Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-17-2209/6 AI generated

3-17-2209/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-17-2209/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

J.A. (kaebaja) esitas Politseija Piirivalveametile (PPA) avalduse, mille kohaselt pani Põhja Allee 21, Kohtla-Järve korteriühistu kojamees 31. juulil 2017 toime jäätmeseaduse rikkumise, peenestades segaolmejäätmeid prügikonteineris jääpurustajaga. Kojamees tegutseb korteriühistu esimehe korralduste alusel. Tema tegevus välistab jäätmete sorteerimise. Kaebaja sorteerib oma jäätmed eraldi kilekottidesse, klaas eraldi, kuid kojamehe tegevuse järel klaas puruneb ja jäätmed segunevad. Kaebaja palus süüdlased jäätmehoolduse nõuete rikkumise eest vastutusele võtta.

Legislator headnote

AI generated

3-17-2209/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: oktoobri 2014. a otsus nr 3-3-1-42-14, p 15). Jäätmekäitluseeskirja § 6 lg 5 kaitseb iseenesest lisaks avalikule huvile ka sellise isiku huve, kelle tervisele või varale selle sätte rikkumisega ohtu põhjustatakse või kelle õigust tema terviseja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ebameeldiva lõhna levitamisega riivatakse (vt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 23). Kohus leiab, et kaebaja väljatoodud huvi, et tema poolt sorteeritud jäätmed ei seguneks, ei ole aga selliseks õiguseks, mille kaitsmist ta jäätmekäitluseeskirja § 6 lg 5 alusel nõuda saaks. Seega ei ole kohtu hinnangul kaebuses toodud asjaolude põhjal kaebaja õigusi rikutud.

Keywords

AI generated
transport sector measures intervention mechanisms action challenging schedule of claims freight carrier liability precautionary measures institution called upon to act
AI generated
3-18-168/6
Tartu Halduskohtusse saabus 23.01.2018 Maksim Nobelind kaebus, milles isik taotleb Kohtla- Järve Linnavalitsuse kohustamist teha KÜ-le Olevi 34 ettekirjutus paigaldada kortermaja kinnistule prügi sorteerimiseks vajalikud lisa konteinerid ning Kohtla-Järve Linnavalitsuse 08.01.2018 kirja nr 2-5.8/70 tühistamist. Kaebaja osutab, et korteriühistul puuduvad konteinerid pakendijäätmete, biolagunevate jäätmete ning klaaspakendite sorteerimiseks. Kaebuse kohaselt pannakse kõik jäätmed ühte olmeprügikonteinerisse. Kaebusele on lisatud 23.01.2018 maksekorraldus nr 935.
4-12-177/4
Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja väärteoasja materjalidega leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning kaebuse esitaja õiguste rikkumise kõrvaldamiseks tuleb tühistada kohtuvälise menetleja 15.12.2011.a määrus väärteomenetluse VT 2-11 lõpetamise kohta. Väärteomenetluse lõpetamise määruse kohaselt lõpetas kohtuväline menetleja väärteoasja menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu, kuna tunnistajate ütlused on vastandlikud ning sellest tulenevalt ei ole võimalik välja selgitada, kas lume eemaldamine xxxx xx hoone katuselt oli korteriomanike või valitseja kohustus. Sellest omakorda tingituna ei saa teha ka kindlat järeldus, et just menetlusalune isik OÜ Paide Elamuhooldus on rikkunud Paide linna heakorraeeskirja § 4 lg 1 p 8 sätestatud lume eemaldamise kohustust hoonelt. Kohtu hinnangul ei ole kohtuväline menetleja väärteomenetluse käigus välja selgitanud kõiki asjas põhjendatud lahendi tegemiseks olulisi asjaolusid, samuti pole väärteomenetluse lõpetamise määruses põhistanud tõendite hindamata jätmist ega tõenditevaheliste vastuolude kõrvaldamata jätmist.
3-11-1862/17
Tartu Halduskohtu 04. augusti 2011.a määrusega võeti menetlusse T. S. kaebus Kohtla-Järve Linnavalitsuse 23. novembri 2010.a korraldusele nr 924 ja 29. novembril 2010.a väljastatud kasutusloale, nõudes väljastatud kasutusloa tühistamist ning uue kasutusloa väljastamist. detsembril 2011. a toimunud kohtuistungil tegi halduskohus pooltele ettepaneku kompromissi leidmiseks kuni 20.02.2012.a. Pooled kompromissi ei saavutanud. Vastustaja Kohtla-Järve Linnavalitsus: 30.septembril 2011 esitatud vastuses kohtule viitas Kohtla-Järve Linnavalitsus sellele, et vaide esitamise tähtaeg hakkas kulgema Kohtla-Järve Linnavalitsuse 23. novembri 2010.a korralduse nr 924 „Ehitisele aadressil Kohtla-Järve XXXXXXXXXXX Ahtme linnaosas kasutusloa väljastamine“ ja seega ka 29. novembril 2010. a väljastatud kasutusloa puhul hiljemalt 20. detsembril 2010. a, kuna nimetatud kuupäeval on kaebuse esitaja esitanud Kohtla-Järve Linnavalitsusele avalduse, kust nähtub, et kaebuse esitaja on eeltoodud linnavalitsuse korraldusest ja N. E. väljastatud kasutusloast avalduse esitamise hetkel teadlik.
3-24-1904/12
Jätta kaebaja taotlus eemaldada asja materjalide juurest Pärnu linnavalitsuse esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus.
3-25-4492/20
Tallinna Linnavalitsus jättis 29.07.2025 korraldusega nr 729 rahuldamata Tallinn, Koidu tn Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) poolt ehitisregistrisse kantud 29.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U H A L D U S K O H U S J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-17-2209 Määruse kuupäev

1. detsember 2017 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi J.A. kaebus Kohtla-Järve Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017. a vastuse nr 2-5.8/2560 tühistamiseks ja linnavalitsuse kohustamiseks süüdiolevate isikute vastutusele võtmiseks Menetlusosalised Kaebaja J.A. Resolutsioon

1. Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord ja muud selgitused

2. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

3. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD

1. J.A. (kaebaja) esitas Politseija Piirivalveametile (PPA) avalduse, mille kohaselt pani Põhja Allee 21, Kohtla-Järve korteriühistu kojamees 31. juulil 2017 toime jäätmeseaduse rikkumise, peenestades segaolmejäätmeid prügikonteineris jääpurustajaga. Kojamees tegutseb korteriühistu esimehe korralduste alusel. Tema tegevus välistab jäätmete sorteerimise. Kaebaja sorteerib oma jäätmed eraldi kilekottidesse, klaas eraldi, kuid kojamehe tegevuse järel klaas puruneb ja jäätmed segunevad. Kaebaja palus süüdlased jäätmehoolduse nõuete rikkumise eest vastutusele võtta.

2. PPA edastas avalduse Kohtla-Järve Linnavalitsusele. Kohtla-Järve Linnavalitsus vastas avaldusele 11. oktoobri 2017. a kirjaga nr 2-5.8/2560, milles selgitas, et KÜ Põhja Allee 21 kojamehe tegevus ei ole jäätmekäitlus ning et klaaspakendite konteineri paigaldamine korteriühistu territooriumile on korteriühistu sisemine otsus.

3. Kaebaja esitas 27. oktoobril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Kohtla-Järve Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017. a vastuse tühistamist ja linnavalitsuse kohustamist jäätmekäitluse nõuete rikkumises süüdi olevate isikute vastutusele võtmiseks. Kaebuse põhjendused kattuvad määruse p-s 1 kajastatud avalduse põhjendustega.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohtla-Järve jäätmekäitluseeskirja (edaspidi „jäätmekäitluseeskiri“) kohaselt sorteeritakse jäätmeid elamute juures nii, et eri liiki jäätmed paigutatakse eraldi jäätmemahutitesse. Seejuures tuleb vähemalt kümne korteriga elamute juures koguda eraldi mahutitesse paber ja papp ning kompostitavad biojäätmed (§ 8 lg 1). Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi selleks ettenähtud kogumispunktidesse (§ 12). Seega toimub olmeprügi sorteerimine selliselt, et erinevat liiki jäätmed paigutatakse eri konteineritesse. Kaebaja poolt oma olmeprügi sorteerimine on kahtlemata kiiduväärt tegevus. Kui kaebaja tahab kindel olla, et tema poolt sorteeritud prügi ei seguneks, tuleb tal eri sorti prügi paigutada eraldi selleks ettenähtud prügikonteineritesse.

5. Halduskohtumenetluse seadustiku § 44 lg 1 kohaselt võib isik halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Jäätmete purustamine segaolmejäätmete konteineris võib rikkuda jäätmekäitluseeskirja § 6 lgt 5, mille kohaselt segunenud olmejäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberivõi kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. Järelevalvet jäätmekäitluseeskirja täitmise üle teostab kohalik omavalitsus (jäätmeseaduse § 119 lg 4). Kohalikul omavalitsusel ei ole aga kohustust järelevalvet iga pöördumise alusel läbi viia. Riigikohtu praktika kohaselt on isikul õigus taotleda järelevalvemenetluses tehtud otsustuste kohtulikku kontrolli juhul, kui sätted, mille järgimise üle järelevalvet teostatakse, kaitsevad lisaks avalikule huvile ka selle isiku õiguseid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

22. oktoobri 2014. a otsus nr 3-3-1-42-14, p 15). Jäätmekäitluseeskirja § 6 lg 5 kaitseb iseenesest lisaks avalikule huvile ka sellise isiku huve, kelle tervisele või varale selle sätte rikkumisega ohtu põhjustatakse või kelle õigust tema terviseja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ebameeldiva lõhna levitamisega riivatakse (vt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 23). Kohus leiab, et kaebaja väljatoodud huvi, et tema poolt sorteeritud jäätmed ei seguneks, ei ole aga selliseks õiguseks, mille kaitsmist ta jäätmekäitluseeskirja § 6 lg 5 alusel nõuda saaks. Seega ei ole kohtu hinnangul kaebuses toodud asjaolude põhjal kaebaja õigusi rikutud.

6. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kaebajal puudub käesolevas asjas ilmselgelt kaebeõigus. Asja edasine menetlemine ei saa seda seisukohta muuta ega ole seetõttu otstarbekas. Kohus tagastab seetõttu kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik