Legislator Case Law & Legislation
3-17-1560/13 AI generated

3-17-1560/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-17-1560/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 4. jaanuaril 2018. apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Legislator headnote

AI generated

3-17-1560/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: jaanuaril 2018. apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Keywords

AI generated
parking area parking fee disruption of public transport obligation to provide parking spaces traffic contravention bus station
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

5. detsember 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1560

Haldusasi

Strategic Trade Services OÜ kaebus AS Ühisteenused

02.06.2017 viivistasu otsuse nr 0053036623 ja

Tallinna Transpordiameti 26.06.2017 käskkirja nr

138505 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: Strategic Trade Services OÜ, esindaja

Toomas Raba

Vastustaja 1: AS Ühisteenused

Vastustaja 2: Tallinna Transpordiamet

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

2. Tühistada AS Ühisteenused 02.06.2017 viivistasu otsus nr 0053036623 ja

Tallinna Transpordiameti 26.06.2017 käskkiri nr 138505.

3. Mõista AS-lt Ühisteenused kaebaja kasuks välja menetluskulud summas

15 eurot.

4. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 4. jaanuaril 2018.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Ühisteenused koostas 02.06.2017 kell 22:25 aadressil Lai tn 1 viivistasu otsuse nr

0053036623 sõidukile AUDI registreerimismärgiga 93ZJB liiklusseaduse (LS) § 188 lg 1 p 1

ja lg 8 alusel (parkimistasu on maksmata) (tl 26).

2. Strategic Trade Services OÜ esitas nimetatud viivistasu otsusele vaide Tallinna

Transpordiametile, kes jättis oma 26.06.2017 käskkirjaga nr 138505 vaide rahuldamata (tl 3-4

p).

3. 26.07.2017 saabus Tallinna Halduskohtule Strategic Trade Services OÜ kaebus AS

Ühisteenused 02.06.2017 viivistasu otsuse nr 0053036623 ja Tallinna Transpordiameti

26.06.2017 käskkirja nr 138505 tühistamiseks.

23.08.2017 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 27.10.2017 määrusega määras kohus

asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebaja leiab, et vaidlustatud viivistasu otsus ja vaideotsus tuleb tühistada alljärgnevatel

põhjustel.

4.1. Kaebaja selgitab, et sõidukile AUDI reg nr 93ZJB on väljastatud elaniku maksusoodustus.

4.2. Riigi Teatajas on avaldatud Tallinna Linnavalitsuse 13.06.2012 määruse nr 28

„Liikluskorraldus Tallinna vanalinnas“ (Määrus nr 28) § 5 lg 1 kohaselt vanalinna tänavate

seisunditaseme nõuete täitmise eesmärgil on väljaspool jalakäijate ala asuvad vanalinna

tänavad jaotatud koristuspiirkonnaks I ja koristuspiirkonnaks II.

Määruse nr 28 § 6 lg 1 (§ 6 lg 1 kehtetu alates 23.06.2017) kohaselt oli tänava seisundinõuete

täitmise eesmärgil keelatud mootorsõidukite parkimine 01. aprillist kuni 14. novembrini

laupäeval kella 00:00 kuni 06:00 piirkinnas I ja pühapäeval kella 00:00 kuni 06:00.

Liikluskorralduse § 6 lg 5 p 1 kohaselt on vanalinna avaliku tasulise parkimisala elanikul

kehtiva elektroonilise aastakaardi alusel õigus parkida oma sõiduki tööpäeval kuus tundi enne

ja neli tundi pärast lõigetes 1 ja 2 nimetatud keelatud parkimise aega ning puhkepäeval ööpäev

ringi vanalinna vastava piirkonna puhastamise ajal naaberpiirkonnas.

Kaebaja lähtus Riigi Teatajas avaldatud Määrusest nr 28 ning parkis oma sõiduki koristusajaks

naaberpiirkonda. Lähim naaberpiirkond, mis ei ole koristuspiirkond, on Lai ja Numme tänav.

Lisaks veel selgituseks, et kaebaja on nii toiminud alates 2005 aastast ning ei ole saanud

varasemalt selle eest karistada.

Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määrus number 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja

parkimistasu“ (Määrus nr 30) § 7 lg 1 ütleb, et avalik tasuline parkimisala on jaotatud nii

elanikele kui ka isikutele, kellele on antud käesoleva määruse alusel maksusoodustus,

parkimistsoonideks T1 kuni T11. Sama määruse § 7 lg 2 ütleb, et maksusoodustust omavad

elanikud, ametiasutused ja muud isikud saavad õiguse parkida vastava parkimistsooni kõigil

tänavatel ja aladel. Määruse nr 30 § 11 lg 2 sätestab, et elukohale vastavaks parkimistsooniks

loetakse määruse § 7 lõike 3 punktides 1-11 nimetatud parkimistsooni, mis vastab elaniku

rahvastikuregistrijärgsele elukoha aadressile.

Kaebajale jääb täiesti arusaamatuks Tallinna Transpordiameti kohtuvälise menetleja ja sama

ameti juristi erinevad põhjendused. Tallinna transpordiameti kohtuvälise menetleja põhjendus

oli alljärgnev: „Vanalinna koristuspiirkonna tänavad ja alad ning Teile määratud

maksusoodustus peavad kattuma, vaid sel juhul on õigus parkida antud koristuspiirkonnas.

Seetõttu tuleb valida primaarselt koristustsoon ning tuleb valida tänav, mis kattub

maksusoodustusega. Antud juhul on Teile antud maksusoodustus tsoonides T1,T3,T4 ja T11.

Naaberpiirkonna käsitlus ei laiene teise vanalinna tsooni, milles teil maksuvabastust ei ole.“

Tallinna Transpordiameti jurist aga tõlgendas naaberpiirkonda hoopiski südalinnaks: „Sõiduki

parkimisel teehooldustööde ajaks (ja mitte ainult selleks ajaks, vaid ka igapäevaselt) on elaniku

parkimistasu maksusoodustuse alusel vanalinna elanikul õigus parkida parkimistsoonides T3,

T4 ja T11, mis oluliselt vähendab parkimiskoormust vanalinna teedel ja tänavatel

teehooldustööde ajaks.“

4.3. Kaebaja märgib, et seaduskuuleka inimesena on ta parkinud autot vastavalt Tallinna

Linnavalitsuse korraldusele koristustuspiirkonnast väljas (sellega piirnevas piirkonnas ehk

naaberpiirkonnas), et mitte segada vanalinnas tehtavaid koristustöid. Kaebaja arusaamise

kohaselt on selline käitumine olnud kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse määrusega

liikluskorraldusest vanalinnas nii mõttes, sõnas kui ka teos. Tallinna Transpordiameti esindajate

äraspidised, komplitseeritud, tavaloogika vastased ning üksteisele vastukäivad selgitused ja

mõiste „naaberpiirkond“ tõlgendused ei ole toonud küsimusse õigusselgust. Kaebaja juhib

siinkohal tähelepanu asjaolule, et linnavalitsus ei ole oma liikluskorraldust ja sellega seonduvas

õigusloomes defineerinud mõistet „naaberpiirkond“ ning see on jäänud ametnike tõlgendada,

kes on võtnud endale õiguse määratleda, mis on nn. „õiged“ ja „valed“ naaberpiirkonnad.

Sõltuvalt ametnikust on ka tõlgendus erinev.

Kaebaja on ca kuu aja jooksul proovinud ka oma sõidukit parkida südalinnas, nii nagu ametnik

käskis, kuid kahjuks ei ole kodust 2 kuni 4 km kaugusel sageli leidnud vaba parkimiskohta. See

on ka igati loogiline, sest teatavasti elab südalinnas märgatavalt rohkem inimesi.

Eelpooltoodust tulenevalt on kaebajale siiani selgusetu ja puudub õigluskindlus küsimuses,

mida tähendab Määruse nr 28 § 6 lg 1 sõnastuse mõistes “naaberpiirkond” ning kus täpselt see

müstiline naaberpiirkond asub.

VASTUSTAJATE SEISUKOHAD

5. Vastustaja AS Ühisteenused leiab, et esitatud kaebus viivistasu otsuse tühistamise nõudes

ei ole põhjendatud ja palub jätta kaebuse rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.

Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 30 (Määrus nr 30) § 11 lg 1 alusel on elanikul,

kelle rahvastikujärgne elukoht asub avalikul tasulisel parkimisalal ja kelle nimi on kantud

sõiduki registreerimistunnistusele, õigus saada elaniku parkimistasu maksusoodustus sõiduki

parkimiseks tema elukohale vastavas parkimistsoonis.

Sõiduki kasutaja C. J. R. rahvastikujärgseks elukohaks on xxxxxxx, mis asub Määruse nr 30

lisa 2 kohaselt parkimistsoonis T1. Nimetatud määruse § 11 kohaselt on elanikul, kellele on

antud maksusoodustus parkimiseks tsoonis T1 õigus parkida ka vabade parkimiskohtade

olemasolul tsoonides T3, T4 ja T11 (teistes parkimistsoonides T2, T5, T6, T7, T8, T9 ja T10

parkimise korral maksusoodus ei laiene).

Käesoleval juhul oli sõiduk pargitud aadressil Lai tn 1, mis asub parkimistsoonis T2, kus

mootorsõiduki parkimise eest tuli tasuda parkimistasu.

Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et sõiduk oli pargitud avalikul tasulisel parkimisalal

parkimistasu maksmata, on koostatud viivistasu otsus õiguspärane ning puudub alus selle

tühistamiseks.

6. Vastustaja Tallinna Transpordiamet leiab, et kaebus on alusetu ja palub jätta rahuldamata

mõlema nõude osas.

6.1 Sõiduki kasutaja C. J. R. rahvastikuregistrijärgseks elukohaks on xxxxxxx. xxxxxxx asub

parkimistsoonide skeemi kohaselt parkimistsoonis T1.

Sõiduki kasutajale C. J. R. on antud elaniku parkimistasu maksusoodustus nr 1680535 sõiduki

parkimiseks parkimistsoonis T1 (perioodi 01.09.2016 kuni 01.09.2017 maksusoodustuse nr

1680535 väljavõte andmekogust lisatud).

Määruse nr 30 § 11 lg 21 kohaselt on elanikul, kellele on antud maksusoodustus parkimiseks

tsoonis T1 või T2, õigus parkida ka vabade parkimiskohtade olemas olul tsoonis T3, T4 ja T11.

Arvestades eeltoodut, võib käesolevas asjas sõidukit parkimistasu maksmata parkida

parkimistasu maksusoodustuse alusel lisaks parkimistsoonile T1 ka parkimistsoonis T3, T4 ja

T11. Sõiduki kasutajale C. J. R. antud elaniku parkimistasu maksusoodustusega teistes

parkimistsoonides (T2,T5,T6,T7,T8,T9 ja T10) tasulisel parkimisalal tasuta parkida ei saa ja

sõiduki parkimisel tuleb tasuda parkimistasu. Elaniku parkimistasu maksusoodustuse

kasutamisel peab parkija järgima hoolsuskohustust ja parkima sõiduki parkimistsoonis, kus on

parkimine parkimistasu maksmata lubatav ja mille eest on elanik maksusoodustuse määras 120

eurot tasunud.

Kuna sõiduk oli pargitud aadressil Lai tn 1, mis küll asub vanalinna tsoonis ja parkimistsoonis

T2, kuid mis ei asu parkimistsoonides T1, T3, T4 ja T11, tuli sõiduki parkimisel tasuda

parkimistasu. Sõiduki kontrollimisel ei tuvastanud parkimiskontrolör parkimistasu maksmist

sõiduki parkimisel aadressil Lai tn 1 ja tasuta parkimise õigust parkimistsoonis T2.

Ekslik on kaebaja väide, et sõidukit võib tasuta parkida nii südalinna kui ka vanalinna tsoonis.

Õige on väide, mille kohaselt võib sõidukit parkimistasu maksusoodustuse alusel parkida

tervikuna südalinna tsoonis mis on jaotatud parkimistsoonideks T3 ja T4 ja osaliselt kesklinna

tsoonis parkimistsoonis T11. Ekslik on aga väide, et parkida saab kogu tasulise parkimisala

vanalinna tsooni ulatuses. Elaniku maksusoodustuse alusel saab käesolevas asjas sõidukit

parkida vanalinna tsooni parkimistsoonis T1, mitte aga parkimistsoonis T2.

VTO määramise õiguslikud alused on sätestatud LS § 188 lg 1 p-des 1-4. LS § 188 lg 1 p 1

kohaselt teeb parkimiskontrolör viivistasu otsuse, kui parkimistasu on maksmata. LS § 188 lg

2 kohaselt on viivistasu maksja sõiduki omanik või vastutava kasutaja, kui vastutav kasutaja

on liiklusregistrisse kantud. Liiklusregistri andmetel on sõiduki omanik kaebaja. Seega on

kohustatud isik viivistasu maksmisel kaebaja ning viivistasu määramine kaebajale

parkimistasu maksmata jätmise eest on põhjendatud ja õiguspärane.

6.2. Vaideotsus vastab seaduses sätestatud nõuetele ning vaide läbi vaatamisel ei ole rikutud

seadust. Vaidemenetleja on käsitlenud vaideotsuses kõiki vaide aluseks olevaid asjaolusid, neid

analüüsinud ning jõudnud järelduseni, mille kohaselt puudub alus vaide rahuldamiseks.

VTO määramise ajal kehtinud Määruse nr 28 § 5 lg 1 kohaselt vanalinna tänavate

seisunditaseme nõuete täitmise eesmärgil on väljaspool jalakäijate ala asuvad vanalinna

tänavad jaotatud koristuspiirkonnaks I ja koristuspiirkonnaks II.

Määruse nr 28 § 6 lg 1 (§ 6 lg 1 kehtetu alates 23.06.2017) kohaselt oli tänava seisundinõuete

täitmise eesmärgil keelatud mootorsõidukite parkimine 01. aprillist kuni 14. novembrini

laupäeval kella 00:00 kuni 06:00 piirkinnas I ja pühapäeval kella 00:00 kuni 06:00. Määruse nr

28 § 6 lg 5 p 1 kohaselt on vanalinna avaliku tasulise parkimisala elanikul kehtiva elektroonilise

aastakaardi alusel õigus parkida oma sõiduki tööpäeval kuus tundi enne ja neli tundi pärast

lõigetes 1 ja 2 nimetatud keelatud parkimise aega ning puhkepäeval ööpäev ringi vanalinna

vastava piirkonna puhastamise ajal naaberpiirkonnas. Selgituseks, et Määruse nr 28 § 6 lõikes

5 nimetatud mõiste „elektrooniline aastakaart“ tähendab Määruse nr 30 §-s 11 nimetatud

mõistet „elaniku parkimistasu maksusoodustus“.

Määruse nr 28 § 6 lg 5 mõtte ja reguleerimise eesmärgi kohaselt tuleb sõiduki parkimisel

teehooldustööde ajaks naaberpiirkonda arvestada määruses sätestatud elaniku parkimistasu

maksusoodustuse sätteid. Elaniku maksusoodustus annab õiguse parkida vastavas

parkimistsoonis, mitte aga koristuspiirkonnas. Koristuspiirkond I ja II asub vastavalt

parkimistsoonis T1 ja T2. Koristuspiirkonna I (parkimistsoon T1) ja koristuspiirkonna II

(parkimistsoon T2) elanik võib sõiduki parkida teehooldustööde ajaks parkimistsoonides T3,

T4 ja T11. Sõiduki parkimisel teehooldustööde ajaks tuleb parkida nendel teedel ja tänavatel,

kus elanikul on õigus elaniku maksusoodustuse alusel parkida.

Kokkuvõtlikult peab märkima, et VTO määrati selle eest, et sõiduk oli pargitud parkimistsoonis

T2, kus elaniku parkimistasu maksusoodustus ei kehtinud ning parkimistasu oli sõiduki

parkimise eest maksmata.

Lisaks tuleb märkida järgmist. Kui lähtuda kaebaja arusaamast, mille kohaselt teehooldustööde

ajaks tuleb sõiduk parkida naaberpiirkonnas, pargiksid kõik piirkonna I sõidukid piirkonnas II

ja vastupidi. See tähendaks aga seda, et sellisel juhul pargiksid piirkonnas I antud piirkonna

sõidukitele lisaks piirkonna II sõidukid, mis aga põhjustaks vanalinna teede ja tänavate

täisparkimise. Sõiduki parkimisel teehooldustööde ajaks (ja mitte ainult selleks ajaks, vaid ka

igapäevaselt) on elaniku parkimistasu maksusoodustuse alusel vanalinna elanikul õigus

parkida parkimistsoonides T3, T4 ja T11, mis oluliselt vähendab parkimiskoormust vanalinna

teedel ja tänavatel teehooldustööde ajaks.

Kuivõrd VTO on määratud õiguslikul alusel, siis on ka vaideotsus õiguspärane ning puudub

alus selle tühistamiseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus

tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt.

7. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud:

7.1. AS Ühisteenused koostas 02.06.2017 kell 22:25 aadressil Lai tn 1 viivistasu otsuse nr

0053036623 sõidukile AUDI registreerimismärgiga 93ZJB LS § 188 lg 1 p 1 ja lg 8 alusel

(parkimistasu on maksmata) (tl 26).

7.2. Poolte vahel puudub vaidlus sõiduki AUDI registrinumber 93ZJB (edaspidi sõiduk)

parkimiskoha üle VTO määramise ajal. Sõiduk oli pargitud Lai tn 1, mis asub Tallinna

Linnavolikogu 20.12.2012 määruse number 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja

parkimistasu“ (Määrus nr 30) § 6 lg 1 ja lg 3 p 3 kohaselt vanalinna tsoonis ning § 7 lg 3 p 2

ja kohaselt parkimistsoonis T2. Samuti puudub vaidlus selles, et sõiduki eest ei olnud

parkimistasu tasutud.

7.3. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et sõiduki omanik on liiklusregistriandmetel kaebaja

ning sõiduki kasutajaks on C. J. R. (tl 24).

Sõiduki kasutaja C. J. R. rahvastikuregistrijärgseks elukohaks on xxxxxxxxx.

Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, mille kohaselt sõiduki parkimiseks oli sõiduki kasutajale

C. J. R. antud elaniku parkimistasu maksusoodustus nr 1680535 sõiduki parkimiseks

parkimistsoonis T1 (perioodi 01.09.2016 kuni 01.09.2017 maksusoodustuse nr 1680535

väljavõte andmekogust tl 22-23).

7.4. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et 02.06.2017 toimus koristuspiirkonna I

koristamine, mis kattub parkimise tsooniga T 1 (vt Tallinna Linnavalitsuse 13.06.2012 määruse

nr 28 „Liikluskorraldus Tallinna Vanalinnas“ (Määrus nr 28) kuni 22.06.2017 kehtinud

redaktsiooni § 6 lg 1.

8. LS § 187 lõike 2 p 3 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega

parkimistasu soodustused ja vabastused. Määruse nr 30 § 11 lg 1 kohaselt elanikul, kelle

rahvastikuregistrijärgne elukoht asub avaliku tasulise parkimisala piires ja kelle nimi on kantud

sõiduki registreerimistunnistusele, on õigus saada elaniku parkimistasu maksusoodustus

sõiduki parkimiseks tema elukohale vastavas parkimistsoonis.

Määruse nr 30 § 7 lg 1 kohaselt on avalik tasuline parkimisala jaotatud elanikele kui ka

isikutele, kellele on antud määruse alusel parkimistasu maksusoodustus, parkimistsoonideks T1

kuni T11. Parkimistsoonide skeem on toodud Määruse nr 30 lisas 2. Määruse nr 30 § 11 lg 2

kohaselt loetakse elukohale vastavaks parkimistsooniks määruse § 7 lõike 3 punktides 1-11

nimetatud parkimistsoone, mis vastab elaniku rahvastikuregistrijärgsele elukoha aadressile.

Skeemi kohaselt asuvad parkimistsoonid T1 ja T2 Tallinna avaliku tasulise parkimisala

vanalinna tsoonis, parkimistsoonid T3 ja T4 tasulise parkimisala südalinna tsoonis ja

parkimistsoonid T5 kuni T11 tasulise parkimisala kesklinna tsoonis.

Määruse nr 30 § 11 lg 21 sätestab, et elanikul, kellele on antud maksusoodustus parkimiseks

tsoonis T1 või T2, on õigus parkida ka vabade parkimiskohtade olemasolul tsoonis T3, T4 ja

T11.

Määrus nr 28 kuni 22.06.2017 kehtinud redaktsiooni § 6 lg 1 sätestas, et tänava seisunditaseme

nõuete täitmise eesmärgil on keelatud mootorsõiduki parkimine ajavahemikul 1. aprillist kuni

14. novembrini laupäeval kl 00.00-06.00 piirkonnas I ja pühapäeval kl 00.00-06.00 piirkonnas

II. Sama paragrahvi lg 2) kohaselt tänava seisunditaseme nõuete täitmise eesmärgil on keelatud

mootorsõiduki parkimine ajavahemikul 15. novembrist kuni 31. märtsini paariskuupäevadel kl

00.00-st kuni 6.00-ni piirkonnas I ja paaritutel kuupäevadel kl 00.00-06.00 piirkonnas II. Sama

paragrahvi lg 5 kohaselt on vanalinna avaliku tasulise parkimisala elanikul kehtiva

elektroonilise aastakaardi alusel õigus parkida oma sõidukit: 1) tööpäeval kuus tundi enne ja

neli tundi pärast lõigetes 1 või 2 nimetatud keelatud parkimise aega ning puhkepäeval ööpäev

ringi vanalinna vastava piirkonna puhastamise ajal naaberpiirkonnas; 2) ajavahemikul 15.

novembrist 31. märtsini tasulises parklas aadressil Väike-Rannavärav 6 vabade kohtade

olemasolul.

9. Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas AS-l Ühisteenused oli õigus teha sõidukile AUDI

registreerimismärgiga 93ZJB, mis parkis 02.06.2017 kell 22:25 aadressil Lai tn 1,

viivistasuotsus summas 31 eurot arvestades, et sõiduki kasutajale oli väljastatud elaniku

parkimistasu soodustus tsooni T1 ajal, mil sõiduk tuli parkida naaberpiirkonda tee koristamise

ajaks, kuivõrd reedel so 02.06.2017 oli koristuspiirkonnaks Niguliste ja Rüütli tänav (tsoon T1).

10. Kohus on seisukohal, et viivistasu otsus on õigusvastane ning tuleb tühistada. Kaebaja ei

ole rikkunud liiklusseadust ega Määrust nr 30 koosmõjus Määrusega nr 28.

Kohus märgib, et õige on küll vastustaja seisukoht, et Määruse nr 30 § 11 lg 21 lähtuvalt on

kaebajal õigus parkida vabade parkimiskohtade olemasolul lisaks tsoonile T1 ka tsoonis T3, T4

ja T11 ja see regulatsioon kehtib täiendavate piirangute puudumise tõttu igal ajal, mitte üksnes

piirkonna T1 puhastamise ajal.

Samas jätab vastustaja tähelepanuta, et Määruses nr 28 sätestatu on erinormiks Määruse nr 30

suhtes. Määruse nr 28 § 6 lg 5 järgi oli vanalinna parkimisala elanikul kehtiva maksusoodustuse

alusel on õigus parkida vanalinna vastava piirkonna, antud juhul siis vastustaja määratletud

koristuspiirkonna I (sisuliselt kattub parkimistsooniga T1) puhastamise ajal, naaberpiirkonnas.

Kuidas naaberpiirkonda määrata, seda ei ole määruses täpsustatud.

Määruse sätte grammatilisel ja süstemaatilisel tõlgendamisel ning lähtudes ka sätte sisulisest

eesmärgist leiab kohus, et ilmselgelt on määruse sõnastuse ja eesmärgiga vastuolus vastustaja

Transpordiameti tõlgendus, mille kohaselt tuleks selliseks naaberpiirkonnaks lugeda ainult

Määruse nr 30 alusel moodustatud tsoonid, kus kaebajal oleks õigus tasuta parkida vastavalt

temale antud maksusoodustusele.

Kohus märgib, et Määrus nr. 28 § 6 lg 5 sisust nähtub üheselt esiteks see, et

naaberpiirkondadena on selles silmas peetud füüsilisi naaberpiirkondi. Juhul, kui määruse

andmisel oleks peetud silmas maksusoodustuse dokumendiga määratud piirkondi, peaks see

kajastuma selgelt määruse sõnastuses. Kohus leiab ka, et arvestades määruse nr 28 eesmärki ja

reguleerimiseset, on ilmselgelt mõistlik tõlgendus, et linna ülesannete täitmisega seotult isikute

parkimisvõimaluste piiramise puhul on linn võtnud endale kohustuse kompenseerida kaotatud

parkimisvõimalus

linna

koristusülesannete

täitmiseks

vajalikuks

ajaks

võimalikult

samaväärsega.

Kohtu arvates võib nõustuda ainult vastustajate lähenemisega, et naaberpiirkonna määratlemise

puhul võib muuhulgas sellise piirkonnana mõista ka parkimistsoone, mis on määratletud

määruses nr 30. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kaebajal oli enda parkimise

tsooni T1 (mis suuresti kattub koristuspiirkonnaga I) koristamise ajal õigus parkida tsoonis T2

(mis, asub koristuspiirkonnas II) ehk naaberpiirkonnas Määruse nr 28 mõttes. Kuivõrd tegemist

oli puhkepäevaga, siis oli kaebajal õigus parkida tasuta tsoonis T2 terve ööpäev (vt kuni

22.06.2017 kehtinud Määruse nr 28 redaktsiooni § 6 lg 5 p 1). Kohus rõhutab siinkohal, et muul

ajal kaebajal õigust tasuta parkida tsoonis T2 ei ole.

Kohus leiab, et otsitud on ka Transpordiameti põhjendus, et kõik I piirkonna (tsooni) sõidukid

pargiksid sel juhul II tsoonis ja vastupidi, mis põhjustaks kõigi vanalinna teede täisparkimise.

Kohus märgib, siinkohal, et kõigepealt on tsoonide alusel nii tsoonil T1 kui ka T2 rohkem

naaberpiirkondi, kui ainult üks ja on selge, et inimesed pargivad autod naaberpiirkonda, mis on

neile mugavam ja lähemal ehk mitte tingimata vastavalt tsooni T1 ja T2. Teiseks tuleb autode

parkimisel sõltumata õigusest selles tsoonis parkida, arvestada ka liikluskorraldusega määratud

lubatud parkimiskohtadega ehk linnal on võimalus liikluse reguleerimise vahenditega piirata

nendes tsoonides parkivate autode arvu.

11. Kohus märgib, et kui vastustajad leiavad, et Määruse nr 28 § 6 lg 5 eesmärgiks oli ja on ka

kehtiva redaktsiooni kohaselt anda isikutele õigus parkida tasuta üksnes Määruses nr 30 § 11

lg 21 sätestatud tsoonides, siis tuleb tal teha linnale ettepanek määruse nr 28 § 6 lg 5 muutmiseks

selliselt, et selles oleks üheselt ja selgelt viide Määruse nr 30 § 11 lg 21. Vaidlustatud viivistasu

otsuse tegemise ajal (ja ka hetkel kehivast) regulatsioonist sellist piirangut tavapäraseid

õigusaktide tõlgendusmeetodeid kasutades välja lugeda ei saa.

12. Eeltoodut arvestades on vaidlustatud viivistasu otsus õigusvastane ning tuleb tühistada.

Kuivõrd vaidlustatud viivistasu otsus on õigusvastane, siis on õigusvastane ka selle suhtes

tehtud Tallinna Transpordiameti 26.06.2017 käskkiri nr 138505 (vaideotsus), mis tuleb samuti

tühistada.

13. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus vastustaja kahjuks. Kohus mõistab AS-lt Ühisteenused kaebaja

kasuks välja menetluskulud summas 15 eurot (riigilõiv).

Muus osas menetluskulusid välja mõista ei saa, kuivõrd kaebaja esindaja ei vastanud HKMS §

32 sätestatud volitatud esindaja nõuetele, millest tulenevalt kohus palus kaebuse allkirjastada

ja esitada kaebaja seaduslikul esindajal, millise nõude viimane ka täitis.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik