3-17-2039/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

5. detsember 2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-2039

Haldusasi

Politsei-

ja

Piirivalveameti

taotlus

Mohammad

Abdarrahman Ali Ibrahim Omar kinnipidamiseks ja

paigutamiseks

Politsei-

ja

Piirivalveameti

kinnipidamiskeskusesse

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 9. oktoobri 2017. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Mohammad

Abdarrahman

Ali

Ibrahim

Omar’i

(eelnevas menetluses Mhmmad Abdarrahman Ali ja

Mhmmad Abdurrahman Omar) määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Mohammad Abdarrahman Ali

Ibrahim Omar

Esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Keijo

Lindeberg

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

Jätta Mohammad Abdarrahman Ali Ibrahim Omar´i määruskaebus rahuldamata ning

Tartu Halduskohtu 9. oktoobri 2017. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lg 5, § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mohammad Abdarrahman Ali Ibrahim Omar peeti Politsei ja Piirivalveameti (PPA) poolt

kinni 7. oktoobril 2017 kell 13:58 Eesti Vabariigi Võru maakonnas Misso vallas Hindsa külas

grupis väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel koos Abdelrhman Ashraf

Abo Elfotoh Shpaan’i, Mohamed Elsaed Mahmoud Elsaed Hagrs’i ja Fared Molhem’iga. Isikud

ütlesid, et on Süüria Araabia Vabariigi kodanikud, kuid hiljem muutis määruskaebuse esitaja

oma väidet. Ta nimetas end Egiptuse kodanikuks Mhmmad Abdarrahman Ali, kes on sündinud

6. veebruaril 1995 Egiptuses, keskharidusega, vallaline ja emakeel on araabia keel. Isikutel

puudusid dokumendid ning neid kahtlustati ebaseaduslikus piiriületuses.

2. Mohammad Abdarrahman Ali Ibrahim Omar avaldas 8. oktoobril 2017 kell 03:20 PPA-le

suuliselt soovi varjupaiga saamiseks. Vastavalt sellele vormistati kinnipidamine VSS alusel

ümber kinnipidamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (VRKS) § 361 lg 2

p 1, 2, 4 ja § 15 lg 1 p 2-5 alusel. Isiku varjupaigataotlus registreeriti nr 7001710388. Nimetatud

taotluse suhtes ei ole PPA otsust teinud. Rahvusvahelise kaitse menetluses muutis isik enda nime

ja uueks nimeks väitis olevat Mhmmad Abdurrahman Omar.

3. PPA esitas 9. oktoobril 2017 Tartu Halduskohtule taotluse Mohammad Abdarrahman Ali

Ibrahim Omar’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse VRKS § 361 lg 2 p 1,

2, 4, 5 alusel.

3.1. Isikul puuduvad reisidokumendid ja ta tuvastati tema enda sõnade järgi. Puuduvad ametlikud

andmed tema isikusamasuse ja kodakondsuse kohta. Kui isikud grupis kinni peeti, väitsid kõik,

et on Süüria kodanikud. Mohammad Abdarrahman Ali Ibrahim Omar andis kiirabi brigaadile

enda andmed, mis ei kattu hiljem PPA menetluses esitatud andmetega. PPA-l puudub kindel

teadmine, kellega on tegemist. Isiku väited, et ta on Egiptuse kodanik ja tema pass läks metsas

taskus olles katki, viitab asjaolule, et isik võib olla oma passi tahtlikult hävitanud.

3.2 Isiku suhtes ei pruugi järelevalvemeetmete kohaldamine olla tõhus. Järelevalvemeetmed on

tõhusamad isikute suhtes, kelle identiteet on kindlalt teada ja kellel on kehtivad reisidokumendid.

Leebema meetme rakendamine ei teeniks PPA taotletavat eesmärki, sest leebem meede võib

juhtumi asjaolusid arvesse võttes takistada varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist ja

tuvastatud asjaolud kogumis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamist. Seega on isiku kinnipidamine proportsionaalne.

3.3 Isik on selgitanud, et tema soov oli jõuda välja Euroopasse koos teiste grupis olevate

isikutega, et seal varjupaika taotleda ja parandada oma majanduslikku olukorda. Samas on isik

andnud vastuolulisi ütlusi Venemaal viibimise pikkuse kohta, väites esmalt, et viibis Venemaal

kolm kuud ja teisel korral, et viibis Venemaal ühe nädala. Isik on PPA-le selgelt väljendanud, et

saabus Eestisse ebaseaduslikult. Asjaolud viitavad võimalikule menetlusest kõrvalehoidmisele

ja põgenemise ohule, mistõttu on isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse vajalik ja

proportsionaalne meede.

3.4 Riigipiiri ebaseaduslik ületamine viitab sellele, et isik on valmis õigusrikkumiseks ning võib

samuti olla motiveeritud põgenema. Eelpool nimetatud faktid seavad kahtluse alla isiku

valmisoleku teha ametnikega koostööd ja kõik esitatud andmed ei pruugi olla tõesed. Isiku puhul

esineb kõrgendatud oht Eestist põgenemiseks, kuna tema eesmärk oli suunduda Rootsi

Kuningriiki ja seal taotleda varjupaika või asuda tööle. Isik selgitas, et ei soovi minna tagasi

Venemaale või kodumaale. Eestisse saabumise asjaolud ja tema varjamatu eesmärk saada mõnes

Euroopa Liidu riigis paremale elujärjele, annavad piisava aluse väita, et isiku mitte

kinnipidamisel esineb reaalne oht isiku põgenemiseks. Samuti on vajalik isiku kinnipidamine

varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.

4. Tartu Halduskohus rahuldas 9. oktoobri 2017. a määrusega PPA taotluse ja andis loa

Mohammad Abdarrahman Ali Ibrahim Omar’i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks alates 9. oktoobrist 2017 kuni kaheks kuuks.

4.1 Halduskohus leidis, et arvestades PPA taotlustes toodud asjaolusid esineb alus Mohammad

Abdarrahman Ali Ibrahim Omar’i kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. PPA põhjendas

veenvalt, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult ja tema tegelikuks eesmärgiks ei olnud Eestis

rahvusvahelist kaitset taotleda. Asjaolude pinnal saab järeldada, et isik saabus Eestisse

eesmärgiga parendada enda majanduslikku elujärge liikudes Eestist edasi teistesse Euroopa Liidu

liikmesriikidesse.

4.2 Kohtu hinnangul esineb isiku põgenemisoht VRKS § 361 lg 2 p 4 ja VSS § 15 lg 2 p 1 mõttes,

kuna isik saabus Eestisse ebaseaduslikult. Tema eelneva käitumise põhjal on tõenäoline, et ta ei

pruugi olla varjupaigamenetluse lõpuni Eesti territooriumil. Tal puudub side ning

reisikaaslastega tegutseti grupiviisiliselt ja organiseeritult ebaseaduslikult Euroopa Liitu saamise

eesmärgil.

4.4. Eeltoodule tuginedes ei ole võimalik tõhusalt kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid,

kuna pole võimalik tagada, et isik Eestist ei lahkuks. Samuti on vaja kontrollida isiku esitatud

andmete tõele vastavust.

4.5 Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks on proportsionaalne abinõu.

Kinnipidamiskeskusesse paigutamine aitab tagada, et isik ei lahkuks Eestist enda rahvusvahelise

kaitse menetluse ajal.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. Mohammad Abdarrahman Ali Ibrahim Omar esitas volitatud esindaja kaudu määruskaebuse,

milles palub ringkonnakohtul tühistada Tartu Halduskohtu 9. oktoobri 2017. a määrus ja teha uus

määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata.

5.1 Määruskaebuse kohaselt on isik rahvusvahelise kaitse taotleja, kellel on VRKS § 10 lg 2 p 2

alusel õigus viibida Eestis kuni rahvusvahelise kaitse taotluse kohta lõpliku otsuse tegemiseni.

Ekslik on seega halduskohtu seisukoht, et isikul puudub seaduslik alus Eestis viibida. See ongi

muu seaduslik alus Eestis viibimiseks VMS § 43 lg 1 mõistes.

5.2 Asjaolu, et PPA-l on vaja asjaolusid välja selgitada ja kontrollida isiku esitatud andmeid, ei

ole aluseks isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamisel. Kinnipidamiseks peab olema vältimatu

vajadus, kuid halduskohus ei põhjendanud piisavalt, miks esineb vältimatu vajadus.

5.3 Isiku ebaseadusliku riiki sisenemise alusel ei saa eeldada põgenemisohtu, vaid

põgenemiseohu tuvastamist saab väita mitme kriteeriumi esinemisel koosmõjus. Samuti tuleks

vältida automaatseid seoseid ning hinnata iga juhtumit individuaalselt. Halduskohus ei

tuvastanud põgenemisohtu, vaid järeldas, et põgenemisoht esineb. Selline automaatne järeldus

on vastuolus VRKS ja VSS sätetega ning põhimõtetega ja rahvusvahelise praktikaga.

5.4 Eluliselt on arusaadav, et isik ei soovinud taotleda rahvusvahelist kaitset Vene

Föderatsioonis, mis ei ole turvaline koht ja soovis liikuda Euroopa Liitu. Kaebaja ei ole esitanud

taotlust väljasaatmise vältimiseks, vaid varjupaiga saamiseks Euroopa Liidus, kus mh austatakse

sõnavabadust ja isikut ei kohelda halvasti nagu tema päritoluriigis.

5.5 Eesti õiguskorras ei eksisteeri ebaseaduslikku rahvusvahelise kaitse taotlust, mistõttu jääb

vastav halduskohtu väide arusaamatuks. Rahvusvahelise kaitse taotlust ei pea esitama

piiripunktis, kuna seadus sellist nõuet ette ei näe. Arusaamatu on kohtu seisukoht, et isik ei ole

kasutanud seaduslikku võimalust rahvusvahelise kaitse taotlus esitada või ka viibimisalust

taotleda.

5.6 Eestis on varjupaigataotlejatele rajatud kaks majutuskeskust, kus isikutel on kohustus mh

öösiti viibida. Seega oleks võimalik tagada registreerimise ja ilmumise kohustuse täitmine ka

juhul kui isik viibiks majutuskeskuses. Väide, et isikul puudub Eestis elukoht ja seetõttu tuleb ta

kinnipidamiskeskusesse paigutada, on meelevaldne, ebaproportsionaalne ning vastuolus kehtiva

õiguse ja inimõigustega.

6. PPA esitas määruskaebusele vastuse, milles palub jätta määruskaebus rahuldamata.

6.1 PPA selgitab, et isikul on õigus viibida kuni menetluse lõpuni Eesti Vabariigis. Käesoleval

hetkel on isiku väljasaatmine võimatu, kuna isikuandmed ja kodakondsus on tuvastamata ning

isik ei ole teinud PPA-ga koostööd oma identiteedi tuvastamisel. Isiku kinnipidamine on

vältimatult vajalik isiku tuvastamiseks ja kodakondsuse kontrollimiseks. Isik on muutnud kolmel

korral oma nime ja kahel korral oma sünniaega, mis tähendab, et isik on viinud ametnikke oma

identiteedi osas teadlikult korduvalt eksitusse.

6.2 Isik andis kindla selgituse, et tema eesmärk ei olnud Eestisse jääda, vaid jõuda Rootsi

Kuningriiki, et seal varjupaika taotleda ja saada paremale elujärjele. Nii PPA kui ka halduskohus

on veendunud, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isik rikkus seadust ja sisenes ebaseaduslikult

Eesti Vabariiki, mistõttu on tõenäoline, et ta võib veelkord seadust rikkuda ja siseneda

ebaseaduslikult Rootsi Kuningriiki. Varjupaigamenetluse lõpule viimise tagamiseks on isiku

kinnipidamise jätkamine vältimatu. Esineb põhjendatud kahtlus, et isik on esitanud

rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise

vältimiseks ning isik võib panna toime korrarikkumisi.

6.3 Määruskaebuse esitaja väide, et halduskohus viitas ebaseadusliku rahvusvahelise kaitse

taotluse esitamisele, on halduskohtu määruse meelevaldne tõlgendamine. Kohus pidas silmas

isiku ebaseaduslikku saabumist Eesti Vabariiki ületades ajutist kontrolljoont selleks mitte

ettenähtud kohas. Isikul oli võimalus saabuda Eesti Vabariiki läbi rahvusvaheliseks liikluseks

avatud piiripunkti ja esitada seejärel varjupaigataotlus. Isik esitas varjupaigataotluse rohkem kui

12 tundi pärast ametnikega kokkupuudet, väljasaatmise menetluse käigus.

6.4 Isikuga läbiviidud menetlustoimingute käigus on selgunud, et tal puuduvad Eesti Vabariigiga

sotsiaalsed, majanduslikud ja perekondlikud seosed. Seega ei oma isik kindlaks määratud

elukohta, mida saaks kasutada järelevalve meetmena ning puudub dokument, mida saaks

järelevalve meetmena hoiule võtta. Asjaoludest, et isikul puuduvad Eestis sidemed, isiku sooviks

oli liikuda Rootsi ning ta ütles ka varasemalt riigi piiri ebaseaduslikult ja dokumentideta, nähtub,

et järelevalve meetmed kaebaja suhtes ei pruugi olla tõhusad.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks alust ei ole. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201

lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Määruskaebuse kohaselt on väär halduskohtu seisukoht, mille kohaselt puudub vaidlus selles,

et kaebaja on saabunud Eestisse ebaseaduslikult ning tal puudub viibimisalus. Mohammad

Abdarrahman Ali Ibrahim Omar’il on õigus riigis viibida, kuna hetkest, mil isik palub

rahvusvahelist kaitset, on tal seaduslik õigus riigis viibida kuni tema rahvusvahelise kaitse

taotluse suhtes otsuse tegemiseni. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja

ebaseaduslik saabumine riiki asjaolusid arvestades väljaspool kahtlust. Seaduslikud alused

Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks on loetletud välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg-s 1

ning vaidlus puudub selles, et Mohammad Abdarrahman Ali Ibrahim Omar’il ei olnud riiki

saabudes ühtegi nimetatud seaduslikest alustest.

9. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et põgenemise oht on PPA ja halduskohtu poolt vääralt

tuvastatud. Halduskohus järeldas põgenemisohu, mitte ei tuvastanud selle olemasolu.

9.1. Riigikohus on leidnud, et esmakordse kinnipidamiskeskusse paigutamise taotluse ja antud

loa puhul ei saa kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded olla alati nii kõrged

kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul, sest esmakordsel loa taotlemisel tuleb sageli

tegutseda, kasutades piiratud aega ning vallates piiratud, puudulikku ja kontrollimata informat-

siooni. Igal juhul on tegemist prognoosotsusega – seda nii kinnipidamise võimaliku kestvuse kui

ka isikust lähtuvate ohtude osas, kui viimasega põhjendatakse kinnipidamist (RKHKm

29. jaanuar 2015, 3-3-1-52-14, p 14). Seega ei ole põgenemisohu hindamisel tegemist oletustel

põhineva otsustusega vaid objektiivsete asjaolude põhjal tehtava hinnangulise prognoosotsusega.

9.2. Halduskohus on põgenemise ohtu määruses põhjendanud sellega, et isiku reisiteekonnast ja

Eestisse saabumise asjaoludest tuleneb, et isik soovis läbi Eesti edasi liikuda Rootsi Kuningriiki.

Mohammad Abdarrahman Ali Ibrahim Omar sisenes Eestisse väljaspool selleks ette nähtud

kohta, ei teavitanud enda saabumisest ametiasutusi ja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles

pärast seda, kui talle PPA poolt ebaseaduslikult riiki sisenenud isikuna arvele võtmist selgitati,

et tema suhtes rakendatakse lahkumiskohustust. Kohus on käesoleval juhul arvestanud

objektiivseid asjaolusid: isiku Eestisse saabumise viisi, initsiatiivi puudumist ametiasutustega

kontakteerumiseks ning isiku ülekuulamisel ja kohtuistungil antud ütlusi. Ainuüksi väljaspool

selleks ettenähtud kohta riiki sisenemine viitab selgelt soovile siit edasi liikuda endale sobivasse

riiki. Samuti ei taotlenud määruskaebuse esitaja rahvusvahelist kaitset Vene Föderatsioonis, kust

ta ebaseaduslikult Eestisse saabus. Lisaks eelnevale puuduvad Mohammad Abdarrahman Ali

Ibrahim Omar’il Eestiga igasugused sidemed ning on vähemalt kahtlus, et isikut tõendava

dokumendi hülgamise kaudu on ta soovinud raskendada võimaliku väljasaatmismenetluse

läbiviimist. Lisaks tasub mainimist, et isik on pärast kinnipidamist muutnud kolmel korral ütlusi

oma nime ja kahel korral sünniaja kohta. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et

käesolevas asjas on kohane kahtlus, et isik ei soovi kaasa aidata varjupaiga taotluse

läbivaatamisele ja menetlemise ajal võib Eestist lahkuda.

10. VRKS § 361 lg 1 ja 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada seaduses

sätestatud alusel, kui järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Määruskaebuse

esitaja leiab, et majutuskeskuses viibides oleks tal elukoht, kust ta oleks varjupaiga taotluse

menetlemisel kättesaadav. Samuti leiab isik, et asjaolude väljaselgitamine ei saa olla tema

kinnipidamise aluseks.

Riigikohtu hinnangul ei suuda põgenemisohu tuvastamisel põgenemist eelduslikult tõhusalt ära

hoida majutamiskeskusse paigutamine ning VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete

kohaldamine.

Põgenemisohu

tuvastamisel

on

kinnipidamiskeskusse

paigutamine

proportsionaalne VRKS § 361 mõttes (3-3-1-52-14, p 18). Eeltoodust tulenevalt ei ole vajalik

kaaluda VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamist, kui on tuvastatud

kinnipidamiskeskusesse paigutatava isiku puhul põgenemisoht. VRKS § 361 lg 2 p 4 sätestab, et

rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse

taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on

olemas põgenemise oht. Seega ei ole asjakohane määruskaebuse esitaja väide, et asjaolude

väljaselgitamine ei ole aluseks tema kinnipidamiseks. PPA on esitanud taotluse isiku

kinnipidamiseks ka VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel ja halduskohus andis vastava loa, millega

ringkonnakohus nõustub.

11. Määruskaebuses leitakse, et ebaseaduslikku rahvusvahelise kaitse taotlust, millele

halduskohus määruse p-s 11 viitas, ei ole olemas. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et

halduskohus on silmas pidanud isiku ebaseaduslikku saabumist Eesti Vabariiki, sest

vaidlustatavas määruses ei ole halduskohus kasutanud sõnaühendit ebaseadusliku rahvusvahelise

kaitse taotlus. Halduskohus on määruse p-s 11 põhjendanud, et ebaseaduslikust Eestisse

saabumisest saab järeldada, et isiku suhtes on põgenemisoht. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

halduskohtu niisugune seisukoht meelevaldne ning põhineb isiku ütlustel kodumaalt ja

Venemaalt lahkumise põhjuste kohta.

12. Lähtuvalt eespool toodust jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 9. oktoobri 2017. a määruse muutmata.

Maili Lokk

Einar Vene

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/