1-17-9178/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 8 (kaheksa) kuu võrra ja mõista Artur Kägule karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.
Legislator headnote
AI generated1-17-9178/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 8 (kaheksa) kuu võrra ja mõista Artur Kägule karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. november 2017, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-17-9178
Kohtunik
Rutt Teeveer
Kohtuistungi sekretär
Helju Rebane
Tõlk
Meeli Antonov
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Liiva
Kriminaalasi
ARTUR KÄGU süüdistus KarS § 200 lg 1 järgi lühimenetluses
Süüdistatav
Artur Kägu
Isikukood: 39706082714
XXX; käesoleval ajal viibib Tartu Vanglas
XXX
Karistatus: kriminaalkorras karistatud 2-l korral
Tõkend: viibib vahi all alates 25.08.2017
Kaitsja
Kokkuleppel vandeadvokaat Sirje Must
RESOLUTSIOON
Süüdi tunnistada Artur Kägu KarS § 200 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat
vangistust.
KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 8 (kaheksa)
kuu võrra ja mõista Artur Kägule karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.
KarS § 65 lg 2 alusel mõista Artur Kägule liitkaristus kohtuotsuste kogumis suurendades
käesoleva otsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.08.2017 kriminaalasjas nr 1-17-5967
mõistetud karistuse, so 1 (ühe) aasta pikkuse vangistuse võrra ja mõista liitkaristuseks 2 (kaks)
aastat 4 (neli) kuud vangistust.
Käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise algust arvestada KarS § 68 lg 1 alusel
alates Artur Kägu kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 25.08.2017.
Tõkend –vahistamine- jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata ja tühistada otsuse jõustumisel.
Asitõendid ja salvestised: CD-R plaat (kannatanu kõne Häirekeskusele), mis asub kriminaaltoimiku
juures – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel – võtta ja jätta kriminaaltoimiku juurde.
Menetluskulud
KrMS §-de 175 lg 1 p-de 4, 9; § 179 lg 1 p 1, 180 lg 1 alusel mõista Artur Kägult välja
menetluskulu järgmiselt:
sundraha 1175 eurot;
määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 72 eurot.
Menetluskulu makseinfo
Menetluskulud 1247,00 €
Viimane maksetähtaeg 21.12.2017
Viitenumber 99917700075280
Selgitus Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-17-9178
Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr
EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355
Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti
filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis.
Menetluskulude tasumisel tuleb süüdimõistetul selgituseks märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja
number ning makseliigi nimetus. Menetluskulu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse
jõustumisest.
Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud kohtu määratud
tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse
kohtuotsus nende osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse
kulud.
Otsuse koopia anda kätte süüdistatavale ja edastada kaitsjale, prokurörile ning kannatanule.
Edasikaebamise kord
Vastavalt KrMS §-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud
süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon
Tartu Ringkonnakohtule. Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest
loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul.
Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva
jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast. Kui apellatsiooniõigusest
loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei ole seaduses sätestatud
tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kajastab kohtuotsus üksnes
kohtuotsuse sissejuhatatavat osa ja resolutiivosa. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest esitab
Tartu Maakohtule teate apellatsiooni esitamise soovi kohta, kuulutatakse kohtuotsus tervikuna kohtu
kantselei kaudu 5. detsembril 2017 kell 16.00.
Kui kohtumenetluse pool ei loobunud apellatsioonist, siis tuleb apellatsioon esitada otsuse teinud
kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele
järgnevast päevast.
Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel
tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise
otsustuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS
15.peatüki sätetele.
Süüdistuse sisu
Kriminaalasjas süüdistatakse Artur Kägu selles, et tema 24.08.2017 umbes kella 22:00 paiku XXX
juures asuval mänguväljakul, kasutades füüsilist vägivalda, võttis ära T.K. viimasele kuuluva
kaasaskantava kõlari XXX. Nimelt Artur Kägu, peale seda kui oli enda kätte võtnud kannatanule kuulunud
kõlari XXX ja asunud sellega kanntanust eemalduma, lõi küünarnukiga ühe korra kõlari äraviimist
takistanud kannatanut näkku. Sellise tegevusega tekitas Artur Kägu kannatanule füüsilist valu ja
tervisekahjustuse, mis seisnes alalõua kontusioonis.
Võõra vallasja äravõtmisega, kui see oli toime pandud vägivallaga, pani Artur Kägu toime KarS
§ 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivallaga võõra vallasasja äravõtmise selle
ebaseadusliku omastamise eesmärgil.
II Kohtu seisukoht süüdistuse osas
KarS § 200 lg 1 sätestab, et võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise
eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega.
Kannatanu T.K. ütluste (tl 2-5) kohaselt istus ta 24.08.2017 kella 22.00 paiku XXX juures
mänguväljakul pingil ja kuulas muusikat. Tal oli kaasas XXX bluetooth kaasaskantav kõlar. Mingil
hetkel istus T.K. juurde meesterahvas, kes tundus olevat alkoholijoobes ja pakkus talle ka õlut ning
ajas temaga juttu. Natukese aja pärast tuli meesterahva juurde venelastest koosnev kamp. Kui kogu
seltskond minema hakkas, nägi T.K. , kuidas tema kõrval istunud mees võttis pingi pealt kõlari kaasa.
Kuna T.K. soovis oma kõlarit tagasi saada, järgnes ta mehele. Kui aga T.K. jõudis selle meesterahva
lähedale, lõi viimane talle küünarnukiga vastu lõuga. Löögi tagajärjel tundis T.K. valu ja silme eest
läks mustaks. T.K. tahtis helistada politseisse, kuid kui ta telefoni võttis, hakkas mees teda taga
ajama. T.K. sai ennast autode vahele ära peita ning teda rünnanud mees lahkus. Seejärel kutsus T.K.
politsei, kes toimetas ta haiglasse.
24.08.2017 patrullilehe (tl 19-21) kohaselt saabus politseipatrull kella 22.55 ajal sündmuskohale
XXX juurde, kus toimus röövimine. T.K. le löödi vastu nägu ja võeti kõlar ära. Kannatanu toimetati
EMO-sse ja uurija juurde. 25.08.2017 patrullilehe (tl 22-24) kohaselt sai kella 22.15 ajal
politseipatrull teate, et XXX mänguväljakul viibib 24.08.2017 rööviga seonduv isik, kelleks osutus
Artur Kägu. Isik peeti kinni ja toimetati arestimajja (tl 25-26).
Eeltoodud tõendid riimuvad üksteisega olulises osas ja täiendavad üksteist, tõendades, et 24.08.2017
umbes kella 22.00 paiku XXX juures asuval mänguväljakul võttis Artur Kägu T.K. lt ära viimasele
kuuluva kaasaskantava kõlari XXX. Samuti on tõendamist leidnud, et peale seda kui süüdistatav oli
enda kätte võtnud kannatanule kuulunud kõlari ja asunud sellega kanntanust eemalduma, lõi ta
küünarnukiga ühe korra kõlari äraviimist takistanud kannatanut näkku.
T.K. on kinnitanud, et löök tekitas talle füüsilist valu. Ka Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt 24.08.2017
kella 23.40 ajal väljastatud patsiendikaardi (tl 11) ning epikriisi nr XXX (tl 12) kohaselt on
diagnoositud T.K. l pea muude osade pindmine vigastus, alalõua kontusioon.
Nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus tunnistas süüdistatav Artur Kägu kõlari äravõtmist, kuid
eitas kannatanu löömist (vt tl 28).
Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses, sest need on teo toimepanemise
asjaolude osas kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Kohus ei näe ühtegi põhjust, miks oleks
kannatanu pidanud andma valeütlusi või valeandmeid tarvitatud vägivalla kohta. Vahetult pärast
sündmust teatab kannatanu politsei häirekeskusele röövimisest, mitte vargusest. Kannatanu annab ka
lööja kirjelduse. See näitab, et toimunud sündmusi tajus ta adekvaatselt. Kannatanu oli märganud
vargust ja püüdis takistada süüdlase lahkumist kannatanule kuuluva asjaga.
Süüdistatava käitumine nii enne kui ka pärast vara hõivamist näitab üheselt Artur Kägu
eesmärgipärast tegevust võõra asja hõivamisel selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kannatanu
suhtes kasutas Artur Kägu vägivalda. Lüües T.K. näkku, õnnestus süüdistataval vaatamata kannatanu
aktiivsele sekkumisele sündmuskohalt kõlariga lahkuda. Kohus leiab, et Artur Kägu, kes soovis
esialgselt toime panna vargust, kasutas teda takistama ilmunud kannatanu suhtes vägivalda soovides
seega vara hõivamise lõpule viia. Kohus leiab, et Artur Kägu tegevus on kvalifitseeritav röövimisena.
Vägivald oli antud juhul vahendiks asja äravõtmisel ja kannatanu vastupanu mahasurumiseks.
Käesoleva kriminaalasja tehioludest nähtub üheselt, et Artur Kägu kasutas füüsilist vägivalda
kannatanu endast eemale tõrjumiseks selleks, et säilitada oma valdust võõrale varale ja sellega asja
üleminekut takistava vastupanu murdes, põgenes ta kannatanule kuulunud kõlariga sündmuskohalt.
Seega oli Artur Kägu poolt T.K. suhtes tarvitatud vägivald ajaliselt seotud kannatanule kuuluva
kõlari hõivamisega.
Kohus ei jaga seega kaitsja seisukohta, et antud juhtumi puhul tuleb teod subsumeerida iseseisvalt
KarS §-de 199 ja 121 järgi, kuna pärast varguse lõpuleviimist rakendatud vägivald ei muuda seda
enam röövimiseks.
Süüteo objektiks on kõlar, mis tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 50 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on
vallasasi. Selle kaasa võtmisega ja lahkumisega jättis süüdistatav kannatanu ilma tegelikust võimust,
s.o valdusest asjaõigusseaduse (AÕS) § 32 järgi ning kehtestas sellele enda valduse. Seega võttis
Artur Kägu kõlari kannatanult ära. Kuna süüdistav võttis ära kõlari, mille omand AÕS § 68 lg 1
mõttes kuulus T.K., mitte aga temale, siis oli kõlar tema jaoks võõras. Seega oli süüdistatava
käitumises olemas KarS § 199 lg-s 1 sätestatud objektiivne teokoosseis – võõra vallasasja äravõtmine.
See teadmine, et kõlar ei kuulu temale, oli Artur Kägul endal ilmselgelt olemas. Teo asjaoludest saab
järeldada, et süüdistataval oli soov kannatanu kestvalt tema kõlarist ilma jätta ning luua endale
omanikule sarnane seisund. Seega tegutses Artur Kägu kõlari omastamise eesmärgiga ja järelikult oli
tema käitumises olemas ka KarS § 199 lg-s 1 sätestatud teo subjektiivne külg. Ka on käesolevas
kriminaalasjas kannatanu ütlustega tõendatud, et kui ta Artur Kägu põgenemise takistamiseks
süüdistatavale järele jooksid, lõi Artur Kägu teda käega näkku. Sellise käitumisega Artur Kägu poolt
on täidetud KarS § 121 süüteokoosseisu e. kehalise väärkohtlemise ettenähtud tagajärje saabumine,
mis on vägivallaks KarS § 200 mõttes.
Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-131-02 väljendanud seisukohta, mille kohaselt vägivald on kannatanu
psüühiline või füüsiline mõjutamine, mis loob aluse asja üleminekut takistava või takistamist eeldava
vastupanu murdmiseks või vältimiseks. Füüsiline vägivald on kehalise jõu rakendamine kannatanu
füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob aluse
asja üleminekuks ja mis võib ilmneda nii kehalises väärkohtlemises, piinamises, kui ka raske
tervisekahjustuse tekitamises. Kõik need teod on röövimise koosseisust hõlmatud ega moodusta
kogumit. Kuid lisaks sellele on kohtupraktikas vägivallaga võrdsustatud igasugust tegevust, millega
kannatanult võetakse võimalus vastupanu osutada, so tema tahe murtakse.
Eelnevast järeldub, et süüdistatava käitumises olid kõik KarS § 200 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisu
objektiivse külje tunnused.
Subjektiivse külje mõttes tegutses süüdistatav, lüües T.K. korra näo piirkonda, et suruda maha
kannatanu vastupanu asja äravõtmisel, vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi.
Kohus ei tuvastanud Artur Kägu käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ning leiab,
et teda tuleb toimepandu eest karistada.
III Kohtu seisukoht karistuse osas
KarS § 200 lg 1 kohaselt karistatakse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise
eesmärgil, kui see on toimepandud vägivallaga, kahe- kuni kümneaastase vangistusega.
KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest
tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti
võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise
huvisid.
Artur Kägu tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole.
Puuduvad ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud.
Kohus on seisukohal, et Artur Kägu süü suurus on keskmisest madalam, kuna tema poolt toime
pandud rünnak ei tekitatud raskeid tagajärgi, tarvitatud vägivald ei olnud intensiivne ning röövitud
asja väärtus ei olnud suur.
Karistusregistri teatis (tl 58), samuti toimikus sisalduvad Tartu Maakohtu 22.08.2017 otsus
kriminaalasjas nr 1-17-5967 (tl 33-38) ja Tartu Maakohtu 13.01.2017 otsus kriminaalasjas nr 1-16-
5579 tõendavad, et Artur Kägu on varemgi karistatud. Siis olid tema poolt toime pandud teod
suunatud avaliku rahu vastu, kusjuures teos oli olemas ka vägivalla element. Viimase otsusega
karistati Artur Kägu tingimisi vangistusega. Tuleb jaatada, et see karistus ei ole talle eripreventiivses
mõttes soovitud mõju avaldanud, kuivõrd Artur Kägu pani toime uue kuriteo kaks päeva peale
süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist. Järelikult selleks, et kinnistada keelunormi kehtivust ja
mõjutada Artur Kägu käitumist paremuse suunas, tuleb teda karistada vangistusega.
Kohus leiab, et Artur Kägu süü suurust, karistuse eripreventiivset eesmärki ja õiguskorra kaitsmise
huvisid arvestades on võimalik teda karistada vangistusega minimaalse sanktsioonimäära, st 2 aasta
pikkuse vangistusega. Kuna käesolevat kriminaalasja menetletakse lühimenetluses, siis KrMS § 238
lg-st 2 tulenevalt vähendab kohus Artur Kägule mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra. Seetõttu
kujuneb Artur Kägu karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Karistusregistri teatisest (tl 58) ning Tartu
Maakohtu 22.08.2017 otsusest kriminaalasjas nr 1-17-5967 (tl 33-38) nähtub, et käesoleva
kriminaalasja esemeks olnud teo pani Artur Kägu toime ajal, mil tal kestis Tartu Maakohtu
22.08.2017 otsusega määratud katseaeg. KarS § 73 lg-st 4 tuleneb, et kui süüdlane paneb katseajal
toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS §
65 lg-s 2 sätestatule. Seejuures sätestab KarS § 65 lg 2, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse
kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo
eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides
KarS § 64 lg-tes 2, 4 ja 5 sätestatut, ning et sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi
ülemmäära. Seega KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel tuleb Artur Kägule käesoleva otsusega mõistetud
karistusele liita Tartu Maakohtu 22.08.2017 otsusega kriminaalasjas 1-17-5967 mõistetud
ärakandmata karistus 1 aasta vangistust ning järelikult tuleb talle kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks
mõista 2 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 alusel loetakse karistusaja hulka ka eelvangistusaeg,
mistõttu tuleb vangistuse kandmise alguseks lugeda Artur Kägu kahtlustatavana kinnipidamine
25.08.2017.
V Kohtu seisukoht menetluskulude osas
Käesolevas asjas on menetluskuludeks:
süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt esimese
astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1175
eurot,
KrMS § 175 lg 1 p-le 4 vastavalt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 72
eurot (tl-d 55-57),
s.o kokku 1247 eurot.
Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitavad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud
süüdimõistetu. Seega tuleb menetluskulud välja mõista Artur Kägult.
Rutt Teeveer
/allkirjastatud digitaalselt/
Kohtunik