3-17-941/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

5. detsember 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-941

Haldusasi

K.L. kaebus AS Ühisteenused 04.04.2017 viivistasu

otsuse

nr

0053035360

tühistamiseks

ja

AS

Ühisteenused

kohustamiseks

tagastada

tasutud

viivistasu summas 31 eurot

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: K.L.

Vastustaja: AS Ühisteenused, esindaja Alger Räpp

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 4. jaanuaril 2018.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Ühisteenused koostas 04.04.2017 kell 20:03 aadressil Roseni tn 10 vastas viivistasu

otsuse nr 0053035360 sõidukile Volkswagen registreerimismärgiga xxx xxx liiklusseaduse §

188 lg 1 p 1 ja lg 8 alusel (parkimistasu on maksmata) (tl 4).

2. K.L. esitas nimetatud viivistasu otsusele vaide Tallinna Transpordiametile, kes jättis oma

06.04.2017 käskkirjaga nr 134438 vaide rahuldamata (tl 6-7 p).

3. 03.05.2017 esitas K.L. Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused 04.04.2017

viivistasu otsuse nr 0053035360 tühistamiseks ja AS Ühisteenused kohustamiseks tagastada

tasutud viivistasu summas 31 eurot. 04.05.2017 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse.

23.10.2017 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebaja leiab, et vaidlustatud viivistasu otsus tuleb tühistada ja tasutud viivistasu kaebajale

tagastada alljärgnevatel põhjustel.

4.1. Kaebaja selgitab, et 04.04.2017 parkis kaebaja oma sõiduauto Volkswagen, registrimärk

xxx xxx, aadressil Mere pst 6, 8, Tallinn asuvasse parklasse. Kasutades mobiilse parkimise

teenust kell 17:39 saatis kaebaja numbrile 1902 sõnumi parkimise alustamiseks tsooni EP6.

Tsooni nimetust kaebaja luges pargitud auto kõrval olevalt infotahvlilt (infotahvli asukoht vt.

vastustaja töötaja poolt sündmuskohal tehtud fotolt tl 5). Paar sekundit hiljem saabus parkimise

alustamist kinnitav sõnum.

4.2. Kaebaja naasis auto juurde kell 20:17, mil parkimise ka lõpetas vastava kõne tegemisega.

Samas avastas kaebaja auto tuuleklaasil kinnitatud viivistasu otsuse, mis oli koostatud kell

20:03 ning mille kohaselt parkimistasu oli maksmata. Sellest kaebaja järeldas, et koht, kus auto

oli pargitud ei kuulunud tsooni EP6, vaid hoopis südalinna parkimistsooni.

4.3. Järgmise päeva hommikul helistas kaebaja vastustaja infotelefonile, et selgitada oma

eksimust. Ametnik, kes vastas kõnele kinnitas, et vastustaja on teadlik, et kaebaja oli tasunud

parkimistasu tsoonis EP6 ning ka mainis, et antud juhtum ei ole sugugi esimene, kui parkija

eksib tsooni märkimisega parkimise alustamisel antud parklas. Ametnik soovitas esitada

viivistasu otsuse peale vaide, mida kaebaja ka samal päeval (05.04.2017) tegi. Vaides märkis

kaebaja, et parkimise eest oli ta tasunud, kuid oli eksinud parkimistsooni valikuga ning palus

viivistasu summa üle vaadata.

4.4. 06.04.2017 sai kaebaja Tallinna Transpordiametilt teatise nr 5-4/17/144187 vaide

rahuldamata jätmise kohta ja sellele lisatud käskkirja nr 134438.

4.5. Kaebaja ei nõustu vaidlusaluse haldusaktiga ning Tallinna Transpordiameti poolt

käskkirjas esitatud põhjendustega järgnevatel põhjustel:

4.5.1. Liiklusseaduse (LS) §188 lg 1 p 1 kohaselt parkimisjärelevalvet teostav ametiisik teeb

viivistasu otsuse, kui parkimistasu on maksmata. Antud juhul kaebaja oli parkimistasu tasunud

nagu seda kinnitavad nii kaebaja mobiiltelefonile saadetud parkimise alustamist ja lõpetamist

kinnitavad sõnumid, kui ka Tallinna Transpordiameti käskkiri. Seega puudub vaidlus selles, et

parkimistasu oli tasutud. Vaidlus seisneb selles, et parkimistasu oli tasutud valel parkimisalal.

4.5.2. Kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et kõnealuses piirkonnas asub südalinna parkimistsoon, kus

auto parkimine on tasuline, kuid kõnealuses piirkonnas asub ka EuroPark eraparkla, mille piirid

ei olnud üheselt mõistetavad. Ka veebilehel www.parkimine.ee kõnealuse parkla piir ei ole

märgitud (vt. Joonis tl 2p, kus kaebaja auto umbkaudne asukoht on märgitud rohelise täpiga).

4.5.3. Kooskõlas LS §186 lg 4 „parkimist korraldab teeomanik või teehoiu korraldamise eest

vastutav isik liiklusmärkide, teemärgiste ning muude liikluskorraldusvahendite abil“. Ahtri tänavalt

Roseni tänavale keerates on küll olemas Südalinna parkimisala tähistav märk, kuid veidi eemal

kohast, kus oma autot parkis kaebaja, oli hoopis paigaldatud EuroPark parkimiskorralduse

infotahvel, mis andis kaebajale aluse arvata, et antud kohas on tegu EuroPark parklaga. Seda, et

EuroPark infotahvel asus kaebaja poolt pargitud auto läheduses kinnitab ka vastustaja töötaja

poolt sündmuskohal tehtud foto (tl 5). Seda, et vastustaja on teadlik segadust tekitavate

parkimist korraldavatest liiklusmärkidest ning et antud juhtum ei ole sugugi esimene, kus

parkija on tasunud parkimistasu vales tsoonis, kinnitas ka ametnik, kellega kaebaja vestles

telefonitsi järgmisel päeval peale viivistasu määramise otsuse kätte saamist.

4.5.4. Kaebaja on seisukohal, et eeltoodu tõttu on viivistasu talle määratud ebaõiglaselt.

Kaebajat ei saa pidada vastutavaks selle eest, et antud piirkonnas paigaldatud parkimist

korraldavad liiklusmärgid tekitavad segadust ning ei luba üheselt mõista, millise

parkimistsooniga on tegu. Kaebajat ei saa ka pidada vastutavaks olukorra eest, kus tasumisega

eksimise korral „eraõiguslikule parkimisoperaatorile tasutud parkimistasu ei kanta üle linnale“.

Sellest tulenevalt kaebaja nõuab haldusakti täieliku tühistamist ja haldusakti alusel tasutud

viivistasu summas 31 eurot tagastamist, samuti kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas

15 eurot hüvitamist K.L. Swedbank arveldusarve kontole xxxxxxxxxxxxx.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja leiab, et esitatud kaebus viivistasu otsuse tühistamise nõudes ei ole põhjendatud

ja palub jätta kaebuse rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.

Tallinna Linnavolikogu määrusega (20.12.2012 nr 30) on kehtestatud avalik tasuline

parkimisala, mille kohaselt kuulub viivistasu otsuses märgitud parkimiskoht tasulise

parkimisala hulka.

Tallinna avaliku tasulise parkimisala puhul on tegemist piirkonna kui terviku kasutamisega

parkimisalana ning sellese alasse sisenemisest ja sealt väljumisest teavitamiseks on kasutatud

mõjualamärke 387 ja 397 koos osutusmärgiga 578 (tasuline parkimine). Mõjuala märgi

kehtivuspiirkonnas ei korrata liiklusmärki 387 ning liikluseeskirjade kohaselt lõpetab

liiklusmärgi 387 (parkimisala) mõjuala mõjualamärk 397 (parkimisala lõpp). Samuti on

Tallinna avalikus tasulises parkimisalas olemas liikluskorraldusvahendid, mis teavitavad

parkijaid parkimistasu määradest ja tsoonidest. Selline parkimistasu määra ja tsooni tähistav

liikluskorraldusvahend on olemas ka Roseni tänava alguses viivistasu otsuses märgitud

parkimiskoha vahetus läheduses (vastav foto on lisatud vastusele tl 22), millest tulenevalt ei

saanud Tallinna linna avaliku tasulise parkimise korraldus Roseni tänaval olla üllatuseks

kaebuse esitajale.

Mis puudutab kaebaja poolt osundatud ja EuroPark parklat tähistavat infotahvlit, siis vastav

infotahvel on paigaldatud metallist piirdeaia külge, mis eraldab EuroPark parklat Tallinna linna

avalikust parkimisalast (vastavad fotod on lisatud vastusele tl 21-23).

Viivistasu otsuse koostamise ajal sõidukist tehtud fotodest nähtub, et sõiduk oli pargitud

väljaspool EuroPark parklat tähistavat metallist piirdeaeda Tallinna linna avalikul tasulisel

parkimisalal.

Kokkuvõtvalt on vastustaja seisukohal, et olemasolevad liiklusmärgid annavad piisava ja

arusaadava informatsiooni sellest, et Roseni 10 vastas asuvad parkimiskohad, mis jäävad

väljaspoole EuroPark parklat tähistavat metallist piirdeaeda, asuvad Tallinna avalikul tasulisel

parkimisalal südalinna tsoonis.

Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et sõiduk pargitud avalikul tasulisel parkimisalal parkimistasu

maksmata, on koostatud viivistasu otsus õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus

tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt.

7. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud:

7.1. AS Ühisteenused koostas 04.04.2017 kell 20:03 aadressil Roseni tn 10 vastas viivistasu

otsuse nr 0053035360 sõidukile Volkswagen registreerimismärgiga xxx xxx liiklusseaduse §

188 lg 1 p 1 ja lg 8 alusel (parkimistasu on maksmata) (tl 4).

7.2. Sõiduk Volkswagen registreerimismärgiga xxx xxx parkis 04.04.2017 kell 20:03 aadressil

Roseni tn 10 vastas Tallinna linnale kuuluval parkimiskohal Tallinna linnale parkimistasu

maksmata. Kohus leiab, et eeltoodu on tõendatud kaebaja enda seletuste ning AS Ühisteenused

poolt kohtule esitatud seisukohtadega ja fotodega (tl 19-21).

7.3. Vaidlust ei ole ka küsimuses, et sõiduki Volkswagen registreerimismärgiga xxx xxx

omanikuks on kaebaja (tl 11 ja selle pöördel).

7.4. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kaebaja ei olnud tasunud parkimistasu Tallinna linnale, vaid

oli ekslikult tasunud parkimise eest eraparklale. Vaidlust ei ole ka selles, et sõidukile ei olnud

paigaldatud parkimiskella, mis oleks lubanud kaebajal viivistasu otsuse tegemise ajal parkida

tasuta.

8. Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas AS-l Ühisteenused oli õigus teha sõidukile

Volkswagen registreerimismärgiga xxx xxx, mis parkis 04.04.2017 kell 20:03 aadressil Roseni

tn 10 vastas viivistasuotsus summas 31 eurot arvestades, et kaebaja oli tasunud parkimise eest

eraparklale ning väidetavalt olid liiklusmärgid paigaldatud ebaselgelt.

9. Kohus selgitab oma seisukohta väljendades esmalt kaebajale, et viivistasu otsuse tegemine

ei ole kaalutlusotsus, millisel juhul saaks kaaluda näiteks õigluse argumenti ning

proportsionaalsuse ja kohasuse põhimõtet. Samuti ei ole tegemist karistusliku iseloomuga

otsusega, vaid tegemist on maksuga.

10. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et Roseni tänaval parkides ei olnud võimalik kindlaks

teha, et pargitakse südalinna tasulisse parkimistsooni, kuna vastav selge märgistus puudus ja ei

ole arusaadav, kas tegemist oli eraparkla või linna maaga.

LS § 2 p 29 sätestab, et liikluskorraldusvahend on liiklust korraldav või suunav vahend (foor,

liiklusmärk, teemärgis, vilkur, piire, kiiruspiiraja, künnis, hoiatuslint, tähispost, tähiskoonus,

tõkkepuu, ohutussaar või muu selline). Sama paragrahvi p 30 kohaselt on liiklusmärk märk,

millega kehtestatakse teatav liikluskord, teavitatakse liiklejat liiklusohust või aidatakse liikluses

orienteeruda. Liikluskorraldusvahendid sh liiklusmärgid peavad olema paigaldatud selliselt, et

need oleks üheselt arusaadavad ning isikutele oleks selge liikluskorraldus. Vastav nõue on

tuletatav LS §-st 6.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja

teemärgiste tähenduses ning nõuded fooridele“ (Määrus nr 12) § 11 lg 1 p 7 sätestab, et

mõjualamärgid ja nende tähendused on järgmised: märk 387 „Parkimisala” näitab parkimiseks

määratud mõjuala. Märgiga 387 kehtestatud mõjuala lõpetab märk 397 „Parkimisala lõpp”.

Sama määruse nr 12 § 15 p 43 ja 44 sätestavad, et osutusmärgid ja nende tähendused on

järgmised: märk 578a „Tasuline parkimine” osutab, et märgiga 387 „Parkimisala” tähistatud

alal ja märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla” tähistatud

parklas on mingis piirkonnas tasuline parkimine vastavalt kas ööpäevaringselt või teatud

ajavahemikul. Märgi 578a kasutamisel täiendava teabena märgiga 387 „Parkimisala” tähistatud

tasulisel parkimisalal osutab tasulise parkimise piirkonna lõpule märk 397 „Parkimisala lõpp”;

märk 578b „Tasulise parkimise lõpp” osutab märgiga 578a „Tasuline parkimine” tähistatud

tasulise parkimisega piirkonna lõpule.

Kaebaja on asunud sisuliselt seisukohale, et vastav liiklusmärk so osutusmärk 578a koos

mõjualamärgiga 387 oleks pidanud olema paigaldatud selliselt, et kaebaja oleks seda märganud.

Antud juhul oli näha selgelt eraparkla infotahvel, mille järgi kaebaja ka parkis.

Kohus nõustub vastustajatega ja märgib, et Tallinna avalikku tasulisse parkimisalasse

sisenemisest ja sealt väljumisest teavitamiseks on üles pandud mõjualamärgid 387 ja 397 koos

osutusmärgiga 578a (tasuline parkimine). Seega jääb kogu Tallinna kesklinn avaliku tasulise

parkimise ala sh südalinna tsoon koos Roseni tänavaga, tasulise parkimise mõjuala piirkonda,

mis tähendab, et seal parkimine on Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 30 „Tallinna

avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ (Määrus nr 30) järgi tasuline ja seal parkides tuli

tasuda selle § 9 lg 2 p 2 ettenähtud parkimistasu. Vastupidist ei tulene ka eelpool viidatud

Määrusest nr 12, milles on samuti selgelt öeldud, et Märgiga 387 kehtestatud mõjuala lõpetab

märk 397 „Parkimisala lõpp“ (§ 11 lg 1 p 7). Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks möödunud

vastavast märgist 397 või et ta ei oleks sisenenud märgi 387 mõjualasse.

Kuivõrd mõjualamärk kehtib kogu piirkonna kohta, siis ei olnud selle mõjuala sees iga üksiku

tänava või koha tähistamine tasulist parkimist lubava liiklusmärgiga vajalik ja nõutav.

Eeltoodut toetab ka Määruse nr 30 § 6 lg 2, mis sätestab, et avalikku tasulist parkimisala

piiravad tänavad kuuluvad tasulisse parkimisalasse täies ulatuses.

Kohus selgitab, et 15 min tasuta parkimist parkimiskellaga on mõeldud ka just selleks, et kui

isik autoga sõites ei suuda koheselt parkimist korraldavaid märke jälgida, siis on tal võimalik

välja selgitada, millisel alal ta pargib.

Antud juhul nähtub kohtule vastustaja poolt esitatud fotolt, et Roseni tn 10 vastas parkla ees (vt

tl 22) on vastav märk olemas ning kaebajal oli võimalik seda ka piisava hoolsuskohustuse

järgmisel näha.

Mis puudutab kaebaja viidet eraparklale, siis märgib vastustaja õigesti, et vastav infotahvel on

paigaldatud metallist piirdeaia külge, mis eraldab EuroPark parklat Tallinna linna avalikust

parkimisalast (tl 21-23). Piisava hoolsuskohustuse järgmisel on võimalik sellest üheselt aru

saada.

Isegi kui seada kahtluse alla märkide selgus parkla lähistel, millega kohus ei nõustu, siis ühestki

õigusaktist ei tulene nõuet, et lisaks tasulise parkimise mõjuala tähistamisele peaks igal tänaval

ja sissesõiduteel olema täiendavalt paigutatud tasulisi parkimiskohti tähistavad liiklusmärgid.

Kaebaja ei vaidlustanud, et tasulisse alasse sisse ja väljasõit on tähistatud vastava märgiga.

Lisaks märgib kohus, et käesoleval juhul võib teoreetiliselt eksitav olla märgi paigutanud

eraõigusliku parkla tegevus, mitte Tallinna linna tegevus, kes on kehtestanud kõnealuse Määrus

nr 9, mille kehtivuse ja täitmiseks kohustuslikkuse üle käesolevas asjas vaidlust ei ole.

Kohus märgib, et vastustaja on õigesti selgitanud, et Määrus nr 9 kehtib juba 2003. aastast ja

on kättesaadav nii Tallinna linna veebilehelt kui linnakantseleist. Samuti on Tallinna linna

veebilehel avaldatud rubriik „Parkimine“, kus on olemas informatsioon tasulise parkimise

alade, aegade, hindade ja muu tasulise parkimisega seonduva kohta. Märgitud on ka

telefoninumber, kust on võimalik ööpäevaringselt saada parkimisinfot. Seega on isikul, kes

kavatseb parkida sõidukit Tallinna linnas, võimalik ennast kerge vaevaga kurssi viia tasulise

parkimise korraga. Kui kaebajal tekkis kahtlus, kas koht, kuhu tema oma autot parkida kavatses,

kuulub tasulise parkimise alasse või mitte, oleks kaebaja piisava hoolikuse korral kerge vaevaga

saanud selle endale selgeks teha.

11. LS § 187 lg 4 kohaselt peab mootorsõiduki ja selle haagise juht parkimistasu maksma enne

või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja

kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15

minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole

kehtestanud pikemat tähtaega.

LS § 187 lg 5 sätestab, et parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud

mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik

tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust.

Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määrus number 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja

parkimistasu“ (Määrus nr 30) § 6 lg 3 p 1 kohaselt avaliku tasulise parkimisala südalinna tsoon

piirneb Vabaduse väljaku, Kaarli puiestee, Toompuiestee, Tõnismäe, Pärnu maantee, Liivalaia

tänava, Pronksi tänava, Jõe tänava, Ahtri tänava, Mere puiestee, Viru väljaku, Pärnu maantee

ja Vabaduse väljakuga ning asub Rannamäe tee 1 parkla piires. Roseni tn 10 vastas asub

südalinna tasulises parkimistsoonis.

Määruse nr 30 § 9 sätestab maksumäärad tasulisel valveta parkimisalal. Määruse nr 30 § 9 lg 2

p 1 kohaselt on maksumääraks parkimisel südalinna tsoonis 0,08 eurot iga alustatud

parkimisminuti kohta (va esimesed 15 minutit). Määruse nr 30 § 8 lg 1 p 2 kohaselt on südalinna

tsoonis mootorsõiduki tasulise parkimise aeg ööpäevaringselt.

LS § 188 lg 1 kohaselt teeb parkimisjärelevalvet teostav ametiisik viivistasu määramise otsuse

kui: 1) parkimistasu on maksmata või tasutud väiksema määra järgi; 2) tasutud parkimisaega

on ületatud; 3) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või

4) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole LS § 187 lõikes 5 sätestatu kohaselt.

Määruse nr 30 § 13 lg 1 sätestab, et parkimisjärelevalve ametiisik teeb viivistasu määramise

otsuse (edaspidi viivistasu otsus), kui: 1) parkimistasu on maksmata; 2) tasutud parkimisaega

on ületatud; 3) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud; 4)

tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud määruse §-s 4 sätestatu kohaselt;

5) parkimistasu on tasutud väiksema määra järgi.

Määruse nr 30 § 13 lg 7 p 1 sätestab, et viivistasu määr on käesoleva paragrahvi lõike 1

punktides 1-4 nimetatud juhtudel 31 eurot.

Kuivõrd käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebuse esitaja sõiduk parkis

04.04.2017 kell 20:03 Roseni tn 10 vastas Tallinna linnale kuuluval parkimiskohal ning

kontrollimise hetkel parkimistasu Tallinna linnale makstud ei olnud, samuti ei olnud sõidukile

paigaldatud tasulise parkimise õigust tõendavat dokumenti ega märgitud parkimiskellaga või

kirjalikult sõiduki parkimise alguse aega, mis oleks lubanud viivistasu otsuse tegemise hetkel

tasuta parkida, oli tulenevalt eeltoodust AS-l Ühisteenused õigus teha kaebajale viivistasu otsus

määruses sätestatud suuruses (vt Määruse nr 30 § 13 lg 7).

12. Kohus märgib, et erinevalt kaebaja arusaamast, ei ole EuroPark parkla omanik kohustatud

eksliku parkimistasu maksmise korral talle tasutud parkimistasu üle kandma linnale. Selleks ei

kohusta teda ükski norm ega kohtule teadaolevalt ka ükski leping. Kohus selgitab kaebajale, et

käesoleval juhul on kaebajal võimalik nõuda EuroPark parkla omanikult alusetu rikastumise

sätete alusel viimasele ekslikult tasutud parkimistasu tagastamist kaebajale. Küsimus, kas

kaebajal on mõistlik esitada eraparkla omaniku vastu lisaks alusetult rikastumise nõudele ka

võimaliku teadlikult eksitava tegevusega (vastava märgi paigaldamine) põhjustatud kahjude

hüvitamise nõue, vajab kohtu hinnangul kaebaja ja tema võimaliku esindaja poolt täiendavat

analüüsi. Küll aga on kaeabajal siinkohal kodanikuna võimalus pöörduda vastustaja poole ja

juhtida tähelepanu temal ja võimalik, et ka teistel kodanikel, tekkinud probleemile seoses

eraparkla omaniku tegevusega.

13. Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul vaidlustatud viivistasu otsus õiguspärane ning

puudub alus selle tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks tagastada tasutud viivistasu.

14. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude

hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik