD lisa 1 p-e 2, 4.2, 4.3, 4.5, 5.5 ja 5.13, HD lisa 7 p-e 3.1, 3.3, 4.1, 11.3, 11.5, 12.8, 12.9 ja

14.3 ning lisa 6, lisa 8, lisa 9 ja lisa 10.

3. Rahvusooper Estonia tõi oma 19.04.2016 vastuses vaidlustusele välja, et on muutnud HD

lisa 1 p-e 4.2., 5.5. ja 5.13, HD lisa 7 p-e 4.1; 8.3.1, 8.4.; 11.2 ja 11.5 ning HD lisa 9, samuti

parandanud HD lisa 8 ja lisa 10.

4. AS Piletilevi oli 22.04.2016 vastuses seisukohal, et Rahvusooper Estonia on kõrvaldanud

õigusvastasuse HD lisa 1 p-des 4.4 ja 5.5 ning kõrvaldanud HD lisa 10 p-s 5.4 esinenud

minetused, samuti HD lisas 8, HT p III.2.3) alap-s 3 ja HD lisas 9 toodud summade vahel

olnud vastuolu.

5. Rahvusooper Estonia tõi 27.04.2016 vastuses välja, et on muutnud HT p III.2.3) alap-i 1 ja

HD p-i 5.2.1.1 ning HT p III.2.3) alap-i 2 ja HD p-i 5.2.1.2 viisil, et on võtnud pakkuja

kvalifitseerimistingimuste alt välja nõude esitada pakutava teenuse kirjeldus ja pildifailid.

Lisaks täpsustanud meeskonnale esitatavaid nõudeid ja muutnud HT p III.2.3) alap-i 6, HD

lisa 9 ja HD p-i 5.2.1.6. Samuti on Rahvusooper Estonia muutnud pakkumuse maksumuse

vormi ja arvestatavaid hindu ning HD lisa 1 p-i 5.13 ja kõrvaldanud segaduse hankelepingu

etappideks jaotamise osas.

6. AS Piletilevi esitas 29.04.2016 seisukoha, milles leidis, et pärast muudatuste tegemist on

HT p III.2.3) alap 1 ja HD p 5.2.1.1 ning HT p III.2.3) alap 2 ja HD p 5.2.1.2 õiguspärased,

segadus etappides on kõrvaldatud, HD lisa 1 p 5.13 on selgem, kuid siiski mitte õiguspärane.

7. VAKO rahuldas 18.05.2016 otsusega nr 81-16/172316 vaidlustuse osaliselt ja kohustas

vastustajat viima õigusaktidega vastavusse HT osa III p 2.3 alap-d 1, 3, 4, osa IV p 2.1 (ning

vastavad alap-d HD-s) ja HD lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ p 5.13 (nr 2). VAKO mõistis

riigilõivu välja proportsionaalselt rahuldatud vaidlustuse osaga summas 246,15 eurot. Otsuse

põhjendustes selgitas VAKO õigusabikulude väljamõistmise taotluse rahuldamata jätmist

õigusliku aluse puudumisega.

8. Rahvusooper Estonia viis HD-sse muudatused sisse 02.06.2016.

9. AS Piletilevi esitas 10.06.2016 VAKO-le uue vaidlustuse. AS Piletilevi vaidlustas HT p-i

IV.2.1 ja HD p-e 11.3, 11.4, 11.5, 11.6, 11.7, 11.8. Lisaks taotles AS Piletilevi õigusabikulude

hankija kanda jätmist ning riigilõivu välja mõistmist.

3-16-1572

3(10)

10. VAKO rahuldas 06.07.2016 otsusega nr 130-16/172316 vaidlustuse osaliselt ja kohustas

hankijat viima õigusaktidega vastavusse HD p-d 11.5, 11.6, 11.7 ja 11.8. VAKO jättis

menetluskulud hankijalt välja mõistmata ja mõistis riigilõivu välja osaliselt, summas 320

eurot.

11. AS Piletilevi esitas 15.06.2016 Rahvusooperile Estonia kahju hüvitamise taotluse, milles

nõudis 5027,40 euro suuruse varalise kahju hüvitamist. Taotluse kohaselt kandis AS Piletilevi

õigusabikulusid summas 8379 eurot ja riigilõivu summas 640 eurot, millest VAKO mõistis

välja 246,15 eurot. Kuna vaidlustus rahuldati taotleja arvates tegelikkuses 60% ulatuses,

taotles AS Piletilevi sellele vastavas ulatuses kulude hüvitamist.

12. Rahvusooper Estonia jättis 19.07.2016 vastusega AS Piletilevi 15.06.2016 kahju

hüvitamise nõude rahuldamata.

13. AS Piletilevi esitas 29.07.2016 Rahvusooperile Estonia kahju hüvitamise taotluse, milles

nõudis 945 euro suuruse varalise kahju hüvitamist. Taotluse kohaselt tekkis kahju

Rahvusooperi Estonia õigusvastaste hanketingimuste tulemusena, kuna AS Piletilevi oli

sunnitud pöörduma VAKO poole ning kasutama selleks advokaadibüroo teenuseid.

Õigusabikulud olid AS-l Piletilevi selle vaidlustusega seoses summas 1890 eurot ja riigilõivu

tasuti 640 eurot, millest VAKO mõistis 06.07.2016 otsusega välja 320 eurot.

14. Rahvusooper Estonia 29.07.2016 taotlusele ei vastanud.

15. AS Piletilevi esitas 04.08.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rahvusooperilt Estonia

5027,40 euro suuruse kahjuhüvitise ja sellega seonduva viivise väljamõistmiseks (haldusasi nr

3-16-1572) ning 17.10.2016 kaebuse Rahvusooperilt Estonia 945 euro suuruse kahjuhüvitise

ja sellega kaasneva viivise väljamõistmiseks (haldusasi nr 3-16-2071). Kaebaja taotles

haldusasja nr 3-16-2071 liitmist haldusasjaga nr 3-16-1572. Tallinna Halduskohus liitis

haldusasjad 11.01.2017 määrusega ühte menetlusse haldusasja numbriga 3-16-1572.

Kaebaja taotleb kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel ning viivist.

Kaebajale on tekkinud kahju õigusabikulude kandmisega, mis on seotud vastustaja läbi

viidava hankemenetluse hankedokumentide vaidlustamisega VAKO-s. Nähtuvalt VAKO

06.07.2016 otsusega välja mõistetud riigilõivu summast rahuldas VAKO 10.06.2016

vaidlustuse 50% ulatuses. Sellele vastab õigusabikulu 945 eurot. VAKO 18.05.2016 otsusest

nähtuvalt rahuldas VAKO 13.04.2016 vaidlustuse 38,46% ulatuses. Arvestades asjaolu, et

vastustaja on hanketingimustesse sisse viinud mitmeid muudatusi lähtuvalt vaidlustuses

toodust, on vaidlustuse tegelik rahuldamise ulatus vähemalt 60%. Arvestades vaidlustuse

tegeliku rahuldamise ulatust, on kaebajale tekkinud kahjuks 60% kantud õigusabikuludest,

kokku summas 5027,40 eurot. Kaebaja on advokaadibüroo Magnusson arved tasunud.

Vastustaja õigusvastane tegevus seisnes õigusvastaste hanketingimuste sätestamises. Osaliselt

on vastustaja möönnud hanketingimuste õigusvastasust tingimusi vaidlustuse saamise järel

muutes. Menetluse käigus vabatahtlikult muudetud hanketingimuste õigusvastasust jaatab

asjaolu, et muudatused tehti vaid neis tingimustes, mis olid vaidlustatud.

Vastustaja seisukoht, et esmalt oleks tulnud pöörduda vastustaja poole ning ta oleks muutnud

osasid punkte vabatahtlikult, ei põhine kehtival õigusel ega ole realistlik. Seadusest tulenevaks

kohaseks õiguskaitsevahendiks on vaidlustuse esitamine VAKO-sse, läbirääkimiste pidamine

tingimuste osas on seadusega sõnaselgelt keelatud. Lisaks tuleb arvestada riigihangete seaduse

(RHS) § 121 lg-s 1 sätestatud 10-päevast tähtaega.

3-16-1572

4(10)

Õigusvastaste tingimuste puudumise korral ei oleks kaebaja pidanud VAKO-sse pöörduma ja

kahju ei oleks tekkinud. Järelikult on kaebajale tekkinud kahju ja vastustaja õigusvastane

tegevus põhjuslikus seoses.

Kahju tekkimine kaebajale ei olnud välditav. Riigikohus on lahendis 3-3-1-93-04 asunud

seisukohale, et muidu on vaidemenetluses õigusabikulud välditavad, kuna isikul on õigus

valida, kas vaidlustada haldusakt vaidemenetluses või halduskohtumenetluses, kus on

võimalik kohtukulusid jagada. Arvestades, et VAKO-sse pöördumine on kohustuslik

kohtueelne menetlus, ei olnud võimalik vaidlustusmenetluses kulude tekkimist vältida. Lisaks

näitab kulude vältimatust asjaolu, et ka vastustaja, hoolimata sellest, et tal on koosseisulised

juristid, pidas vajalikuks advokaadibüroo teenuste kasutamist. Samuti tuleb arvesse võtta, et

kaebaja äritegevus on hoopis teisel alal ning hankedokumentide vaidlustamine ilma

professionaalset õigusabi kasutamata oleks seadnud kaebaja ebasoodsasse olukorda.

Kahju ei olnud võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 toodud viisil õiguste kaitsmise või

taastamisega.

16. Rahvusooper Estonia palus jätta kaebused rahuldamata. Kahju hüvitamise eeldused ei

ole täidetud.

Kaebaja pole selgitanud, milles seisneb tema õiguste rikkumine. Kaebaja küll vaidlustas

VAKO otsusega lõppenud vaidlustusmenetluses mitmeid hanke alusdokumentide punkte, kuid

ei ole ühegi vaidlustatud punkti suhtes väitnud, et punkti sellisel kujul kehtima jäämine

muudaks kaebajal võimatuks hankel osalemise. Kohtupraktikas on kinnitust leidnud, et

kaebaja ainsaks õigustatud eesmärgiks riigihankemenetluses saab olla hankelepingu

sõlmimise saavutamine. Antud juhul ei ole kaebaja poolt vaidlustatud hanke alusdokumentide

tingimused kuidagi takistanud kaebajal selle eesmärgi saavutamist. Kaebaja poolne

vaidlustamise eesmärk on olnud saada hankes osalemise tingimused kaebaja jaoks

soodsamaks.

Hanke alusdokumentide vaidlustamisel kantavad õigusabikulud ei ole RVastS § 7 kaitse-

eesmärgiga kaetud. RVastS-st tulenev kahju hüvitamise nõudeõigus ei ole mõeldud katma

riigihankemenetluses hanke alusdokumentide sisu vaidlustamisel kantud õigusabikulusid.

Õigusabiteenuse ostukulu oleks RVastS § 7 kaitse-eesmärgiga kaetud juhul, kui

õigusabiteenuse ostmise eesmärk oleks olnud säilitada kaebajale võimalus hankelepingu

sõlmimiseks. Kui vastustajal ei ole õigus küsimuses, et hanke alusdokumentide vaidlustamisel

kantud õigusabikulud ei kuulu RVastS alusel kahju hüvitamist õigustavate normide kaitse-

eesmärgi alla, siis alternatiivselt on vastustaja seisukohal, et RVastS kohaselt võib

õigusabikulude hüvitamise kohustus tekkida üksnes juhul, kui kaebaja oleks pöördumatult

kaotanud hankelepingu sõlmimise võimaluse. Näiteks, kui vastustaja oleks pärast vaidlustuse

osalist rahuldamist otsustanud hankemenetluse kehtetuks tunnistada.

RVastS alusel on võimalik nõuda vaidlustusmenetluses kantud õigusabikulude hüvitamist

üksnes juhul, kui vaidlustajal jäi hankeleping sõlmimata hankija õigusvastase otsuse, toimingu

või hanke alusdokumentide tõttu. Analoogia tuleneb RHS § 117 lg-st 3. Seega saaks

vaidlustusmenetluses kantud õigusabikulude hüvitamisest rääkida üksnes nende vaidlustuste

puhul, mis on esitatud pärast pakkumuse esitamist eesmärgiga saavutada hankelepingu

sõlmimine. Kõik see, mis toimub enne pakkumuse esitamist, sh hanke alusdokumentide

punktide õiguspärasuse üle peetud vaidlustusmenetlus, ei tekita õigust nõuda RVastS alusel

õigusabikulude hüvitamist.

Suures osas oleks kaebajal väidetavalt tekkinud kahju olnud välditav, kui kaebaja oleks hanke

alusdokumentide tingimuste muutmiseks pöördunud kõigepealt vastava ettepanekuga

3-16-1572

5(10)

vastustaja poole. Vaidlustamine oleks olnud põhjendatud alles pärast vastustaja poolset hanke

alusdokumentide muutmise ettepaneku mitteaktsepteerimist. Seda kinnitab muu hulgas

asjaolu, et vastustaja on ühe teise hankemenetluses osalemisest huvitatud isiku OÜ ThorGate

Management taotluste alusel korduvalt hanke alusdokumentide punkte muutnud. Kaebaja ei

esitanud mitte ühtegi taotlust hanke alusdokumentide muutmiseks. Kaebaja esitas kohe

vaidlustuse.

Kahju oli võimalik kõrvaldada. Isegi kui mingi kaebaja poolt vaidlustatud punkt takistas tal

hankel osalemist, siis vaidlustuse rahuldamisega saavutaski kaebaja oma eesmärgi – tal säilis

võimalus hankel osalemiseks. Seega on kaebajal säilinud võimalus teha pakkumus ja selle

edukaks tunnistamise korral on tal võimalus teenida kõik nii pakkumuse ettevalmistamiseks

kui ka vaidlustusmenetluse läbimiseks tehtud kulutused tagasi hankelepingu täitmise käigus

saadava tasu kaudu.

Kaebaja nõutavate õigusabikulude suurus on põhjendamatult suur ning vastuolus

kohtupraktikaga. Kaebaja nõude baassumma ületab rohkem kui 8-kordselt kohtupraktikas

põhjendatuks peetud summat (haldusasi nr 3-14-52865). Kaebaja pole selgitanud, miks on

käibemaks tema jaoks kahju. Kaebaja on käibemaksukohustuslane, mistõttu õigusabikuludelt

tasutud käibemaks ei ole tema jaoks kulu.

17. Tallinna Halduskohus rahuldas 10.03.2017 otsusega kaebuse osaliselt ja mõistis

Rahvusooperilt Estonia kaebaja kasuks välja varalise kahju summas 2500 eurot (resolutsiooni

p 1); mõistis Rahvusooperilt Estonia AS Piletilevi kasuks välja menetluskuluna kantud

riigilõivu ja õigusabikulud kokku summas 661,88 eurot (resolutsiooni p 2) ning jättis

vastustaja menetluskulud tema enda kanda (resolutsiooni p 3).

Hanke alusdokumentide vaidlustamise õigusabikulud on kaetud RVastS § 7 lg 1 kaitse-

eesmärgiga. Tulenevalt RHS § 126 lg-st 6 saab VAKO vaidlustuse rahuldamise korral mõista

hankijalt vaidlustaja kasuks välja üksnes vaidlustuse esitamiseks tasutud riigilõivu, mitte aga

õigusabikulusid. Seadusandja ei ole viidatud normiga soovinud välistada õigusabikulude

väljamõistmist kahjuna, RVastS sätteid kohaldades. Kaebaja on hankemenetlusest tekkinud

vaidlustusmenetluses õigusabikulusid kandnud. Kaebaja vara vähenemine õigusabikulude

kandmise tõttu on käsitatav varalise kahjuna, mille hüvitamisele kohaldub riigivastutuse

üldregulatsioon.

Vaidlustusmenetlus on kohustuslik kohtueelne menetlus, mistõttu ei ole asjakohased

Riigikohtu lahendites nr 3-3-1-93-04 ja 3-3-1-76-15 esitatud seisukohad, et vaidemenetluse

õigusabikulusid ei saa põhimõtteliselt hüvitada, sest see oleks vastuolus vaidemenetluse

olemusega ning kuna vaidemenetlus ei ole kohustuslik, siis oli võimalik neid kulusid vältida.

Tallinna Ringkonnakohus on asjas nr 3-14-52865 märkinud, et haldusmenetluse seaduses

reguleeritud vaidemenetlusest eristab RHS kohast vaidlustusmenetlust lisaks viimase

kohustuslikkusele veel: 1) VAKO staatus kohtulaadse organina (RHS § 119 ja Riigikohtu

üldkogu 08.06.2009 otsus asjas nr 3-4-1-7-08, p 31); 2) kiiret ja kohest professionaalset

lähenemist nõudvad menetlustähtajad (RHS § 121 lg 1, § 122 lg-d 1 ja 2, § 124 lg 2, § 125 lg

2); 3) seisukohtade esitamisel võistlevuse põhimõtte kohaldamine; 4) õigete nõuete ja väidete

esitamise vajadus juba VAKO-s, silmas pidades oma eesmärgi saavutamist ka võimalikus

edaspidises kohtumenetluses (HKMS § 267 lg 1, § 268 lg 4). Samuti leidis apellatsioonikohus,

et VAKO selgitamiskohustus ja uurimisprintsiip vaidlustusmenetluses ei tasakaalusta piisavalt

pakkuja

ebavõrdsust

menetluslikus

positsioonis

hankijaga

võrreldes.

Arvestades

vaidlustusmenetluse spetsiifikat, ei ole kaebajale etteheidetav kvalifitseeritud õigusabi

kasutamine selleks, et olla vaidlustusmenetluses hankijaga võrdses olukorras. Eelnevast

tulenevalt ei saa öelda, et õigusabikulud olid vaidlustusmenetluses välditavad.

3-16-1572

6(10)

Kahju tekkimine ei ole seotud asjaoluga, kas kaebaja saanuks või sai hankelepingu pooleks,

vaid on seotud hankija koostatud hanke alusdokumentide õigusvastasuse ja nende

vaidlustamisega kantud õigusabikuludega, mida kaebajal ei ole võimalik nõuda tagasi

vaidlustusmenetluses. Arvestades, et kaebaja tegi ka pakkumuse, ei ole alust väita, et hanke

alusdokumentide vaidlustamine oleks olnud omaette eesmärk ning kaebaja hankelepinguni

jõuda ei soovinud. Kahju ei pea hüvitama kannatanu, vaid kahju tekitaja (vt RVastS § 7 lg 1, §

12 lg 1). Kahju hüvitamiseks riigivastutuse tähenduses ei saa pidada tulu, mida hankelepingu

sõlminud pakkuja hakkaks selle lepingu täitmise eest saama.

Välditavad olid õigusabikulud, mis kanti seoses vaidlustuse esitamisega selles osas, milles

vastustaja ise hanke alusdokumente muutis. Nende muutmisega on tõendatud, et kaebaja oleks

saavutanud selles osas hanke alusdokumentide muutmise ilma vaidlustust esitamata, kuivõrd

hankija (vastustaja) muutis enne VAKO 18.05.2016 otsuse tegemist suure osa hanke

alusdokumentide punktidest, mille muutmist kaebaja soovis. Seejärel, 10.06.2016, vaidlustas

kaebaja üksnes HT p-i IV.2.1 ja HD p-e 11.3, 11.4, 11.5, 11.6, 11.7, 11.8. VAKO rahuldas

06.07.2016 otsusega vaidlustuse osaliselt ja kohustas hankijat viima õigusaktidega vastavusse

HD p-d 11.5, 11.6, 11.7 ja 11.8. Kaebajal oli õiguslikult (RHS § 36) ja faktiliselt võimalik

hankijale esitada ettepanek hanke alusdokumentide muutmiseks/täpsustamiseks. Vastustaja on

21.09.2016 menetlusdokumendis välja toonud, et ühe teise pakkumisest huvitatud isiku (OÜ

ThorGate Management) ettepaneku alusel muutis ta dokumente korduvalt. Hankijale

ettepaneku tegemist hanke alusdokumentide täpsustamiseks või muutmiseks võib pidada

tavapäraseks praktikas. Kaebaja otsustas ettepanekute asemel esitada vaidlustuse.

Õigusabikulud olid selles osas, milles hankija enne VAKO otsust hanke alusdokumente

muutis, välditavad ning välditavate kulude osas ei saa esineda põhjuslikku seost vastustaja

(õigusvastase) tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Üldjuhul võiks eeldada, et kui ettevõtja

tegutseb valdkonnas, millega seotud teenust või kaupa soovitakse hankida, on ta piisavalt

kompetentne, tegemaks õigusabiteenuse kasutamiseta ettepanekuid hanke alusdokumentide

muutmiseks, seda vähemalt tehnilistes jm valdkonnaspetsiifilisi teadmisi nõudvates

küsimustes.

Kuna VAKO tuvastas oma otsustega osaliselt hanke alusdokumentide õigusvastasuse, siis ei

saa nõustuda vastustajaga, et kaebaja taotles vaid endale soodsamaid hanketingimusi. Isegi kui

kaebaja saavutas endale soodsamad hanketingimused, ei välista see VAKO tuvastatud osas

hanke alusdokumentide õigusvastasust. Seega on kahjunõude rahuldamise eeldused täidetud.

Kaebaja õigusabikulud 13.04.2016 vaidlustusega seoses on nähtuvalt esitatud arvetest (I kd, tl

186p; tl 188), kulude nimekirjadest (I kd, tl 187, tl 188p) ja maksekorraldustest (I kd, tl 189,

189p) olnud 8829 eurot. Kaebuses on kaebaja märkinud kogusummaks 8379 eurot. Kulud on

tasutud. Kuna need kulud, mis on seotud enne VAKO otsust vastustaja (hankija) muudetud

hanke alusdokumentide osaga, olid välditavad, ei saa võtta aluseks kaebaja väljatoodud

proportsiooni, vaid lähtuda tuleb VAKO 18.05.2016 otsusega rahuldatud vaidlustuse osast.

VAKO mõistis välja kogu tasutud riigilõivust (640 eurot) 246,15 eurot (I kd, tl 172p) ehk

38,46%.

VAKO otsusega rahuldatud osa vaidlustuse tekstist moodustab ca 2,5 lehekülge. Tegemist ei

ole keerukate õiguslike küsimustega. Kuigi hanke alusdokumentide läbitöötamine on

ajamahukas töö, siis ei saa arve spetsifikatsioonides toodud ajakulu pidada sellises ulatuses

põhjendatuks.

VAKO

otsusega rahuldatud vaidlustuse osaga

seotud

põhjendatud

õigusabikuluks on 2000 eurot.

Kaebaja õigusabikulud 10.06.2016 vaidlustusega seoses on olnud 1890 eurot. VAKO

06.07.2016 otsusest (II kd, tl 25) nähtuvalt rahuldati vaidlustus 50% ulatuses. Õigusabikulud

3-16-1572

7(10)

on ka siin ülepaisutatud. Vaidlus VAKO otsusega rahuldatud osas ei ole õiguslikult keerukas

ja on vähemahukas. Selle eest tuleb lugeda põhjendatud õigusabikuluks ehk kahjuks 500

eurot.

Iga kahjunõue seoses riigihankemenetluse vaidlustusmenetlusega tuleb vaadata läbi

eraldiseisvalt, arvestades selle konkreetse asja asjaolusid. Seega ei saa lähtuda vastustaja

väljatoodud nn baassummast 1000 eurot. Vastustaja viidatud kohtuasjas (3-14-52865) oli asja

maht oluliselt väiksem. Käibemaksu mahaarvamata jätmise osas saab arvestada Riigikohtu

praktikaga (asi nr 3-3-1-58-07 jt).

Kokku tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista varalise kahjuna 2500 eurot. Viiviste

väljamõistmist lisaks eelmärgitud varalisele kahjule ei pea kohus RVastS § 13 lg 1 p 5 alusel

õiglaseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

18. AS Piletilevi palub 10.04.2017 apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 10.03.2017

otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Menetluskulud palub

kaebaja jätta vastustaja kanda.

Halduskohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et õigusabikulud osas, milles hankija enne

VAKO otsust hanke alusdokumente muutis, olid välditavad ning välditavate kulude osas ei

saa esineda põhjuslikku seost vastustaja tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Kohus ei ole

kohaselt arvestanud RHS-st tulenevaid rangeid ajalisi piiranguid (RHS § 121 lg 1) ja

riigihankeprotsessi olemust. Juhul, kui ettepanekule HD muutmiseks kohaldub RHS § 56 lg-st

2 tulenev tähtaeg, on pakkujal oma õiguste kaitsmine äärmiselt keeruline, kui mitte võimatu,

kui hankija jätab ettepaneku HD muutmiseks arvestamata ning HD muutmata. Lisaks suurele

mahule (HD ja lisad kokku 97 lk) oli HD tehniliselt keerukas.

HD, mille õigusvastasust hankija vaidlustusmenetluses möönab, hilisemal muutmisel

vaidlustusmenetluses peab hankija nende vaidlustamisega põhjustatud õigusabikulu hüvitama.

Hankemenetluses on vaidlustusmenetlus ette nähtud oma õiguste kaitsmise viisina ja ei ole

õiglane jätta vaidlustusmenetluses kantud kahju kaebaja kanda olukorras, kus kahju on

tekkinud seoses oma õiguste seadusest tuleneval viisil kaitsmisega.

Asjaolude õigel hindamisel oleks halduskohus pidanud nentima, et õigusabikulud ei ole

välditavad ning vaidlustuse rahuldamise proportsioon on suurem ja hüvitise määramisel sellest

lähtuma. Lisaks ei ole halduskohus kohaselt hinnanud vaidlustuse keerukust ning

dokumentide läbitöötamiseks ja koostamiseks kulunud aega. Vaidlustusmenetluses on esitatud

seisukohti, mille esitamist on VAKO palunud. Halduskohus ei ole millegagi põhjendanud,

miks ta on hüvitise põhjendatud suuruseks pidanud 2500 eurot. Kulutused õigusabile on olnud

optimaalsed ega ole ülepaisutatud. Viivise väljamõistmine ei ole ebaõiglane. RVastS § 13 lg 1

p 5 annab võimaluse hüvitise suuruse piiramiseks, kuid mitte viivise välja mõistmata

jätmiseks.

19. Rahvusooper Estonia vaidleb 25.05.2017 kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele

vastu ja palub selle jätta rahuldamata.

Kaebus on täies ulatuses põhjendamatu, sest kahjuhüvitise nõue ei kuulu RVastS § 7 lg 1

kaitse-eesmärgi alla.

Kaebaja viidatud haldusasjas nr 3-14-52865 polnud tegemist HD õiguspärasuse vaidlusega.

HD õiguspärasuse vaidluses tuleb õigusabikulude põhjendatuse hindamisel arvestada, milline

3-16-1572

8(10)

osa kantud õigusabikuludest on põhjuslikus seoses nende hanke alusdokumentide punktide

vaidlustamisega, mille suhtes VAKO seisukoha võttis ning milline osa on põhjuslikus seoses

VAKO poolt rahuldatud osaga. Põhjusliku seose leidmiseks tuleb tuvastada õigusabikulude

see osa, mis on kantud nende nõuete esitamiseks, mille osas pidi VAKO võtma seisukoha.

Kaebaja nn esimese vaidlustuse õigusabikulud 8379 eurot sisaldavad olulises osas õigusabi ka

seoses nende nõuetega, mille suhtes VAKO seisukohta üldse ei võtnudki. Kaebaja vaidlustas

28 erinevat punkti. Nendest oli VAKO-s vaidluse all ja VAKO pidi seisukoha võtma üksnes

13 punkti suhtes. Ülejäänud 15 punkti suhtes oli vastustaja ise hanke alusdokumente muutnud.

Seejuures ei muutnud hankija neid mitte seepärast, et ta nõustus nende õigusvastasusega, vaid

seetõttu, et vastustaja polnud vastu nende muutmisele. Kui kaebaja oleks vaidlustuse esitamise

asemel pöördunud kõigepealt vastustaja poole ettepanekuga neid punkte muuta, oleks

vastustaja neid muutnud ka ilma vaidlustamiseta. Seda kinnitab asjaolu, et vastustaja on ühe

teise hankemenetluses osalemisest huvitatud isiku OÜ ThorGate Management taotluste alusel

korduvalt hanke alusdokumentide punkte muutnud. 15 moodustab 28-st 54%. Järelikult 54%

ulatuses oli vaidlustuse esitamine ja kaebaja kulutused õigusabile välditavad. Kaebaja väide,

et RHS-s vaidlustamiseks ette nähtud tähtaja jooksul poleks vastustaja võib-olla jõudnud HD

punkte muuta, on hüpoteetiline. Asjaolu, et vastustaja on vastavaid alusdokumentide punkte

muutnud vabatahtlikult VAKO otsuseta, on toonud kaasa ka selle, et nende 15 punkti puhul ei

ole tuvastatud nende õigusvastasust. Seega tuleb kaebaja õigusabikulude põhjendatud

baassummast (maksimaalselt 1000 eurot) arvestada maha proportsionaalselt see osa, mis oli

suunatud nende punktide vaidlustamisele, mille muutmisele pole vastustaja vastu seisnud ja

mis on vastustaja poolt muudetud. Proportsiooniks on 54%, mis moodustab 1000 eurost 540

eurot.

Põhjusliku seose leidmiseks tuleb teiseks tuvastada õigusabikulude see osa, mis on kantud

nende nõuete esitamiseks, mille osas VAKO rahuldas vaidlustuse. VAKO võttis seisukoha 13

vaidlustatud punkti osas (5 punkti osas rahuldas ja 8 osas jättis rahuldamata). Seega mõistis ta

kaebaja tasutud riigilõivust 38,46% vastustajalt välja ning 61,54 jättis kaebaja kanda.

Vähemalt samas proportsioonis peaks ka kaebaja õigusabikulud jääma tema enda kanda. Kui

lähtuda sellest, et kohtupraktikas aktsepteeritud 1000 eurost tuleb maha arvata 540 eurot ehk

54% kui osakaal, mille osas VAKO seisukohta ei võtnud, siis tuleks alles jäänud 460 eurost

jätta 61,54% veel kaebaja kanda, kuna vastavas proportsioonis jäi vaidlustus rahuldamata. Kui

aga asuda seisukohale, et kohtupraktikas aktsepteeritud 1000 eurot vaidlustusmenetluses

aktsepteeritud kuludena kehtib üksnes kõnealuse 13 punkti vaidlustamisel, mille osas VAKO

seisukoha võttis, siis tuleks 1000 eurost jätta 61,54% ehk 615,40 eurot kaebaja kanda. Sellisel

juhul võiks kõne alla tulla üksnes maksimaalselt 384,60 euro vastustajalt väljamõistmine.

Kaebaja nõutud õigusabikulude suurus on põhjendamatult suur. Kaebaja on võtnud esimeses

vaidlustusmenetluses baassummaks, millelt ta nõuab 60% ulatuses hüvitist, 8379 eurot.

Sellele summale vastav ajakulu on 53 tundi ja 5 minutit. Nii selline summa kui ajakulu on

VAKO menetluses põhjendamatult suur. Kuna kaebaja nõudmisel korraldati asja aruteluks

istung, siis puudus kaebajal vajadus mistahes vaidlustusele järgnenud täiendavate

menetlusdokumentide koostamiseks. Teises vaidlustusmenetluses aluseks võetud baassumma

1890 eurot, millelt kaebaja nõuab hüvitist 50% ulatuses, on samuti põhjendamatult suur.

Lisaks on kaebaja taotletud õigusabikulud VAKO-s olnud 1236 eurot. Seega on kaebaja

kohtumenetluses võtnud baassummaks 654 euro võrra suurema summa. Summa suurendamine

on põhjendamatu. Põhjendamatu oli mõlemas vaidlustusmenetluses kahe lepingulise esindaja

töö eest makstud tasu nõudmine, sest vaidluse keerukust ja iseloomu arvestades puudus

selleks vajadus. Lisaks on ühe esindaja tunnihind (150 eurot) põhjendamatult kõrge.

Nõutavate õigusabikulude suurus on vastuolus kohtupraktikaga. Kaebaja pole selgitanud,

3-16-1572

9(10)

miks käibemaks on tema jaoks kahju. Kaebaja on käibemaksukohustuslane, mistõttu

õigusabikuludelt tasutud käibemaks ei ole tema jaoks kulu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

20. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks

ei ole alust. Nõustudes halduskohtu põhjendustega, ei korda ringkonnakohus neid (HKMS §

201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele vastab ringkonnakohus järgmist.

21. Esmalt märgib ringkonnakohus, et Rahvusooper Estonia ei ole asjas esitanud

apellatsioonkaebust ega vastuapellatsioonkaebust. Seetõttu on halduskohtu otsus osas, milles

seda ei ole apelleeritud, jõustunud, ning ringkonnakohus jätab tähelepanuta vastustaja

vastuväited kohtuotsusele, mis puudutavad otsuse jõustunud osa, sh küsimused, kas

konkreetne kahju hüvitamise nõue kuulub RVastS § 7 lg 1 kaitse-eesmärgi alla ning kas

hüvitatava nõude suurus peaks jääma alla 2500 euro. Neid küsimusi ei saa ringkonnakohus

enam apellatsioonimenetluses ümber hinnata.

22. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja kulud õigusabile olid VAKO

menetluses välditavad vaidlustuse esitamise osas, milles hankija ise muutis VAKO menetluse

ajal hanketingimusi. On tõsi, et hankemenetluse üks läbiviimise eesmärke on selle läbiviimise

ökonoomsus, sh kiirus (vt RHS § 56 lg-d 1 ja 3 ning § 121 lg 1 vaidlustusmenetluste ajal

kehtinud redaktsioonis), kuid asjaolu, et hankija võttis arvesse pakkumisest huvitatud isiku

OÜ ThorGate Management ettepanekuid hanketingimuste muutmiseks ning hanketingimusi

ka muutis (II kd lk 6-8), nagu ka asjaolu, et hankija muutis vabatahtlikult VAKO menetluse

ajal osa kaebaja poolt vaidlustatud hanketingimustest, näitab, et pakkuja võimalus pöörduda

enne vaidlustuse esitamist hankija poole hanketingimuste muutmiseks ei ole näilik, vaid

reaalne võimalus, mille kaebaja jättis praegusel juhul kasutamata. Ka ülalmärgitud RHS

sätetes esitatud tähtajad arvestavad sellise võimalusega. Seetõttu tuleb õigusabikulude

põhjendatud suuruse arvestamisel lähtuda proportsioonist, milles VAKO vaidlustuse rahuldas

ja hanketingimused õigusvastaseks tunnistas. I vaidlustuse puhul oli see proportsioon 38,46%

ja II vaidlustuse puhul 50%. I vaidlustuse puhul on kaebaja esitanud kohtumenetluses tõendid

8829 euro (I kd lk 186p-189) ja II vaidlustuse puhul 1890 euro (III kd lk 30-32p) suuruse

õigusabikulu kandmisest VAKO menetlustes. Niisiis moodustab 38,46% 8829-st 3395,6 eurot

ja 50% 1890-st 945 eurot ja kaebajal oleks kulude põhjendatuse korral õigus hankijalt välja

nõuda kokku 4340,6 eurot. Halduskohus on pidanud kaebaja põhjendatud õigusabikuludeks

vaidlustusmenetlustes kokku 2500 eurot, s.o 2000 eurot I vaidlustusmenetluses ja 500 eurot II

vaidlustusmenetluses.

23. Ringkonnakohus leiab, et õigusabikulude suuruse põhjendatuse osas VAKO menetluses

on võimalik kasutada analoogiat halduskohtumenetluse õigusabikulude suuruse põhjendatuse

hindamise põhimõtetega. Ringkonnakohus on korduvalt selgitanud (nt 16.04.2014 määruse nr

3-13-70165 p 14 ja seal viidatud 03.07.2009 otsus haldusasjas nr 3-07-1257 ning 19.04.2012

otsus haldusasjas nr 3-10-3200, p 4), et puuduvad objektiivsed täpsed mõõdikud, mille alusel

saaks võrdeliselt haldusasja mahu, keerukusastme ning muude asjakohaste näitajatega

määratleda protsessiosalise antud haldusasjas põhjendatud õigusabikulude summa. Seetõttu

hindab kohus õigusabikulude põhjendatud suurust igas asjas eraldi, lähtudes antud asjale

iseloomulikest mitmetest erinevatest kriteeriumidest (õigusabi maht ja tööühiku hind, asja

menetluse kulg, kohtulikult kaitstava õiguse kaalukus jne). Eeltoodud asjaolude tõttu on

praktikas

piiratud

ringkonnakohtu

võimalused

halduskohtu

poolt

väljamõistetud

õigusabikulude suuruse põhjendatust kontrollida. Ringkonnakohtul on alust korrigeerida

halduskohtu poolt väljamõistetud õigusabikulusid eeskätt juhul, kui väljamõistetud

3-16-1572

10(10)

õigusabikulude suurus on ilmselgelt põhjendamatu või kui halduskohus on õigusabikulude

hindamisel jätnud mõne olulise teguri arvesse võtmata. Riigikohus märkis lahendis nr 3-3-1-

55-05, et kohtul on asja keerukuse hindamisel ulatuslik hindamisruum. Ringkonnakohus leiab

praeguses asjas, et halduskohus ei ole eksinud kaebaja põhjendatud õigusabikulude summa

leidmisel, st, et leitud tulemus ei ole ei ilmselgelt põhjendamatu ning hindamata pole jäetud

ühtegi olulist asjaolu. Seetõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et 2500 euro suurune

õigusabikulude suurus oli vaidlustusmenetlustes põhjendatud ega pea õiglaseks seda suurust

muuta.

24. Viivise väljamõistmiseks puudub alus. Riigikohus on 27.11.2014 otsuse nr 3-3-1-66-14 p-

s 19 selgitanud, et viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113, mille

1. lõike kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Kolleegium oli seisukohal, et avalik-õiguslikus suhtes on võimalik viivist

nõuda RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §-ga 113 RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu.

Viivist on võimalik käsitada erilaadse kahjuhüvitisena, kui on täidetud RVastS § 7 lg-s 1

sätestatud eeldused. Viivise nõue oleks seega põhjendatud olukorras, kus kohustatud isik on

oma kohustuse täitmisega avalik-õiguslikus suhtes viivitanud ning maksnud raha välja

hilinemisega või on pidanud isiku raha alusetult kinni. Samuti peaks kaebajale sellise

viivituse tagajärjel olema tekkinud varalist kahju, mis tuleks hüvitada rahas. Praegusel juhul

kaebajale sellist kahju tekitatud ei ole. Varalise kahju tekkimine kaebajale on tuvastatud alles

kohtuotsuses. Viivise tasumist õiguskaitsevahendina ei näe RVastS ette.

25. Kaebaja on apellatsioonkaebuses palunud muuta halduskohtu otsust ka menetluskulude

jagamise osas esimese astme kohtumenetluses tulenevalt kaebuse osalisest rahuldamisest.

Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning muutmata halduskohtu otsus kaebuse

rahuldamise proportsiooni osas ning apellatsioonkaebuses ei ole esitatud vastuväiteid

õigusabikulude vähendamisele seoses nende põhjendatusega esimese kohtuastme menetluses,

jääb muutmata ka halduskohtu otsus menetluskulude jagamise osas.

26. Eelnevat kokku võttes jääb AS Piletilevi apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu

otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja menetluskulud

apellatsiooniastmes kaebaja enda kanda.

Vastustaja on taotlenud kaebajalt apellatsiooniastmes õigusabikulude väljamõistmist summas

384 eurot (III kd lk 95-98). Ehkki kulude kandmine ja seotus praeguse haldusasjaga on

nõuetekohaselt tõendatud, jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et vastustaja

menetluskulud tuleb jätta vastustaja kanda. Kohtupraktika kohaselt ei mõisteta reeglina

kaebajalt haldusorgani kasuks välja õigusabikulusid, kui haldusorgan pidi olema võimeline

osalema kohtumenetluses välist õigusabi kasutamata. Vastustaja koosseisu kuulub jurist (kes

on esindanud vastustajat ka VAKO menetlustes) ja praegune vaidlus on olnud talle VAKO

menetlustest nähtuvalt jõukohane. Seega võib öelda, et Rahvusooper Estonia kui avalik-

õiguslik juriidiline isik pidi olema võimeline praeguses kohtumenetluses osalema välist

õigusabi kasutamata.

(allkirjastatud digitaalselt)