2-15-8284/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-8284

Tsiviilasi

MV avaldus korteriühistult Kunderi 10 teabe

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13. juuni 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Korteriühistu Kunderi 10 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (vastustaja): MV (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaidi Sarv

Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): korteriühistu

Kunderi 10 (registrikood 80142955), seaduslikud

esindajad juhatuse liikmed TK ja AV

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata korteriühistu Kunderi 10 taotlus tunnistajate ülekuulamiseks.

2. Rahuldada korteriühistu Kunderi 10 taotlus koos määruskaebusega esitatud

tõendi (e-kinnistusraamatu väljavõte) vastuvõtmiseks ja võtta see tsiviilasja

toimikusse.

3. Harju Maakohtu 13. juuni 2017 määruse resolutsiooni punktist 6 jätta välja

lauseosa „kuna korteriühistu Kunderi 10 on pärast avalduse menetlusse võtmist

MV nõude täitnud“ ja muuta selles osas sama määruse põhjendusi vastavalt

käesoleva määruse põhjendava osa punktile 18.

4. Sama määrus tühistada menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni punkt 7 ja selle

alapunktid) ning teha selles osas uus määrus, millega jätta kulud menetlusosaliste

endi kanda.

5. Ülejäänud osas jätta sama määrus muutmata.

6. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

7. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad iga menetlusosalise enda kanda.

Tulenevalt menetluskulude jaotusest pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

2 (6)

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

MV (avaldaja) esitas 1. juunil 2015 Harju Maakohtule hagiavalduse korteriühistu

Kunderi 10 (puudutatud isik) vastu teabe saamiseks. Teabe saamise kohustuse täitmiseks palus

avaldaja kohustada puudutatud isikut vastama viiele küsimusele:

(1) kes nimeliselt otsustas tsiviilasjas nr 2-13-8083 määruskaebuse esitamise kohtule;

(2) kes nimeliselt sõlmis tsiviilasjas nr 2-13-8083 puudutatud isiku nimel lepingu

Advokaadibürooga Greinoman & Co (edaspidi „advokaadibüroo“);

(3) kui palju on kohtuasja nr 2-13-8083 õigusabi puudutatud isikule 1. juuni 2015

seisuga maksma läinud;

(4) kui palju maksis puudutatud isik advokaadibüroole määruskaebuse koostamise eest;

(5) milliste konkreetsete maksete tasumata jätmisest on avaldaja 2015. aasta märtsi

arvel nr 1504-10100 arvestatud võlg summas 2 229,10 eurot.

Maakohus andis enne avalduse menetlusse võtmise otsustamist puudutatud isikule võimaluse

esitada oma seisukoht. Puudutatud isik selgitas 22. juunil 2015, et on avaldajale korduvalt

vastanud. Osa teabenõudeid ei ole aga üldse esitatud. Teabe küsimine ja sellele vastamine on

reguleeritud ühistu põhikirja ja juhatuse 3. oktoobri 2013 otsusega.

Maakohus võttis 18. augustil 2015 avalduse menetlusse küsimuste (2)–(5) osas.

Puudutatud isik leidis, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna avaldaja ei ole selgitanud,

miks teabenõudega küsitav teave on talle vajalik. Puudutatud isik jäi ka selle juurde, et on

avaldaja küsimustele vastanud: küsimustele (2)–(4) vastati 21. jaanuari ja 9 juuni 2015

koosolekutel; küsimusele (5) vastati 25. mai 2015 kirjaga.

Maakohus määras 8. juuni 2016 istungil lahendada asi hagita menetluse sätete alusel

juhindudes analoogia korras tulundusühistuseaduse § 28 lg-st 4.

Kohtuistungil vastas puudutatud isik küsimusele (2), et õigusabilepingu allkirjastasid TV ja TK.

Lisaks lepiti istungil kokku, et puudutatud isik esitab seitsme päeva jooksul avaldaja soovitud

teabe.

Puudutatud isik vastas avaldaja esitatud küsimustele (2)–(5) 16. juuni 2016 menetlus-

dokumendis kokkuvõtvalt järgmiselt:

(2) tsiviilasjas nr 2-13-8083 sõlmisid 24. mail 2013 puudutatud isiku nimel esindus-

lepingu advokaadibürooga juhatuse liikmed TV ja TK, mis vastab ühistu põhikirjale

ja äriregistrisse kantud piirangutele;

(3) õigusabi eest on advokaadibüroole tasutud: 2013. aastal 2 839 eurot; 2014. aastal

1 665 eurot ja 2015. aastal 525,80 eurot. Õigusabikulud kajastuvad puudutatud isiku

majandusaasta aruannetes;

(4) määruskaebuse koostamise eest tasuti advokaadibüroole 525,80 eurot;

(5) raamatupidamisprogrammi väljavõtteks olev võlaarvestuse dokument esitati

avaldajale 25. mail 2015. Selle dokumendi saamist on avaldaja ka kinnitanud.

Samuti on avaldaja kinnitatud jooksvalt korteriühistu poolt kommunaalkulude ja

muude maksete kohta arvete saamist. Võlaarvestuse uued tabelid on avaldajale

edastatud kohtuasjas

nr 2-15-12061. Puudutatud isiku 28. novembri 2012

3 (6)

üldkoosoleku otsuse alusel nõutakse avaldajalt alusetu nõude tõrjumise

õigusabikulusid.

Seda

otsust

ei

ole

avaldaja

vaidlustanud.

Ülejäänud

kohtumenetluse kulud on jagatud korteriomanike vahel proportsionaalselt.

Lisaks kordas puudutatud isik oma selgitusi küsimustele (2)–(4) varem vastamise aja kohta.

MAAKOHTU MÄÄRUS

Maakohus jättis 13. juuni 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse rahuldamata.

Ühtlasi jättis kohus rahuldamata puudutatud isiku taotlused avalduse läbivaatamata jätmiseks,

tunnistajate ülekuulamiseks ja avaldaja kohustamiseks isiklikult kohtusse ilmuma ning avaldaja

taotluse tunnistajate ülekuulamiseks.

Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda, kuid neid kindlaks ei määranud.

Maakohus tugines korteriühistuseaduse (KÜS) § 14 lg-le 1, § 1 lg-le 2, mittetulundus-

ühingute seaduse (MTÜS) § 7 lg 1 p-le 5, § 28 lg-le 5 ja puudutatud isiku põhikirja p-le 12.4

ning leidis, et avaldajal on õigus esitada küsimusi (2)–(5) ja nõuda puudutatud isiku juhatuselt

selle kohta teavet ning puudutatud isikul on kohustus avaldajale teavet anda.

Avaldaja 15. jaanuari 2015 teabenõudega puudutatud isikule on tõendatud, et avaldaja esitas

puudutatud isikule küsimused (2)–(4). Küsimust (5) ei saanud avaldaja esimese teabenõudega

esitada, kuna selleks ajaks ei olnud selles viidatud arvet veel esitatud. Avaldaja 23. aprilli 2015

teabenõudega puudutatud isikule on tõendatud, et avaldaja esitas puudutatud isikule

küsimuse (5).

Puudutatud isiku 21. jaanuari 2015 üldkoosoleku protokoll ei kajasta, et 15. jaanuari 2015

järelepärimist oleks üldkoosolekul arutatud ja et avaldaja küsimustele oleks vastatud.

Puudutatud isiku juhatuse 10. veebruari 2015 otsusega määrati, et avaldajal ja tema esindajal ei

ole lubatud tutvuda puudutatud isiku raamatupidamisdokumentidega. Seega pole tõenäoline, et

avaldajale 21. jaanuari 2015 üldkoosolekul raamatupidamisdokumente tutvustati.

Puudutatud isiku juhatuse 3. oktoobri 2013 koosoleku protokolli (p 9) kohaselt suhtleb juhatus

tema poole pöördujatega ainult kirjalikult (puudutatud isiku ametlikul aadressil tuleb esitada

kirjalik avaldus, millele ühistu vastab kirjalikult 30 päeva jooksul). Seega tuli puudutatud isikul

avaldaja 15. jaanuari ja 23. aprilli 2015 teabenõuetele vastamise tõendamiseks esitada vastavad

kirjalikud vastused ja dokumendid nende avaldajale kättetoimetamise kohta. Sellist kirjalikku

vastust, millega avaldaja teabenõuetele oleks vastatud enne kohtumenetluse algust, ei ole

kohtule esitatud.

Puudutatud isiku asjaajaja MK ja avaldaja 25. – 28. mai 2015 e-kirjavahetusest ei nähtu, et

puudutatud isik oleks avaldaja teabenõudele kirjalikult vastanud. Kohtule ei esitatud ühtegi

dokumenti, millest nähtuks, mida ja millal avaldajale kirjalikult vastati.

Ka kohtutäituri esitatud aruanne menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta ja fotod ei

tõenda, et vastatud oleks avaldaja teabenõudele.

Puudutatud isiku liikmete 9. juuni 2015 üldkoosoleku protokoll ei kinnita, et sellel koosolekul

oleks avaldaja teabenõudeid käsitletud. Nimetatud üldkoosolek toimus ka peale avalduse

kohtusse esitamist.

Eeltoodust tulenevalt ei ole puudutatud isiku enda kehtestatud reeglite alusel (kirjalikult ja

30 päeva jooksul) enne kohtusse pöördumist avaldaja teabenõudele vastatud. Puudutatud isiku

16. juuni 2016 menetlusdokumendiga ja sellele lisatud materjalidega on avaldaja teabenõue

rahuldatud.

4 (6)

Kuna kohtumääruse tegemise ajaks ei olnud avaldajal enam avalduses märgitud nõuet, sest

puudutatud isik rahuldas selle menetluse käigus, jäi avaldus rahuldamata (vt Riigikohtu

14. detsembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-16, p 20).

Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise

lause alusel puudutatud isiku kanda, kuna puudutatud isik vastas avaldaja teabenõuetele

kirjalikult alles pärast avaldaja poolt kohtusse pöördumist.

MÄÄRUSKAEBUS

Puudutatud isik esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse

tühistada ja uue määrusega jätta avaldus läbi vaatamata või alternatiivselt maakohtust erinevatel

motiividel rahuldamata. Menetluskulud palub puudutatud isik panna avaldaja kanda.

Ühtlasi esitas puudutatud isik taotluse tunnistajate ülekuulamiseks.

Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:



avaldaja müüs talle kuulunud korteriomandi 1. aprillil 2016 ja uus omanik kanti

kinnistusraamatusse 4. aprillil 2016. Sellega lakkas avaldaja olemast puudutatud isiku

liige. Teabe saamise õigus on mittevaraline õigus, mis on lahutamatult seotud

liikmelisusega. Kui isik ei ole enam korteriühistu liige, siis ei ole tal õigustatud huvi

sekkuda korteriühistu tegevusse. Seega 8. juuni 2016 kohtuistungiks oli avaldaja

kaotanud nõudeõiguse ja kohus oleks pidanud jätma avalduse läbi vaatamata;



maakohus leidis põhjendamatult, et puudutatud isikul on avaldaja teabenõuetele

kohustus vastata just kirjalikult. Avaldaja ei väljendanud 15. jaanuari ega

23. aprilli 2015 teabenõudes soovi kirjaliku vastuse saamiseks. Pealegi soovis avaldaja

15. jaanuari 2015 teabenõudes teavet kogu perele ja teabenõue oli adresseeritud

kõikidele puudutatud isiku liimetele. Sellest tulenevalt pidas juhatus parimaks viisiks

vastata 15. jaanuari 2015 teabenõudele üldkoosolekul;



maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata puudutatud isiku taotluse tunnistajate

ülekuulamiseks. Tunnistajate ütlustega saab puudutatud isik tõendada, et on avaldaja

teabenõuetele enne kohtumenetlust vastanud;



maakohus jättis ebaõigesti menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna avaldaja

teabenõuetele on vastatud kohtueelselt ning avaldaja kaotas nõudeõiguse menetluse

kestel. Kuivõrd avaldaja jätkas osavõttu menetlusest olles teadlik nõudeõiguse

puudumisest, tuleb menetluskulud jätta tema kanda sõltumata asja lahendamisest.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja määruskaebusele

vastamiseks. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ring-

konnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 7. novembril 2017.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657

lg 1 p 2 alusel tühistada menetluskulude jaotuse otsustamise osas. Samuti tuleb TsMS § 657

lg 1 p 2¹ järgides muuta maakohtu põhjendusi ja täpsustada määruse resolutsiooni sõnastust

jättes muutmata selles sisalduva lõppjärelduse avalduse rahuldamata jätmise kohta.

Ringkonnakohus teeb menetluskulude jaotuse kohta ise uue määruse, millega jätab need

menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

5 (6)

Määruskaebuses soovib puudutatud isik tunnistajate ülekuulamist, seega asja läbivaatamist

kohtuistungil. TsMS § 667 lg-st 3 tulenevalt lahendatakse määruskaebus ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Praeguses asjas ei

pea ringkonnakohus vajalikuks kohtuistungi korraldamist. Tunnistajate ülekuulamise kohta

võtab ringkonnakohus seisukoha määruse põhjenduste p 17 teises lõigus.

Puudutatud isik esitas määruskaebuse lisana täiendava tõendina e-kinnistusraamatu väljavõtte

korteriomandi Kunderi 10-10 Tallinnas kohta (määruskaebuse lisa, II kd tl 80). TsMS § 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid. Sellest tulenevalt

võtab ringkonnakohus puudutatud isiku poolt määruskaebuse menetluses esitatud tõendi asja

materjalide juurde.

Järgmiseks vastab ringkonnakohus määruskaebuse väidetele ja lahendab kaebuse taotlused.

TsMS § 3 lg 1 järgi võib iga isik pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud

õiguse või huvi kaitseks. Maakohus märkis õigesti, et avalduse esitamise ajal oli avaldaja

puudutatud isiku liige ja tal oli õigus puudutatud isiku põhikirja p 12.4 alusel teavet saada.

Maakohus tuvastas ka, et enne kohtusse pöördumist ei olnud avaldaja oma nelja küsimuse kohta

puudutatud isikult vastust saanud.

Seega ei saa väita, et avaldaja on asjatult kohtusse pöördunud ja seda ei muuda asjaolu, et

avaldaja kohtumenetluse ajal korteri võõrandas. Puudutatud isiku seisukoht on ekslik, et

olukorra muutumise tõttu ei olnud avaldaja õigustatud nõudma temalt teavet. Teabe saamise

õigus on isiklik õigus, mis ei lähe korteriomandi võõrandamisel võõrandajalt uuele omanikule

üle. Järelikult ei pidanud maakohus jätma avaldust läbi vaatamata ja seda ei tee ka ringkonna-

kohus.

Maakohus tuvastas õigesti, et puudutatud isiku juhatuse 3. oktoobri 2013 protokolli

kohaselt suhtleb juhatus tema poole pöördujatega ainult lihtkirjaliku avalduse saabumisel

puudutatud isiku ametlikule aadressile, millele puudutatud isik vastab kirjalikult 30 päeva

jooksul (I kd tl 51–53, p 9). Seetõttu on põhjendamatu puudutatud isiku seisukoht, et on

avaldaja teabenõude täitnud, andes suulisi selgitusi üldkoosolekul. Võttes endale kohustuse

avaldustele kirjalikult vastata, tuleb seda ka täita, vaatamata sellele, kas teabe taotleja avaldas

soovi kirjaliku vastuse saamiseks.

Kuivõrd puudutatud isik pidi avaldaja teabenõudele kirjalikult vastama, leidis maakohus

põhjendatult, et puudub alus tunnistajate ülekuulamiseks. TsMS § 238 lg 1 järgi peab kohus

asja lahendamisel arvestama ainult selliste tõenditega, millel on asjas tähtsust. Puudutatud isik

ei esitanud maakohtule ega ole esitanud ka määruskaebemenetluses dokumentaalset tõendit,

mis kajastaks tema kirjalikku vastust avaldajale. Üksnes sellise tõendi esitamise korral saaks

kohus vajadusel tunnistaja ütluste abil kontrollida, kas vastav dokument on avaldajale

kättesaadavaks tehtud.

Kokkuvõtvalt ei rikkunud maakohus oluliselt menetlusnorme, kui tuvastas, et puudutatud isik

ei ole küsimustele (2)–(5) enne kohtusse pöördumist kohaselt vastanud.

Ringkonnakohus ei jaga siiski maakohtu arusaama, et kõik küsimused (2)–(5) on sellised,

millele saab nõuda vastust korteriühistule esitatava teabenõude korras. Nõustuda tuleb

maakohtu põhjendustega küsimuste (2)–(4) osas ja neid põhjendusi ringkonnakohus ei korda.

Küsimusega (5) soovis avaldajaga teavet talle esitatud arvel nr 1504-10100 arvestatud võla

kujunemise kohta. Puudutatud isiku põhikirjast ega maakohtu viidatud MTÜS ja KÜS sätetest

ei tulene korteriühistule kohustust esitada liikmetele lisaks arvetele ja KÜS § 14 lg-s 1 ette

nähtud tõendile nõudesumma arvestusi võla kujunemise kohta. Puudutatud isik vastas

kohtumenetluses ajal küsimusele (5) ka üksnes sellega, et esitas kokkuvõtte esitatud arvetest ja

avaldaja maksetest, aga see teave oli avaldajal olemas juba enne kohtusse pöördumist.

6 (6)

Neil kaalutlustel jääb avaldus küsimuse (5) osas rahuldamata maakohtust erineval alusel, nimelt

seetõttu, et avaldaja ei olnud õigustatud nõudma puudutatud isikult vastavat teavet. Vastavalt

tuleb maakohtu määruse resolutsioonist jätta välja selgitus, miks avaldus jäi rahuldamata. Ka

muudel juhtudel ei ole vajadust märkida resolutsiooni avalduse rahuldamata jätmise põhjust.

Kuna tervikuna ei ole määruse resolutsioon sundkorras täidetav, siis puudub vajadus

resolutsiooni tervikliku sõnastuse esitamiseks.

Ringkonnakohus nõustub puudutatud isiku seisukohaga, et olukorras, kus kohus jätab

avalduse rahuldamata, ei ole õige jätta menetluskulusid puudutatud isiku kanda. Samas ei ole

põhjendatud jätta kõiki menetluskulusid ka avaldaja kanda, kui tema nõue kohtumenetluse

käigus rahuldatakse. Arvestades

-

esiteks, et lahend tehti avaldaja huvides;

-

teiseks, et pooltevahelise pikaaegse pingelise suhte tõttu saavutas avaldaja oma

eesmärgi osaliselt alles kohtumenetluses;

-

kolmandaks, et küsimuse (1) osas ei võtnud maakohus avaldust menetlusse;

-

neljandaks, et küsimuse (5) osas ei olnud avaldajal õigust nõuda puudutatud isikult

teabe esitamist

on õiglane maakohtus kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätta

menetlusosaliste endi kanda.

Määruskaebuse osalise rahuldamise ja eelmises lõigus toodud põhjuste tõttu on kohane

jaotada ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel selliselt, et need

jäävad menetlusosaliste endi kanda. Kulude sellise jaotuse korral ei ole vaja neid rahaliselt

kindlaks määrata.

TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm