3-16-1897/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. detsember 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1897

Haldusasi

XX kaebus Vormsi Vallavalitsuse otsuse (31.08.2016

kiri nr 5-1/330/2016-2) tühistamiseks ja Vormsi

Vallavalitsuse kohustamiseks otsustada uuesti XX-le

ehitusloa väljastamine

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, volitatud esindaja v.adv Merle Järvala

Vastustaja – Vormsi vald, volitatud esindaja adv Raul

Keba

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 2. märtsi 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 2. märtsi 2017. a

otsus haldusasjas nr 3-16-1897 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.01.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

3-16-1897

2(10)

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vormsi Vallavalitsus väljastas 07.04.2016 korraldusega nr 6E projekteerimistingimused

elamu, sauna, abihoone ja muldkeldri projekteerimiseks Vormsi vallas Hosby külas Larase

maaüksusel (katastritunnus 90701:003:0702). Projekteerimistingimuste p 4.2 sätestab: „Max

korruselisus 1,5. Põhihoone maksimaalne ehitusalune pind 200 m2 (viilkatus, kaldenurk 35–

40°, kõrgus kuni 8,5 m). I kõrvalhoone ehitusalune pind kuni 150 m2 (viilkatus, kaldenurk 35–

40°, kõrgus 7,5 m), II kõrvalhoone ehitusalune pind kuni 60 m2 (kõrgus kuni 5 m).“

2. XX esitas 01.07.2016 Vormsi vallale ehitusloa taotluse. Vormsi vallas tegutsev arhitekt

AR saatis 04.07.2016 kaebajale e-kirja, milles anti hinnang XX esitatud ehitusprojektile ning

paluti XX esitada korrigeeritud eskiis täiendavale kooskõlastamisele. Nimetatud kirja p-s 2 oli

ära toodud, et XX hoonetele projekteeritud kelpkatused on saare kontekstis täiesti võõrad ja

ebasobivad ning et Vormsi rookatused on lihtsad viilkatused.

3. Vormsi Vallavalitsus koostas 31.08.2016 kirja nr 5-1/330/2016-2, milles teavitati XX

sellest, et vallavalitsus ei saa anda ehitusluba projekteerimistingimustele mittevastava projekti

alusel, kuna XX-le on väljastatud projekteerimistingimused, mille p 4.2 järgi on lubatud ainult

viilkatused, kuid XX projektis on kelpkatused.

4. XX esitas 22.09.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse (hiljem korduvalt täiendatud)

Vormsi Vallavalitsuse otsuse (31.08.2016 kiri nr 5-1/330/2016-2) tühistamiseks ja Vormsi

Vallavalitsuse kohustamiseks otsustada uuesti XX-le ehitusloa väljastamine.

Puuduvad õiguslikud alused, millele tuginedes saaks vald keelata kaebaja projekti elluviimise.

X OÜ ekspertarvamuse kohaselt on viilkatuse alaliikideks muu hulgas projektis olev

unkaauguga kelpkatus. Projekteeritud unkaauguga kelpkatus on ekspertarvamuse kohaselt

Lääne-Eesti traditsiooniline katusetüüp roo kasutamisel katusekattena. Kuna kelpkatus on

viilkatuse alaliik ja projekteerimistingimustes pole toodud detailsemalt välja, et kelpkatust ei

tohiks kasutada, ei ole ehitusprojekt vastuolus projekteerimistingimustega. Ka internetis

avalikult kättesaadava info kohaselt klassifitseeritakse katusetöid lame- ja viilkatuste tööde

järgi. Lamekatuseks peetakse katust, mis on kuni 25° kaldega. Suurema kaldega katuseid

loetakse viilkatuseks.

Vald ei väida selgesõnaliselt, et kaebaja ehitusprojekt ei sobi ümbritseva keskkonnaga ega

küla miljööga. Vastustaja ei ole märkinud isegi seda, mitu hoonet ja milliste katustega Hosby

külas on. Avalikkusele teadaolevalt on Vormsis mitmeid hooneid just kelpkatuse tüübiga (nt

Vormsi koolimaja, rahvamaja, lasteaed, kauplus jne). Hosby külas on kokku viis krunti, millel

asuvad hooned. Need hooned ei kanna ühtset arhitektuurset põhimõtet ja on igaüks isemoodi.

Maakonnaplaneering ei ole selliseks dokumendiks, mis saaks sätestada ehitise projekteerimise

nõudeid, arhitektuurseid või ehituslikke tingimusi. Maakonnaplaneeringu eesmärk ja

ülesanded on sätestatud planeerimisseaduse (PlanS) §-des 55 ja 56. Isegi kui hüpoteetiliselt

nõustuda

väitega,

et

Vormsi

valla

üldplaneeringu

p

4.2.2.1

kohaselt

on

3-16-1897

3(10)

projekteerimistingimustega võimalik anda üldised piirangud traditsioonilise arhitektuurilise

ilme ja külakeskkonna miljöö säilitamiseks, siis esiteks ei saa rääkida Hosby küla miljöö

säilitamisest

ning

teiseks

ei

ole

hoone

üldine

arhitektuuriline

ilme

vastuolus

projekteerimistingimustega. Kolmandaks ei ole ühtegi alust väita, et hoone oleks

kokkusobimatu

ümberkaudsete

hoonetega

või

kaebaja

tellitud

projekt

tähendaks

üldplaneeringus sätestatud tingimuste kõrvalejätmist.

Vastustaja esitatud KK 05.01.2017 arvamus on segase sisuga, sisaldab valesid väiteid ja on

vastuoluline. Väide, et tänaseks päevaks ei ole Vormsil säilinud ühtegi traditsioonilist

kelpkatusega hoonet, on vale. KK ei tee vahet eluhoonetel ja muudel hoonetel. KK arvamuse

kolmandas lõigus on märgitud järgmist: “Olen avaldanud seisukohta, et Hosbys võiks lubada

suuremat arhitektuurset vabadust. Seda seetõttu, et Hosby ei ole Vormsi kontekstis ei

arhitektuuri- ega miljööväärtuslik piirkond ning on kõrvalise asukohaga.“ Samas on

vastustaja oma kirjas viidanud maakonnaplaneeringu PlanS § 56 lg 1 p-s 6 sätestatud

põhimõttele kultuuripärandi säilitamisest ja üldplaneeringu p-le 4.2.2.1, mis võimaldab

kitsenduste seadmist traditsioonilise ilme ja külakeskkonna miljöö säilitamiseks. Kahe

dokumendi tekst on äratuntavas vastuolus ‒ üks väidab, et tegemist ei ole miljööväärtusliku

piirkonnaga ja teine leiab, et kitsendused on võimalikud külamiljöö säilitamiseks. KK

arvamuses on korduvalt küll märgitud, et kelpkatust ei loeta üldlevinud arvamuse kohaselt

viilkatuse alamtüübiks, ja viidatud leksikonidele, kuid konkreetseid viiteid tegemata jääb

arvamus deklaratiivseks. Mingid üldlevinud arvamused ei lükka ümber X OÜ

ekspertarvamust. KK 05.01.2017 arvamuses on vastuolu tema varasema analüüsiga (vt

„Vormsi valla külade asustusstruktuuri ja traditsioonilise arhitektuuri analüüs. Külamiljöö

väärtuste hindamine“, 2011). Analüüsi lk-l 40 on väidetud, et 1926. a-st pärinevad andmed, et

peamiseks katusekattematerjaliks oli veel õlg ja roog, vanemad hooned on enamasti poolkelp-

või täiskelpkatustega, uuemad aga juba viilkatustega.

5. Vormsi vald palus jätta kaebus rahuldamata.

Vormsi Vallavalitsuse 31.08.2016 kiri ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming, mis ei kuulu

vaidlustamisele iseseisvana lõplikust haldusaktist. Vald ei keeldunud sellega lõplikult

haldusakti väljaandmisest, vaid selgitas kaebajale enda seisukohti ning teavitas teda asjaolust,

et

ehitusloa

saamise

eelduseks

on

ehitusprojekti

vastavusse

viimine

projekteerimistingimustega. Märkuste tegemine loamenetluses on kohalike omavalitsuste ja

riigiasutuste igapäevane praktika.

Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kelpkatus on viilkatuse alaliik. Kuna puudub vastav

riiklik või muul moel üheselt mõistetav klassifikaator, tuleb katusetüübi mõistete võrdlemisel

ja tõlgendamisel lähtuda üldtunnustatud andmekogudes toodud mõistetest. Vikipeedia

kohaselt on viilkatus katusetüüp, millel on kaks kallet ja vertikaalsed otsaseinad. Kelpkatus

seevastu on katusetüüp, millel on kõik küljed kaldu seinte poole ning ei ole vertikaalseid

otsaseinu nagu nt viilkatuse puhul. Erialakirjandusest leiab veel mitmeid viiteid, kus on välja

toodud viilkatuse ja kelpkatuse erinevused. Viilkatus ja kelpkatus on täiesti eristatavad

katusetüübid ning kelpkatus ei ole viilkatuse alaliik. Üldmõiste on kaldkatus ning selle alla

kuuluvad eraldi katusetüüpidena viilkatus, kelpkatus ja mansardkatus. T. Masso teoses

„Väikemajad“, Tallinn 1990, on viilkatus ja selle alatüübid (poolviilkatus, ebasümmeetriline

ja sümmeetriline viilkatus) selgelt eristatud kelpkatusest ja selle alatüüpidest (poolkelpkatus,

murdkelpkatus).

Väide, et Vormsi vanemad hooned on poolkelp- või kelpkatustega, ei ole antud kontekstis

asjakohane. Ühtegi taolist tüüpi hoonet, millele KK analüüsis on viidatud, pole Vormsis

säilinud (nende ehitamine lõpetati juba 19. sajandil) ja seega ei ole esitatud argument tänase

3-16-1897

4(10)

arhitektuurse miljöö ja uusehitise puhul kohane. Katusetüübi sobivuse hindamisel

väljakujunenud keskkonda on paslik aluseks võtta KK analüüsi lisa 2, milles on välja toodud

165 iseloomulikumat hoonet Vormsi vallas, kusjuures mitte ükski üksikelamu ei ole

kelpkatusega. Viide KK analüüsis esitatud soovitusele, et Hosby külas võiks lubada suuremat

arhitektuurset vabadust, tähendab antud kontekstis seda, et seal võiks lubada rohkem

kaasaegset arhitektuurset laadi kui teistes paremini säilinud külades, kus tuleks jälgida

traditsioonilisemat joont. Mõistet „suurem arhitektuurne vabadus“ ei saa tõlgendada selliselt,

et Hosbysse ehitatavad hooned ei pea omavahel sobima ega moodustama Vormsi üldpilti

rikastavat külamiljööd.

Vormsi valla üldplaneeringust tuleneb nõue arvestada ehituslubade andmisel Vormsis

väljakujunenud miljöö säilitamise vajadusega. Kuivõrd Vormsi vallas on üksikelamute katuse

tüübiks viilkatus, ei ole kelpkatusega hoone valla arhitektuurilisele ilmele iseloomulik ega

arvesta külakeskkonna väljakujunenud miljööga. X OÜ ekspertarvamus ei tõenda kelpkatuse

sobivust Hosby külas. Dokumendist ei nähtu, et selle koostaja oleks kultuuriajaloolane või

muu vastava haridusega isik, kes on pädev hindama Vormsi saare traditsioonilisi katusetüüpe.

Lisaks on „Lääne-Eesti“ väga lai piirkond ning sellise üldistusastmega ekspertarvamus ei ole

tõsiseltvõetav. Arvamusest ei selgu, millest tulenevalt loeb ekspert kelpkatuse viilkatuse

alaliigiks.

Kaebaja esitatud näidete näol on tegemist ühiskondlike hoonetega, mis on püstitatud enne

Teist maailmasõda ning hiljem korda tehtud, kusjuures lasteaia ja kauplusehoone puhul ei saa

rääkida kelpkatusega hoonetest. Ühtegi kelpkatusega üksikelamut Hosby külas ei leidu. KK

analüüsist nähtub, et saare miljöösse sobilikud on viilkatusega hooned, kusjuures tekstist

järeldub vahetegemine kelp- ja viilkatuste vahel. KK 05.01.2017 arvamuse kohaselt ei loeta

kelpkatust üldlevinud arusaama kohaselt viilkatuse alamtüübiks, vaid see on viilkatuse,

mansardkatuse ja poolkelpkatuse kõrval eraldi katusetüüp (vt arhitektuurileksikon,

kunstileksikon jne).

Vormsi saar on kehtiva Lääne maakonnaplaneeringu kohaselt kogu ulatuses miljööväärtuslik

ala, kus ühe põhimõttena tuleb uue hoonestuse kavandamisel hinnata selle sobivust

olemasoleva külamiljööga ning ehitamisel tuleb jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning

hoonete sobivust maastikuga (seletuskirja p 2.3). Maakonnaplaneeringu seletuskirja p 3.1.1

kohaselt on Vormsi kõige väärtuslikuma maakondliku tähtsusega ala. Uusehitiste rajamisel

tuleb kaaluda nende sobivust küla ajaloolise arhitektuuriga, sh struktuuri ja mahtudega.

Kelpkatusega üksikelamute püstitamiseks Vormsi vald ehituslube väljastanud ei ole. Kaebaja

poolt näitena toodud ühiskondlike hoonete osas on väljastatud ehitusload olemasolevate

hoonete rekonstrueerimiseks (hooned ise on püstitatud 1920–30. aastatel).

Kuivõrd vald ei ole ehitusloa menetluses lõplikku haldusakti – ehitusloa väljastamisest

keeldumist – teinud ning tegemist ei ole olnud õigusvastase tegevusega, puudub kohtul alus ja

vajadus kohustada vastustajat ehitusloa väljastamise otsustamiseks.

6. Tallinna

Halduskohus

jättis

02.03.2017

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Halduskohus põhjendas seisukohta, miks Vormsi Vallavalitsuse 31.08.2016 kirja tuleb

käsitada haldusaktina, oma 09.12.2016 määruses (p 6) ja jääb selle seisukoha juurde.

Vastustaja ei ole vormistanud ehitusloa väljastamisest keeldumist. Seda ka XX kaebuse

menetluse jooksul, kui vastustajale pidi olema selge, et XX ei nõustu ehitusprojekti muutma.

Sellisena on põhjendatud käsitada Vormsi Vallavalitsuse 31.08.2016 kirja keeldumisena

ehitusloa väljastamisest.

3-16-1897

5(10)

Projekteerimistingimuste sõnastus ei saanud kaebajale tekitada ootust kavandada kelpkatusega

hooneid. Kaebaja ei ole esitanud selliseid tõendeid, mille kohaselt tuleb kelpkatust lugeda

viilkatuse alaliigiks. X OÜ arvamus ei ole eksperdiarvamus kohtumenetluse seaduste

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 56 lg 2, tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) 32. ptk) mõistes, vaid dokumentaalne tõend, mida tuleb hinnata koos teiste asjas

esitatud tõenditega.

Kaebaja viidatud veebilehtedelt ei tulene, et kelpkatust tuleks lugeda viilkatuse alaliigiks.

Nimetatud veebilehtedel ei ole kelpkatust üldse mainitud. Katusetööde teenuste pakkujate

veebilehed ei saa olla ka selliseks tõenduslikuks allikaks, mis puudutab erinevate

katusetüüpide klassifitseerimist. Sellest, et katusetööde mõttes võivad olla viil- ja kelpkatused

samastatavad, ei tulene, et need on samastatavad ka arhitektuurilises mõttes.

Viil- ja kelpkatus on nii tavakeeles kui ka ehituspraktikas eristatavad ja väljakujunenud

autonoomsed mõisted. Eesti õigekeelsussõnaraamat loetleb katuse liikidena mh lamekatust,

kelpkatust ja viilkatust. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi on viilkatus kahest kaldpinnast

moodustuv harjaga katus, kelpkatus aga neljatahuline, kelpadega katus. Tegemist on praktikas

iseseisvat kasutusala omavate mõistetega. Samale seisukohale saab asuda ka ehitusalases

praktikas. T. Masso raamatus "Väikemajad", Tallinn 1990, on viilkatus ja selle alatüübid

(poolviilkatus, ebasümmeetriline ja sümmeetriline viilkatus) eristatud kelpkatusest ja selle

alatüüpidest (poolkelpkatus, murdkelpkatus). Näiteid kelpkatuse eristamisest viilkatusest

kohtab ka taluarhitektuuri puudutavas kirjanduses (nt Metslang, J. „Katuseraamat“. Kirjastus

Tammeraamat, 2016, lk 19). Vastav eristamine nähtub ka KK analüüsist. Samuti kinnitavad

seda vastustaja viited Vikipeedia veebientsüklopeediale.

Vastustaja ei oleks pidanud projekteerimistingimustes välja tooma kelpkatuse projekteerimise

keeldu, kuna see pidi olema lubatud katusetüübi (viilkatus) fikseerimise kaudu kaebajale

arusaadav. Vormsi valla arhitekt AR 04.07.2016 e-kirja p-st 2 tuleneb selgelt, et kaebaja

hoonetele projekteeritud kelpkatused on saare kontekstis täiesti võõrad ja ebasobivad ning

Vormsi rookatused on lihtsad viilkatused. Samale seisukohale jäi vastustaja ka 31.08.2016

kirjas nr 5-1/330/2016-2.

Kehtivas maakonnaplaneeringus ei ole küll viidet Vormsi saare miljööväärtuslikkuse kohta,

küll aga loeb maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“, mis täpsustab kehtivat Lääne maakonnaplaneeringut maakasutus- ja

ehitustingimuste osas, Vormsi saare tervikuna Läänemaa väärtuslike maastike hulka (vt ptk

3.5, 2.2.1). Väärtuslikud maastikud kavandatakse samas mahus üle kanda ka koostamisel

olevasse uude maakonnaplaneeringusse. Vormsi valla kehtiva üldplaneeringu (2004. a) p

4.2.2.1 kohaselt ei sea üldplaneering ehituslubade väljastamisel ja maa sihtotstarbe muutmisel

täiendavaid piiranguid ja kitsendusi, v.a ehitusloa ja projekteerimistingimustega antavad

üldised piirangud traditsioonilise arhitektuurilise ilme ja külakeskkonna miljöö säilitamiseks

ning põhjendatud vajadusel kooskõlastusnõue naabriga. KK 2011. a analüüs kujutab endast

Eesti Vabaõhumuuseumi eestvedamisel läbi viidud Vormsi saare külade inventeerimise

kokkuvõtet. Ehitusnõuete ühtlustamiseks Vormsi vallas on kavandamisel üldplaneeringu

põhisuundade

ja

juhtotstarbe

ning

ehitustingimuste

täpsustamise

teemaplaneering

(üldplaneeringu teemaplaneering), millega on võimalik tutvuda Vormsi valla veebilehel ning

mille menetlus on alles pooleli. Üldplaneeringust tuleneb nõue arvestada ehituslubade

andmisel Vormsi saarel väljakujunenud miljöö säilimise vajadusega. Selline nõue tuleneb ka

maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringuga

Vormsi

saarele

omistatud

staatusest.

Ehitusseadustiku (EhS) § 26 lg 4 p 6 kohaselt määratakse projekteerimistingimustes kindlaks

arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused. Sellest tulenevalt on õiguspärane

projekteerimistingimustes fikseerida mh arhitektuuriliselt sobiv katusekuju. Asjaolust, et

3-16-1897

6(10)

praegusel hetkel ei ole arhitektuurilisi nõudeid väga täpselt valla õigusaktide tasemel

reguleeritud, ei tulene, et arhitektuuriline vabadus Hosby külas ehitamisel oleks absoluutne.

KK analüüsist tuleneb selgelt, et kaebaja planeeritavat kelpkatusega elamut peetakse Vormsi

saare kontekstis sobimatuks (ptk 9.1). Analüüsis eristatakse selgelt kelp- ja viilkatustega

hooneid. Analüüsist tuleneb, et Vormsi saarel, sh Hosby külas, ei ole soovitatav kasutada

Vormsi saarele võõraid arhitektuurseid lahendusi, mille alla on vastustaja põhjendatult

lugenud kaebaja planeeritava unkaauguga kelpkatusega elamu. KK analüüsi lk-l 42 on välja

toodud, et traditsiooniline Vormsi elamu on ühekorruseline viilkatusega rõhtpalkhoone.

Viilkatuse domineerimist Vormsi saare arhitektuurses ilmes kinnitab ka KK analüüsi lisa 2,

milles on välja toodud 165 iseloomulikumat Vormsi saare hoonet, mille hulgas ei leidu ühtegi

kaebaja soovitule analoogset kelpkatusega hoonet. KK analüüsis on viidatud 1926. a

inventeerimise andmetele, mille kohaselt vanemad hooned Vormsil olid poolkelp- või

täiskelpkatusega, uuemad aga juba viilkatustega (lk 40). Analüüsis on mainitud, et välitööde

käigus ei tuvastatud ühtegi 19. sajandi hoonet ning Vormsi on tervikuna ilus peegeldus 20.

sajandi alguskümnendist. Seega on piisavalt põhjendatud vastustaja seisukoht, et Vormsi

saarele, sh Hosby küla miljöösse planeeritav unkaauguga kelpkatus ei sobi. KK on 05.01.2017

arvamuses täiendavalt rõhutanud Vormsi saare omapära ja leidnud, et sõltumata sellest, et

Hosby küla ei ole Vormsi kontekstis arhitektuuri- ega miljööväärtuslik piirkond, ei saa

kavandatavat 18. sajandi vanabalti häärberit meenutavat hoonet pidada Vormsi saare konteksti

sobivaks. KK analüüsi põhimõtted on sisse viidud ka üldplaneeringu teemaplaneeringu

eelnõusse (eelnõu seisuga 11.07.2016, ptk 2.5.2). Ehkki tegemist ei ole jõustunud Vormsi

valla õigusaktiga, kinnitab see täiendavalt, et vastustaja keeldumise näol ei olnud tegemist

otsitud põhjendustega.

Kohus nõustub KK 05.01.2017 arvamuses antud hinnanguga, et X OÜ ekspertarvamuses

esitatud väide, et unkaauguga kelpkatus on Lääne-Eesti traditsiooniline katusetüüp, on liiga

üldistav seisukoht. Sellist laadi hooneid ei ole Vormsi saarel säilinud ega ka praegusel ajal

uusehitistena püstitatud. Ühiskondlikku või sotsiaalset funktsiooni täitvad hooned, mille kohta

näiteid on esitatud, ei ole võrreldavad unkaauguga roost kelpkatusega elamuga, mille sarnaste

hoonete kohta saarel näited puuduvad. Asjaolu, et ajaloolist külamiljööd ei ole säilinud või

esineb näiteid miljöösse sobimatutest ehitistest, ei tähenda seda, et loobuda tuleks püüdest

saavutada sellist külamiljööd, mida on peetud Vormsi saare konteksti sobivaks. Seetõttu ei

anna alust planeerida kaebaja soovitud katuse tüübiga hoonet ka see, et Hosby külas ei ole

ajaloolist külamiljööd säilinud. Vastustaja ei ole kaalutlusreegleid rikkunud ega erinevaid

ehitusloa taotlejaid erinevalt kohelnud.

Vormsi Vallavalitsuse 31.08.2016 kirjal nr 5-1/330/2016-2 on kohane õiguslik alus ning

keeldumine on piisavalt põhjendatud. Tühistamis- ja kohustamisnõue tuleb jätta rahuldamata.

Praeguses haldusasjas ei kuulu hindamisele see, kas planeeritavad hooned tervikuna on Hosby

külamiljöösse sobilikud, kuna vaidluse ese puudutas üksnes katusetüüpi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. XX

palub

03.04.2017

apellatsioonkaebuses

(täiendatud

21.11.2017)

Tallinna

Halduskohtu 02.03.2017 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada,

alternatiivselt halduskohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna

Halduskohtule. Menetluskulud palub kaebaja välja mõista vastustajalt.

Kuivõrd kelpkatus on viilkatuse alaliik, siis vastab ehitusprojekt projekteerimistingimuste p-le

4.2. Tuvastamist ei ole leidnud, et kaebaja ehitusprojekt ei sobi ümbritseva keskkonnaga ning

sellele ei ole tuginetud 31.08.2016 otsuses. Kohus ei ole kontrollinud asjaolu, kas vastustaja

on kaalutlusreegleid rikkunud. Kohus on läinud liiga kaugele arvamuse andmisega, kas

3-16-1897

7(10)

kaebaja projekteeritav elamu saare miljöösse sobib ning on seejuures jätnud lahendamata

ehitusloa andmisest keeldumise õigusliku aluse ja põhjendatuse. Vastustaja ei tugine

31.08.2016 otsuses asjaolule, kas ehitis sobib Hosby külamiljöösse või mitte. Kohus on

sekkunud liigselt haldusorgani pädevuses olevatesse küsimustesse ja püüdnud haldusakti

põhjendada olukorras, kus on üheselt tuvastatud, et haldusaktis ei kajastu kaalutlemisel

arvestatud asjaolud ning sellel puudub nii faktiline kui õiguslik alus.

Kaebaja ei nõustu kohtu sedastusega, et projekteerimistingimuste sõnastus ei saanud kaebajale

tekitada ootust kavandada kelpkatusega hooneid. Kaebaja on esitanud kohtule mitu tõendit

koos avalikult kättesaadavate viidetega selle kohta, et kelpkatus on viilkatuse alaliik.

Arusaamatu on kohtu väide, et Hosby külas ei ole ajaloolist külamiljööd säilinud. See

seisukoht on vastuolus valla väitega, et kaebaja projekt sobib Hosby külamiljöösse.

Kaebaja ei vaidle vastu kohtu seisukohale, et X OÜ arvamus on dokumentaalne tõend, kuid

kohus on jätnud tähelepanuta, et arvamuse on andnud riiklikult tunnustatud vastava ala

ekspert ning see võimaldab tõendit pidada eriteadmistega isiku arvamuseks (TsMS § 272 lg

1). Kui kohus leidis, et eksperdi arvamust tuleks täpsustada või täiendavalt selgitada, siis oleks

ta pidanud tegema ettepaneku eksperdi ülekuulamiseks kohtuistungil. Eksperdi arvamusest

nähtub, et viilkatuse alaliikideks on muu hulgas projektis olev unkaauguga kelpkatus. Ekspert

leidis, et kuna kelpkatus on viilkatuse alaliik ja projekteerimistingimustes pole toodud välja

detailsemalt,

et

kelpkatust

ei

tohiks

kasutada,

siis

ei

ole

projekt

vastuolus

projekteerimistingimustega. Kohus jättis tähelepanuta kaebaja väite, et sellisele vastuolule ei

ole viidanud valla arhitekt AR oma 04.07.2016 e-kirjas, vaid esmakordselt tuli see teemaks

31.08.2016 keeldumises. Hilisemalt, juba kohtumenetluses, hakati arutama hoone sobivust

külamiljöösse, mida ei ole üldse keeldumise alusena märgitud.

KK arvamus ei kvalifitseeru vastava ala eksperdi arvamuseks. KK ei ole ka eriteadmistega

isikuks TsMS § 272 lg 1 mõttes. KK analüüsi ja arvamust ei toeta ükski kehtiv õigusakt ega –

norm. Kohus ei saa otsust rajada üksnes teooriale või kellegi üldisele jutule.

Kohtuotsusega ei ole tuvastatud ühtegi EhS §-s 44 sätestatud asjaolu, mis võiks olla aluseks

31.08.2016 kirjaga ehitusloa väljastamisest keeldumisele. Kaebaja on menetluses tõendanud,

et ehitis vastab projekteerimistingimustele. Kaebajale ei ole teada ühtegi alusdokumenti ning

Vormsi vald pole kordagi viidanud ühelegi õiguslikule alusele, millest lähtuvalt oleks

katuseliigist lähtuvalt keeldumine võimalik. Tegemist on otsitud argumendiga. Internetis

kättesaadav sõnaseletus, et kelpkatus on kelpadega katus, ei välista seda, et seesama

kelpadega katus ongi viilkatuse alaliik. Kui kohus leidis, et avalikult kättesaadav

informatsioon on vastuolus eksperdi poolt avaldatuga, siis oleks kohus pidanud enne otsuse

tegemist sellise vastuolu kõrvaldama.

Illustratsioonidele viitamine kohtuotsuses on poolte jaoks üllatuslik, menetluses ei ole sellest

juttu olnud. Veebileksikonidele ei saa tugineda, kuna need on redigeeritavad, samuti ei tulene

ühestki nendes avaldatud teabest seisukoht, et kelpkatus ei ole viilkatuse üks alaliike.

Kohtuotsus on vastuoluline, kuna kohus ise möönab, et üldplaneering viitab traditsioonilise

arhitektuurilise ilme ja külakeskkonna säilitamise vajadusele, kuid vastavaid spetsiifilisi

nõudeid

Hosby

küla

kohta

üldplaneering

ei

kehtesta.

Kaebajale

väljastatud

projekteerimistingimuste p 4.1 sätestab, et arhitektuur-planeerimise nõuete täitmisel tuleb

lähtuda Vormsi valla üldplaneeringust ja ehitusmäärusest. Kohtumenetluses on tuvastamist

leidnud, et piiranguid ehitusloa väljastamiseks taotletud kujul ei tulene kummastki nimetatud

aktist. Ehitusmäärust ei ole. Kohus on projekteerimistingimusi hinnanud ebaõigesti, mis on

viinud väära kohtulahendini.

3-16-1897

8(10)

Kohus jättis arvestamata kaebaja väite, et üldplaneeringu p 4.2.2.1 kohaselt on

projekteerimistingimustega võimalik anda üldised piirangud traditsioonilise arhitektuurilise

ilme

ja

külakeskkonna

miljöö

säilitamiseks.

Selline

nõue

on

kirjas

ka

projekteerimistingimuste p-s 4.3. Vastustaja 31.08.2016 otsuses ei ole kordagi nimetatud

vastuolu projekteerimistingimuste p-ga 4.3.

Vastustaja ei ole viidanud ühelegi alusele, millest tuleneks, et kaebaja projekt ei sobi

külamiljööga. Hosby küla miljöö säilitamisest ei saa rääkida, mida kinnitavad kaebaja esitatud

fotod ja vastustaja seisukoht koos KK arvamusega. Ka kohus möönab, et hoone üldine

arhitektuuriline ilme praegusel kujul ei ole vastuolus projekteerimistingimustega ning vaidlus

käib katuse tüübi üle. Ei ole alust väita, et kaebaja püstitatav hoone oleks vastuolus

ümberkaudsete hoonetega või kaebaja projekt tähendaks üldplaneeringus sätestatud tingimuste

kõrvalejätmist. Asjas on kohane Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-12-16 (p-d 13, 14).

Vastustaja on kaebaja projekti põhjendamatult lugenud ümbruskonda sobimatuks ja

halduskohtu otsusega ei ole tuvastatud, et kaebaja väited oleks valed.

Kohus on KK analüüsi ebaõigesti hinnanud. KK ei räägi sellest, et kelpkatusega hooned ei

sobi ja viilkatusega sobivad, vaid sellest, et olenemata katusetüübist ei sobitu tüüpprojekti

järgi ehitatud hooned. Kohus on jätnud täielikult tähelepanuta kaebaja väite, et KK ei tee

vahet elu- ja ühiskondlikel hoonetel ning kelpkatusega hooneid on saarel mitmeid. KK

analüüs on koostatud mitmes eri kirjas ja tähed on erinevate suurustega, analüüsi viimases

lauses on eksitud vallavalitsuse nimega. See tekitab kahtluse, et dokument on kellegi poolt

korrigeeritud. Arvamuses puuduvad viited märgitud leksikonidele. Analüüs ei ole ka sisuliselt

korrektne.

Kohus jättis arvestamata kaebaja väitega, et ehitisregistri andmetel ei ole mingit takistust

Larase suveköögi ehitamiseks, ja kaebaja esitatud tõendiga. Seega ei anna vald kaebaja

projektijärgse eluhoone püstitamiseks ehitusluba, aga sama projekti järgi püstitatav suveköök

on lubatav, sobiv ja kooskõlas projekteerimistingimustega.

8. Vormsi vald palub 12.05.2017 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata

ja menetluskulud kaebaja kanda.

Vastustaja 31.08.2016 vastus teabenõudele on menetlustoiming, mitte haldusakt. Valla soov

oli langetada kaalutlusotsus ehitusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise kohta pärast

ehitusprojekti muutmist. Seda käsitlust toetab valla praktika ehituslubade väljastamisel.

Vastustaja on AR 04.07.2016 e-kirjas ja 31.08.2017 vastuses kaebajale selgitatud, et hoone

katusetüüp ei vasta Vormsi saarel seni väljakujunenud ja projekteerimistingimustes lubatud

katusetüübile. Viil- ja kelpkatus on eristatavad katusetüübid, kusjuures kelpkatus ei ole

viilkatuse alaliik. KK analüüs on selliseks autoriteetseks allikaks, mille põhjal kavandatava

hoone arhitektuurilist sobivust hinnata. Seejuures eristatakse analüüsis selgelt kelp- ja

viilkatusega hooneid ning ei loeta kelpkatust viilkatuse alamtüübiks. Kaebaja esitatud fotodel

ei ole tegemist üksikelamutega. Samuti kinnitavad fotod, et Hosby külas on hooned

viilkatusega ning ühtegi kelpkatusega hoonet seal ei asu.

Menetlustoimingule ei laiene sama ulatuslik põhjendamiskohustus kui haldusaktile.

Sellegipoolest on kirjas toodud nii sisuline kui õiguslik alus, puudu on vaid konkreetne viide

EhS § 44 p-le 1. Samas viite puudumine ei mõjutanud asja otsustamist (HMS § 58). Isegi kui

lugeda 31.08.2016 kiri haldusaktiks, on aktis toodud keeldumise sisuline ja õiguslik alus

piisaval määral, et mõista kaalutlusi, millest haldusorgan on lähtunud.

9. XX esitas 01.06.2017 kirjaliku vastuse Vormsi valla seisukohale.

3-16-1897

9(10)

Vastustaja seisukoht, et 31.08.2016 kiri on menetlustoiming, mitte haldusakt, ei ole

asjakohane. Vastustaja ei ole halduskohtu otsust vaidlustanud. Vastustaja põhjendused

toetavad kaebaja seisukohta, et ehitusloa väljastamisest keeldumine ei vasta seaduses

sätestatud nõuetele. Keelduti kirjaga, millel puudub keeldumise õiguslik alus ja põhjendus.

Keeldumine on vastuolus HMS §-dega 55 ja 56. Kuivõrd kelpkatus on viilkatuse alaliik,

vastab ehitusprojekt projekteerimistingimustele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse muutmiseks või

tühistamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Põhjendatud on halduskohtu seisukoht, et Vormsi Vallavalitsuse 31.08.2016 kirja tuleb

käsitada keeldumisena ehitusloa väljastamisest esitatud ehitusprojektile. Halduskohus on seda

küsimust põhjalikult analüüsinud 09.12.2016 määruse p-s 6. Ringkonnakohus nõustub nende

põhjendustega ega korda neid.

12. Vormsi Vallavalitsuse 31.08.2016 kirjast nähtub, et vald keeldus XX-le ehitusloa

andmisest põhjusel, et esitatud ehitusprojekt ei vastanud projekteerimistingimuste p-le 4.2

(projekteerimistingimused nägid selles punktis ette viilkatuse ehitamise, ehitusprojekt aga

kelpkatuse). EhS § 44 p 1 kohaselt keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, kui kavandatav

ehitis ei vasta detailplaneeringule, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele või muudele avalik-

õiguslikele kitsendustele. Ehkki Vormsi valla 31.08.2016 kirjas puudub viide EhS § 44 p-le 1,

on kirja sisust ilmne, et kaebajale keelduti ehitusluba andmast põhjusel, et ehitusprojekt ei

vastanud katuse tüübi osas projekteerimistingimustele. Seega oli vallal õiguslik alus keelduda

kaebajale ehitusloa andmisest juhul, kui projekt oli katuse tüübi osas vastuolus

projekteerimistingimustega. Vormsi Vallavalitsuse 31.08.2016 keeldumist ei saa kohus

tühistada üksnes põhjusel, et seal puudus viide EhS § 44 p-le 1, sest kirja sisust ja eelnenud

kirjavahetusest (AR 04.07.2016 kiri, tl 10) pidi kaebajale üheselt selguma valla keeldumise

põhjus (HMS § 58). Viite puudumine õiguslikule alusele ei ole raskendanud kaebajal oma

õiguste kaitset.

13. Ringkonnakohtu hinnangul on asjakohatud kaebaja ja halduskohtu arutlused teemal, kas

kelpkatust võib pidada viilkatuse alaliigiks või mitte. Igasuguste liigituste puhul on oluline

liigitamise alus, mis omakorda tähendab, et sõltuvalt valitavast liigitamise alusest ja

liigitamise täpsuse vajadusest on võimalikud väga erinevad liigituse variandid. Praeguse

vaidluse kontekstis omab üksnes tähtsust see, kuidas sisustas vald projekteerimistingimusi

andes mõistet „viilkatus“, mitte see, kuidas oleks võimalik mõistet „viilkatus“ veel

teoreetiliselt sisustada. Sellel põhjusel on asjakohatud ka viited asjatundjate arvamustele

samas küsimuses (OÜ X ekspertarvamus, tl 6‒14; KK 05.01.2017 arvamus, tl 148). Ilmne on

see, et mõisteid „viilkatus“ ja „kelpkatus“ ei saa pidada sünonüümideks, mis oleks andnud

kaebajale õiguspärase ootuse pidada ehitusprojekti õiguspäraseks ka juhul, kui viilkatuse

asemel projekteerida kelpkatus. Kui kaebajal tekkis mõiste sisustamisel kahtlusi, oleks olnud

kohane pöörduda kohaliku omavalitsusüksuse poole ja küsida selgitust. EhS § 26 lg 4 p 6

kohaselt määratakse projekteerimistingimustes kindlaks arhitektuurilised, ehituslikud ja

kujunduslikud tingimused. Sellest tulenevalt on õiguspärane projekteerimistingimustes

fikseerida mh arhitektuuriliselt sobiv katusekuju ning kui seda katusekuju ehitusprojektis ei

järgita, esineb õiguslik alus ehitusloa andmisest keeldumiseks EhS § 44 p 1 alusel.

Projekteerimistingimusi kaebaja vaidlustanud ei ole. Asja materjalidest nähtuvalt on vald

haldusmenetluse algusest alates käsitanud viilkatust kitsalt viilkatusena ja mitte millegi

3-16-1897

10(10)

muuna, mis mh nähtub sellest, et katuse tüübi valiku osas ei ole projekteerimistingimustes

viidet ühelegi alternatiivile, sh kelpkatusele viilkatuse võimaliku alaliigina. Seega ei saanud

kaebajal tekkida arusaama, et viilkatuse asemel on võimalik projekteerida ja ehitada ka

kelpkatus ning ehitusloa andmisest keeldumine valla poolt oli sisuliselt põhjendatud, kuna

ehitusprojekt ei vastanud katuse osas projekteerimistingimustele.

14. Valla 31.08.2016 kirjast nähtub, et põhjus, miks vald keeldus ehitusloa väljastamisest, oli

projekteerimistingimuste p-ga 4.2 vastuolus olev katus. Vald ei ole keeldunud ühelgi muul

põhjusel. Seetõttu on asjakohatu ka halduskohtu ja kaebaja argumentatsioon teemal, kas

kavandatava kompleksi arhitektuuriline stiil kui selline on Hosby küla miljöösse sobiv – selles

küsimuses ei ole valla 31.08.2016 kirjast nähtuvalt vaidlust. Apellatsioonkaebuses tehtud

viide Riigikohtu lahendile haldusasjas nr 3-3-1-12-16 ei ole asjakohane, sest halduskohus ei

ole keeldunud asja menetlemisest. Larase suveköögi ehituse aktsepteerimine ei muuda valla

31.08.2016 keeldumise õiguspärasust, sest projekteerimistingimuste p 4.2 ei täpsusta II

kõrvalhoone katuse tüüpi.

15. Kõike eelnevat kokku võttes on halduskohus jõudnud õigele lõppjäreldusele, et valla

31.08.2016 keeldumine ehitusloa väljastamisest oli õiguspärane ehitusprojekti vastuolu tõttu

projekteerimistingimustega. Apellatsioonkaebus jääb HKMS § 200 p 1 alusel rahuldamata ja

kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda.

Vastustaja on esitanud ringkonnakohtule taotluse apellatsiooniastme menetluskulude

väljamõistmiseks kaebajalt summas 816 eurot (tl 195‒202). Ehkki kulude kandmine ja kulude

seotud praeguse haldusasjaga on nõuetekohaselt tõendatud, ei pea ringkonnakohus

põhjendatuks vastustaja menetluskulusid kaebajalt välja mõista. Kohtupraktikas on asutud

seisukohale, et haldusorgani poolt välise õigusabi kasutamine kohtumenetluses on

põhjendatud ja sellega seotud menetluskulud tuleb kaebajalt välja mõista juhul, kui kaebuse

ese väljub haldusorgani igapäevase tegevuse raamidest. Praeguse vaidluse ese – ehitusloa

andmine või sellest keeldumine – kuulub kohaliku omavalitsusüksuse igapäevaste

tööülesannete hulka, mistõttu ei ole vastustaja kulud õigusabile põhjendatud (HKMS § 109 lg

1) ja jäävad vastustaja enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)