2-15-18500/65 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 11.07.2017 otsus menetluskulude poolte endi kanda

jätmise osas.

2. Teha tühistatud osas uus lahend, millega jätta esimese astme menetluskulud MV

kanda.

3. Maakohtu otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

1) Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2) Rahuldada TA hagi osas asendada kostja MV tahteavaldus käesoleva

kohtulahendiga ning tuvastada MV nõusolek sõlmida TA-ga kinnistu registriosa

nr XXXXXXXXX aadressiga XXX, Tallinn MV-le kuuluva ¼ kaasomandi

üleandmise osa suhtes ostueesõiguse teostamise avalduse alusel asjaõigusleping.

3) Jätta rahuldamata TA hagi osas kohustada MV andma tahteavaldus TA-ga

samasugustel tingimustel, nagu on märgitud MV ja Good Heart Productions OÜ

võlaõiguslikus müügilepingus kinnistu registriosa nr XXXXXXXXX aadressiga

XXX, Tallinn MV-le kuuluva ¼ kaasomandi osa võõrandamiseks ja võlaõigusliku

müügilepingu sõlmimiseks ning asendada MV tahteavaldus eelnimetatud lepingu

sõlmimiseks kohtulahendiga.

4) Jätta menetluskulud MV kanda.

4. Rahuldada apellatsioonkaebus.

5. Jätta apellatsioonimenetluse kulud MV kanda.

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

29.11.2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-15-18500

Kohtuasi

TA

hagi

MV

vastu

tahteavalduse

tegemise

kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.07.2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TA apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

TA

(ik

XXXXXXXXXXX),

esindaja

vandeadvokaat Robert Sarv

Kostja

MV

(ik

XXXXXXXXXXX),

esindaja

vandeadvokaat Margus Sorga

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

1. TA (hageja) esitas 08.12.2015 Harju Maakohtule hagi MV (kostja) vastu kostjale kuulunud

¼ kinnisasja osa võõrandamiseks, võlaõigusliku müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks

ning kostja tahteavalduse asendamiseks kohtulahendiga eelnimetatud lepingute sõlmimiseks.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagejale kuulus kinnistu registriosa nr-ga

XXXXXXXXX aadressil XXX Tallinn 1535/9442 suurune kaasomandi osa. Kostjale kuulus

samast kinnistust ¼ kaasomandi osa. Kostja sõlmis 2015. a septembris võlaõigusliku

müügilepingu kaasomandiosa võõrandamiseks kolmanda isikuga Good Heart Productions OÜ.

Hageja sai müügilepingu kätte 08.10.2015 ja soovis kirjeldatud kaasomandi osa suhtes teostada

ostueesõigust.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta rahuldamata. Hageja teostas ostueesõigust hilinenult,

sest sai teate müügilepingu sõlmimise ja selle oluliste tingimuste kohta kätte 17.09.2015 või

hiljemalt 19.09.2015, kuid esitas kohtusse hagi alles 08.12.2015.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja asendas kostja tahteavalduse kohtulahendiga ning

tuvastas kostja nõusoleku sõlmida kostjale kuulunud vaidlusaluse kinnisasja ¼ osa suhtes

ostueesõiguse teostamise avalduse alusel asjaõigusleping. Hageja nõude kohustada kostjat

andma tahteavaldus sama kinnisasja ¼ osa võõrandamiseks ja võlaõigusliku müügilepingu

sõlmimiseks jättis kohus rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

Menetluses oli tõendatud, et hageja sai kinnisasja osa müügilepingu kätte 08.10.2015, mitte

17.09.2015 või 19.09.2015. Hageja püüdis ostueesõiguse teostamise avaldust kostjale kätte

toimetada isikliku elukoha aadressile alates 17.11.2015, kuid tulutult. Seejärel teavitas hageja

27.11.2015 e-kirjaga ostueesõiguse teostamisest notarit, kes tõestas 14.09.2015 sõlmitud

müügilepingu. Seega tegi hageja kõik endast oleneva, et kostjale avaldus kätte toimetada.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 250 kohaselt tuleb ostueesõigust teostada kahe kuu jooksul alates

müügilepingust teadasaamisest. Kuna hageja sai müügilepingust teada 08.10.2015, on ka

08.12.2015 kohtule esitatud hagi ostueesõiguse teostamiseks tähtaegne.

Ostueesõiguse teostamise tagajärjel tekib ostueesõigust omava isiku ning müüja vahel sama

sisuga müügileping, mis lepiti kokku müüja ja ostja vahelises suhtes (VÕS § 244 lg 1).

Ostueesõigust teostanud isik omandab ostja ja müüja vahelise müügilepingu suhtes

ostueesõiguse teostamise korral ka kõik lepingus tulenevad ostja kohustused, eelkõige

ostuhinna maksmise kohustuse vastavalt lepingu tingimustele. Seega tekkis hageja ja kostja

vahel võlaõiguslik müügileping automaatselt ostueesõiguse teostamisega, mistõttu ei olnud

võimalik rahuldada hageja nõuet kohustada kostjat andma tahteavaldus võlaõigusliku

müügilepingu sõlmimiseks ja tahteavalduse asendamiseks.

Kuivõrd kostja ja kolmanda isiku vahel asjaõiguslepingut ei sõlmitud ja kostja tegi hagejale

ettepaneku sõlmida asjaõigusleping 05.02.2016, kuid notaribüroosse ei ilmunud, tuli rahuldada

hageja nõue kohustada kostjat andma tahteavaldus hagejaga asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning

asendada tahteavaldus eelnimetatud lepingu sõlmimiseks kohtulahendiga.

Menetluskulud jättis kohus hagi osalise rahuldamise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja palus maakohtu otsus osaliselt tühistada, s.o osas, milles kohus jättis menetluskulud

poolte endi kanda ja teha tühistatud osas uus lahend, millega jätta menetluskulud kostja kanda.

Maakohus rikkus menetlusõiguse normi.

Maakohus tegi otsuse tervikuna kostja kahjuks ja vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab sellisel

juhul menetluskulud kostja. Kohtuotsuse resolutsiooni punkt, millega kohus jättis rahuldamata

hageja nõude, mis puudutas võlaõigusliku müügilepingu sõlmimist, ei tehtud kostja kasuks ja

hageja kahjuks. Kohus jättis nõude rahuldamata, sest tuvastas, et poolte vahel tuli lugeda

võlaõiguslik leping sõlmituks. Seega saavutas hageja hagiga oma eesmärgi – kohus tuvastas

hageja ostueesõiguse teostamise kehtivuse ja selle tulemusena ka võlaõigusliku lepingu

kehtivuse. Lisaks kohustas kohus kostjat andma tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks.

Riigikohus selgitas 27.03.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-18-17, et TsMS § 163 lg 1

kohaldamisel ei saa menetluskulude jaotuse määramisel lähtuda üksnes rahuldatud ja

rahuldamata nõuete arvust, vaid lähtuda tuleb tulemusest, mis nõuete rahuldamise või

rahuldamata jätmisega saabub. Praegusel juhul oli hageja eesmärgiks hageja ostueesõiguse

teostamise tuvastamine ja vaieldi selle üle, kas hageja teostas ostueesõiguse kehtivalt. Kohus

leidis, et see oli teostatud kehtivalt.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja

menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib apellatsiooni korras maakohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

vaidlustas apellatsioonkaebusest nähtuvalt maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis

menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu otsust ei vaidlustatud osas, milles kohus rahuldas

hagi osaliselt ja asendas kostja tahteavalduse kohtulahendiga ja tuvastas tema nõusoleku

sõlmida hagejaga vaidlusaluse kinnistu ¼ kaasomandi osa üleandmise suhtes ostueesõiguse

teostamise avalduse alusel asjaõigusleping. Samuti ei vaidlustatud otsust osas, milles jäeti

rahuldamata hageja nõue kohustada kostjat andma tahteavaldus sama kinnisasja osa

võõrandamiseks ja võlaõigusliku müügilepingu sõlmimiseks. Nimetatud osas on kohtuotsus

jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust vaidlustatud osas.

Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu

otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ja teha

TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uus otsus asja esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle

sätte kohaldamise eeldus on hagi tervikuna rahuldamine või rahuldamata jätmine. Praegusel

juhul rahuldati hagi osaliselt, mistõttu ei olnud võimalik nimetatud õigusnormi menetluskulude

jaotuse määramisel kohaldada ja rakendada tuli TsMS §-s 163 sätestatud põhimõtteid, s.t

maakohus jaotas vaidlustatud otsuses menetluskulud õigele normile tuginedes. Viidatud normi

järgi on võimalik määrata, et menetluskulud kannavad pooled võrdsetes osades, võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või täielikult või osaliselt pooled ise (TsMS § 163 lg 1). Tegu on kohtu

diskretsioonotsusega (vt nt Riigikohtu 04.12.2013 otsust tsiviilasjas nr 32-1-136-13, p 18).

Selliste otsuste puhul sekkub kõrgema astme kohus vaid juhul, kui alama astme kohus on

ületanud diskretsiooni piire.

Olukorras, kus kohtul on võimalik valida mitme erineva kulude jaotamise võimaluse vahel,

tuleb kohtul mh arvestada hagi rahuldamise ja rahuldamata jätmise proportsiooniga ning

menetluskulude jaotust põhjendada. Jättes menetluskulude jaotuse määramisel arvestamata

asjas tähendust omavate asjaoludega ja diskretsioonotsuse põhjendamata, rikkus maakohus

TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8 (vt ka Riigikohtu 27.03.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-18-

17, p 16). Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades tsiviilasja asjaolusid, hagi rahuldamise

ulatust ja viisi ning asjas kohaldamisele kuulunud õigusnorme, oli hageja suhtes äärmiselt

ebaõiglane hageja menetluskulude jätmine tema enda kanda.

Nagu eelnevalt öeldud, tuleb menetluskulude jaotuse viisi määramisel TsMS § 163 lg 1 alusel

arvestada nõude rahuldamise ja rahuldamata jätmise proportsiooniga. Lisaks tuleb silmas

pidada ka kõiki menetluse asjaolusid. Kohtul tuleb TsMS § 163 lg 1 kohaldamisel tagada, et

menetluskulude jaotus oleks õiglane. Hageja esitas hagiavalduse sooviga tuvastada kohtu kaudu

kostjale kuulunud kinnisasja ¼ osa suhtes ostueesõiguse teostamine ja saada lõppastmes enda

omandisse seni kostjale kuulunud osa vaidlusalusest kinnisasjast. Oma eesmärgi saavutamiseks

esitas hageja kaks nõuet, millest üks oli suunatud võlaõigusliku lepingu ja teine asjaõigusliku

lepingu sõlmimisele. Maakohus leidis, et hageja teostas ostueesõigust korrektselt, mistõttu tuli

jaatada tema õigust ¼ kinnisasja osa omandamiseks kostjalt. Kohus, jättes rahuldamata hageja

nõude, mis oli suunatud võlaõigusliku lepingu sõlmimisele, ei otsustanud mitte selles osas anda

kostjale õigus, vaid leidis, et ostueesõiguse teostamisel puudus vajadus võlaõigusliku lepingu

sõlmimiseks, sest see oli juba sõlmitud. Seega saavutas hageja hagiga täielikult oma eesmärgi.

Kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes, sh hagi rahuldamise proportsiooni, tuli maakohtul

jätta TsMS § 163 lg 1 teise alternatiivi alusel hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda.

Menetluskulude jaotus

7. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel

apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude rahaline

suurus määratakse kindlaks TsMS § 174 lg-s 4 sätestatu kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mati Maksing