3-14-52378/124 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. detsember 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-14-52378

Haldusasi

OÜ Hansagrand kaebus Maksu- ja Tolliameti 11.

septembri 2014. a maksuotsuse nr 12.2-3/5368-34

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja

– OÜ

Hansagrand, volitatud

esindaja

vandeadvokaat Martin Pärn

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Meelis Rohtlaan

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22. detsembri 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Hansagrand apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Halduskohtu 22. detsembri 2016. a otsus haldusasjas nr 3-14-52378

muutmata ja OÜ Hansagrand apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.01.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-14-52378

2(13)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) vähendas 11.09.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/5368-34

OÜ Hansagrand 2011. a novembri ja detsembri käibemaksudeklaratsioonidel deklareeritud

0% määraga maksustatavat käivet 306 131 euro võrra ja sisendkäibemaksu 90 992,76 euro

võrra ning määras OÜ-le Hansagrand tasumiseks täiendavat käibemaksu 90 992,76 eurot.

OÜ Hansagrand kajastas 2011. a novembris ja detsembris oma raamatupidamises järgmiste

teenuste soetamist OÜ-lt Stella & Stas ja nende teenuste müüki: 1) veose organiseerimine

autotranspordiga marsruudil Leedu Vabariik – Saksamaa Liitvabariik ja selle ühendusesisene

müük Leedu äriühingule UAB Ekobaze; 2) vagunite rentimine (kasutusõiguse andmine)

osalemiseks veoprotsessis marsruudil Rēzekne 2 – Maardu ja selle ühendusesisene müük Läti

äriühingule SIA Tranzit SV; 3) Läti Vabariigi raudtee veomaksed (Läti raudteel liikunud

kaubavagunite eest arvestatud veotariifid) ja selle riigisisene müük ABB AS-le, OÜ-le RGR

Metall ja OÜ-le Elme Metall. Maksuhaldur leidis, et OÜ-lt Stella & Stas teenuse soetamise ja

ühendusesisese edasimüügi tehingud olid näilikud ning OÜ Hansagrand osales teadlikult

rahvusvahelises maksupettuses.

Veose organiseerimise teenust marsruudil Leedu – Saksamaa osutati arvete kohaselt järgmises

tehingute ahelas: Leedu äriühing Artūro Pukėno personalinė įmonė (A. Pukeno PI) => OÜ

Green Logistic => OÜ Stella & Stas => OÜ Hansagrand => Leedu äriühing UAB Ekobaze.

Maksuhalduri järeldus, et OÜ Hansagrand ei soetanud nimetatud teenust OÜ-lt Stella & Stas

ning ei müünud seda edasi UAB-le Ekobaze, vaid teenuse müüs UAB-le Ekobaze tegelikult

A. Pukeno PI, põhineb järgmistel asjaoludel: 1) OÜ-l Stella & Stas ja OÜ-l Green Logistic

puudus kontrolliperioodil tavapärane majandustegevus; 2) vahetult enne kontrolliperioodi

osutas UAB-le Ekobaze sarnast veose organiseerimise teenust A. Pukeno PI ning äripartneri

vahetusega tõusis UAB Ekobaze jaoks teenuse hind ja lühenes arvete tasumise tähtaeg, samas

oli A. Pukeno PI jätkuvalt faktiline vedaja; 3) OÜ Stella & Stas, OÜ Green Logistic ja OÜ

Hansagrand arvetelt ei selgu teenuse sisu, kuid A. Pukeno PI poolt OÜ-le Green Logistic

esitatud arvetel on kajastatud täpne marsruut, sõidu toimumise kuupäev ja viide veose

saatehele (CMR); 4) OÜ Stella & Stas juhatuse liigeSP ei teadnud tehingute sisust midagi

ning OÜ Stella & Stas kaudu liikusid vaid arved, millele SP lisas vahendustasu; 5) osa UAB

Ekobaze poolt OÜ-le Hansagrand tasutud rahast jõudis lõpuks tavapärast majandustegevust

mitteomava Suurbritannia äriühinguni Outrex Transit LLP; 6) tehingute ahelas suurendati ühe

veoauto ühe reisi hinda 475 eurolt 780 euroni (hinna suurendamine toimus eeskätt OÜ Green

Logistic tasandil), kuid mingit väärtust tehingute ahelas osalenud äriühingud teenusele juurde

ei andnud; 7) UAB Ekobaze esindaja väitel tingis koostöö OÜ-ga Hansagrand mh pikem arve

tasumise tähtaeg, kuid tegelikult olid A. Pukeno PI arvetele märgitud tasumise tähtajad

soodsamad; 8) tehingute ahelas osalevatel äriühingutel endal puudub raha ja tarnijatele

tasutakse alles pärast seda, kui ostjatelt on raha laekunud; 9) UAB Ekobaze kasutab OÜ

Hansagrand iseloomustamiseks ülistavaid väljendeid, kuid mitteseotud isikud iseloomustavad

üldjuhul oma tehingupartnereid objektiivselt; 10) OÜ Hansagrand ja UAB Ekobaze

01.01.2011 sõlmitud leping on sisult sama kui teised tehingute ahelas osalenud äriühingute

vahel sõlmitud lepingud, mh on lepingutes sarnased trükivead ja valed kirjavahemärgid,

lepingud on üldsõnalised ja neis puuduvad lepingu täitja kohustused; 11) A. Pukeno PI sai OÜ

3-14-52378

3(13)

Green Logistic tehingute ahelasse kaasamisega samuti maksueelise, sest vältis sellega

käibemaksu tasumist Leedu maksuhaldurile; 12) A. Pukeno PI esitas OÜ Green Logistic

kontaktandmetena telefoninumbri, mille kasutajat ja seost OÜ-ga Green Logistic ei ole

võimalik tuvastada; 13) OÜ Green Logistic tellimused A. Pukeno PI-le on pigem tellimuse

kinnitused, sest neis kajastatud andmeid (nt sõiduki registreerimisnumbreid ja veoste

hindasid) ei saanud tellija ette teada; 14) OÜ Stella & Stas juhatuse liige SP ja OÜ

Hansagrand juhatuse liige IŠ on ammused tuttavad ning OÜ-ga Stella & Stas tehtud tehingud

moodustasid

valdava

osa

OÜ

Hansagrand

riigisisestest

tehingutest;

15)

näiline

käibemaksukohustus oli tehingute ahelas viidud OÜ Green Logistic kanda, kes jättis

käibemaksu riigile tasumata, ning tegelik kasusaaja on OÜ Hansagrand, kellel tekkis õigus

sisendkäibemaksu maha arvata. Maksuhaldur leidis eeltoodu põhjal, et teenuse soetamine ja

edasimüümine on näilikud ja OÜ Hansagrand oli sellest teadlik. Seetõttu puudub OÜ-l

Hansagrand õigus OÜ Stella & Stas arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata ning

deklareerida

UAB-le

Ekobaze

esitatud

müügiarvetel

0%

määraga

maksustatavat

ühendusesisest käivet.

Järeldus, et OÜ Hansagrand ei soetanud OÜ-lt Stella & Stas raudteevagunite rentimise

(kasutusõiguse andmise) teenust osalemiseks veoprotsessis marsruudil Rēzekne 2 – Maardu

ega müünud seda teenust edasi Läti äriühingule SIA Tranzit SV, põhineb kokkuvõtlikult

järgmistel asjaoludel: 1) OÜ-l Stella & Stas ja OÜ-l Green Logistic, kellelt OÜ Stella & Stas

omakorda soetas OÜ-le Hansagrand edasi müüdud teenuse, puudus kontrolliperioodil

tavapärane majandustegevus; 2) kaupa vedavad vagunid kuuluvad Venemaa Föderatsiooni

äriühingutele ja Venemaalt Eesti äriühingutele saadetud kaup saadetakse esialgu Lätisse SIA

Tranzit SV nimele, seal vormistatakse dokumendid ümber Eestisse saatmiseks ning selleks, et

saata vagunid Lätist Eestisse, on vaja vaguni omaniku või rendileandja nõusolek, kuid

puuduvad tõendid, et OÜ-l Hansagrand või OÜ-l Stella & Stas oleks mingeid sidemeid arvetel

märgitud vagunite omanike või rendileandjatega; 3) OÜ Stella & Stas juhatuse liige SP ei

teadnud tehingute sisust midagi ning OÜ Stella & Stas kaudu liikusid vaid arved, millele SP

lisas vahendustasu; 4) SIA Tranzit SV seadusliku esindaja VS poolt Läti maksuhaldurile antud

seletus vagunite rentimise tehingute kohta ei ole usaldusväärne; 5) puuduvad tõendid, et SIA

Tranzit SV oleks soetatud vagunite rentimise teenuse kauba lõppsaajaks olnud Eesti

äriühingutele edasi müünud, sest arvetele oli teenuse sisuks märgitud transpordi-

ekspedeerimisteenuse osutamine ja ka teenuse ühe ostja väitel soetati SIA-lt Tranzit SV

üksnes ekspedeerimise, mitte vagunite rendi teenust; 6) OÜ Hansagrand ja SIA Tranzit SV

arvetel märgitud loetelu vagunitest, mis väidetavalt tehingutes osales, ei kattu; 7) OÜ

Hansagrand arvetele lisatud nimekirjas olid mh vagunid, millega transporditud kauba saajaks

oli ABB AS, kuid viimase kinnitusel ei ole SIA Tranzit SV temale arveid esitanud ega teenust

osutanud; 8) OÜ Hansagrand osutab ABB AS-le ekspedeerimisteenuseid, mis on seotud

veoste organiseerimisega Läti raudteel, märkides arvetele samad vagunite numbrid, mille

rendi kohta väljastas OÜ Hansagrand arved SIA-le Tranzit SV; 9) SIA Tranzit SV on suur

ekspedeerimisega tegelev äriühing, keda märgitakse formaalselt Venemaalt saabunud kauba

saatelehtedel kauba saajana, sest poliitilistel põhjustel ei saa Venemaalt kaupa otse Eestisse

saata, ning puudub mõistlik põhjus, miks SIA Tranzit SV peaks rentima Venemaa

äriühingutele kuuluvaid vaguneid tavaliselt Eesti äriühingult, kellel ei ole mingeid sidemeid

vagunite omanikega; 10) OÜ Stella & Stas juhatuse liige SP ja OÜ Hansagrand juhatuse liige

IŠ on ammused tuttavad; 11) näiline käibemaksukohustus oli tehingute ahelas viidud OÜ

Green Logistic kanda, kes jättis käibemaksu riigile tasumata, ning OÜ Hansagrand sai

maksueelise, sest temal tekkis alusetult õigus sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna teenuse

soetamine ja edasimüümine on näilikud ning OÜ Hansagrand teadis sellest, siis puudub OÜ-l

Hansagrand õigus OÜ Stella & Stas arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata ning

3-14-52378

4(13)

deklareerida SIA-le Tranzit SV esitatud müügiarvetel 0% määraga maksustatavat

ühendusesisest käivet.

Läti Vabariigi raudtee veomaksed (Läti raudteel liikunud kaubavagunite eest arvestatud

veotariifid) liikusid enne ABB AS-ile, OÜ-le RGR Metall ja OÜ-le Elme Metall edasi

müümist kahesuguses tehingute ahelas: a) SIA LDZ Cargo => SIA Translats => Standox

Trade LLP => Outrex Transit LLP => OÜ Green Logistic => OÜ Stella & Stas => OÜ

Hansagrand; b) SIA LDZ Cargo => SIA Tranzit SV => Outrex Transit LLP => OÜ Green

Logistic => OÜ Stella & Stas => OÜ Hansagrand. Maksuhalduril ei õnnestunud tuvastada,

kas enne Outrex Transit LLP-d kasutati tehingute ahelas veel mõnda äriühingut. Järeldus, et

OÜ Hansagrand ei soetanud nimetatud teenust OÜ-lt Stella & Stas, põhineb kokkuvõtlikult

järgmistel asjaoludel: 1) OÜ-l Stella & Stas, OÜ-l Green Logistic ja Suurbritannia äriühingul

Outrex Transit LLP-l puudub tavapärane majandustegevus; 2) Outrex Transit LLP, OÜ Green

Logistic ja OÜ Stella & Stas tehingute ahelasse kaasamise tulemusena kujunesid veotariifid

kaubasaajate ABB AS-i, OÜ RGR Metall ja OÜ Elme Metall jaoks kuni neli korda suuremaks

võrreldes sellega, kui teenus oleks soetatud üksnes Läti raudteel transporditeenuse maksumust

kalkuleeriva SIA LDZ Cargo ning vastavalt SIA Translats või SIA Tranzit SV vahendusel; 3)

OÜ Hansagrand kajastab oma raamatupidamises kontrolliperioodil väljaspool Euroopa Liitu

liikunud kaubavagunite eest veotariifide arvestamise teenuse soetamist Suurbritannia

äriühingult Standox Trade LLP ja selle edasimüüki OÜ-le Elme Metall ja OÜ-le RGR Metall,

millele kohaldub 0% määraga käibemaks; 4) OÜ-l Hansagrand olid otsekontaktid SIA-ga

Tranzit SV, seega puudub mõistlik põhjus soetada nimetatud äriühingult teenust OÜ Stella &

Stas ja OÜ Green Logistic vahendusel; 5) OÜ Stella & Stas juhatuse liigeSP ja OÜ

Hansagrand juhatuse liige IŠ on ammused tuttavad ning OÜ Hansagrand pöördus ise OÜ

Stella & Stas poole tehingute tegemiseks. OÜ Stella & Stas ja OÜ Green Logistic tehingute

ahelasse kaasamine võimaldas teenuse hinda kunstlikult suurendada ja tekitas OÜ-le

Hansagrand võimaluse OÜ Stella & Stas arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata, mida

teenuse ühendusesisese soetamise korral ei oleks saanud teha. Kuna teenuse soetamine on

näilik ja OÜ Hansagrand teadis sellest, siis puudub OÜ-l Hansagrand õigus OÜ Stella & Stas

arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata.

Maksu määramise õiguslik alus on käibemaksuseaduse (KMS) § 4, § 29 lg 1 ja lg 3 p 1, § 31

lg 1, § 37 lg 7 p-d 1, 2 ja 7 ning § 38 lg 1 ja maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4.

2. OÜ Hansagrand palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses maksuotsus tühistada,

väites kokkuvõtlikult järgmist.

Tehingute kohta vormistatud dokumendid ja tehingu osaliste seletused tõendavad, et kaebaja

on saanud OÜ Stella & Stas arvetel näidatud teenused ja need ka edasi müünud. Kaebaja tegi

tehinguid heas usus ja täitis hoolsuskohustust nõuetekohaselt. Maksuhaldur on jätnud olulised

asjaolud välja selgitamata ja on kogutud tõendeid valesti hinnanud.

Kaebaja tellis veose organiseerimise teenuse marsruudil Leedu – Saksamaa OÜ-lt Stella &

Stas, kes tellis selle OÜ-lt Green Logistic, kes omakorda tellis teenuse A. Pukeno PI-lt.

Kaebaja müüs teenuse edasi UAB-le Ekobaze. Kaebaja vastutas ekspedeerijana UAB Ekobaze

ees vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 43. peatükis (ekspedeerimisleping) sätestatule. OÜ

Stella & Stas omakorda vastutas samamoodi kaebaja ees. Faktiline veoteenuse osutaja oli A.

Pukeno PI, kes vedas kauba oma veokitega Leedust Saksamaale. Ekspedeerija ei pea teostama

vedu isiklikult ja oma veokiga. Kaebaja poolt OÜ-le Stella & Stas ning UAB Ekobaze poolt

kaebajale arvete alusel makstud summa sisaldas ka veotasu. Veoteenust saab edasi müüa ka

isik, kes ise vahetult veoteenust ei tarbi ega osuta ning edasimüüja teenib hinnavahest. UAB

Ekobaze tellis ekspedeerimisteenuse kaebajalt, sest tal oli kaebaja vastu piisav usaldus ning

3-14-52378

5(13)

kaebajal olid teenuse osutamiseks vajalikud eriteadmised, kogemus ja kontaktid. Kaebaja

tagas UAB-le Ekobaze sujuva teenuse saamise ning võimaldas mõistlikke maksetähtaegu. See

moodustas UAB Ekobaze jaoks teenuse jaoks sisulise väärtuse, mida UAB Ekobaze ei oleks

saanud A. Pukeno PI-lt teenust tellides. Sarnastel kaalutlustel tellis kaebaja omakorda teenuse

OÜ-lt Stella & Stas. Kuna UAB Ekobaze oli kauba saatja ja A. Pukeno PI kauba vedaja, siis

on loogiline, et neil oli ka otsekontakte, nt kauba peale laadimise käigus. Kaebaja

teenustasude suurus vastab teenuse sisule ja turutingimustele, kuigi käibemaksustamisel ei

omagi teenustasu suurus tähtsust.

Kaebaja soetas OÜ-lt Stella & Stas vagunite kasutusõiguse teenuse ja müüs selle edasi SIA-le

Tranzit SV. Selle teenuse puhul kasutatakse vaguneid kliendi soovitud marsruudil kauba

vedamiseks, kuid klient ei valda ega juhi vaguneid, ei vastuta nende kasutamise eest vms.

Seega ei ole tegemist vagunite rentimisega, vaid kasutus-veolepingu sarnase õigussuhtega.

Sellise teenuse edasimüümine on praktikas tavaline. Vagunite kasutusõiguse teenuse

osutamisel on määrava tähtsusega raudteeveo korraldamise ettevalmistamine (seda tegi

kaebaja koos oma tehingupartneritega), seejärel toimub kasutusõiguse teenuse ostmine ja

edasi müümine üldjuhul automaatselt ning kaebaja ei pidanud teenuse osutamise

üksikasjadesse enam igapäevaselt sekkuma. Tehingus osalenud isikud on maksuhaldurile

selgitanud, et Venemaalt ei saa kaupu Eestisse saata otse, vaid ainult Läti kaudu. Seetõttu

vormistatakse Venemaal eraomandis olevate raudteevagunitega vedu Venemaa ja Läti

vahelise riigipiirini ning seejärel vormistatakse vedu uude sihtkohta, käesoleval juhul Läti

Rēzekne 2 raudteejaamast Maardusse. Eeltoodu korraldamiseks on Läti ametiisikutel vaja

vaguni omaniku luba, mis saadetakse tavaliselt otse Rēzekne raudteejaama. Puudub vajadus

adresseerida neid lubasid kaebajale või SIA-le Tranzit SV ning kaebajal ei olnud vaja

vagunite kasutusõiguse edasi müümiseks ka otsekontakte vagunite omanikega. Maksuhaldur

on põhjendamatult proovinud leida vastuolusid SIA Tranzit SV poolt oma klientidele osutatud

teenuse nime, teenuse osutamiseks kasutatud vagunite arvu ja vaguni kasutusõiguse teenuse

saajatega. SIA Tranzit SV osutas oma klientidele kompleksset transpordi-ekspediitorteenust,

mille ühe osana pidi eraldi sisse ostma vagunite kasutusõiguse teenuse ning SIA Tranzit SV

müüs selle teenuse oma klientidele edasi transpordi korraldamise teenuse osana. Võimalik, et

SIA Tranzit SV ei erista oma klientidele arveid esitades kõiki üksikuid teenuseid ja tariife.

Samuti on võimalik, et arve esitati klientidele mõnel teisel perioodil.

Kaebaja soetas OÜ-lt Stella & Stas Läti territooriumi raudteevagunitega läbimise

kompleksteenust. Selle teenuse edasi müümist Eesti äriühingutele ei ole maksuhaldur kahtluse

alla seadnud. Nimetatud teenuse edasimüümine on praktikas tavaline. OÜ Stella & Stas oli

kaebaja jaoks usaldusväärne partner ja pakkus tehingut mõistlikel tingimustel, sh

maksetähtaegade osas. SIA Tranzit SV ja Standox Trade LLP ei saanud kaebajale seda teenust

otse müüa, sest neil olid lepingud oma partneritega, kellel olid lepingud Green Logistics OÜ-

ga, kellel omakorda oli leping OÜ-ga Stella & Stas. Seega SIA-lt Tranzit SV ja Standox Trade

LLP-lt teenuse otse tellimine oleks olnud kõlvatu konkurents. Kaebaja ei erista oma

klientidele nimetatud kompleksteenuse osutamise kohta arveid esitades iga erineva teenuse

või soorituse hinda, tariifi, makset vms näitajat, millest koosneb kompleksteenuse tasu ühe

vaguni kohta, ning seda ei tee ka OÜ Stella & Stas, sest kuluartikleid on väga suur hulk.

Kompleksteenuse tasu sisaldab raudteekasutustasu baastariifi ja kõiki lisanduvaid tariife,

lõive, makseid ja tasusid erinevate täiendavate teenuste eest. Ilmselt sel põhjusel rääkisidki

kaebaja kliendid maksuhaldurile üldisest veokorraldusteenusest. Maksuhalduri metoodika

teenustasude suuruste võrdlemisel on ebaõige, sest võrreldud on võrreldamatut.

OÜ Stella & Stas on ettevõtluses edukalt tegelenud juba 16 aastat, sh rahvusvaheliste

kaubavedude valdkonnas. Teenuse kvaliteedi tagab juhatuse liige, asutaja ja ainuosanik SP.

3-14-52378

6(13)

OÜ Stella & Stas on registreeritud käibemaksukohustuslasena, esitab nõuetekohaselt

majandusaasta aruandeid ning äriühingul ei ole maksuvõlgasid. Seetõttu puudus kaebajal

mistahes alus kahelda, et OÜ Stella & Stas on arvetel näidatud teenuse tegelik müüja. Kui

maksuhaldur piirab kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust, tekib käibemaksu

kumulatsioon. Maksuhaldur on seletustest välja rebinud üksikuid fraase ja tuginenud tühistele

vormistuslikele puudustele ning põhjendamata oletustele, mis on kokkuvõttes kaasa toonud

ebaõige maksuotsuse. Isikule rahalisi kohustusi pannes tuleb kahtlust tõlgendada kohustatud

isiku kasuks.

3. Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

Vastustaja jääb maksuotsuse põhjenduste ja selgituste juurde. Kaebaja sisendkäibemaksu

mahaarvamise õiguse piiramine ja maksu määramine on kooskõlas kehtiva õigusega ning

valitseva kohtupraktikaga. Maksuhaldur on vaidlustatud maksuotsuses eluliselt usutavalt

põhjendanud kahtlust, et kaebaja osales teadlikult maksupettuses ning tõendamiskoormus on

üle läinud kaebajale. Kaebaja paljasõnalised väited ei lükka maksuotsuse järeldusi ümber.

Maksupettuses osalemise põhjendatud kahtluse korral ei saa rääkida maksukohustuslase

heausksusest. Samuti ei ole teadliku maksupettuses osalemise etteheite puhul tähtsust

hoolsuskohustuse täitmisel.

4. Tallinna Halduskohus jättis 22.12.2016 otsusega kaebuse rahuldamata.

Halduskohus nõustus maksuhalduri järeldusega, et kaebaja osales teadlikult maksupettuses,

mille tõttu tal puudus sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, ning HKMS § 165 lg 2 alusel

maksuotsuse põhjendusi ei korranud. Kohtuistungil üle kuulatud OÜ Hansagrand seadusliku

esindaja IŠ, SIA Tranzit SV seadusliku esindaja VS, OÜ Green Logistic endise seadusliku

esindaja AT ning OÜ Stella & Stas seadusliku esindaja SP ütlused ei lükka maksuotsuse

järeldusi ümber.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. OÜ Hansagrand palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 22.12.2016 otsus ja

saata asi uueks lahendamiseks halduskohtule või teha asjas uus otsus, millega kaebus

rahuldada.

Halduskohus on oluliselt rikkunud halduskohtumenetluse norme, sest on jätnud tõendid

nõuetekohaselt hindamata ja kohtuotsuse põhjendamata. Halduskohus on kohtuotsuse

põhjendustes kasutanud üksnes vastustaja väiteid ja kohtu seisukohtade kujunemine ei ole

jälgitav. Halduskohus jättis põhjendamatult kõrvale tunnistaja ütlused, neid kohtuotsuses

üksnes refereerides, samuti kõik maksumenetluses kogutud tõendid, mis kinnitavad tehingute

tegelikku toimimist arvetel märgitud viisil. OÜ Hansagrand jääb halduskohtule esitatud

kaebuses toodud selgituste ja väidete juurde ning palub ringkonnakohtul neid asja

lahendamisel arvestada.

6. Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Maksuotsuses on piisavalt põhjendatud, miks kaebajal ei ole õigust sisendkäibemaksu maha

arvata. Kuna halduskohus nõustus maksuotsuse põhjendustega ja pidas neid piisavaks, siis ei

olnud vaja neid põhjendusi kohtuotsuses üksikasjalikult korrata. Maksuhaldur jääb

maksuotsuses ja halduskohtumenetluses esitatud seisukohtade juurde.

3-14-52378

7(13)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata. Halduskohtu otsus on lõppjäreldustes õige ja selle tühistamiseks puudub alus.

8. Apellatsioonimenetluses vaieldakse jätkuvalt selle üle, kas maksuhalduri kahtlus OÜ

Hansagrand teadlikust osalemisest rahvusvahelises maksupettuses on põhjendatud. Sellest

sõltub, kas OÜ-l Hansagrand on õigus arvata OÜ Stella & Stas arvete alusel maha

sisendkäibemaksu ning deklareerida 0% määraga maksustatavat käivet seoses teenuse

ühendusesisese edasi müümisega UAB-le Ekobaze ning SIA-le Tranzit SV.

9. KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma

maksustamisperioodil KMS § 3 lg-s 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või

toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti

ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva

ettevõtluse, v.a maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või

teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on

sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud

kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 sätestab, et teiselt

maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks

maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.

10. Nii Riigikohtu kui ka Euroopa Kohtu praktikast tuleneb põhimõte, et sisendkäibemaksu

mahaarvamise õiguse kasutamise eelduseks on ostja heausksus. Maksukohustuslane, kes on

osalenud käibemaksupettuses, ei saa sellele õigusele tugineda (vt Riigikohtu 27.01.2016 otsus

nr 3-3-1-30-15, p-d 16-18 ja seal viidatud kohtupraktika). Kaebajale heidetaksegi vaidlustatud

maksuotsuses ette osavõttu maksupettusest, mis hõlmab teadlikult näilike tehingute tegemist

OÜ-ga Stella & Stas, UAB-ga Ekobaze ja SIA-ga Tranzit SV. MKS § 83 lg-st 4 tulenevalt ei

võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse.

11. Maksuhaldur peab maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel lähtuma

eelkõige

maksukohustuslase

esitatud

maksudeklaratsioonidest,

maksukohustuslase

raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest (MKS

§ 82 kohaselt). Seega eeldatakse maksukohustuslase kogutud ja esitatud tõendite õigsust. See

ei välista siiski maksuhalduri õigust ja kohustust koguda täiendavaid tõendeid, kui

maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses. Tulenevalt MKS

§-s 11 sätestatud uurimispõhimõttest peab maksuhaldur välja selgitama tegeliku olukorra, sh

tehingute tegeliku majandusliku sisu, ja tuvastama maksusuhtes olulised asjaolud. Kontrolli

tulemusena võib selguda, et tehingute kohta koostatud dokumendid ei kajasta tegelikku

olukorda. Sellist järeldust peab maksuhaldur põhjendama, kuid maksuotsusega ei pea

tuvastama, et maksukohustuslane osales maksupettuses (Riigikohtu 04.06.2013 otsus nr 3-3-1-

15-13, p 10). Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril raske või võimatu

esitada otseseid tõendeid sellise rikkumise kohta. Maksupettuses osalemise põhjendatud

kahtlust kinnitavad seepärast enamasti asjaolud ja kaudsed tõendid kogumis. Põhjendatud

kahtluse tõendamise standard on oluliselt madalam kui teo tõendamisel süüteomenetluses.

Maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav

(Riigikohtu 04.06.2013 otsus nr 3-3-1-15-13, p 13). Maksupettuses osalejate puhul ei saa

eeldada, et nad on esitanud oma maksudeklaratsioonides õigeid andmeid (Riigikohtu

27.01.2016 otsus nr 3-3-1-30-15, p 27).

12. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud maksuotsuses piisavalt põhjendatud kahtlust

OÜ Hansagrand teadlikust maksupettuses osalemisest. Maksumenetluses tuvastatud asjaolusid

kogumis arvestades on maksuhaldur õigesti kõrvale jätnud kaebaja poolt OÜ-lt Stella & Stas

3-14-52378

8(13)

teenuse soetamise ning UAB-le Ekobaze ja SIA-le Tranzit SV teenuse edasimüümise kohta

vormistatud dokumendid, sest need ei kajasta tegelikku olukorda. Sellest järeldub ka, et

tehingu poolte (OÜ Hansagrand seadusliku esindaja IŠ, OÜ Stella & Stas seadusliku esindaja

SP, UAB Ekobaze seadusliku esindaja KK ja SIA Tranzit SV seadusliku esindaja VS)

maksumenetluses antud kinnitused, et tehingud toimusid dokumentides näidatud viisil, ei ole

usaldusväärsed. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 22.12.2016 otsuse põhjendustega osas,

milles halduskohus on omakorda viidanud HKMS § 165 lg 2 alusel nõustumisele

maksuhalduri põhjenduste ja järeldustega (sh maksumenetluses kogutud tõenditele antud

hinnangutega). Olukorras, kus vaidlustatud maksuotsus on piisavalt põhjendatud ja selles on

kaebaja väidetele juba vastatud, ei kujuta taoline viide endast kohtu põhjendamiskohustuse

rikkumist. Ringkonnakohus lisab apellatsioonkaebusele vastuseks järgmist.

13. OÜ Hansagrand väidab, et soetas OÜ-lt Stella & Stas ekspedeerimisteenust ja müüs selle

edasi UAB-le Ekobaze ning selle teenusega oli hõlmatud ka autotranspordiga veose

korraldamise teenus marsruudil Leedu - Saksamaa.

14. Kaebajal on õigus, et ekspedeerimislepinguga (VÕS § 854 jj) saavad ekspedeerija ja

veose saatja kokku leppida veose vedamise korraldamises ning põhimõtteliselt on võimalik

selle teenuse osutamiseks kasutada ka alltöövõtjaid või vahendada seda teenust läbi mitme

äriühingu. Maksuotsuses ei ole aga väidetudki, et vedamise korraldaja ja vedude tegelik

teostaja peaks tingimata olema sama isik, vaid seatud kahtluse alla, et kaebaja soetas

kontrolliperioodil veose korraldamise teenust marsruudil Leedu - Saksamaa OÜ-lt Stella &

Stas ja müüs selle edasi UAB-le Ekobaze. Kaebaja ja UAB Ekobaze vahelises 01.01.2011

lepingus nr EK/2011 (II kd, tl 196) on täitja kohustuseks teatada tellija tellimusel viimasele

kaubaveo tariifid ja nende kooskõlastamisel esitada arve vedude eest tasumiseks. Lepingust ei

ole võimalik välja lugeda, et OÜ Hansagrand ülesandeks oli osutada UAB-le Ekobaze

ekspedeerimisteenust, mis sisaldaks ka veoteenust. Kaebaja seaduslik esindaja IŠ jättis

20.01.2012 maksuhaldurile antud seletuses sisuliselt vastamata küsimusele, millist teenust

kaebaja UAB-le Ekobaze esitatud arvete alusel osutas ja kuidas toimus teenuse hinna arvestus

(I kd, tl 154-168, tõlge IX kd, tl 3-16, küsimus nr 18).

15. Maksuhaldur väidab õigesti, et puudub eluliselt usutav selgitus, miks hakkas UAB

Ekobaze kauba saatjana soetama vedude korraldamise teenust oma senise tehingupartneri ja

vedude tegeliku teostaja A. Pukeno PI asemel Eesti äriühingult, kelle teenus oli A. Pukeno PI

varasemast teenusest märgatavalt kallim ja maksetingimused ebasoodsamad. Sellist

majanduslikult ebamõistlikku otsust ei saa selgitada üksnes OÜ Hansagrand ja UAB Ekobaze

vahelise usalduse või OÜ Hansagrand pikaajalise kogemusega. Kaebaja väide, mille kohaselt

mõjutas teenuse hinda asjaolu, et OÜ Hansagrand võttis UAB Ekobaze ees vastutuse sujuva ja

korrektse teenuse korraldamise eest, ei ole samuti veenev, sest 01.01.2011 leping nr EK/2011

ei sisalda lepingu täitja kohustusi ja vastutust ning kaebaja ei ole oma väidete tõendamiseks

muid dokumente esitanud. Lisaks on maksuhaldur koostöös Leedu maksuhalduriga välja

selgitanud, et kogu veoteenuse korraldamise eest vastutas tegelikult A. Pukeno PI (vt

maksuotsuse lk 39-40; Leedu maksuhalduri päringud ja vastused III kd, tl 187-201 ja IV kd, tl

1-102). Kaebaja ei ole ka veenvalt näidanud, et UAB-le Ekobaze osutatud teenuse hind oli

mõistlik. Seda, miks maksumenetluses esitatud teiste ekspedeerijate UAB Baltstata ja UAB

Transkida hinnapakkumised samade kaupade veoteenuse osutamiseks samal marsruudil (III

kd, tl 151-152) ei ole usaldusväärsed, on piisavalt põhjendatud maksuotsuse lk-del 38-39 ning

kaebaja ei ole kohtumenetluses selgitanud, miks maksuhalduri seisukoht on ebaõige. Asjaolu,

kas Leedu maksuhaldur on UAB Ekobaze suhtes maksukontrolli läbi viinud ja kaebajaga

tehtud tehingutega seonduvalt makse määranud või mitte, ei ole kaebaja maksustamisel

3-14-52378

9(13)

määrav. Kaebaja maksumenetluse tarbeks sai maksuhaldur Leedu maksuhaldurilt teavet ja

tõendeid rahvusvahelise koostöö käigus.

16. Eluliselt usutav selgitus puudub ka OÜ Stella & Stas tehingute ahelasse kaasamiseks.

Kaebaja väide, et tal oli usaldus OÜ Stella & Stas vastu, ei ole usutav, sest maksuhaldur

tuvastas, et OÜ-l Stella & Stas puudus kontrolliperioodil tavapärane majandustegevus (vt

maksuotsuse p 2.1). OÜ Stella & Stas seaduslik esindaja SP on maksumenetluses öelnud, et ei

teadnud kaebajaga tehtud tehingute sisust midagi ja teda huvitas vaid vahendustasu, mille ta

sai arvetele lisada (07.03.2012 seletus, II kd, tl 21-23). Seetõttu ei ole asjakohane kaebaja

väide, et OÜ Stella & Stas lisas tehingute ahelasse oma kogemustest ja kontaktidest tuleneva

olulise panuse. OÜ Green Logistic, kelle tasandil toimus tehingute ahelas teenuse hinna

oluline suurendamine (vt tabel maksuotsuse lisas 1) ja kes jättis tehingutelt käibemaksu riigile

tasumata, jäi maksuhaldurile seletuste andmiseks kättesaamatuks (vt maksuotsuse lk 18-19).

Maksuhaldur tuvastas, et OÜ-l Green Logistic puudus samuti tavapärane majandustegevus (vt

maksuotsuse p 2.1). Eeltoodu on tüüpiline nn variühingutele, mille tegevusel puudub

majanduslik sisu ja mida praktikas kasutatakse sageli teadlikult maksude tasumisest kõrvale

hoidumiseks ja selle maksuhalduri eest varjamiseks (vrd Riigikohtu 27.01.2016 otsus nr 3-3-

1-30-15, p 16).

17. Kahtlust, et OÜ Stella & Stas, OÜ Green Logistic ja OÜ Hansagrand olid teenuse

osutamise ahelasse lisatud näiliselt, kinnitab ühe asjaoluna ka tehingute ahelas vormistatud

dokumentide võrdlus. Nimetatud Eesti äriühingute arvetelt ei selgu teenuse sisu, kuid A.

Pukeno PI arvetel on kajastatud täpne marsruut, sõidu toimumise kuupäev ja viide veose

saatehele (I kd, tl 184-199; II kd, tl 1-16; III kd, tl 31-47; IV kd, tl 23-102). OÜ Hansagrand ja

UAB Ekobaze 01.01.2011 sõlmitud leping nr EK/2011 on sisult sama kui teised tehingute

ahelas osalenud äriühingute vahel sõlmitud lepingud, mh on lepingutes sarnased trükivead ja

valed kirjavahemärgid, ning lepingud on üldsõnalised ja neis puuduvad lepingu täitja

kohustused (vt maksuotsuse p 2.5; II kd, tl 24-25 ja 194-196). Ebatäpsused dokumentides või

nende üldsõnalisus ei tõenda eraldi võetuna maksupettuse toimepanemist, kuid viitavad

käesolevas asjas kogumis muude tõenditega kogu tehingute ahelat hõlmavale kooskõlastatud

tegevusele. Vaidlust ei ole ka selle üle, et OÜ Stella & Stas juhatuse liige ja osanikSP oli

kaebaja seadusliku esindaja IŠ kauaaegne tuttav. Selline tutvus teeb lihtsamaks dokumentide

vormistamise tegelikult mittetoimunud tehingute kohta. Maksuhalduriga tuleb nõustuda, et

kuna OÜ-ga Stella & Stas tehtud tehingud moodustasid valdava osa OÜ Hansagrand

riigisisestest tehingutest, siis ei saanud OÜ Stella & Stas tehingute ahelasse kaasamine olla

juhuslik.

18. Seoses OÜ Hansagrand väitega, et ta soetas OÜ-lt Stella & Stas vagunite kasutusõiguse

teenust marsruudil Rēzekne 2 – Maardu ja müüs selle teenuse edasi SIA-le Tranzit SV,

märgib ringkonnakohus järgmist.

19. Maksuhaldur on pidanud usutavaks ja võtnud arvesse kaebaja väite, et poliitilistel

põhjustel ei saa Venemaalt kaupa mööda raudteed otse Eestisse saata, vaid Venemaalt Eesti

äriühingutele saadetud kaup saadetakse esialgu Lätisse ja seal vormistatakse dokumendid

ümber kauba Eestisse saatmiseks selliselt, et kauba saatjaks on Läti äriühing. Maksuotsusega

hõlmatud tehingute puhul oli Läti poolseks Venemaalt tulnud kauba saajaks ja kauba Eestisse

edasi saatjaks raudteeveoste ekspedeerimisteenuse osutaja SIA Tranzit SV, kelle roll oli

eeskätt Venemaalt saabunud kauba dokumentide ümber vormistamine ja kauba Eestisse

suunamine. Kauba saajaks olid erinevad Eesti äriühingud. Maksuhaldur ei ole kahelnud ka

kaebaja väites, et vedude teostamiseks Läti ja Eesti territooriumil tuleb tasuda vagunite

kasutuse eest. Maksuhaldur on aga kahelnud selles, et SIA-le Tranzit SV osutas vagunite

kasutusõiguse teenust OÜ Hansagrand, olles selle omakorda soetanud OÜ-lt Stella & Stas.

3-14-52378

10(13)

20. Ringkonnakohus käsitles OÜ-ga Green Logistic ja OÜ-ga Stella & Stas seonduvaid

asjaolusid, mis kinnitavad kahtlust, et nimetatud äriühingutel ei olnud tehingute ahelas mingit

sisulist rolli, eespool ega hakka neid põhjendusi kordama. Põhjendatud kahtlus selles, et OÜ

Hansagrand ei soetanud teenust OÜ-lt Stella & Stas, seab omakorda tõsise kahtluse alla ka

selle, et kaebaja sai teenuse SIA-le Tranzit SV edasi müüa.

21. Täiendavalt on maksumenetluses tuvastatud, et OÜ Hansagrand ja SIA Tranzit SV

30.12.2010 lepingu nr 26/2010 (II kd, tl 192-193) järgi annab kaebaja SIA-le Tranzit SV

raudteevagunid kaupade transportimise protsessis osalemiseks marsruutidel vastavalt tellija

nõudmisele. Kaebaja seaduslik esindaja IŠ ega SIA Tranzit SV esindaja VS ei andnud aga

maksumenetluses mingit mõistlikku selgitust, miks SIA Tranzit SV, mis on maksuhalduri

tuvastatu kohaselt suur ekspedeerimisega tegelev äriühing, peaks soetama Venemaa

äriühingutele kuuluvate vagunite kasutusõigust Eesti äriühingult, kellel ei ole mingeid

sidemeid vagunite omanikega, kuigi vagunite Lätist Eestisse saatmiseks oli vaja vagunite

omaniku nõusolekut. On ka ilmne, et kui SIA Tranzit SV soetas kaebajalt vagunite

kasutusõiguse teenust, oleks SIA Tranzit SV pidanud selle oma Eesti äriühingutest klientidele

edasi müüma, kuid selle kohta tõendid puuduvad. SIA Tranzit SV esitas kauba lõppsaajateks

olnud Eesti äriühingutele arved transpordi-ekspedeerimisteenuse eest (VIII kd, tl 40-72). Ka

teenuse ühe ostja Novotrade Invest OÜ 18.02.2013 seletuse kohaselt soetati SIA-lt Tranzit SV

üksnes ekspedeerimise teenust (III kd, tl 48-65). Lisaks on maksuhaldur SIA Tranzit SV

06.12.2011 arve põhjal Novotrade Invest AS-le ilmekalt näidanud (vt maksuotsuse lk 41-42),

et kui OÜ Hansagrand ja SIA Tranzit SV vaheline teenuse osutamine tõepoolest toimus

arvetel kajastatud hinnaga, siis SIA Tranzit SV kui ekspedeerija kulusid arvestades tegutses

Läti äriühing kokkuvõttes kahjumlikult. Selline majanduslikult ebamõistlik käitumine ei ole

tegelikku majandustegevust omava äriühingu puhul eluliselt usutav.

22. Kahtlust tehingute näilikkuses süvendab asjaolu, et OÜ Hansagrand poolt SIA-le Tranzit

SV esitatud arvetele on lisatud vagunite/tsisternide nimekirjad ja saatelehed, kuid

maksuhaldur on tuvastanud (vt maksuotsuse lk 27-28), et OÜ Hansagrand arvetele lisatud ja

SIA

Tranzit

SV

poolt

oma

klientidele

esitatud

arvetele

märgitud

loetelu

vagunitest/tsisternidest, mis väidetavalt OÜ Hansagrand ja SIA Tranzit SV vahelistes

tehingutes osales, ei kattu (nt kaebaja 20.11.2011 ja 30.11.2011 müügiarvetele lisatud 250

vagunist kajastub SIA Tranzit SV müügiarvetel vaid 22 vagunit; vt III kd, tl 16-19 ja VIII kd,

tl 51-69). Muu hulgas olid OÜ Hansagrand poolt SIA-le Tranzit SV esitatud arvetele lisatud

nimekirjas vagunid, millega transporditud kauba lõppsaajaks oli ABB AS, kuid viimase

06.03.2014 kirja kohaselt ei ole SIA Tranzit SV temale üldse arveid esitanud ja

ekspedeerimise või mingit muud teenust osutanud (III kd, tl 155). Küll osutas ABB AS-le

ekspedeerimisteenuseid Läti raudteel OÜ Hansagrand, märkides seejuures arvetele samad

vagunite numbrid, mille kasutusõiguse kohta väljastas OÜ Hansagrand arved SIA-le Tranzit

SV. Kaebaja ei ole neile vastuoludele mõistlikku seletust andnud.

23. Kolmas maksupettuse episood puudutab maksuhalduri järeldust, et OÜ Hansagrand ei

soetanud Läti raudtee veomakseid (Läti raudteel liikunud kaubavagunite eest arvestatud

veotariife), mis on ekspedeerimisteenuse raames edasi müüdud ABB AS-ile, OÜ-le RGR

Metall ja OÜ-le Elme Metall, OÜ-lt Stella & Stas. Maksuhaldur ei ole maksuotsuses kahtluse

alla seadnud OÜ Hansagrand müügitehinguid ABB AS-ga, OÜ-ga RGR Metall ja OÜ-ga

Elme Metall.

24. Ringkonnakohus on juba eespool pidanud põhjendatuks maksuhalduri järeldust, et OÜ-l

Stella & Stas, samuti OÜ-l Green Logistic, kellelt OÜ Stella & Stas omakorda soetas OÜ-le

Hansagrand edasi müüdud teenuse, puudus kontrolliperioodil tavapärane majandustegevus.

Maksuhaldur on Suurbritannia maksuhaldurilt saadud teabele tuginedes veenvalt näidanud (vt

3-14-52378

11(13)

maksuotsuse lk 19; VIII kd, tl 79-82), et tavapärane majandustegevus puudus ka Suurbritannia

äriühingul Outrex Transit LLP, kellelt OÜ Green Logistic väidetavalt soetas vaidlusaluse

teenuse. Nagu ringkonnakohus eespool selgitas, puuduvad veenvad tõendid, et OÜ Stella &

Stas lisas kaebajale teenuseid vahendades neile mingi lisandväärtuse. Seega ei ole

usaldusväärne ka kaebaja juhatuse liikme selgitus, et OÜ Stella & Stas valiti partneriks tema

usaldusväärsuse tõttu ja põhjusel, et OÜ Stella & Stas pakkus mõistlikke tingimusi, sh

maksetähtaegade osas.

25. Maksuhaldur on Läti raudtee veomaksete soetamisega seoses täiendavalt tuvastanud (vt

maksuotsuse p 2.1 ja 2.4), et Outrex Transit LLP, OÜ Green Logistic ja OÜ Stella & Stas

tehingute ahelasse kaasamise tulemusena kujunesid veotariifid tegelike kaubasaajate ABB

AS-i, OÜ RGR Metall ja OÜ Elme Metall jaoks kuni neli korda suuremaks võrreldes sellega,

kui teenus oleks soetatud üksnes Läti raudteel transporditeenuse maksumust kalkuleeriva SIA

LDZ Cargo ning vastavalt SIA Translats või SIA Tranzit SV, kellele SIA LDZ Cargo

väljastas arved, vahendusel. Kaebaja väide, et tegemist oli Läti raudtee läbimise

kompleksteenusega, mis erinevate äriühingute arvetel koosnes erinevatest komponentidest,

millest omakord oli tingitud ka erinev hind, on paljasõnaline. Kaebaja seaduslik esindaja ütles

maksumenetluses, et ostab Läti territooriumil osutatud teenust OÜ-lt Stella & Stas, lisades

sellele oma vahendustasu, kuid ei öelnud midagi erinevate lisateenuste vms kohta. Kaebaja ei

ole ka kohtumenetluses selgitanud, millised konkreetsed lisateenused iga konkreetse tehingu

puhul hinda mõjutasid, loetledes üldsõnaliselt kõiki võimalikke teenuseid, mis seonduvad

raudtee kasutusega. Lisaks väitis OÜ Stella & Stas seaduslik esindajaSP maksumenetluses, et

tema roll oli koostada arveid, millele ta sai lisada oma vahendustasu.SP ei rääkinud mingite

lisateenuste üle arve pidamisest. Samas pole vaidlust, et OÜ-l Hansagrand olid olemas

otsekontaktid SIA-ga Tranzit SV, seega puudub mõistlik põhjus soetada nimetatud äriühingult

teenust OÜ Stella & Stas ja OÜ Green Logistic vahendusel. Kaebaja väide, et otse SIA-lt

Tranzit SV teenuse soetamist piirasid viimase lepingud OÜ-ga Stella & Stas ja OÜ-ga Green

Logistic, ei ole tõsiselt võetav olukorras, kus muud tõendid viitavad selgelt nende äriühingute

tavapärase majandustegevuse puudumisele. Eeltoodu viib paratamatult kahtluseni, et OÜ

Stella & Stas ja OÜ Green Logistic tehingute ahelasse kaasamine võimaldas teenuse hinda

kunstlikult suurendada ja andis OÜ-le Hansagrand võimaluse OÜ Stella & Stas arvete alusel

sisendkäibemaksu maha arvata, mida kaebaja teenuse ühendusesisese soetamise puhul, nt

ostes teenust otse Läti äriühingult, ei oleks teha saanud.

26. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et halduskohus ei ole nõuetekohaselt põhjendanud,

kuidas mõjutavad maksuotsuse järeldusi kohtuistungil vande all või tunnistajatena üle

kuulatud isikute ütlused. See menetlusnormi rikkumine ei anna siiski alust halduskohtu otsuse

tühistamiseks, sest ringkonnakohus saab selle vea ise kõrvaldada.

27. Kaebaja juhatuse liige IŠ (X kd, tl 100-105) kinnitas kohtus vande all ütlusi andes

tehingute toimumist arvetel märgitud viisil. Ringkonnakohus ei pea IŠ ütlusi usaldusväärseks

ja jätab need asja lahendamisel arvestamata (HKMS § 62 lg 6). Maksuhaldur on mõistlikult ja

eluliselt usutavalt põhjendanud, et kaebaja osales rahvusvahelises maksupettuses ja sai sellest

kasu. Maksupettus on enamasti konspiratiivne tegevus ja pettuse osalised püüavad seda

maksuhalduri eest varjata fiktiivsete dokumentide koostamise ja omapoolsete kinnituste

andmise abil. Maksuotsusega on määratud OÜ-le Hansagrand tasumiseks 90 992,76 eurot

käibemaksu ja seetõttu on tema juhatuse liikmel piisav motivatsioon jääda kohtumenetluses

väite juurde, et tehingud toimusid raamatupidamisdokumentides kajastatud viisil.

Ringkonnakohus märgib ka, et juhatuse liige andis kohtuistungil tehingute kohta üldsõnalisi

selgitusi, kuid ei osanud vastata täpsematele küsimustele. Näiteks ei osanud IŠ mõistlikult

selgitada, kuidas ta teadis, et OÜ Stella & Stas saab kaebajale üldse vagunite kasutusõiguse ja

3-14-52378

12(13)

Läti raudtee läbimise tariifide teenust müüa (kas ja milliseid vajalikke kontakte OÜ-l Stella &

Stas oli vms). IŠ ütles ka, et OÜ Stella & Stas teenuse soetamisel sai otsustavaks teenuse

madalam hind, kuid puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja oleks teenuse soetamiseks

mingeid hinnapäringuid teinud või kolmandatelt isikutel pakkumisi küsinud.

28. Halduskohus kuulas tunnistajatena üle OÜ Green Logistic endise juhatuse liikme AT (X

kd, tl 92-93), kes ei olnud OÜ Hansagrand maksumenetluses maksuhaldurile seletusteks

kättesaadav (vt maksuotsuse lk 18-19). Tunnistaja ütles, et tegelikult ajas äriühingus asju tema

endine elukaaslane SG, kes on praeguseks surnud. AT ütlustest selgub kokkuvõttes, et

tunnistaja ei tea või ei mäleta, milliseid tehinguid ja kellega OÜ Green Logistic

kontrolliperioodil tegi, sh ei meenunud talle OÜ Stella & Stas ega OÜ Hansagrand nimed.

Ringkonnakohus leiab, et kuna AT ei osanud anda sisulisi ütlusi kaebaja maksustamise

seisukohalt tähtsust omavate asjaolude kohta, siis ei muuda tema ütlused maksuotsuse

järeldusi.

29. OÜ Stella & Stas juhatuse liige ja ainuosanik SP andis seletuse nii maksumenetluses (II

kd, tl 21-22) kui ka kohtuistungil (X kd, tl 106-108).

Maksumenetluses ütles SP, et OÜ-ga Hansagrand tehtud tehingute puhul huvitasid teda vaid

arved, millele ta kirjutas juurde oma vahendustasu ning kaubast, selle omanikest, vagunite

omanikest, vagunite tellimisest, teenuse osutamise tingimusest vms ei tea ta midagi. SP

seletas, et tehingupartneritega sõlmitud lepingud olid sõlmitud „lepingu pärast“ ja temale ei

olnud lepinguid vaja. Vastuseks maksuhalduri küsimusele, miks sai OÜ Stella & Stas

partneriks just OÜ Green Logistic, ütles SP: „Mind ei huvita, peaasi, et mina oma raha kätte

saan. Vahendusprotsendid maksab mulle OÜ Hansagrant“. Samuti väitis SP, et tema ei

esitanud OÜ-le Green Logistic mingeid tellimusi ning kirjeldas, et arve andmeid esitatakse

talle faksiga või elektrooniliselt ja mõnikord ka telefoni teel. Kokkuvõttes ei ole SP

maksumenetluses antud seletustest võimalik järeldada mingit väärtust, mida OÜ Stella & Stas

teenuseid vahendades omalt poolt lisas. Kohtumenetluses väitis SP, et kui IŠ palus SP-l leida

ekspedeerimistööd, siis meenus talle varasem tuttav ja koostööpartner SG, kes oli algul seotud

OÜ-ga Meip Hooldus ja hiljem OÜ-ga Green Logistic, ning SP vahendas SG ja IŠ koostööd.

SP väitis, et tema esitas OÜ-le Green Logistic ka tellimusi, mille oli OÜ-lt Hansagrand

saanud, tegeles transpordi küsimustega (kui palju vaguneid saab jne). Seega näitas SP

kohtuistungil antud ütlustes oma rolli suuremana kui vaid arvete vahendamine.

Ringkonnakohus peab usutavamaks maksumenetluses antud ütlusi, milles SP eitas oma

sisulist panust teenuse osutamisel. SP ei maininud maksumenetluses kordagi SG rolli

tehingutes ning kuna viimane on surnud, siis ei saa SP ütluste paikapidavust selles osas enam

kontrollida. SP ei andnud kohtumenetluses mõistlikku selgitust sellele, miks ta kirjutas

maksumenetluse seletuse protokollile alla, kui see kajastas tema ütlusi ebaõigesti, öeldes vaid,

et suhtus sellesse kergemeelselt. SP möönis kohtuistungil sedagi, et kaebaja poolt

maksumenetluses koos kontrollakti eriarvamusega esitatud OÜ Stella & Stas täiendav

selgituskiri (III kd, tl 144), milles kinnitati tehingute toimumist ja mis kajastasid SP suuliste

seletustega võrreldes teistsuguseid seisukohti, ei olnud tegelikult SP koostatud, kuigi ta

kirjutas sellele alla. SP ei osanud öelda, miks selle kirja koostamine oli vajalik. Seega on

ilmne, et selle kirja koostamine toimus kaebaja kontrolli all ja kaebaja huvides. Selline

käitumine loob kahtluse, et ka SP kohtumenetluses antud ütlused olid kaebajaga

kooskõlastatud, kuna pole vaidlust, et SP ja IŠ on ammused tuttavad ja äripartnerid ning

maksuhaldur on tuvastanud, et initsiatiiv vaidlusalusteks tehinguteks tuli IŠ lt. Eeltoodut

arvestades ei muuda SP tunnistajana kohtuistungil antud ütlused maksuotsuse järeldusi.

3-14-52378

13(13)

30. Halduskohus kuulas kohtuistungil tunnistajatena üle ka SIA Tranzit SV esindaja VS (X kd,

tl 62-67). Maksuhaldur ei ole kahtluse alla seadnud, et SIA Tranzit SV oli kontrolliperioodil

tegutsev äriühing, mille kaudu toimus Venemaalt saadetud vagunite ümbervormistamine

nende Eestisse saatmiseks. VS selgitas tunnistajana üldiselt SIA Tranzit SV majandustegevust

ja selles osas ei ole põhjust tunnistaja ütlusi kahtluse alla seada. IS kinnitas kohtuistungil ka

seda, et OÜ Hansagrand andis SIA-le Tranzit SV õiguse kasutada Venemaalt saadetud

vaguneid Läti ja Eesti territooriumil, kuid ei andnud sisulist vastust, kuidas SIA Tranzit SV

teadis selle teenuse saamiseks just kaebaja poole pöörduda ning kuidas OÜ Hansagrand oli

täpsemalt lubadega seotud. Seega kokkuvõttes ei selgunud tunnistaja ütlustest mingit

mõistlikku põhjendust sellele, miks SIA Tranzit SV soetas vagunite kasutusõigust just

kaebajalt. Seetõttu ei ole VS kinnitus tehingute toimumise kohta usaldusväärne ja tema

kohtuistungil antud ütlused ei muuda maksuotsuse järeldusi.

31. Ringkonnakohus märgib veel, et maksuhaldur ei ole tõlgendanud maksuseadust kaebaja

kahjuks. MKS § 83 lg-st 4 tuleneb, et näilikke tehinguid ei võeta maksustamisel arvesse,

seega ei saa selliste tehingutega seonduvalt sisendkäibemaksu maha arvata. See, kas tehingud

on näilikud või mitte, sõltub tõenditele antavast hinnangust, mitte maksuseaduse

tõlgendamisest. Asjakohatu on ka kaebaja väide topeltmaksustamisest, sest vaidlust ei ole

selles, et tehingute ahelas osalenud OÜ Green Logistic ei ole maksuotsuses kajastatud

tehingutelt riigile käibemaksu tasunud.

32. Olukorras, kus on põhjendatud kahtlus maksukohustuslase osalemises maksupettuses,

läheb tõendamiskoormus vastavalt MKS §-le 150 üle maksukohustuslasele (Riigikohtu

20.01.2010 otsus nr 3-3-1-74-09, p 10 ja 04.06.2013 otsus nr 3-3-1-15-13, p 15).

Ringkonnakohus leiab, et maksuhaldur on piisavalt ja eluliselt usutavalt põhjendanud kahtlust,

et OÜ Hansagrand osales teadlikult maksupettuses. See välistab tema õiguse arvata

maksuotsuses nimetatud tehingutega seonduvalt maha käibemaksu ja deklareerida

ühendusesisest käivet. Kaebaja halduskohtule ja ringkonnakohtule esitatud seisukohad ja

halduskohtumenetluses täiendavalt kogutud tõendid ei lükka maksuotsuse järeldusi ümber.

33. Eeltoodut arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata.

34. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud

HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. MTA ei ole ringkonnakohtule menetluskulude

kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud

HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/