1-16-1036/96 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

1161036

Otsuse kuupäev

1. detsember 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Saale Laos, liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter

Roosma

Kohtuasi

Kriminaalasi Sergei Olari süüdistuses KarS § 414 lg 1, § 415 lg

1, § 418 lg 2 pde 1 ja 3, § 4181 lg 2 p 1 ning § 420 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Riigiprokuratuur, esindaja Riigiprokuratuuri abiprokurör Denis

Tšasovskih ja Sergei Olari kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

1. november 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2017. a otsus osaliselt:

1.1. Harju Maakohtu 18. jaanuari 2017. a otsuse tühistamises osas, milles Sergei Olar

tunnistati süüdi ja karistati KarS § 414 lg 1, § 415 lg 1, § 418 lg 1 ning lg 2 p 1, § 4181 lg 1 ja

§ 420 lg 1 järgi (ringkonnakohtu otsuses nimetatud tegudes).

1.2. Sergei Olari õigeksmõistmises resolutsiooni ps 1.1 loetletu osas ja tema suhtes

kriminaalmenetluse lõpetamises KarS § 4181 lg 1 järgi.

1.3. Harju Maakohtu 18. jaanuari 2017. a otsuse tühistamises Sergei Olarile KarS § 4181 lg 2 p

1 järgi mõistetud karistuse osas ja süüdistatavale selle sätte järgi seitsmeaastase vangistuse

mõistmises.

1.4. Sergei Olarile KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 järgi mõistetud liitkaristuse osas ning sellest

tulenevalt liitkaristuse kandmise aja määramises.

2. Resolutsiooni punktides 1.1–1.4 nimetatud osas jõustada Harju Maakohtu 18. jaanuari

2017. a otsus.

3. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2017. a otsus muutmata osas, milles jäeti Harju

Maakohtu 18. jaanuari 2017. a otsus muutmata.

4. Prokuröri kassatsioon rahuldada.

5. Kaitsja kassatsioon jätta rahuldamata.

1-16-1036

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Sergei Olarile esitati süüdistus KarS § 414 lg 1, § 415 lg 1, § 418 lg 2 pde 1 ja 3, § 4181 lg 2 p 1

ning § 420 lg 1 järgi selles, et ta käitles ebaseaduslikult erinevaid piiratud tsiviilkäibega ning

tsiviilkäibes keelatud tulirelvi, nende osi ja lisaseadmeid, laskemoona, lõhkeainet ning

lõhkeseadeldisi.

V. Š. kinnistult 11. veebruaril 2015 leitud esemed

1.1.

KarS § 418 lg 2 pde 1 ja 3 järgi süüdistatakse S. Olarit selles, et 2010. aastal omandas ta

Kurtna vanavara laadal laskekõlbmatuks muudetud poolautomaatse 9 x 19 mm kaliibriga püstoli CZ

85 nr 05238. S. Olar toimetas püstoli A. P. elukohta Xxxxxxx valda Xxxxxx külla Xxxxx

kinnistule, kus A. P. ja S. Olar muutsid püstoli 2014. aastal ühiselt laskekõlblikuks. Seejärel toimetas

S. Olar püstoli ja 2009. aastal ebaseaduslikult omandatud 10 tulirelvapadrunit kaliibriga 9 x 19 mm

V. Š. elukohta Harjumaale Xxxxxxx valda Xxxxxx külla Xxx-Xxxxxxx kinnistule, kus V. Š. ja

S. Olar hoidsid neid kuni 11. veebruarini 2015, mil Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need

läbiotsimisel leidsid ja ära võtsid.

1.2.

KarS § 418 lg 2 pde 1 ja 3 ning KarS § 420 lg 1 järgi süüdistatakse S. Olarit selles, et 2010.

aastal omandas ta Kurtna laadal laskekõlbmatuks muudetud 9 x 19 mm kaliibriga poolautomaatse

püstoli Glock 19 nr NUH425 ja toimetas selle Xxxxx kinnistule. Seal muutsid A. P. ja S. Olar

püstoli 2014. a paiku ühiselt laskekõlblikuks. Seejärel toimetas S. Olar selle püstoli koos 2014.

aastal ebaseaduslikult omandatud helisummutiga ja 2009. aastal ebaseaduslikult omandatud 17

tulirelvapadruniga kaliibriga 9 x 19 mm Xxx-Xxxxxxx kinnistule, kus V. Š. ja S. Olar hoidsid neid

kuni 11. veebruarini 2015, mil Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need läbiotsimisel leidsid ja

ära võtsid.

1.3.

KarS § 418 lg 2 pde 1 ja 3 järgi süüdistatakse S. Olarit selles, et ta omandas ebaseaduslikult

166 püstolipadrunit kaliibriga 9 x 19 mm, 71 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62 x 54R, 6

revolvripadrunit kaliibriga 7,62 x 38R, 17 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62 x 39 mm ja ühe

soomustläbiva kuuliga vintpüssipadruni kaliibriga 308 Winchester. Ta toimetas padrunid V. Š.

elukohta Harjumaale Xxxxxxx valda, kus S. Olar ja V. Š. hoidsid neid ebaseaduslikult kuni 11.

veebruarini 2015, mil Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need läbiotsimise käigus leidsid ja ära

võtsid.

2(14)

1-16-1036

A. P. kinnistult 11. veebruaril 2015 leitud esemed

1.4.

KarS § 418 lg 2 pde 1 ja 3 järgi süüdistatakse S. Olarit selles, et tema ja A. P. omandasid 24

püstolipadrunit kaliibriga 7,65 x 17 mm, 263 püstolipadrunit kaliibriga 9 x 19 mm, 385 pikka

ääretulepadrunit kaliibriga 5,6 mm, 11 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62 x 39 mm, 1

vintpüssipadruni kaliibriga 5,56 x 45 mm NATO, 1 revolvripadruni kaliibriga 7,62 x 38R ja 2

püstolipadrunit kaliibriga 9 x 17 mm, s.o kokku 687 tulirelvapadrunit. Samuti omandas S. Olar ühe

tsiviilkäibes keelatud tulirelvapadruni – trasseeriva kuuliga 5,56 x 45 mm NATO kaliibriga

vintpüssipadruni. S. Olar ja A. P. hoidsid padruneid A. P. elukohas Harjumaal Xxxxxxx vallas kuni

11. veebruarini 2015, mil Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need läbiotsimisel leidsid ja ära

võtsid.

1.5.

KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi süüdistatakse S. Olarit selles, et ta omandas tsiviilkäibes keelatud

tulirelva olulise osa, s.o 7,62 x 39 mm kaliibriga Kalašnikovi automaadi relvaluku, mida ta hoidis

eelneval kokkuleppel A. P-ga viimase elukohas Harjumaal Xxxxxxx vallas kuni 11. veebruarini

2015, mil Kaitsepolitseiameti politseiametnikud selle läbiotsimisel leidsid ja ära võtsid.

A. P. kinnistult 6. mail 2015 leitud esemed

1.6.

KarS § 414 lg 1 järgi süüdistatakse S. Olarit selles, et 2014. aasta alguses leidis ta A. P.

elukohast Harjumaal Xxxxxxx vallas 161,1 g brisantset lõhkeainet trotüüli (TNT). Pärast leidmist

asetas S. Olar lõhkeaine A. P. elukohas abihoones peidikusse, kus hoidis seda kuni 6. maini 2015,

mil Kaitsepolitseiameti politseiametnikud selle ütluste olustikuga seostamisel ära võtsid.

1.7.

KarS § 415 lg 1 järgi süüdistatakse S. Olarit selles, et ta võttis aastatel 2003–2005 V. F-ilt

vastu kaks Vene päritolu UZGRM-tüüpi sütikutega käsigranaati F-1 ja toimetas need Tallinnas

Xxxx-Xxxxx tänaval asuvasse peidikusse, kus hoidis kuni 2014. aastani. Seejärel toimetas ta

käsigranaadid Xxxxxxx valda A. P. elukohta, kus peitis need abihoonesse. Seal hoidis ta neid 6.

maini 2015, mil Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need ütluste olustikuga seostamisel ära

võtsid.

1.8.

KarS § 418 lg 1 ja § 4181 lg 1 järgi süüdistatakse S. Olarit selles, et ta omandas 2005.–2006.

aastal Tallinna-Narva maantee lähistel ca 20 km kaugusel Tallinnast Narva suunas 41 trasseeriva

kuuliga ja 4 soomustläbiva süütekuuliga padrunit kaliibriga 7,62 x 39 mm, s.o tsiviilkäibes keelatud

laskemoona, ja suures koguses piiratud tsiviilkäibega tulirelvade laskemoona – 1004 padrunit

kaliibriga 7,62 x 39 mm. S. Olar toimetas need Tallinnas Xxxx-Xxxxx tänaval asuvasse peidikusse,

kus hoidis kuni 2014. aastani. Seejärel viis süüdistatav padrunid Xxxxxxx valda A. P. elukohta, kus

ta peitis need abihoonesse. Seal hoidis ta neid 6. maini 2015, mil Kaitsepolitseiameti

politseiametnikud need ütluste olustikuga seostamisel ära võtsid.

1.9.

KarS § 418 lg 2 p 1 järgi süüdistatakse S. Olarit selles, et 2009. aastal omandas ta Tallinnas

Lasnamäe linnaosas Tokarevi tüüpi püstoli mudeli 33 nr AM0230. Soetamise järel toimetas S. Olar

tulirelva Lasnamäel asuvasse peidikusse, kus hoidis seda kuni 2014. aastani ja toimetas selle siis A.

P. elukohta Xxxxxxx valda. Seal peitis S. Olar tulirelva abihoonesse, kus hoidis ebaseaduslikult

kuni 6. maini 2015, mil Kaitsepolitseiameti politseiametnikud selle ütluste olustikuga seostamisel

ära võtsid.

1.10. KarS § 418 lg 2 p 1 järgi süüdistatakse S. Olarit ka selles, et enne 10. veebruarit 2015

omandas ta ebaseaduslikult tulirelvade laskemoona: 46 püstolipadrunit kaliibriga 9 x 19 mm ja 40

3(14)

1-16-1036

püstolipadrunit kaliibriga 9 x 18 mm, mille ta toimetas Xxxxxxx valda A. P. elukohta, kus peitis

need abihoonesse ja hoidis seal kuni 6. maini 2015, mil Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need

ütluste olustikuga seostamise käigus ära võtsid.

1.11. S. Olarit süüdistatakse KarS § 420 lg 1 järgi selles, et 2008. aastal omandas ta ebaseaduslikult

Harjumaal Saku vallas Kurtna laadal X-nimeliselt mehelt tulirelva helisummuti, mis sobib

kasutamiseks tulirelvadega, mille pihtamislaengu läbimõõt on kuni 10,1 mm. S. Olar toimetas selle

helisummuti Tallinnasse ja peitis Xxxx-Xxxxx tänaval asuvasse peidikusse. Ta hoidis helisummutit

seal kuni 2014. aastani ja toimetas selle siis Xxxxxxx valda A. P. elukohta ning peitis abihoonesse.

S. Olar hoidis helisummuti seal kuni 6. maini 2015, mil Kaitsepolitseiameti politseiametnikud selle

ütluste olustikuga seostamisel ära võtsid.

A-ga seotud teod

1.12. KarS § 418 lg 2 pde 1 ja 3 järgi süüdistatakse S. Olarit järgmises. A. A. oli omandanud 2009.

aastal Soomes laskekõlbmatuks muudetud Rumeenia päritolu 7,62 x 39 mm kaliibriga automaadi

AK poolautomaatse analoogi baasil koostatud vintpüssi nr S1-90163-06. A. A. ja S. Olar

toimetasid vintpüssi ühiselt laevaga Eestisse ja viisid A. A. elukohta. Ajavahemikus 2009. aastast

kuni 9. detsembrini 2014 muutsid S. Olar ja A. A. vintpüssi ühiselt ebaseaduslikult laskekõlblikuks.

Seejärel hoidis A. A. vintpüssi enda valduses kuni 9. detsembrini 2014, mil S. Olar selle kella 11.09

ja 12.28 vahel ära võttis ning müüs 1200 euro eest A-le. S. Olar ja A toimetasid vintpüssi

9. detsembril 2014 Tallinnasse, kus S. Olar kohtus A. A-ga ja maksis talle vintpüssi eest 1000 eurot,

jättes 200 eurot endale vahendustasuks.

1.13. KarS § 418 lg 2 pde 1 ja 3 järgi süüdistatakse S. Olarit selles, et 11. septembril 2014 omandas

ta Tallinnas Xxxxxx X maja juurde pargitud sõidukis A-lt ühe laskekõlbmatu püstoli CZ-100 nr

A4353 eesmärgiga muuta see laskekõlblikuks. S. Olar toimetas selle püstoli A. P. elukohta Xxxxxxx

vallas, kus koos A. P-ga muutsid püstoli laskekõlblikuks. Seejärel hoidis S. Olar seda püstolit V. Š.

Xxxxxxx vallas asuva elukoha territooriumile pargitud sõidukis Toyota Land Cruiser kuni

22. oktoobrini 2014, mil toimetas püstoli Tallinnasse. 22. oktoobril 2014 andis S. Olar Xxxxxxxx

xxx X parklasse pargitud sõidukis püstoli üle A-le, kes tasus S. Olarile püstoli CZ-100 nr A4353

laskekõlblikuks muutmise eest 350 eurot.

1.14. KarS § 4181 lg 1 ja § 418 lg 2 p 1 järgi süüdistatakse S. Olarit selles, et ta omandas

laskekõlbmatuks muudetud 7,62 x 39 mm kaliibriga Poola päritolu 1960. a valmistatud

automaattulirelva AKS nr S0177, mille toimetas 2014. a sügisel A. P. elukohta Xxxxxxx valda. A. P.

ja S. Olar muutsid automaattulirelva ühiselt ebaseaduslikult laskekõlblikuks ja hoidsid seda Xxxxx

kinnistul kuni 11. septembrini 2014. Sel kuupäeval andis S. Olar automaattulirelva A-le üle koos

varem omandatud kolmekümne ühe padruniga, mille kaliiber on 7,62 x 39 mm A tasus S. Olarile

automaatrelva AKS nr S0177 ja 31 padruni eest 1100 eurot.

1.15. KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi süüdistatakse S. Olarit selles, et 3. oktoobril 2014 näitas A Tallinnas

Xxxxxxxx xxx X parklas toimunud kohtumisel S. Olarile laskekõlbmatuks muudetud

püstolkuulipildujat UZI nr 3765991. Jõuti kokkuleppele, et pärast seda, kui S. Olar on

laskekõlblikuks muutnud püstoli CZ-100, mille A oli talle varem üle andnud, muudab S. Olar selle

tulirelva 450 euro eest laskekõlblikuks. 22. oktoobril 2014 Tallinnas Xxxxxxxx xxx X parklas andis

S. Olar A-le üle laskekõlblikuks muudetud püstoli CZ-100 ja võttis A-lt vastu laskekõlblikuks

4(14)

1-16-1036

muutmiseks püstolkuulipilduja UZI nr 3765991. S. Olar toimetas püstolkuulipilduja A. P. elukohta

Xxxxxxx valda. A. P. ja S. Olar muutsid püstolkuulipilduja ühiselt laskekõlblikuks. Pärast seda, kui

oli taastatud püstolkuulipilduja relvalukk ja valmistatud relvaraud, eemaldas S. Olar relvalt

relvaluku, kinnitas relvale kasutuskõlbmatu relvaraua ja toimetas selle 12. novembril 2014 Xxxxx

kinnistult Tallinnasse Xxxxxxxx xxx X parklasse. Seal andis S. Olar relvalukuta ja kasutuskõlbmatu

relvarauaga püstolkuulipilduja A-le üle. A tasus S. Olarile tehtud tööde eest 520 eurot (450 eurot

püstolkuulipilduja UZI laskekõlblikuks muutmise eest ja 70 eurot kallimaks osutunud püstoli CZ-

100 laskekõlblikuks muutmise eest). Taastatud püstolkuulipilduja UZI relvaluku ja sellele

valmistatud

kasutuskõlbliku

relvaraua

toimetas

S. Olar

ajavahemikul

12.–14. novembril 2014 A. P. elukohast Xxxxx kinnistult Tallinna-Narva maantee X. kilomeetri

posti lähistele, kust A võttis need ära vastavalt S. Olari juhistele 14. novembril 2014 kell 13.20.

Muud teod

1.16. S. Olarit süüdistatakse KarS § 418 lg 2 p 1 ja § 420 lg 1 järgi selles, et 2009. aastal omandas ta

Soomes laskekõlbmatuks muudetud 5,6 mm (22LR) kaliibriga vintpüssi TOZ-78-04M nr 0900076

koos optilise sihiku ja helisummutiga ning toimetas need Eestisse A. P. elukohta Xxxxxxx valda.

2009. a suvel muutis S. Olar vintpüssi TOZ laskekõlblikuks. Seejärel hoidis ta vintpüssi,

helisummutit ja optilist sihikut ligikaudu viis aastat A. P. elukohas, kuni 2014. aasta suvel

tuvastamata ajal toimetas need esemed V. Š. elukohta, Xxx-Xxxxxx kinnistu territooriumil asuva

puukuuri taha. S. Olar hoidis vintpüssi TOZ koos helisummuti ja optilise sihikuga seal neli kuud ja

toimetas need esemed siis V. Š. kinnistul asuvasse eluruumi. 2014. a suve lõpus – sügise alguses

pöördus J. M. V. O. poole sooviga omandada ebaseaduslik helisummutiga vintpüss. V. O. pöördus J.

M-i soovi täitmiseks V. F-i poole. V. F. sai teada, et S. Olaril on pakkuda soovitav helisummutiga

tulirelv hinnaga 1000–1300 eurot. S. Olar, andmaks kokkuleppe kohaselt V. F-ile üle vintpüssi TOZ

koos helisummuti ja optilise sihikuga, toimetas nimetatud esemed enda sõidukiga 11. septembril

2014 V. Š. elukohast Tallinna linna, kus S. Olar andis Xxxx XX maja lähistel vintpüssi TOZ koos

helisummuti ja optilise sihikuga üle V. F-ile.

1.17. KarS § 418 lg 2 pde 1 ja 3 järgi süüdistatakse S. Olarit selles, et ta omandas grupis V. V-iga

erinevatel aegadel ja kohtades ebaseaduslikult 350 tsiviilkäibes piiratud tulirelvapadrunit: 135

padrunit kaliibriga 9 x 19 mm, 120 padrunit kaliibriga 7,62 x 39 mm, 6 padrunit kaliibriga

7,62 x 54R, 67 padrunit kaliibriga 5,6 mm, 11 padrunit kaliibriga 8,2 x 57 mm. Padrunid andis ta

ebaseaduslikult üle S. S-ile, kes hoidis neid ebaseaduslikult enda kasutuses olevas sõidukis kuni

2. veebruarini 2015, mil Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need läbiotsimisel leidsid ja ära

võtsid.

Maakohtu otsus

2. Harju Maakohtu 18. jaanuari 2017. a otsusega mõisteti S. Olar osaliselt õigeks KarS § 418 lg 2

pde 1 ja 3 järgi, s.o 350 tulirelvapadruni käitlemises (vt eespool p 1.17),

kuna prokurör loobus süüdistusest KrMS § 301 alusel. Ülejäänud S. Olarile esitatud süüdistuses

tunnistati ta süüdi. KarS § 414 lg 1 järgi karistati S. Olarit kaheaastase vangistusega, KarS § 415

lg 1 järgi nelja-aastase vangistusega, KarS § 418 lg 2 pde 1 ja 3 järgi kaheaastase vangistusega,

KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi kaheksa-aastase vangistusega, KarS § 420 lg 1 järgi viie kuu pikkuse

vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristusena vangistus kümme aastat ja kuus kuud.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 18. veebruari 2010. a otsusega mõistetud

5(14)

1-16-1036

karistuse, s.o ühe aasta, kuue kuu ja kahekümne kaheksa päeva võrra ning mõisteti liitkaristusena

vangistus kaksteist aastat ja kakskümmend kaheksa päeva. KarS § 68 alusel loeti vangistuse algust

alates 10. veebruarist 2015. Samuti lahendas kohus menetluskulude ja konfiskeerimisega seotud

küsimused. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.

2.1.

Kaitsja taotlus KrMS § 199 lg 1 p 7 rakendamiseks ja S. Olari osaliseks õigeksmõistmiseks

11. veebruaril 2015 V. Š. kinnistult ja 6. mail 2015 A. P. kinnistult peidikutes leitud relvade,

lõhkeaine ja laskemoona käitlemises ei ole põhjendatud. S. Olar avaldas andmeid nende esemete

kohta menetlejale alles kahtlustuses KarS §de 418 ja 4181 järgi alustatud kriminaalmenetluses

kahtlustatavana ülekuulamisel. Selleks ajaks oli S. Olarile teada, et teda kahtlustatakse

ebaseaduslikus relvade käitlemises koos A. P. ja V. Š-ga ning viimaste kinnistutel keelatud esemete

hoidmises. Seejuures on märkimisväärne, et vahetult kahtlustatavana kinnipidamise järel avaldas

S. Olar andmeid vaid V. Š. kinnistult leitud esemete kohta. A. P. kinnistult leitud esemete kohta

andis süüdistatav ütlusi alles mitu kuud hiljem, viibides vahi all. Enne seda käitles S. Olar relvi pika

aja jooksul ja andis ka kohtumenetluses ütlusi selle kohta, et tema jaoks on relvadega tegelemine

väga oluline ja ta ei taha sellest loobuda, samuti tunnistades, et esemete väljaandmise tingis

kriminaalmenetluse alustamine. Kui isik on juba kahtlustatavana kinni peetud ja ta teab, et suure

tõenäosusega leitakse peidetud esemed üles, on ütluste andmine relvade kohta tingitud tema tahtest

sõltumatutest asjaoludest ehk suurenenud avastamisriskist, mistõttu ei olnud tegemist vabatahtliku

loovutamisega KrMS § 199 lg 1 p 7 tähenduses. Vastasel juhul saaks isik alati vältida vastutust

selles sättes nimetatud kuritegude eest, andes keelatud esemed üle kriminaalmenetluse alustamisel,

kui läbiotsimise käigus tehakse vastav ettepanek. See ei olnud aga ilmselgelt seadusandja eesmärk.

Ütluste andmist tuleb siiski käsitada süüd kergendava asjaoluna (süü puhtsüdamlik ülestunnistus) ja

võtta arvesse karistuse mõistmisel.

2.2.

Vastupidiselt kaitsja väidetule ei ületanud A kuriteo matkimisel lubatud piire ega sundinud

S. Olarit talle etteheidetavaid tegusid toime panema. Jälitustoimingu protokollidest ja A ning

osaliselt ka süüdistatava enda ütlustest nähtub, et S. Olar nõustus UZI püstolkuulipilduja korda

tegema ajendatuna varalise kasu saamise soovist. S. Olari väiteid selle kohta, et relva

laskekõlblikuks tegemisel mõjutas teda hirm A ees, ei kinnita uuritud tõendid. Ka süüdistatav ise ei

suuda mõistuspäraselt selgitada, mida ta kartis või millega A teda ähvardas. Samuti ei ole A ka muul

viisil ületanud lubatud kuriteo matkimise piire ega provotseerinud S. Olarit kuritegu toime panema.

Seetõttu ei ole nende tegude osas põhjendatud S. Olari õigeksmõistmine või karistuse

kergendamine.

Ringkonnakohtu otsus

3. Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2017. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt ja mõisteti

S. Olar õigeks KarS § 414 lg 1 ja KarS § 415 lg 1 järgi. Samuti mõisteti S. Olar osaliselt õigeks

KarS § 4181 lg 1, KarS § 418 lg 2 p 1 ja KarS § 420 lg 1 järgi. Trasseeriva kuuliga 5,56 x 45 mm

NATO kaliibriga vintpüssipadruni käitlemise osas lõpetati menetlus KrMS § 274 lg 1 järgi, sest

tegemist on ebaolulises koguses KrMS § 4181 tunnustele vastava laskemoona käitlemisega, mis on

karistatav väärteona. Maakohtu otsus tühistati S. Olarile KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi mõistetud

karistuse ja KarS § 65 lg 2 järgi mõistetud liitkaristuse osas. KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi karistati

S. Olarit seitsmeaastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 järgi mõisteti liitkaristus seitse aastat, lugedes

kergemad karistused kaetuks raskeimaga. Mõistetud karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel

6(14)

1-16-1036

Harju Maakohtu 18. veebruari 2010. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra ja

mõisteti liitkaristusena 8 aastat 6 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 2 alusel loeti karistuse

kandmise aja alguseks 10. veebruar 2015. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Otsuse

põhiseisukohad olid järgmised.

3.1.

S. Olar tuleb mõista õigeks A. P. kinnistult 6. mail 2015 ütluste olustikuga seostamisel ette

näidatud peidikust leitud trotüüli, käsigranaatide, laskemoona, helisummuti ja Tokarevi tüüpi püstoli

käitlemises. Tegemist on esemete vabatahtliku loovutamisega KrMS § 199 lg 1 p 7 mõttes. A. P.

elukoha läbiotsimisel 11. veebruaril 2015 peidikut ei leitud. Ütlusi asuti olustikuga seostama

seetõttu, et samal päeval andis S. Olar kahtlustatavana ülekuulamisel eelnevalt ütlusi peidiku kohta

A. P. elukohas. Vabatahtliku väljaandmisega saab tegemist olla ka isiku puhul, kellele on esitatud

kahtlustus või süüdistus KarS § 199 lg 1 ps 7 loetletud sätete ehk KarS §-de 414, 415, 418 ja 4181

järgi. Seda juhul, kui isik annab välja esemed, mille käitlemises talle veel kahtlustust või süüdistust

esitatud ei ole ja mille puhul ei ole alust arvata, et menetleja on juba käimasoleva või vahetult

eesseisva menetlustoimingu tulemusel saanud nende kohta teavet või need leidnud. Seega saab

vabatahtlikust väljaandmisest rääkida ka siis, kui isik teavitab menetlejat esemetest, mis jäid

varasemal läbiotsimisel leidmata. Enne A. P. elukohast esemete leidmist ei kahtlustatud S. Olarit

A. P. elukohas laskemoona, lõhkematerjali ja helisummuti hoidmises. Tõenditest ei nähtu, et S. Olar

oleks menetlejale peidikust ja seal olevatest esemetest andnud teada olukorras, kus menetlejal oli

käimasoleva või vahetult eesseisva menetlustoimingu käigus võimalik peidik selles olevate

esemetega leida. Kuigi kahtlustus oli esitatud tulirelvade ebaseaduslikus käitlemises, ei olnud

täpsustatud seda, milliste tulirelvade käitlemises S. Olarit kahtlustatakse. Seetõttu on vabatahtlikult

loovutatud ka püstol TT. S. Olar mõisteti õigeks ka KarS § 420 järgi A. P. elukohas asuvast

peidikust avastatud helisummuti käitlemises.

3.2.

Ringkonnakohtu otsusega jäeti samas jõusse S. Olari süüditunnistamine püstolite CZ85 ja

Glock käitlemises, mis leiti V. Š. elukoha läbiotsimisel. Selle menetlustoimingu määrus koostati

juba enne S. Olari kinnipidamist. Tunnistaja B ütluste kohaselt toimus läbiotsimine 11. veebruaril

2015 samal ajal S. Olari ülekuulamisega. Läbiotsimise protokolli kohaselt olid relvad peidetud nii,

et neid olnuks võimalik leida ka ilma S. Olari abita.

3.3.

Alusetu on kaitseväide, et S. Olar käitles püstolkuulipildujat UZI hädaseisundis või et teda

mõjutas seda tegu toime panema A, kes ületas kuriteo matkimise piire. Uuritud tõendid, sealhulgas

süüdistatava ja A ütlused ning jälitustoimingu protokollid sellekohaseid väiteid ei kinnita.

Ülekuulamisel ei suutnud süüdistatav usutavalt selgitada, miks ja mida ta kartis. Juba enne A-ga

suhtlemist käitles S. Olar tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja relvalukku, mistõttu ei mõjutatud teda

toime panema varasemaga võrreldes raskemat kuritegu.

3.4.

Samuti ei nõustunud ringkonnakohus kaitseväidetega, mis puudutasid tegude tõendamatust.

Muu hulgas oli ekspertiisiakti kohaselt S. Olari valduses just tsiviilkäibes keelatud

automaattulirelva Kalašnikovi tüüpi relvalukk kaliibriga 7,62 x 39 mm.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Prokuröri kassatsioon

7(14)

1-16-1036

4. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Riigiprokuratuuri prokuröri abi Denis

Tšasovskih, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist S. Olari osalise õigeksmõistmise osas ja

maakohtu otsuse jõustamist või asja saatmist ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Prokuröri

hinnangul rikkus ringkonnakohus asja arutamisel oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2

tähenduses. Kassatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

4.1.

Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti KrMS § 199 lg 1 p 7. Loovutamise vabatahtlikkust tuleb

hinnata objektiivsete asjaolude pinnalt, kontrollides isiku subjektiivset otsust mõjutada võinud

välistegurite olemasolu ning seda just relvi loovutanud isiku perspektiivist. Kui maakohus hindas

vabatahtlikkust S. Olari vaatevinklist, siis ringkonnakohtu käsitlus tugines hoopis menetleja poolt

kindlalt tuvastatud asjaoludele. Õigusdogmaatika ja kohtupraktika kohaselt tuleb vabatahtlikkuse

tuvastamisel kontrollida, kas isikut mõjutas otsuse tegemisel väline sund või sisemine motiiv.

4.2.

A. P. elukohas peidetu väljaandmist mõjutasid tema tahtest sõltumatud välised asjaolud, mis

suurendasid kuriteo avastamise tõenäosust. Nimelt teatas S. Olar politseile peidetud esemetest

kriminaalmenetluses ülekuulamisel pärast seda, kui süüdistatavale esitati kahtlustus grupis koos A.

P-ga viimase elukohas tulirelvade ebaseaduslikus käitlemises. Kahtlustuses kirjeldatud A

puudutavate tegude detailsuse (näiteks üleandmise kuupäev ja relvade numbrid) põhjal oli võimalik

mõista, et kahtlustus tugineb varjatult kogutud tõenditele või menetlejaga koostööd teinud A

ütlustele. Seejuures kinnitas S. Olar kohtuistungil, et peidikus olnud padrunitest ja püstolist oli ta

varem rääkinud A-le. Seega esines risk, et A oli vahendanud menetlejale teavet ka S. Olari valduses

olnud püstoli kohta. Menetluse käigus andis S. Olar ütlusi V. Š. elukohta peidetud püstolite kohta,

millest ilmnes, et isik on ka varem relvi peitnud. Püstoli ja sellega samas peidikus olnud teiste

teoobjektide avastamisriski tajumist kinnitavad ka S. Olari ütlused, mille kohaselt ta kartis, et

peidetud esemed võivad A. P-le „kriminaalset“ ohtu tekitada. Seejuures on kohtud lugenud

tuvastatuks, et peidikus olnud objekte käitles S. Olar üksinda, mistõttu objektide avastamine ohustas

eelkõige teda ennast. Lisaks püstolile leiti peidikust muid objekte (lõhkeaine, käsigranaadid ja

laskemoon), kuid on ilmne, et kasvanud avastamisriski tõttu oleks püstoli väljaandmine paratamatult

kaasa toonud ka teiste peidikus olnud objektide leidmise. Ei saa nõustuda ringkonnakohtu

kategoorilise järeldusega, et menetleja poleks peidikut iseseisvalt avastanud.

4.3.

Samuti rikkus ringkonnakohus oluliselt menetlusõigust, mõistes S. Olari õigeks KrMS § 199

lg 1 p 7 alusel KarS § 420 järgi, kuna viidatud säte ei näe ette kriminaalmenetluse alustamata

jätmist KarS § 420 koosseisule vastavate objektide vabatahtliku loovutamise korral.

Kaitsja kassatsioon

5. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni ka S. Olari kaitsja Vahur Krinal, kes leiab, et

ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ja saata maakohtule uueks arutamiseks

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu.

Kassatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

5.1.

Ringkonnakohus asus põhjendatult seisukohale, et vabatahtliku loovutamisega KrMS § 199

lg 1 p 7 mõttes on tegemist ka juhul, kui isik viibib vahi all ja talle pole esitatud kahtlustust

tulirelva, laskemoona või lõhkematerjali ebaseaduslikus hoidmises konkreetsete objektide osas ning

kui ta loovutab vastavad esemed vabatahtlikult – näiteks kirjutab ülestunnistuse või osutab

ülekuulamisel esemete asukohale. Ringkonnakohus leidis siiski, et need tingimused ei ole täidetud

8(14)

1-16-1036

püstolite puhul, mis leiti 11. veebruaril 2015 V. Š. elukoha läbiotsimisel, kuna läbiotsimise määrus

tehti juba enne S. Olari kinnipidamist. Tunnistaja B ütluste kohaselt toimus läbiotsimine samal ajal

S. Olari ülekuulamisega ja läbiotsimise protokolli kohaselt olid relvad peidetud nii, et neid oli

võimalik leida ka ilma S. Olari abita: püstol Glock leiti toast diivani alt, püstol CZ laual olnud

pappkastist. Samas ei olnud S. Olar teadlik läbiotsimise määrusest ega menetlustoimingu

asetleidmisest, mistõttu ka need tulirelvad tuleb lugeda vabatahtlikult väljaantuks. Mistahes

loobumine kuriteo toimepanemisest saab toimuda subjekti sisemise soovi alusel ja ametnike

toimingutel, millest kahtlustatav ei olnud teadlik, ei ole seejuures õiguslikku tähendust.

5.2.

Ringkonnakohus leidis ekslikult, et tegemist ei olnud keelatud teoprovokatsiooniga. A

rakendas veenmist ja sundi, korrates pakkumist pärast S. Olari esialgset keeldumist ning tegutsedes

faktiliselt kuriteole kihutajana. Politseiagent ei tohi süüdistatavat kuriteole provotseerida. Kaitsja V.

Sadekovi apellatsioonis on viidatud ka konkreetsetele tõenditele, mis lubatava matkimise piiri

ületamist tõendavad: A e-kiri S. Olarile, aga ka A ning S. Olari kohtuistungil antud ütlused. Kuigi e-

kirja ei ole kohtule esitatud, kinnitavad isikud toimunud kirjavahetust. A tõstis tulirelva

laskekõlblikuks muutmise eest pakutavat summat pärast S. Olari esialgset tellimuse täitmisest

keeldumist. S. Olar kartis keeldumise korral A vägivaldset tegevust. Näiteks EIK 8. märtsi 2016. a

otsuses nr 65311/09 (Morari vs. Moldova) leitakse, et teoprovokatsiooniga on tegemist siis, kui

julgeolekujõud või ametnikud ei toimeta uurimist passiivselt, vaid kutsuvad enda tegevusega esile

sellise kuriteo toimepanemise, mida muidu ei oleks toime pandud. Salajase politseioperatsiooni

käigus ei ole lubatud survestada isikut panema toime kuritegu pärast tema esialgset keeldumist,

näiteks lubades rahalist kasu või apelleerides isiku kaastundele.

5.3.

Kriminaalasjas esitati tõendid selle kohta, et A tegeles relvakaubandusega ammu enne seda,

kui ta pakkus oma teeneid kaitsepolitseile. S. Olarile pakuti kordategemise sildi all tegelikkuses

töökorras relvi. Seega on tegemist kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega, sest isik, kes oli kaasatud

kuriteo matkimisele, pani samaaegselt toime ka teisi kuritegusid, mille matkimiseks tal kohtu luba ei

olnud ega saanudki olla.

5.4.

Võttes arvesse, et S. Olar tegutses surve all, on mõistlik ja põhjendatud isiku süüdimõistmise

korral mõista talle karistus alla KarS § 4181 lg 2 ps 1 ette nähtud karistuse alammäära. Kõik

kriteeriumid selleks on täidetud: teo toimepanemine surve all, faktiliselt isegi hädaseisundis, samuti

puhtsüdamlik kahetsus, süü ülestunnistus ja süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine.

5.5.

Kriminaalasja eraldamine ei tohi rikkuda isiku õigust õiglasele kohtupidamisele. Praktikas

kasutatakse kriminaalasjade eraldamist kaassüüdistatavatelt ütluste saamiseks. S. Olar loobus

kohtumenetluse käigus kokkuleppest, milles ei sisaldu mingit viidet sellele, et varem tingimisi

mõistetud vangistus liidetakse uuele S. Olarile käesoleva süüdistuse alusel mõistetavale karistusele.

Kui ringkonnakohus küsis selle kohta prokuröri seisukohta, vastas viimane, et varasem karistus

oleks liidetud hiljem täitmiskohtuniku määrusega. Selline seisukoht on ekslik. Süüdistatav on

kohtuistungil tõendite kohtuliku uurimise käigus õigustatud esitama oma vastuväited sellele, kas

temale omistatavad süüteod on toime pandud katseaja kestel või mitte. S. Olarile käesolevas

kriminaalasja kokkuleppe pakkumine selliselt, et tema eelnevat tingimisi kohaldamata jäetud

karistust selles kokkuleppes üldse ei käsitleta, on tõsine menetlusõiguse rikkumine ning süüdistatava

sihilik eksitamine. Kuna kriminaalmenetlusõiguse rikkumine leidis aset maakohtus, ei ole võimalik

seda kõrvaldada, saatmata kriminaalasja maakohtusse uueks arutamiseks. Kuna ringkonnakohus

9(14)

1-16-1036

mõistis S. Olari käsigranaatide hoidmises õigeks, on ebaõige Harju Maakohtu 18. veebruari 2010. a

otsusega mõistetud karistuse liitmine praeguses kriminaalasjas mõistetud karistusega, sest just

granaatide hoidmise pani S. Olari toime katseajal.

5.6.

Ringkonnakohtu otsuses käsitletakse relvaluku käitlemise ebaseaduslikkust ebaõigesti ja

pinnapealselt. Nimelt tuleneb ekspertiisiaktist, et tegemist on Kalašnikovi tüüpi relvale sobiva

relvalukuga, mitte Kalašnikovi relvalukuga. S. Olar teadis, et tegemist on vintpüssi Saiga

relvalukuga. Kõik ekspertiisiaktist tulenevad kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks ja mitte

vastupidi.

Prokuröri vastus kaitsja kassatsioonile

6. Riigikohtule esitatud vastuses leiab prokurör, et kaitsja kassatsioonis esitatud väited ei tingi

ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, milles apellatsioonikohus jättis muutmata maakohtu

süüdimõistva otsuse. Nimelt ei loobunud S. Olar vabatahtlikult V. Š. kinnistult leitud esemete

valdamisest. Samuti ei ületanud A kuriteo matkimisel lubatavaid piire ega sundinud S. Olarit

kuritegu toime panema.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Esmalt analüüsib kolleegium KrMS § 199 lg 1 p 7 rakendusala ja selle sätte kohaldatavust

praeguses kriminaalasjas (I). Seejärel hinnatakse lubamatu teoprovokatsiooniga seotud kaitseväiteid

(II), käsitletakse muid kassatsioonis tõstatatud õiguslikke küsimusi (III) ja lahendatakse kriminaalasi

(IV).

I

8. KrMS § 199 lg 1 p 7 näeb ette, et kriminaalmenetlust ei alustata, kui tegemist on KarS §des 414,

415, 418 ja 4181 sätestatud kuritegudega ning isik loovutab vabatahtlikult ebaseaduslikus valduses

oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle olulise osa, laskemoona või lõhkeaine. Tegemist on

olukorraga, kus isiku tegu küll vastab mõnele sättes loetletud kuriteo tunnustele, kuid

kriminaalpoliitilistel põhjustel jäetakse kriminaalmenetlus viidatud sättele tuginedes alustamata.

9. KrMS § 199 lg 1 p 7 jõustus 26. aprillil 2013. Sätte seletuskirja (376 SE, Riigikogu XII

koosseis) põhjenduste kohaselt oli kriminaalmenetlust välistavate asjaolude loetelu täiendamine

punktiga 7 vajalik eeskätt võimaldamaks korraldada kampaaniaid lõhkematerjalide vabatahtlikuks

loovutamiseks. Kampaaniate eesmärk on motiveerida isikuid ilma karistusähvarduseta loovutama

riigile nende valduses olevaid lõhkematerjale, lõhkeaineid ning lõhkeseadeldisi, suurendades sellega

riigi julgeolekut ning avalikku turvalisust. Kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. aprilli

2010. a otsusega asjas nr 3111910 eeldab kriminaalmenetluse alustamata jätmine sellise kampaania

käigus loovutatud esemete käitlemise suhtes õiguslikku alust, sest tegemist on erandiga

KrMS §s 6 sätestatud kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõttest. KrMS § 199 lg 1 ps 7 ei

sätestata seletuskirja kohaselt kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohustusliku eeldusena riigi

initsiatiivi (üleskutset) keelatud esemete loovutamiseks. Seega ei ole iseenesest välistatud

kriminaalmenetluse alustamata jätmine ka juhul, kui isik loovutab tulirelva või muu sättes loetletud

eseme enda algatusel väljaspool riiklikku kampaaniat. Sellise olukorraga on näiteks tegemist siis,

kui isik vabatahtlikult teavitab korrakaitseorganit leitud või muul viisil tema valdusesse sattunud

tulirelvast või lõhkeainest.

10(14)

1-16-1036

10. KrMS § 200 sätestab, et kui kohtueelses menetluses ilmneb kriminaalmenetlust välistav

asjaolu (KrMS § 199), lõpetatakse menetlus uurimisasutuse määruse alusel ja prokuratuuri loal või

prokuratuuri määrusega. KrMS § 200 peab üldjuhul silmas olukorda, kui kriminaalmenetluse

lõpetamist tingiv asjaolu ilmneb esimest korda pärast kriminaalmenetluse alustamist (näiteks saabub

kuriteo aegumise tähtaeg või selguvad asjaolud, mis välistavad teo toimepanemise kahtlustatava

poolt). Säte kohaldub ka juhul, kui kriminaalmenetlust välistav asjaolu esines juba

kriminaalmenetluse alustamise ajal, kuid kriminaalmenetlus alustati kas menetleja teadmatuse,

eksimuse või materiaal- ja menetlusõiguse ebaõige tõlgendamise tõttu.

11.Tulenevalt KrMS § 274 lgst 1 ei ole aga KrMS § 199 lg 1 ps 7 nimetatud alusel ette nähtud

kriminaalmenetluse lõpetamist kohtumenetluses. Samuti ei saa kolleegiumi hinnangul

kohtumenetluses kõne alla tulla KrMS § 199 lg 1 ps 7 nimetatud alusel isiku õigeksmõistmine

koosmõjus KrMS § 199 lg 1 pga 1, sest juba punkti 7 sõnastusest nähtuvalt peab kõnealuses

olukorras olema tegemist KarS §des 414, 415, 418 või 4181 nimetatud kuriteoga. Ka KrMS § 309

lg 2 kohaselt tehakse õigeksmõistev kohtuotsus vaid juhul, kui kohtulikul arutamisel ei ole

tuvastatud kuriteosündmust ega kuritegu või kui ei ole tõendatud, et kuriteo on toime pannud

süüdistatav või kui prokurör on süüdistusest loobunud. Loetletud tingimused ei ole KrMS § 199 lg 1

ps 7 kirjeldatud olukorras täidetud.

12. Lisaks peab kolleegium vajalikuks märkida järgmist. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga ei

peeta keelatud esemete, sealhulgas lõhkematerjali, tulirelva ja laskemoona loovutamist

vabatahtlikuks siis, kui see on tingitud isiku suhtes alustatud kriminaalmenetlusest, milles teda

kahtlustatakse nende objektide käitlemisega seotud kuriteo toimepanemises. Riigikohtu 14. aprilli

2010. a otsuses asjas nr 3111910 leiti muu hulgas, et olukorras, kus isik nõustus läbiotsimise käigus

tehtud ettepanekuga ja andis vabatahtlikult välja läbiotsimise määruses loetletud esemed, ei ole

tegemist lõhkematerjali, tulirelva ja laskemoona vabatahtliku väljaandmisega, vaid otsitavate

esemete loovutamisega KrMS § 91 lg 8 (alates 1. septembrist 2016 KrMS § 91 lg 9) kohaselt.

12.1. Praeguses asjas teavitas S. Olar menetlejat peidetud tulirelvast, lõhkematerjalist ja

laskemoonast tema suhtes alustatud kriminaalmenetluses KarS §de 418 ja 4181 järgi kahtlustatavana

ülekuulamisel. Sarnaselt KrMS § 91 lgs 9 kirjeldatud olukorraga ja vaatamata sellele, et kahtlustuses

ei olnud nimetatud kõiki isiku ütluste kohaselt tema valduses olevaid esemeid, ei ole

vabaduspiiranguga kahtlustatava ütluste andmine kahtlustuse sisu ja ka võimalike uute asjaolude

ehk kahtlustuse ulatuse kohta hinnatav ebaseaduslikus valduses olevate esemete vabatahtliku

loovutamisena KrMS § 199 lg 1 p 7 mõttes.

12.2. Kriminaalmenetluse alustamisel mõne KrMS § 199 lg 1 ps 7 nimetatud kuriteo tunnustel

suureneb kahtlustatavana kinnipidamisel isiku jaoks märgatavalt oht, et avastatakse ka kahtlustuses

nimetamata relvi, laskemoona või muid keelatud esemeid. Kahtlustatavalt vabaduse võtmise järel on

oluliselt piiratud tema kontroll peidetud esemete üle ja sellest tulenevalt ka võimalus takistada

menetlejat nende leidmisel ja äravõtmisel. Vaidlusaluses asjas tuleb lisaks võtta arvesse asjaolu, et

kriminaalmenetluses tuvastatu kohaselt olid esemed peidetud teistele isikutele, s.o V. Š-le ja A. P-le

kuuluvatel kinnistutel, mis piiras veelgi S. Olari võimet vältida nende esemete avastamist pärast

kinnipidamist. Kirjeldatud asjaoludel ütluste andmisele avaldab seega paratamatult mõju isiku

suhtes juba toimetatav kriminaalmenetlus ja võimalik karistus etteheidetavate tegude eest. Selline

vahelejäämise ehk kuriteo avastamise ohu ilmne suurenemine ja juba eksisteeriv karistusähvardus

11(14)

1-16-1036

on käsitatavad KrMS § 199 lg 1 p 7 mõttes loovutamise vabatahtlikkust välistavate väliste

asjaoludena. Seda seisukohta ei lükka ümber ka ringkonnakohtu otsuses esitatud hüpoteetiline

hinnang sellele, kui keerukas oleks menetleja jaoks kuriteo avastamine ilma isiku kaasabita.

Tegemist on kohtu kui objektiivse välise vaatleja ex post-hinnanguga, mis ei peegelda isiku sisemisi

motiive keelatud esemete väljaandmisel. Seega nõustub kolleegium maakohtu otsuses esitatud

põhjendustega selle kohta, et S. Olari menetlustoimingute käigus antud ütlused ei ole käsitatavad

esemete vabatahtliku loovutamisena KrMS § 199 lg 1 p 7 tähenduses. Maakohus on samas õigesti

pidanud süüd tunnistavate ütluste andmist karistust kergendavaks asjaoluks.

13. Otsuse punktides 11–12.2 toodud põhjendustel leiab kolleegium, et maakohtu otsuse osalisel

tühistamisel ja S. Olari õigeksmõistmisel KarS § 414 lg 1, § 415 lg 1 ning osaliselt KarS § 418 lg 2

p 1, § 4181 ja § 420 järgi rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg

2 tähenduses, mis tingib selles osas apellatsioonikohtu otsuse tühistamise ja maakohtu otsuse

jõustamise. Kuna isiku osaline õigeksmõistmine KarS § 4181 lg 1 järgi tingis ka ringkonnakohtu

otsustuse lõpetada S. Olari suhtes kriminaalmenetlus KarS § 4181 lg 1 tunnustel KrMS § 274 lg 1

alusel teos väärteo tunnuste esinemise tõttu, tühistab Riigikohus ringkonnakohtu otsuse ka selles

osas, jõustades maakohtu otsuse.

Eeltoodust tulenevalt

tühistab kriminaalkolleegium

ringkonnakohtu otsuse ka karistuse mõistmisel tehtud otsustuste osas ja jõustab karistuse

mõistmisesse puutuvalt maakohtu otsuse.

II

14. Järgnevalt käsitleb kolleegium kaitsja väidet, et S. Olari tegevus A-lt saadud ja viimasele üle

antud relvade ja nende oluliste osade käitlemisel oli tingitud A kui kuriteo matkija lubamatust ja

matkimise seaduslikke piire ületavast käitumisest.

14.1. Riigikohtu praktikas on kuriteo matkimise lubatud piiride käsitlemisel leitud, et mitmed

süüteod eeldavad matkija tegevust kontakti loova ja aktiivsema poolena ega nõua piirdumist n-ö

passiivse menetlemisega. Lubamatu on siiski teootsuse esilekutsumine isikul, kel see varem

vähemalgi määral puudus ning kelle suhtes riigil puudus eelnev teave tema võimaliku kuritegeliku

käitumise kohta. Arvesse tuleb samuti võtta kahtlustatava teovalmidust ja tema enda initsiatiivil

ettevõetud käitumisakte ehk teisisõnu, tema individuaalse osalemise ulatust (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2004. a otsus asjas nr 31111004, p 11.3).

14.2. Maa- ja ringkonnakohtu otsustega tuvastatu kohaselt käitles S. Olar relvi enne A-ga tuttavaks

saamist ja teda on sellise teo eest ka varem karistatud. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on

tuvastatud, et A ja S. Olar suhtlesid sundimatult, arutades erinevaid tulirelvade ja laskemoona

omandamise ning relvade töökõlblikuks muutmisega seotud teemasid. S. Olar näitas ilmselgelt ka

ise initsiatiivi ja oli huvitatud relvade parandamisest ning müügist. Kohtute põhjenduste kohaselt ei

nähtu tõenditest, et süüdistatavat oleks sunnitud vägivallaga või muul ebaseaduslikul viisil relvi

müüma või parandama. Samuti ei mõjuta teo toimepanemise tõendatust küsimus sellest, kas A

tegeles varem ebaseaduslikult relvade käitlemisega või vastas tema tegevus praeguses asjas relva

käitlemise tunnustele. Kriminaalasjas on tõendatud, et S. Olariga seotud tegude puhul tegutses A

kuriteo matkijana riigi kontrolli all ega soovinud õigushüvede tegelikku kahjustamist.

15. Seega ei tingi kaitsja kassatsioonis esitatud väited selles osas maa- ja ringkonnakohtu otsuse

tühistamist.

12(14)

1-16-1036

III

16. Kaitsja taotleb S. Olari õigeksmõistmist 7,62 x 39 mm kaliibriga Kalašnikovi automaadi

relvaluku käitlemises (vt eespool p 1.5), leides, et tegemist ei ole tsiviilkäibes keelatud tulirelva

olulise osaga. Maa- ja ringkonnakohtu otsuses on aga õigesti nenditud, et ekspertiisiaktist nr 15E-

TB 0039 tuleneb üheselt, et tegemist on relvalukuga, mis on kasutatav tsiviilkäibes keelatud

tulirelval Kalašnikov – ekspertiisiakti sõnastuse kohaselt „automaadi Kalašnikov tüüpi lukk

lööknõelaga“. Relvaseaduse (RelvS) § 21 lgte 1 ja 3 kohaselt on tulirelva oluline osa muu hulgas

relvalukk.

RelvS § 21 lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis käesoleva

seadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus ei sätesta teisiti. Olukorras, kus

eksperdiarvamuse kohaselt on relvalukk kasutatav tsiviilkäibes keelatud relval, mida kaitsja

sisuliselt ka ei vaidlusta, on kolleegiumi hinnangul tegemist seaduse tähenduses tsiviilkäibes

keelatud relva olulise osaga, sõltumata sellest, millisel relval kavatses seda kasutada süüdistatav.

Võttes arvesse, et süüdistataval on ulatuslikud teadmised relvadest ja ta tegeles nende taastamisega,

tuleb nõustuda kohtute hinnanguga, et S. Olar tajus relvaluku kasutamise võimalust tsiviilkäibes

keelatud relval.

17. Nagu eespool märgitud, jõustab Riigikohus ringkonnakohtu otsuse tühistamisel maakohtu

otsuse ka KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas. Puutuvalt kaitsja vastuväidetesse

liitkaristuse mõistmise kohta märgib kolleegium, et maakohtu otsus on selles osas põhjendatud ja

kohus ei rikkunud karistuse mõistmisel menetlusõigust. Sõltumata kokkuleppemenetluse käigus

arutlusel olnud kokkuleppe asjaoludest, saab kohus kriminaalasja arutamisel üldmenetluses lähtuda

talle esitatud süüdistusaktist, milles on kuriteo asjaoludele vastava täpsusega kindlaks määratud

kuriteo toimepanemise aeg. Samuti olid kohtule esitatud andmed isiku suhtes varem tehtud

kohtuotsuse ja sellega määratud katseaja kohta. Nende asjaolude põhjal saab kohus hinnata, kas

praeguses asjas on tegemist varasema kohtuotsusega isikule määratud katseaja kestel toimepandud

kuriteoga. Praeguses asjas on maakohus nii ka toiminud ja jõudis kolleegiumi hinnangul õigele

järeldusele.

IV

18. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 362 pst 2 ja § 361 lg 1 pst 5, tühistab Riigikohus

ringkonnakohtu otsuse osaliselt, s.o Harju Maakohtu 18. jaanuari 2017. a otsuse tühistamises

S. Olari süüditunnistamises ja karistamises KarS § 414 lg 1, KarS § 415 lg 1, KarS § 418 lg 1 ja

lg 2 p 1, KarS § 4181 lg 1 ning KarS § 420 lg 1 järgi. Sellest tulenevalt tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium ringkonnakohtu otsuse ka osas, milles S. Olar mõisteti nende sätete järgi

õigeks ja lõpetati tema suhtes kriminaalmenetlus KarS § 4181 lg 1 järgi. Samuti tühistab Riigikohus

ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 18. jaanuari 2017. a

otsuse S. Olarile KarS § 4181 lg 2 p 1 mõistetud karistuse osas ja mõistis süüdistatavale selle sätte

järgi seitsmeaastase vangistuse. Kriminaalkolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse ka S. Olarile

KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 järgi mõistetud liitkaristuse osas ja sellest tulenevalt karistuse kandmise

aja alguse määramises.

19. Käesoleva otsuse punktis 18 nimetatud osas jõustab Riigikohus maakohtu otsuse. Maakohtu

süüdimõistva kohtuotsuse muutmata jätmise osas tuleb Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2017. a

13(14)

1-16-1036

otsus jätta muutmata. Sellest tulenevalt jääb menetluse lõpptulemusena maakohtu otsus sisuliselt

muutmata. Prokuröri kassatsioon tuleb rahuldada ja kaitsja kassatsioon jätta rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

14(14)