2-17-10632/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-10632

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. november 2017, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-10632

Tsiviilasi

KÜ Tartu Põllu 6 hagi Lembit Langell vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5886,77 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• Hageja: KÜ Tartu Põllu 6 (registrikood 80109202,

asukoht Põllu 6-12, Tartu linn, Tartu maakond, 51014)

• Hageja esindaja: Maia Ploom (OÜ Cartex, asukoht

Turu 5-6, 51004, Tartu, e-post: XXX)

• Kostja: Lembit Langell (isikukood XXX, elukoht

XXX)

Menetlusstaadium Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Korteriühistu Tartu Põllu 6 hagi Lembit Langell vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista Lembit Langellilt KÜ Tartu Põllu 6 kasuks sissenõutavaks muutunud

põhivõlgnevus perioodil 01.07.2014 kuni 30.06.2017, summas 1898,99 eurot (üks tuhat

kaheksasada üheksakümmend kaheksa eurot ja 99 eurosenti).

3. Välja mõista Lembit Langellilt KÜ Tartu Põllu 6 kasuks alates 29.10.2014 kuni 30.06.2017

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis majanduskuludelt summas 650,53 eurot

(kuussada viiskümmend eurot ja 53 eurosenti). Samuti mõista Lembit Langellilt KÜ

Tartu Põllu 6 kasuks välja jooksev viivis 0,07% päevas majanduskulude põhivõlgnevuselt

(1898,99 eurot) alates 01.07.2017 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

4. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud 47,2% ulatuses kostja kanda ja 52,8% ulatuses KÜ Tartu Põllu 6 kanda.

6. Määrata menetluskulude suuruseks 900 eurot, millest riigilõiv on 450 eurot ja tasutud

õigusabikulud 450 eurot.

7. Välja mõista Lembit Langellilt KÜ Tartu Põllu 6 kasuks menetluskulud 424,80 eurot (nelisada

kakskümmend neli eurot ja 80 eurosenti).

8. Välja mõista Lembit Langellilt viivis menetluskuludelt (424,80 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Tsiviilasi nr 2-17-10632

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA SEISUKOHT

1. KÜ Tartu Põllu 6 (hageja) esitas 11. juulil 2017 Tartu Maakohtule hagi Lembit Langell (kostja)

vastu majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmiseks perioodi 01.07.2014-30.05.2017 eest (tlk 2-

5). 12. novembril 2017 on hageja esitanud hagi muudatuse täpsustatud nõuetega (tlk 92-95).

Kokkuvõtlikult palub hageja kostjalt välja mõista majandamiskulude võlgnevus perioodi

01.07.2014-30.06.2017 eest summas 1898,99 eurot ja seisuga 30.06.2017 sissenõutavaks

muutunud viivise summas 3502,59 eurot ning jätkuva viivise.

2. Kostjale kuulub korteriomand asukohaga Tartu, Põllu X-XX, registriosa nr. XXX. Elamu Põllu

6 on hageja haldamisel. Kostja on pikemat aega võlgu korteriomandiga seotud tasumisele kuuluvate

maksete eest. Tartu Maakohtu 16.02.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-56441 mõisteti kostjalt

hageja kasuks välja kommunaalteenuste võlgnevus kuni 30.06.2014 (arve pidi tasuma juulis

2014.a.) ja viivis. Kostja ei ole ka pärast kohtulahendit asunud jooksvaid kulutusi tasuma. Igal kuul

on kostjale esitatud selle kuu eest tasumisele kuuluvate summade kohta arve. Jooksvaid kulusid on

kostja tasunud kahel korral, muidu on ta tasunud kohtutäituri kaudu temalt varasemate

kohtulahenditega väljamõistetud võlgu.

KOSTJA VASTUS HAGILE

3. Kostja hagi õigeks ei võta. Kostja on seisukohal, et ta on kogu aeg maksnud Korteriühistule Põllu

6 kohtutäituri vahendusel. Selle kinnituseks esitas kostja oma pangakonto väljavõtte.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

4. Kohus, läbi vaadanud hagiavalduse ja asja materjalid leiab, et hagi kuulub rahuldamisele

osaliselt.

5. Hageja nõuab kostjalt tasumata majandamiskulude ja tähtaegselt tasumata majandamiskuludelt

arvestatud viivise tasumist.

6. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud

korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks

olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste

huvide esindamine. KÜS § 8 lg 2 kohaselt, korteriomanikud võivad teha korteriühistule ettemakseid

korteriühistu valduses olevate ehitiste mõtteliste osade remondiks ja muudeks põhikirjas ettenähtud

kulutuste katmiseks. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja

säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile

korteriühistu liikmetele kohustuslikud.

Tsiviilasi nr 2-17-10632

7. Kinnistusraamatust nähtub, et hagiavalduse esitamise ajal, oli korteriomandi (eluruum nr 59),

kinnistusregistriosa nr XXX, omanik kostja. Hageja nõuab kostjalt majandamiskulude võlgnevuse

tasumist ajavahemiku 01.07.2014-30.06.2017 eest, so ajavahemiku eest, mille osas ei ole varasemalt

kohtuotsust tehtud ja kostja ei ole kommunaalteenuste eest tasunud.

8. KÜS § 15¹ lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu

vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa

hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud

teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi

üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 15¹ lg 2

kohaselt, eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu

kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid.

9. Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:

1) elamut aadressil Põllu 6 Tartu majandab hageja, KÜ Põllu 6;

2) kostja on aadressil Põllu 6 Tartus asuva korteriomandi omanik ja KÜ Põllu 6 liige;

3) kostja kui korteriomandi omaniku kohustus on tasuda elamu majandamiskulude eest temale

esitatud arvete alusel vähemalt osaliselt;

4) kostjale on arved esitatud.

10. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist.

11. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

12. Hageja on 11.07.2017 esitatud hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse

3841,39 eurot ja viivise summas 1560,19 eurot. 12.11.2017 esitas hageja kohtule hagi täienduse ja

muudatuse. Antud dokumendis on hageja palunud kostjalt välja mõista põhivõla summas 1898,99

eurot ja viivise summas 3502,59 eurot. Viimasest hagiavalduse täiendusest nähtuvalt on

põhivõlgnevus kujunenud perioodil alates juuli 2014 kuni 30. juuni 2017.

13. Asja materjalidest nähtub, et tsiviilasjas nr 2-14-56441 on 15.02.2015 tagaseljaotsusega (tlk 21)

kostjalt välja mõistetud kuni 26.08.2014 sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus ja viivis.

Seega on kostja tegelik maksmata kommunaalteenuste põhivõlgnevus, mis ei ole varasemate

kohtuotsustega kaetud, tekkinud alates 30.06.2017 arvest, mis on sissenõutavaks muutunud

28.10.2014, nagu on toodud järgnevas tabelis.

Arve

nr

maksetähtaseg arve summa

viivise summa

28.08.2014

36,7

tasutud tähtaegselt

28.09.2014

39,62

tasutud

28.10.2014

37,87

tasutud 0,38 eurot

25,61

28.11.2014

58,26

38,54

28.12.2014

81,97

52,5

28.01.2015

81,93

50,7

28.02.2015

83,92

50,11

Tsiviilasi nr 2-17-10632

28.03.2015

71,29

41,17

28.04.2015

73,62

40,92

28.05.2015

61,29

32,78

28.06.2015

36,87

18,92

28.07.2015

33,29

16,38

28.08.2015

33,39

15,71

28.09.2015

36,28

16,28

28.10.2015

39,46

16,88

28.11.2015

52,68

21,39

28.12.2015

64,91

24,99

28.01.2016

67,63

24,57

28.02.2016

87,21

29,79

28.03.2016

72,22

23,2

28.04.2016

65,97

19,76

28.05.2016

52,57

14,65

28.06.2016

9,76

28.07.2016

35,33

8,33

28.08.2016

34,61

7,41

28.09.2016

31,94

6,15

28.10.2016

35,97

6,17

28.11.2016

54,95

8,23

28.12.2016

60,71

7,82

28.01.2017

66,62

7,14

28.02.2017

71,26

6,09

28.03.2017

65,55

4,31

28.04.2017

63,06

2,78

28.05.2017

61,49

1,42

28.06.2017

52,39

0,07

28.07.2017

34,86

Kokku:

1898,99

650,53

Eelnevast tulenevalt on kostja põhivõlgnevus perioodi 01.07.2014 kuni 30.06.2017 kokku 1898,99

eurot.

14. Hageja on lisaks põhivõlgnevuse nõudele esitanud kostja vastu ka viivise nõude ajavahemiku

01.07.2014 kuni 30.06.2017, summas 3502,59 eurot.

15. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. KÜS § 7 lg 4 kohaselt, majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu

juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga

viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest

kuupäevast arvates. Seega on põhjendatud hageja poolt nõutud viivisemäär 0,07% päevas.

16. VÕS § 113 lg 1 kohaselt saab viiviseid arvutama hakata pärast kohustuse sissenõutavaks

muutumist. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud

isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kuivõrd arvetest nähtuvalt on

Tsiviilasi nr 2-17-10632

maksetähtajaks olnud iga kuu 28. kuupäev, siis saab viivist arvestama hakata alates sellele

kuupäevale järgnevast päevast. Kuivõrd hageja on palunud viivise välja mõista kuni 30.06.2017 on

kohus eelnevalt toodud tabelis arvestanud välja ka hageja võimaliku viivisenõude suuruse, mis on

kokku summas 650,53 eurot.

Kohus märgib, et hageja on kohtule esitatud viivisearvestuse tabelis märkinud ekslikud nõude

sissenõutavaks muutumise kuupäevad ning arvestanud viiviselt viivist.

Eelnevast tulenevalt on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis summas 650,53 eurot.

17. Kostja on hageja nõudele esitanud vastuväite, mille kohaselt on kostja esitatud arvete eest juba

kohtutäituri vahendusel tasunud. Kostja on selle kinnituseks esitanud kohtule enda pangakonto

väljavõtte (tlk 36).

Kostja poolt esitatud väljavõttest nähtub, et kohtutäitur Reet Rosenthal on kostja pangakontolt

arestinud kommunaalteenuste võlgnevuse eest mitmeid summasid. Samuti nähtub väljavõttest, et

seda on tehtud tsiviilasjas nr 2-12-28116 tehtud otsuse täitmiseks. Esitatud väljavõttest ei nähtu, et

kostja oleks hagejale vabatahlikult, hageja poolt esitatud arvete eest, tasunud.

18. Seega kuulub hageja põhinõue rahuldamisele 1898,99 euro ulatuses ja viivisenõue 650,53 euro

ulatuses.

19. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 01.07.2017 põhivõlgnevuselt

(1898,99 eurot) 0,07% päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Menetluskulud

20. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so

47,2% ulatuses nõudest, seega jätab kohus menetluskulud 47,2% ulatuses kostja kanda ja 52,8%

ulatuses hageja kanda.

21. Hageja menetluskuluks oli riigilõiv summas 450 eurot ja õigusabikulu summas 990 eurot,

kokku 1440 eurot.

22. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 900 eurot, millest 450 eurot on

riigilõiv ja 450 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on küll

palunud välja mõista õigusabikulu summas 990 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagi hinda,

hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata,

peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 450 eurot (TsMS § 175 lg 1)

23. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 424,80

eurot (47,2% 900 eurost).

24. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

424,80 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik