Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-17-2325/5 AI generated

3-17-2325/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-17-2325/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

S.O. esitas 07.11.2017 (täiendatud 17.11.2017) Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb KAPO ametnike tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamist ning KAPO poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebuse kohaselt piinasid KAPO ametnikud kaebajat aastatel 2009-2010 kriminaalmenetluse läbiviimisel ning kinnitasid, et saavad kaebaja turvalisuse tagada vaid juhul, kui ta täidab kõiki nende käske, st laimab iseennast kriminaalasjas nr 1-16- 1036 ja varjab asjaolusid, mida ametnikud nimetasid ebaolulisteks. Ühtlasi esitas S.O. taotluse esindaja määramiseks.

Legislator headnote

AI generated

3-17-2325/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Kohus, kontrollinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 juhindudes kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel vaidluse halduskohtu pädevusse mittekuulumise tõttu.

Keywords

AI generated
improved psychological condition psychiatric reassessment psychosocial factors outpatient or inpatient psychiatric evaluation psychiatric impairment psychological trauma
AI generated
3-25-1823/6
F.K (kaebaja) esitas 5. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt ületasid kaebaja vanemad 4. juunil 2025 Narvas Eesti piiripunkti. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA)
3-22-1178/7
X esitas 26. mail 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti (PPA) vastu. Kaebaja toob kaebuses välja konkreetse politseiametniku nime, kelle tegevusega ta ei ole rahul ning kelle vabastamist teenistusest peab ta õigustatuks. Kaebaja on ka varem selle politseiametniku tegevuse peale erinevaid kaebusi esitanud. Kõige suurem konflikt leidis aset 2016. aasta talvel, kui kaebaja keeldus minemast Tartu linna asutusse Varjupaik. 2019. aasta kevadel häirekeskusesse helistamise järgselt avalikustas sama isik, et kaebaja oli kutsunud politsei, vaatamata sellele, et kaebaja oli palunud anonüümsust. Sama politseiametnik on tahtnud teda ka politseibussiga alla ajada. Kaebaja palub tunnistada politseiametnik süüdi võimuliialduses ja vabastada ta teenistusest. Kaebaja märgib, et PPA-lt saadud vastus on liialt üldsõnaline ja sellest on aru saada vaid see, et kaebaja ei tohiks politsei tööd segada. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse ja riigi õigusabi taotluse.
3-16-1946/7
E.R. esitas 29.09.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (pealkirjastatud „Avaldus“), milles väljendas rahulolematust Politseija Piirivalveameti sisekontrollibüroo vastustega. Kaebuses viidati erinevatel aegadel toimunud sündmustele, kus politseiametnikud on väidetavalt kaebaja peale valetanud, rünnanud kaebajat ning solvanud teda roppude sõnadega ning mõnitanud. Samuti on politseinikud tahtnud kaebajat tulistada ning ilma põhjuseta nuiaga lüüa ning tema vara lõhkuda ja kaebajat bussiga alla ajada. Kaebuse juurde oli lisatud kolm erinevat Politseija Piirivalveameti sisekontrollibüroo vastust kaebaja avaldustele. Vastustes on leitud, et politseiametnike tegevuses ja käitumises ei ole tuvastatud rikkumisi.
3-26-389/2
O.F (kaebaja) esitas 11.02.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla summas 40 000 eurot.
3-20-1490/27
Vandeadvokaadid Ramil Pärdi ja Sandor Elias esitasid 12.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Haldusasi nr 3-17-2325

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 04.12.2017.a, Tallinn Haldusasja number 3-17-2325

Haldusasi S.O.i kaebus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus S.O.ile.

2. Jätta S.O.i riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S.O. esitas 07.11.2017 (täiendatud 17.11.2017) Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb KAPO ametnike tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamist ning KAPO poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebuse kohaselt piinasid KAPO ametnikud kaebajat aastatel 2009-2010 kriminaalmenetluse läbiviimisel ning kinnitasid, et saavad kaebaja turvalisuse tagada vaid juhul, kui ta täidab kõiki nende käske, st laimab iseennast kriminaalasjas nr 1-16- 1036 ja varjab asjaolusid, mida ametnikud nimetasid ebaolulisteks. Ühtlasi esitas S.O. taotluse esindaja määramiseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kaebuse tagastamine

2. Kohus, kontrollinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 juhindudes kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel vaidluse halduskohtu pädevusse mittekuulumise tõttu.

3. Kaebuse eesmärgiks on kohtueelses kriminaalmenetluses menetleja tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ja sellega tekitatud kahju hüvitamine. Kriminaalmenetluses menetleja poolt tekitatud kahju hüvitamine toimub süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS) sätestatud alustel, ulatuses ja korras ning selliste vaidluste lahendamine kuulub kriminaalasju lahendavate kohtute pädevusse (maakohus) pädevusse (vt TlnRKm 3-15-2090, p 5). Seega ei saa kaebaja nõuet Kaitsepolitseiameti tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks halduskohus lahendada ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada.

4. Kohus selgitab, et SKHS § 14 lg 2 sätestab, et taotluse kahju hüvitamiseks SKHS § 5, 6 või 7 alusel esitab isik kriminaalmenetluses prokuratuurile ja väärteomenetluses kohtuvälisele menetlejale. SKHS § 16 lg 1 sätestab, et kui prokuratuur jätab taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata, võib isik esitada prokuratuuri määruse peale kirjaliku kaebuse Riigiprokuratuurile 30 päeva jooksul arvates päevast, kui ta sai teada või pidi teada saama vaidlustatavast määrusest. Kui prokuratuur jätab taotluse tähtaja jooksul lahendamata, võib isik esitada kirjaliku kaebuse Riigiprokuratuurile 30 päeva jooksul arvates päevast, kui prokuratuur oleks pidanud taotluse lahendama. SKHS § 17 lg 1 sätestab, et kui Riigiprokuratuur või kohtuväline menetleja jätab kaebuse või taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata või tähtaja jooksul lahendamata, võib isik esitada Riigiprokuratuuri või kohtuvälise menetleja määruse peale kirjaliku kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas käesoleva seaduse §-s 5 või 6 alusel antav määrus on koostatud või kelle tööpiirkonnas tekitati kahju käesoleva seaduse § 7 tähenduses. SKHS § 17 lg 2 kohaselt esitatakse kaebus esitatakse 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isik sai teada või pidi teada saama vaidlustatavast määrusest. Taotluse tähtaja jooksul lahendamata jätmise korral esitatakse kaebus 30 päeva jooksul arvates päevast, kui vastavalt Riigiprokuratuur või kohtuväline menetleja oleks pidanud taotluse lahendama.

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

5. Kaebaja esitas kaebuses taotluse määrata talle advokaat. Kohus tõlgendab kaebaja taotlust riigi õigusabi taotlusena. Kuna kohus leidis eelnevalt, et praeguse kaebuse lahendamine ei ole tema pädevuses, siis ei saa halduskohtu pädevuses olla ka asjaga seotud riigi õigusabi taotluse lahendamine. Eeltoodust lähtuvalt tuleb riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys