Legislator Case Law & Legislation
1-17-9178/14 AI generated

1-17-9178/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-17-9178/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 8 (kaheksa) kuu võrra ja mõista Artur Kägule karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.

Legislator headnote

AI generated

1-17-9178/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 8 (kaheksa) kuu võrra ja mõista Artur Kägule karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.

Keywords

AI generated
authorization to sue type of action insufficiently substantiated grievance cause of action apparent authority legitimate cause
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. november 2017, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-17-9178

Kohtunik

Rutt Teeveer

Kohtuistungi sekretär

Helju Rebane

Tõlk

Meeli Antonov

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Liiva

Kriminaalasi

ARTUR KÄGU süüdistus KarS § 200 lg 1 järgi lühimenetluses

Süüdistatav

Artur Kägu

Isikukood: 39706082714

XXX; käesoleval ajal viibib Tartu Vanglas

XXX

Karistatus: kriminaalkorras karistatud 2-l korral

Tõkend: viibib vahi all alates 25.08.2017

Kaitsja

Kokkuleppel vandeadvokaat Sirje Must

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Artur Kägu KarS § 200 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat

vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 8 (kaheksa)

kuu võrra ja mõista Artur Kägule karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel mõista Artur Kägule liitkaristus kohtuotsuste kogumis suurendades

käesoleva otsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.08.2017 kriminaalasjas nr 1-17-5967

mõistetud karistuse, so 1 (ühe) aasta pikkuse vangistuse võrra ja mõista liitkaristuseks 2 (kaks)

aastat 4 (neli) kuud vangistust.

Käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise algust arvestada KarS § 68 lg 1 alusel

alates Artur Kägu kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 25.08.2017.

Tõkend –vahistamine- jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata ja tühistada otsuse jõustumisel.

Asitõendid ja salvestised: CD-R plaat (kannatanu kõne Häirekeskusele), mis asub kriminaaltoimiku

juures – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel – võtta ja jätta kriminaaltoimiku juurde.

Menetluskulud

KrMS §-de 175 lg 1 p-de 4, 9; § 179 lg 1 p 1, 180 lg 1 alusel mõista Artur Kägult välja

menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 1175 eurot;

 määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 72 eurot.

Menetluskulu makseinfo

Menetluskulud 1247,00 €

Viimane maksetähtaeg 21.12.2017

Viitenumber 99917700075280

Selgitus Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-17-9178

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355

Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti

filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis.

Menetluskulude tasumisel tuleb süüdimõistetul selgituseks märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja

number ning makseliigi nimetus. Menetluskulu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud kohtu määratud

tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse

kohtuotsus nende osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse

kulud.

Otsuse koopia anda kätte süüdistatavale ja edastada kaitsjale, prokurörile ning kannatanule.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS §-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud

süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon

Tartu Ringkonnakohtule. Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest

loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva

jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast. Kui apellatsiooniõigusest

loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei ole seaduses sätestatud

tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kajastab kohtuotsus üksnes

kohtuotsuse sissejuhatatavat osa ja resolutiivosa. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest esitab

Tartu Maakohtule teate apellatsiooni esitamise soovi kohta, kuulutatakse kohtuotsus tervikuna kohtu

kantselei kaudu 5. detsembril 2017 kell 16.00.

Kui kohtumenetluse pool ei loobunud apellatsioonist, siis tuleb apellatsioon esitada otsuse teinud

kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele

järgnevast päevast.

Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel

tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise

otsustuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS

15.peatüki sätetele.

Süüdistuse sisu

Kriminaalasjas süüdistatakse Artur Kägu selles, et tema 24.08.2017 umbes kella 22:00 paiku XXX

juures asuval mänguväljakul, kasutades füüsilist vägivalda, võttis ära T.K. viimasele kuuluva

kaasaskantava kõlari XXX. Nimelt Artur Kägu, peale seda kui oli enda kätte võtnud kannatanule kuulunud

kõlari XXX ja asunud sellega kanntanust eemalduma, lõi küünarnukiga ühe korra kõlari äraviimist

takistanud kannatanut näkku. Sellise tegevusega tekitas Artur Kägu kannatanule füüsilist valu ja

tervisekahjustuse, mis seisnes alalõua kontusioonis.

Võõra vallasja äravõtmisega, kui see oli toime pandud vägivallaga, pani Artur Kägu toime KarS

§ 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivallaga võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

II Kohtu seisukoht süüdistuse osas

KarS § 200 lg 1 sätestab, et võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega.

Kannatanu T.K. ütluste (tl 2-5) kohaselt istus ta 24.08.2017 kella 22.00 paiku XXX juures

mänguväljakul pingil ja kuulas muusikat. Tal oli kaasas XXX bluetooth kaasaskantav kõlar. Mingil

hetkel istus T.K. juurde meesterahvas, kes tundus olevat alkoholijoobes ja pakkus talle ka õlut ning

ajas temaga juttu. Natukese aja pärast tuli meesterahva juurde venelastest koosnev kamp. Kui kogu

seltskond minema hakkas, nägi T.K. , kuidas tema kõrval istunud mees võttis pingi pealt kõlari kaasa.

Kuna T.K. soovis oma kõlarit tagasi saada, järgnes ta mehele. Kui aga T.K. jõudis selle meesterahva

lähedale, lõi viimane talle küünarnukiga vastu lõuga. Löögi tagajärjel tundis T.K. valu ja silme eest

läks mustaks. T.K. tahtis helistada politseisse, kuid kui ta telefoni võttis, hakkas mees teda taga

ajama. T.K. sai ennast autode vahele ära peita ning teda rünnanud mees lahkus. Seejärel kutsus T.K.

politsei, kes toimetas ta haiglasse.

24.08.2017 patrullilehe (tl 19-21) kohaselt saabus politseipatrull kella 22.55 ajal sündmuskohale

XXX juurde, kus toimus röövimine. T.K. le löödi vastu nägu ja võeti kõlar ära. Kannatanu toimetati

EMO-sse ja uurija juurde. 25.08.2017 patrullilehe (tl 22-24) kohaselt sai kella 22.15 ajal

politseipatrull teate, et XXX mänguväljakul viibib 24.08.2017 rööviga seonduv isik, kelleks osutus

Artur Kägu. Isik peeti kinni ja toimetati arestimajja (tl 25-26).

Eeltoodud tõendid riimuvad üksteisega olulises osas ja täiendavad üksteist, tõendades, et 24.08.2017

umbes kella 22.00 paiku XXX juures asuval mänguväljakul võttis Artur Kägu T.K. lt ära viimasele

kuuluva kaasaskantava kõlari XXX. Samuti on tõendamist leidnud, et peale seda kui süüdistatav oli

enda kätte võtnud kannatanule kuulunud kõlari ja asunud sellega kanntanust eemalduma, lõi ta

küünarnukiga ühe korra kõlari äraviimist takistanud kannatanut näkku.

T.K. on kinnitanud, et löök tekitas talle füüsilist valu. Ka Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt 24.08.2017

kella 23.40 ajal väljastatud patsiendikaardi (tl 11) ning epikriisi nr XXX (tl 12) kohaselt on

diagnoositud T.K. l pea muude osade pindmine vigastus, alalõua kontusioon.

Nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus tunnistas süüdistatav Artur Kägu kõlari äravõtmist, kuid

eitas kannatanu löömist (vt tl 28).

Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses, sest need on teo toimepanemise

asjaolude osas kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Kohus ei näe ühtegi põhjust, miks oleks

kannatanu pidanud andma valeütlusi või valeandmeid tarvitatud vägivalla kohta. Vahetult pärast

sündmust teatab kannatanu politsei häirekeskusele röövimisest, mitte vargusest. Kannatanu annab ka

lööja kirjelduse. See näitab, et toimunud sündmusi tajus ta adekvaatselt. Kannatanu oli märganud

vargust ja püüdis takistada süüdlase lahkumist kannatanule kuuluva asjaga.

Süüdistatava käitumine nii enne kui ka pärast vara hõivamist näitab üheselt Artur Kägu

eesmärgipärast tegevust võõra asja hõivamisel selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kannatanu

suhtes kasutas Artur Kägu vägivalda. Lüües T.K. näkku, õnnestus süüdistataval vaatamata kannatanu

aktiivsele sekkumisele sündmuskohalt kõlariga lahkuda. Kohus leiab, et Artur Kägu, kes soovis

esialgselt toime panna vargust, kasutas teda takistama ilmunud kannatanu suhtes vägivalda soovides

seega vara hõivamise lõpule viia. Kohus leiab, et Artur Kägu tegevus on kvalifitseeritav röövimisena.

Vägivald oli antud juhul vahendiks asja äravõtmisel ja kannatanu vastupanu mahasurumiseks.

Käesoleva kriminaalasja tehioludest nähtub üheselt, et Artur Kägu kasutas füüsilist vägivalda

kannatanu endast eemale tõrjumiseks selleks, et säilitada oma valdust võõrale varale ja sellega asja

üleminekut takistava vastupanu murdes, põgenes ta kannatanule kuulunud kõlariga sündmuskohalt.

Seega oli Artur Kägu poolt T.K. suhtes tarvitatud vägivald ajaliselt seotud kannatanule kuuluva

kõlari hõivamisega.

Kohus ei jaga seega kaitsja seisukohta, et antud juhtumi puhul tuleb teod subsumeerida iseseisvalt

KarS §-de 199 ja 121 järgi, kuna pärast varguse lõpuleviimist rakendatud vägivald ei muuda seda

enam röövimiseks.

Süüteo objektiks on kõlar, mis tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 50 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on

vallasasi. Selle kaasa võtmisega ja lahkumisega jättis süüdistatav kannatanu ilma tegelikust võimust,

s.o valdusest asjaõigusseaduse (AÕS) § 32 järgi ning kehtestas sellele enda valduse. Seega võttis

Artur Kägu kõlari kannatanult ära. Kuna süüdistav võttis ära kõlari, mille omand AÕS § 68 lg 1

mõttes kuulus T.K., mitte aga temale, siis oli kõlar tema jaoks võõras. Seega oli süüdistatava

käitumises olemas KarS § 199 lg-s 1 sätestatud objektiivne teokoosseis – võõra vallasasja äravõtmine.

See teadmine, et kõlar ei kuulu temale, oli Artur Kägul endal ilmselgelt olemas. Teo asjaoludest saab

järeldada, et süüdistataval oli soov kannatanu kestvalt tema kõlarist ilma jätta ning luua endale

omanikule sarnane seisund. Seega tegutses Artur Kägu kõlari omastamise eesmärgiga ja järelikult oli

tema käitumises olemas ka KarS § 199 lg-s 1 sätestatud teo subjektiivne külg. Ka on käesolevas

kriminaalasjas kannatanu ütlustega tõendatud, et kui ta Artur Kägu põgenemise takistamiseks

süüdistatavale järele jooksid, lõi Artur Kägu teda käega näkku. Sellise käitumisega Artur Kägu poolt

on täidetud KarS § 121 süüteokoosseisu e. kehalise väärkohtlemise ettenähtud tagajärje saabumine,

mis on vägivallaks KarS § 200 mõttes.

Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-131-02 väljendanud seisukohta, mille kohaselt vägivald on kannatanu

psüühiline või füüsiline mõjutamine, mis loob aluse asja üleminekut takistava või takistamist eeldava

vastupanu murdmiseks või vältimiseks. Füüsiline vägivald on kehalise jõu rakendamine kannatanu

füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob aluse

asja üleminekuks ja mis võib ilmneda nii kehalises väärkohtlemises, piinamises, kui ka raske

tervisekahjustuse tekitamises. Kõik need teod on röövimise koosseisust hõlmatud ega moodusta

kogumit. Kuid lisaks sellele on kohtupraktikas vägivallaga võrdsustatud igasugust tegevust, millega

kannatanult võetakse võimalus vastupanu osutada, so tema tahe murtakse.

Eelnevast järeldub, et süüdistatava käitumises olid kõik KarS § 200 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisu

objektiivse külje tunnused.

Subjektiivse külje mõttes tegutses süüdistatav, lüües T.K. korra näo piirkonda, et suruda maha

kannatanu vastupanu asja äravõtmisel, vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi.

Kohus ei tuvastanud Artur Kägu käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ning leiab,

et teda tuleb toimepandu eest karistada.

III Kohtu seisukoht karistuse osas

KarS § 200 lg 1 kohaselt karistatakse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil, kui see on toimepandud vägivallaga, kahe- kuni kümneaastase vangistusega.

KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest

tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid.

Artur Kägu tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole.

Puuduvad ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud.

Kohus on seisukohal, et Artur Kägu süü suurus on keskmisest madalam, kuna tema poolt toime

pandud rünnak ei tekitatud raskeid tagajärgi, tarvitatud vägivald ei olnud intensiivne ning röövitud

asja väärtus ei olnud suur.

Karistusregistri teatis (tl 58), samuti toimikus sisalduvad Tartu Maakohtu 22.08.2017 otsus

kriminaalasjas nr 1-17-5967 (tl 33-38) ja Tartu Maakohtu 13.01.2017 otsus kriminaalasjas nr 1-16-

5579 tõendavad, et Artur Kägu on varemgi karistatud. Siis olid tema poolt toime pandud teod

suunatud avaliku rahu vastu, kusjuures teos oli olemas ka vägivalla element. Viimase otsusega

karistati Artur Kägu tingimisi vangistusega. Tuleb jaatada, et see karistus ei ole talle eripreventiivses

mõttes soovitud mõju avaldanud, kuivõrd Artur Kägu pani toime uue kuriteo kaks päeva peale

süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist. Järelikult selleks, et kinnistada keelunormi kehtivust ja

mõjutada Artur Kägu käitumist paremuse suunas, tuleb teda karistada vangistusega.

Kohus leiab, et Artur Kägu süü suurust, karistuse eripreventiivset eesmärki ja õiguskorra kaitsmise

huvisid arvestades on võimalik teda karistada vangistusega minimaalse sanktsioonimäära, st 2 aasta

pikkuse vangistusega. Kuna käesolevat kriminaalasja menetletakse lühimenetluses, siis KrMS § 238

lg-st 2 tulenevalt vähendab kohus Artur Kägule mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra. Seetõttu

kujuneb Artur Kägu karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Karistusregistri teatisest (tl 58) ning Tartu

Maakohtu 22.08.2017 otsusest kriminaalasjas nr 1-17-5967 (tl 33-38) nähtub, et käesoleva

kriminaalasja esemeks olnud teo pani Artur Kägu toime ajal, mil tal kestis Tartu Maakohtu

22.08.2017 otsusega määratud katseaeg. KarS § 73 lg-st 4 tuleneb, et kui süüdlane paneb katseajal

toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS §

65 lg-s 2 sätestatule. Seejuures sätestab KarS § 65 lg 2, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse

kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo

eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides

KarS § 64 lg-tes 2, 4 ja 5 sätestatut, ning et sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi

ülemmäära. Seega KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel tuleb Artur Kägule käesoleva otsusega mõistetud

karistusele liita Tartu Maakohtu 22.08.2017 otsusega kriminaalasjas 1-17-5967 mõistetud

ärakandmata karistus 1 aasta vangistust ning järelikult tuleb talle kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks

mõista 2 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 alusel loetakse karistusaja hulka ka eelvangistusaeg,

mistõttu tuleb vangistuse kandmise alguseks lugeda Artur Kägu kahtlustatavana kinnipidamine

25.08.2017.

V Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Käesolevas asjas on menetluskuludeks:

 süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt esimese

astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1175

eurot,

 KrMS § 175 lg 1 p-le 4 vastavalt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 72

eurot (tl-d 55-57),

s.o kokku 1247 eurot.

Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitavad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Seega tuleb menetluskulud välja mõista Artur Kägult.

Rutt Teeveer

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik