2-17-177/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.11.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-177

Tsiviilasi

Naps Solar Estonia OÜ hagi Joosti Puhkemaja OÜ vastu

võla ja viiviste nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.07.2017 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

11 678,24 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Joosti Puhkemaja OÜ apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Naps Solar

Estonia OÜ (registrikood 11972663, asukoht Piirimäe 8,

Tänassilma küla, Saku vald, 76406 Harjumaa), esindaja

vandeadvokaat Urmas Kiik (e-post:XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Joosti Puhkemaja

1(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-177

OÜ (registrikood 11314598, elukoht Joosti talu, Tõutsi küla,

Otepää vald, Valga maakond), esindaja vandeadvokaat Taivo

Ruus (e-post:XXX)

Istungi toimumise aeg

26.10.2017

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 07.07.2017 otsus lõppjärelduses muutmata, muutes

osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Joosti Puhkemaja OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus Joosti Puhkemaja OÜ kanda.

4. Mõista välja Joosti Puhkemaja OÜ-lt Naps Solar Estonia OÜ kasuks

ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 1040 eurot.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Naps Solar Estonia OÜ (hageja) esitas 04.01.2017 hagi Joosti Puhkemaja OÜ (kostja)

vastu võla ja viiviste nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 10

072,97 eurot, 03.01.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 2207,14

eurot, viivise alates 04.01.2017 kuni põhinõude summas 10 072,97 eurot täitmiseni

määras 54,75% aastas ning jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18.03.2016 töövõtulepingu (edaspidi ka

leping), mille punkti 1.1 kohaselt kohustus hageja projekteerima, tarnima ja

paigaldama aadressil Joostimäe kinnistu, Tõutsi küla, Otepää vald 15 kW

taastuvenergialahenduse vastavalt tehtud pakkumusele nr 20160125_1-3 (edaspidi

töö). Pakkumuse kohaselt kuulus paigaldamisele 60 tk 260W võimsusega Amerisolar

päikesepaneeli. Töö teostamise käigus nõudis kostja täiendavate tööde teostamist, sh

pakutud maakruvidest erinevate maakruvide ning maakruvide pikenduste

paigaldamist. Kokku lepitud tasu oli 14 000 eurot + käibemaks, kokku 16 800 eurot.

Lepingu punkti 14.2 kohaselt kohustus kostja tasuma 50% ettemaksu kolme päeva

jooksul peale lepingu allkirjastamist, 40% seitsme päeva jooksul peale ehitustööde

lõppemist objektil ja 10% peale paigaldise vastavustunnistuse väljastamist ning

kõikide lepinguliste tööde lõpetamist.

3. 21.03.2016 tasus kostja ettemaksu summas 8400 eurot. Hageja paigaldas vastavalt

lepingule päikesepaneelide süsteemi, saatis 17.06.2016 kostjale allkirjastamiseks

üleandmise-vastuvõtmise akti ja esitas arve 8400 euro tasumiseks tähtajaga

30.06.2016. 20.06.2016 toimus tööde ülevaatamine objektil.

2(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-177

4. 25.08.2016 teavitas kostja hagejat, et töö ei vasta lepingutingimustele, sest

paigaldatud päikesepaneelide süsteemi tootlus jääb alla 15,6 kW. Hageja selgitas

kostjale, et vastavalt lepingule ja pakkumusele paigaldatud päikesepaneelide süsteemi

nimivõimsus 15,6 kW osundab päikesepaneelide võimsusele standardsetes

mõõtetingimustes, mida looduses paraku ei esine. Lepingus ei ole kokku lepitud

päikesepaneelide süsteemi tootluses – tootluse mõõtühik on kWh. Seega ei tähenda

päikesepaneelide loodetust väiksem tootlus, et töö ei vasta lepingutingimustele.

5. Hiljemalt 25.08.2016 said kõik võimalikud puudused kõrvaldatud ja lepingulised ning

lisatööd lõpetatud. Nagu nähtub kostja poolt 31.08.2016 hagejale saadetud uue

üleandmisakti punktist 1.10.1, tootis taastuvenergialahendus elektrit alates

01.07.2016. Seega olid hiljemalt selleks ajaks lõppenud ehitustööd, sh maakruvide

pikenduste paigaldus, objektil ning lepingu punkti 4.2 järgi kuulus 40% lepinguliste

tööde maksumusest tasumisele seitsme päeva jooksul ehk 6720 eurot muutus

sissenõutavaks 08.07.2016. Vastavalt 31.08.2016 üleandmisakti punktidele 1.10.2 ja

1.10.3 lõpetati maanduse tööd ja lisatööde käigus paigaldati modem 08.08.2016 ning

25.08.2016 esitati inverteri garantii sertifikaat. 10% lepinguliste tööde maksumusest

kuulus tasumisele seitsme päeva jooksul ehk 1680 eurot muutus sissenõutavaks

01.09.2016.Vastavalt lepingu punktile 6.2 oli kostjal kohustus töö etapid üle vaadata

ja veenduda töö lepingutingimustele vastavuses ning kolme päeva jooksul

allkirjastada üleandmise-vastuvõtmise akt.

6. Kostja 17.06.2016 esitatud üleandmise-vastuvõtmise akti ei allkirjastanud, vaid esitas

31.08.2016 hagejale allkirjastamiseks uue üleandmise-vastuvõtmise akti, mis sisaldas

lepingus kokku leppimata kohustusi hagejale (kostja on läbivalt maininud 30.08.2016

üleandmise-vastuvõtu akti, kohus nimetab selguse mõttes akti 31.08.2016 aktiks).

Kostja nõudis päikesepaneelide süsteemi paigaldusele 5-aastast garantiid, kuigi

lepingu punktis 7.1 oli kokku lepitud 2-aastases garantiiperioodis. Veel nõudis kostja,

et „kui ajavahemikul tänasest kuni 31.07.2017 ei saavuta paneelid hetkekski lepingus

kokku lepitud väljundvõimsust, paigaldab Töövõtja omal kulul paneele juurde mahus,

mis tagavad lepingus kokku lepitud võimsuse.“ Lisaks soovis kostja tasunõudega

tasaarvestada tööde üleandmisega hilinemisest tuleneva väidetava saamata jäänud

tulu nõude summas 600 eurot. Kuna hageja 3.08.2016 akti kostjapoolsete omavoliliste

täiendavate tingimustega ei nõustunud, siis hageja uut üleandmise-vastuvõtmise akti

ei allkirjastanud.

7. Lepingu punktis 8.1. on viivisekokkulepe 0,15% päevas tasumisele kuuluvast

summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Seisuga 03.01.2017 on

kogunenud viivist arvete sissenõutavaks muutumise aega arvestades vastavalt

1804,32 eurot, 312,48 eurot ja 90,34 eurot.

Kostja vastuväited

8. Kostja 28.02.2017 vastuses hagi ei tunnistanud, palus jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

9. Lepingujärgsed tööd tuli lepingu p 2.1 järgi teostada 30 päeva jooksul peale

ettemaksu laekumist. Teostatud tööde kohta tuli vormistada tööde üleandmis-

vastuvõtu aktid. Kostja tasus 21.03.2016 ettemaksu 8400 eurot, järelikult pidid hageja

tööd olema valmis hiljemalt 20.04.2016.

10. 2016. a mais pidasid pooled e-kirjavahetust seoses taastuvenergiapargi maakruvidega

sellepärast, et enne paneelide paigaldamist oli vaja arvutust, kuidas vaiad tuule

tõstejõule vastu peavad. Tegemist ei olnud lisatööde tellimisega, sest lepingu lisaks

olev pakkumus just sisaldaski maapaigaldusraamistikku koos paneelide kinnituste ja

maakruvidega. Maakruvide mõõtmeid pakkumus ega leping ei sisaldanud.

3(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-177

11. 16.06.2016 edastas hageja kostjale üleandmisakti, millel kohaselt olevat hageja

teostanud lepingulised tööd kogumaksumusega 14 000 eurot ilma käibemaksuta.

Aktis ei leidu ühtegi viidet väidetavalt kuu varem toimunud mõttevahetuse tulemusel

teostatud nn lisatöödele. Ka aktile lisatud sama kuupäevaga arvel ei leidu ühtegi

märget ega kulurida lisatööde kohta.

12. Hageja tööd ei olnud nõuetekohaselt teostatud. Kostja edastas 20.06.2016 hagejale

teate puuduste kohta, teavitades, et modem ei tööta, maandus on teostamata ja puudub

täitedokumentatsioon. Täiendava teate mittevastavuseset koos selgitustega maanduse

vajalikkusest edastas kostja 21.06.2016. Hageja ei kõrvaldanud puudusi ning kostja

saatis 20.07.2016 järjekordse teate mittevastavusest. Alles 25.08.2016 edastas hageja

kostjale inverterite garantiikirjad.

13. 25.08.2016 esitas kostja hagejale järjekordse teate tööde mittevastavusest, milles

teatas ka, et Joosti paneelid on tootnud 2016.a maksimaalselt 11,45 kWh, mis on

76,3% lepingus kokku lepitust. Kostja edastas hagejale 31.08.3016 akti, milles oli

märge selle kohta, et paigaldatud paneelid ei ole hetkekski saavutanud lepingus kokku

lepitud väljundvõimsust ning ettepanek selle kohta, et kui väljundvõimsust ei

saavutatagi kuni 31.07.2017, paigaldab hageja paneele juurde. Hageja akti alla ei

kirjutanud ja edastas 24.11.2016 ilma igasuguse selgituseta arve lisatööde eest ja

30.11.2016 nõudekirja üleandmata tööde eest tasumiseks. Kostja vastas hageja

nõudekirjale oma nõudekirjaga lepinguliste tööde nõuetekohaseks teostamiseks kuni

30.04.2017.

14. Kostja leiab, et taastuvenergia pargil ei ole kokkulepitud väljundvõimsust. Kostja

etteheide hagejale seisneb selles, et rajatud park ei ole lepingu p 5.3 mõttes toimiv

15,6 kW võimsusega park, kuna pargi võimsus on kokkulepitust oluliselt väiksem.

Paneelid ei ole hetkekski saavutanud kokkulepitud väljundvõimsust. Park ei ole

saavutanud vastuse esitamise ajaks suuremat võimsust kui 11,45 kWh, mis on 76,3%

kokkulepitust. 15,6 kW võimsusega taastuvenergia park on oma tipuvõimsuse korral

võimeline tootma elektrienergiat 15,6 kWh. Taastuvenergia park, mis on

maksimaalselt võimeline tootma energiat üksnes 11,45 kWh, on 11,45 kW

võimsusega.

15. Elektripaigaldise audit on teostamata ja dokumendid esitamata ja kostjale on

teadmata, kas rajatud elektripaigaldis on üldse ohutu. Seega võivad esineda eeldused

elektrituruseaduse § 65 lg 3 p1 ja § 90 lg 9 p 3 sätestatud eeldused energiavarustuse

katkestamiseks. Hageja ei ole seega täitud lepingujärgset kohustust korraldada kogu

dokumentatsioon ja tasuda sellega kaasnevad kulud. Ka lepingu lisaks olevas hageja

pakkumuses sisaldub „kogu dokumentatsiooni koostamine“.

16. Juhuks, kui kohus peaks vaidluse lahendamisel asuma seisukohale, et töövõtja

tasunõue on kostja väidetest hoolimata sissenõutavaks muutunud, teatab kostja, et

kasutab VÕS § 101 lg 1 p 2 sätestatud õiguskaitsevahendit, s.o keeldub omapoolse

kohustuse täitmisest, s.o 50% hinna tasumisest seni, kuni hageja täidab oma

kohustuse, viib teostatud tööd lepinguga kooskõlla ning annab nõuetekohaselt üle

kogu tehnilise dokumentatsiooni.

17. Lepingu p 8 sätestab mõlema poole rahalise vastutuse lepingu rikkumise korral. P 8.1.

kohaselt on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,15% ulatuses tasumisele kuuluvast

summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Sellele töövõtja õigusele

vastab samaväärne p 8.2. sätestatud töövõtja kohustus maksta viivist 0,15% lepingu

maksumusest iga viivitatud kalendripäeva eest. Asjaolude p 2.5 ja 2.6 nähtuvalt pidi

hageja oma lepingulised tööd lõpetama hiljemalt 20.40.2016. Seda kohustust hageja

rikkus ega ole nõuetekohast tööd siiani teostanud ega kostjale üle andnud.

4(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-177

18. Kuivõrd lepingu maksumuseks on p 4.1 tulenevalt 16 800 eurot, on viivisenõude

suuruseks 25,2 eurot päevas (16 800 x 0,15%). Kuna töövõtja on käesoleva vastuse

koostamise ajaks olnud viivituses 313 päeva, on sissenõutavaks muutunud

viivisenõude suurus käesoleva nõudekirja esitamisel 25,2 x 313 = 7887,6 eurot. Kostja

tasaarvestab oma viivisenõude hageja võimaliku rahalise nõudega

Esimese astme kohtu otsus

19. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 6

736,80 eurot, 03.01.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1 253,04 eurot ning

viivise 0,15 % päevas põhinõudelt (6736,80 eurot) alates 04.01.2017 kuni põhinõude

kohase täitmiseni. Hagi jäi rahuldamata põhinõudes 3 336,17 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivise nõudes 954,10 eurot. Menetluskulud jättis maakohus 65% ulatuses

kostja ja 35% ulatuses hageja kanda ning vastastikku väljamõistetud menetluskulude

tasaarvestamise tulemusel mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1 439,44

eurot.

20. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja vastu vaielnud hageja väitele, mille

kohaselt kostja tegutseb kutse- ja majandustegevuses ning kostja juhatuse liige on

ühtlasi ehitusettevõtte Mapri Ehitus OÜ juhatuse liige. Hageja selgituse kohaselt

sõlmitakse turul lepinguid vaid selliselt, et töövõtja peab rajama teatud

nimivõimsusega pargi ning tootlikkust looduses ei saagi lubada. Pakkumuses on

toodud konkreetne paneeli mudel (Amerisolar 260W). Kohtu hinnangul ei ole

tõendatud, et lepingupooltega sarnane mõistlik isik, s.o ehitusvaldkonnas tegutsev

isik, pidi lepingu punktis 1.1 sätestatud tingimust mõistma hagejast erinevalt. Kohus

leiab, et kostjal oleks juhul, kui tema eesmärgiks oli kindla tootlikkuse saavutamine,

tulnud suhtuda hoolsamalt teabe kogumisse lepingu sõlmimisel ning vajalikud

küsimused õigel ajal esitada. Ka oli kostjal võimalik tutvuda paigaldatavate paneelide

vastavusega kostja vajadustele, kuivõrd paigaldatavate paneelide mudel ja

eeldatavasti seega ka omadused oli ette teada.

21. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et punktis 1.1. toodud lepingutingimust tuleb tõlgendada

nii, et poolte vahel kokku lepitud tulemus oli 60 päikesepaneeli 260W Amerisolar

paigaldamine kostja objektile (p. 1.1) parima paigalduse kohaselt (p. 5.4.) selliselt, et

töö lõpus on tellijal toimiv 15,6kW võimsusega taastuvenergia park, st tellija saab

energiat nii ise tarbida kui ka müüa. Paigalduse koha osas tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt vaidlus puudub.

22. Hageja on esitanud 20.06.2016 kostjale uuendatud dokumendid (tl 55) Elektrilevisse

esitamiseks, elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsiooni (tl 56), mikrotootmise

seadistamise protokolli (tl 57) ja elektripaigaldise kasutuselevõtu teatise (tl 4). Kostja

esindaja 22.07.2016 kirjast (tl 61) nähtuvalt oli 22.07.2016 kostjapoolseks etteheiteks

täitedokumentatsiooni (inverteeri ja paneelide sertifikaadid, kasutus ja

hooldusjuhendid) puudumine ning kostja hinnangul oli 22.07.2016 seisuga teostamata

modemi korda seadmine, maanduse kaabli vahetamine ning kilbi maanduse

teostamine. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et muu dokumentatsioon on esitatud.

Kostja on 25.08.2016 kirjas kinnitanud, et „paberite poolest võiks nüüd kõik asjad

korras olla“. Kohtu hinnangul nähtub kostja kinnitusest üheselt, et 25.08.2016 seisuga

oli kõik vajalik dokumentatsioon kostjale esitatud ning kostjapoolsed etteheited

25.08.2016 seisuga olid vaid võimsuse küsimuses.

23. Kuna kostja enda kinnitusel tootis park elektrit alates 01.07.2016 (tl 16 pöördel), on

kokkulepitud tulemus saavutatud ja töö vastab kohtu hinnangul lepingutingimustele.

24. Hageja esitas kostjale 17.06.2016 allkirjastamiseks üleandmise-vastuvõtu akti (tl 13-

14), mida kostja ei allkirjastanud. Kostja omakorda esitas hagejale 31.08.2016 akti (tl

5(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-177

16) muudetud tingimustega, mida hageja omakorda ei allkirjastanud põhjusel, et see

sisaldas tingimusi, milles pooled ei olnud varasemalt kokku leppinud. Nimelt nõuti

aktis kostjale süsteemi paigaldusele 5-aastast garantiid lepingujärgse 2 aasta asemel,

nimivõimsuse mittesaavutamisel täiendavate päikesepaneelide paigaldamist ja kostja

soovis ka tasaarvestada oma väidetava saamata jäänud tulu nõude summas 600 eurot.

Kostja väitel oleks piisanud hageja poolt 31.08.2016 akti allkirjastamisest sellest, et

kostja oleks tasunud kogu tasumata summa. Kuna hageja akti alla ei kirjutanud, sattus

ta seega vastuvõtuviivitusse. Kostja selgitas kohtuistungil, et aktis ei onud uusi

tingimusi. Kohus kostjaga ei nõustu. Võrreldes 17.06.2017 akti (tl 13-14), 31.08.2016

akti (tl 16 ja 16 pöördel), poolte vahel sõlmitud lepingut (tl 5-6) ning pakkumust (tl 7-

8), on selgelt näha, et 31.08.2016 akt sisaldab lisaks varasemalt kokkulepitud

tingimustele veel järgmisi tingimusi: et väljundvõimsuse mittesaavutamisel

31.08.2016 kuni 31.07.2017 paigaldab töövõtja juurde täiendavaid paneele, et tööde

garantiid pikendatakse 2 aastalt 5 aastale ning et tellija tasaarvestab töövõtja nõudega

oma saamata jäänud tulu nõude 600 eurot. Kohtu hinnangul ei ole selline tellija

käitumine, s.o üleandmise-vastuvõtu akti allkirjastamise eelduseks uute tingimuse

seadmine kostja poolt heausklik käitumine. Sellistel tingimustel üleandmise-

vastuvõtmise allkirjastamiseks puudus hagejal kohustus. Korrektne käitumine oleks

olnud allkirjastada akt ilma uute tingimusteta, fikseerida aktis võimalikud puudused

ning kasutada vajadusel õiguskaitsevahendeid.

25. Hageja esitas kostjale üleandmise-vastuvõtu akti, mille allkirjastamise eeldused olid

vähemalt 25.08.2016 seisuga täidetud. Kostja akti ei allkirjastanud ning esitas

31.08.2016 aktis uued nõudmised. Kohtu hinnangul on kostja eelnevast tulenevalt

keeldunud alusetult töö vastuvõtmisest ning töö tuleb lugeda vastu võetuks hiljemalt

25.08.2016. a seisuga. Kohus ei näe, et hageja oleks olnud vastuvõtu viivituses, s.o et

kostja ei saanud täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu. Kostjal oli

esitatud arve ning kohtule ei nähtu, et arve tasumine oleks olnud hageja poolt mingil

määral takistatud.

26. Lepingus lisatööde teostamises kokku lepitud ei ole, kuid punktis nr 2.4. on viide

lisatööde teostamise võimalusele, millisel juhul pikeneb lepinguliste tööde tähtaeg

vähemalt lisatööde mahus. Lisatööde kohta on esitatud arve (tl 17) selgitusega

„Lisateenused päikeseelektrijaama ehitamisel“. Arvest ei nähtu, milles need

lisateenused seisnevad ning millal on nad teostatud. Kostja lisatööde nõuet ei

tunnistanud. Hageja istungil antud selgituse kohaselt seisnesid lisatööd maakruvide

vahetamises pikemate vastu. Lepingu aluseks olnud pakkumuse kohaselt sisaldus

pakkumises maapaigaldusraamistik koos paneelide kinnituste ja maakruvidega.

Pakkumusest ei nähtu maakruvide pikkus. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja

oleks tellinud tavapärasest erinevaid maakruve. Kohtu hinnangul ei ole hageja

tõendanud lisatööde kokkuleppe olemasolu, tegelikult teostatud tööde mahtu ega

kulu. Kohtu hinnangul ei ole lisatööde tellimine ilmne (hageja väide 14.03.2017

seisukohas, tl 51 pöördel) ka hagiavalduse lisas 2 toodud kirjavahetusest (tl 10-12).

Kohus jätab lisatööde nõude rahuldamata.

27. Hageja leidis hagiavalduses, et 40% ulatuses muutus tasu sissenõutavaks alates

01.07.2016, milliseks ajaks olid lõppenud ehitustööd, s.o maakruvide pikenduste

paigaldus. 40% osas muutus tasu seega sissenõutavaks vastavalt lepingu punktile 4.2.

7 päeva jooksul ehk 08.07.2016. Dokumentatsiooni sai nõuetekohaselt esitatuks

lugeda 25.08.2016 ning 10% tasu muutus sissenõutavaks seega 01.09.2016. Kohus

märgib, et lepingu punkti 4.2. kohaselt ei olnud 10% tasu sissenõutavaks muutumisel

sõnaselgelt 7 päeva tingimust, kuid hageja on tõlgendanud tingimuse sõnastust kostja

kasuks ning kohus lähtub sellest tõlgendusest.

6(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-177

28. Kohus on tuvastanud, et tasunõue kogu ulatuses, s.o 50% tasumata osas, muutus

sissenõutavaks hiljemalt 25.08.2016. Tasumise kohustus saabus hageja kinnitusel 7

päeva hiljem, seega tuleb lugeda 8400 euro tasumise tähtajaks 01.09.2016. Kohus

leiab, et lepingu punkti 8.2 tuleb tõlgendada selliselt, nagu seda on mõistnud kostja,

s.o kui töövõtja ei teosta töid tähtaegselt, siis kohustub ta maksma leppetrahvi 0,15%

lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest. Kuna ettemaks laekus hageja

kinnitusel 21.03.2016, oli tööde üleandmise esialgne tähtaeg 20.04.2016.

29. Kohus ei ole tuvastanud, et poolte vahel oleks kokku lepitud lisatööde tegemises, s.o

selles, et tehtud tööd olid lisatööd. Pooltevahelisest kirjavahetusest nähtuvalt on aga

tööde valmimine lükkunud edasi mõlemast poolest lähtuvalt. Nii on näiteks kostja

esindaja 10.05.2016 kinnitanud sobivate vaiade pikkused ning 20.06.2016 esitanud

täiendavaid nõudmisi vaiade pikkuse osas. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud

lugeda, et lepinguliste tööde tähtaeg on pikenenud vähemalt kuni 20.06.2016 ning

leppetrahvi saab kostja nõuda alates 21.06.2016. Kuivõrd töö tuleb kohtu hinnangul

lugeda valminuks ja üleantuks hiljemalt 25.08.2016, on hageja hilinenud tööde

tähtaegse teostamisega 66 päeva, seega on kostja leppetrahvinõue põhjendatud 1

663,20 euro ulatuses.

30. Hageja on kohtuistungil taotlenud juhuks, kui kohus peaks kostja leppetrahvi nõuet

arvesse võtma, vähendada selle suurust nullini. Kohtu hinnangul ei ole leppetrahvi

nõue summas 1663,20 eurot ebamõistlikult suur, võttes arvesse ka seda, et kohtu

poolt põhjendatuks loetav leppetrahv on oluliselt väiksem summa kui see, mida kostja

silmas pidanud on. Seetõttu ei vähenda kohus leppetrahvi 1663,20 eurot.

31. Kostja on soovinud tasaarvestada oma leppetrahvinõude hageja võimaliku rahalise

nõudega. Tasaarvestuse olukord tekkis 25.08.2016. 25.08.2016 seisuga ei olnud

hageja viivisenõue veel sissenõutavaks muutunud. Seega tuleb leppetrahvinõue

tasaarvestada hageja põhinõudega 8 400 eurot ning hageja põhinõude suuruseks, mille

kohus rahuldab, on (8400-1663,20) 6736,80 eurot.

32. Hageja on arvestanud viivist lepingu punktis 8.1. sätestatud määras 0,15% päevas

tasumata summalt. Hageja on arvestanud viivist kuni 03.01.2017 seisuga kokku

2207,14 eurot. Kostja on tuginenud asjaolule, et tasu ei ole veel sissenõutavaks

muutunud, kuid ei ole vaidlustanud viivise määra ega taotlenud viivise vähendamist.

Kohus on tasaarvestanud kostja leppetrahvi nõude hageja põhinõudega ning

rahuldamisele kuuluv põhinõue on 6736,80 eurot.

33. Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivisenõue on põhjendatud ajavahemiku

01.09.2016-30.01.2017 eest põhinõudelt 6736,80 eurot määraga 0,15% päevas

summas 1253,04 eurot. Kohus leiab, et hageja edasiulatuva viivise nõue on

põhjendatud põhinõudelt 6736,80 eurot lepingujärgses määras 0,15% päevas (hagi

nõudes on taotletud viivisemäära 54,75% aastas, mis vastab 0,15% päevas, selguse

mõttes lähtub kohus lepingus toodud sõnatusest) alates 04.01.2017 kuni põhinõude

täitmiseni.

Apellatsioonkaebus

34. Apellatsioonkaebuse kohaselt palub kostja tühistada maakohtu otsuse osas, milles

kohus hagi rahuldas ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses

rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda.

35. Maakohus rahuldas hagiavalduse eelkõige seetõttu, et nõustus hageja käsitlusega

lepingu tõlgendamise osas. Seejuures ei põhjendanud kohus sellise käsitluse

tunnustamist millegi sisulisega ega tuginenud ühelegi otsuses viidatud tõendile.

Kohtumenetluses oli hageja põhiväide see, et paneelide nimivõimsus on saavutatav

üksnes ideaalsetes tingimustes. Hoolimata sellest, et hageja väitis, et mingisugustele

7(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-177

standardtingimustele pole hageja lepingu sõlmimisel, täitmisel ega ka

kohtumenetluses kunagi viidanud, eelistas kohus hageja paljasõnalist käsitlust. Asjas

on esitatud tõend „Päikesepaneelide testimise standardtingimused“, kuid sellele

standardile ei ole enne lepingu sõlmimist viidatud.

36. Kohus on kostja arvates pooli ebavõrdselt kohelnud ning omistanud põhjendamatult

suure tähenduse hageja väitele selle kohta, et kostja esindaja on ehitusettevõtja ja

jätnud seejuures tähelepanuta kostja väite selle kohta, et hageja on oma valdkonna

spetsialist, kes pidi klienti tema arvates olulistest tingimustest lepingu sõlmimisel

teavitama. Hageja oleks pidanud klienti teavitama sellest, et kokkulepitud võimsust

on võimalik saavutada vaid standardtingimustes. Seega on väär kohtu käsitlus sellest,

justkui oleks ehitusvaldkonnas tegutseva poole seaduslik esindaja pidanud mõistma

paneelide nimivõimsuse vastavust üksnes ideaalsetele standardtingimustele sarnaselt

vastustaja seadusliku esindajaga. Kostja märgib, et standardeid, mis reguleerivad

mingit spetsiifilist tööstus-, ehitus- või elektrivaldkonda on väga palju, need on

mahukad ja tihtilugu võõrkeelsed. Seepärast on reaalselt võimalik ainult see, et mingi

spetsiifilise valdkonna standarditega on kursis üksnes vastavas valdkonnas tegutsevad

isikud, mitte kõik mistahes ehitusvaldkonnas tegutsevad isikud. Seega ei saa kostjale

ette heita, et ta ei tutvunud lepingu sõlmimisel kõikide päikesepaneelide omadusi

käsitlevate standarditega. Lepingu ainus mõistlik tõlgendus saab olla üksnes selline,

et mingisse kindlasse kohta paigutataval energiapargil on kokkulepitud võimsus selles

kindlas kohas.

37. Poolte vahel on jätkuvalt vaidlus selles, kas töö vastab õigusaktidega kehtestatud

nõuetele. Kostja soovis, et hageja kinnitaks, et on teostanud nii päikesepaneelide kui

ka kilbi maanduse vastavalt kehtivatele nõuetele. Hageja aktile alla ei kirjutanud ega

kinnitanud maanduse teostamist vastavalt kehtivatele nõuetele. Kõikide tõendite

hindamisel on maakohus põhjendamatult suure tähelepanu omistanud kostja väitele

25.08.2016, et „paberite poolest võiksid nüüd asjad korras olla“.

38. Vaidlust pole selles, et audit energiapargile on tegemata. Hageja esitas maakohtus

väite, et tegemist on III liigi paigaldisega, millele auditi tegemise nõuded ei kohaldu.

Selle täiesti eksliku käsitluse kostja kummutas. Samuti põhistas kostja, et seadusest

tulenevat auditi nõuet ei ole võimalik eirata hoolimata sellest, et Elektrilevi on ilmse

eksimuse tõttu lubanud paigaldise võrku ühendada. Kohus on jätnud sellele hinnangu

andmata.

39. Maakohus kohaldas VÕS § 29 lg-t 3 vääralt, jättes tähelepanuta, et lepingu p 5.3

sõnastuse kohaselt pidi töövõtja rajama 15,6 kW võimsusega toimiva taastuvenergia

pargi. Kostja jaoks on ilmne, et kui taastuvenergiapark toimib kokkulepitust väiksema

võimsusega, siis ei ole lepingu eesmärk saavutatud. Hageja täiesti ebaloogilise

käsitluse kohaselt on lepingutingimustele vastav justkui mistahes, sh nt 0,01 kW

võimsusega toimiv park. Nii see aga tegelikkuses loomulikult ei ole. Kostja tellis ja

mõistliku tellijana soovis just 15,6 kW reaalse võimsusega toimiva

taastuvenergiapargi rajamist.

40. Kostja ei nõustu maakohtu otsuse p-s 22 toodud käsitlusega sellest, et vastustaja ei

olnud vastuvõtuviivituses. Õige ei ole maakohtu käsitlus sellest, et kostja poolt

31.08.2016 edastatud üleandmise aktis sisaldusid sellised tingimused, mis välistasid

hageja kohustuse aktile alla kirjutada. Kostja märgib, et kohtumenetluse alguseks oli

selge, et kõik need tööd ja tingimused, millele korrektse täitmise kinnitust soovis ta

31.08.2016 aktile olid ja on reaalselt eksisteerivad puudused töös.

Vastus apellatsioonkaebusele

8(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-177

41. Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta

selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

42. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata,

muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

43. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 18.03.2016 lepingu, mille p 1.1 kohaselt

kohustus hageja projekteerima, tarnima ja paigaldama aadressil Joostimäe kinnistu,

Tõutsi küla, Otepää vald 15,6 kW (lepingus on võimuseks märgitud 15 kW, kuid

mõlemad pooled on kinnitanud, et kokkulepitud nimivõimsus oli 15,6 kW)

taastuvenergialahenduse vastavalt tehtud pakkumusele nr 20160125_1-3. Pakkumuse

kohaselt kuulus paigaldamisele 60 päikesepaneeli Amerisolar võimsusega 260W.

Pakkumine sisaldas ka järgmisi tooteid ja töid: 1 inverter Kostal 15;

maapaigaldusraamistik koos paneelide kinnituste ja maakruvidega, MC4 pistikud,

komplekt; DC kaabel; paigaldustöö, transport, lisamaterjal; maakaabel AXPK 4x16;

dokumentatsioon. Lepingu p 5.3 kohaselt oli hageja kohustuseks korraldada kogu

dokumentatsioon ja tasuda sellega kaasnevad kulud selliselt, et töö lõpus on tellijal

toimiv 15 kW (tegelikult 15,6 kW, vt varasem märkus) võimsusega taastuvenergia

park, s.t tellija saab energiat nii ise tarbida kui ka müüa.

44. Apellatsioonimenetluses on poolte vahel jätkuvalt vaidlus selles, kas hageja poolt

teostatud töö vastab lepingutingimustele. Hageja on seisukohal, et tema on lepingu

nõuetekohaselt täitnud. Kostjale on paigaldatud taastuvenergialahendus, mille hulka

kuulub 60 Amerisolar 260W päikesepaneeli kokku nimivõimsusega 15,6 kW ning

kogu vajalik dokumentatsioon on kostjale üle antud. Kostja on seisukohal, et töö ei

vasta lepingutingimustele, kuna 15,6 kW nimivõimsusega päikesepark ei ole sellisel

määral tootlikkust kunagi saavutanud ning puudu on ka osaliselt dokumentatsioon.

45. Hageja väidete kohaselt ei saa tema tagada taastuvenergiapargi tootlikkust, kuna

tootlikkus sõltub erinevatest asjaoludest, sh päikesekiirgusest, päikesevalguse

spektrist ja mooduli temperatuurist. Samuti mõjutab tootlikkust päikesepaneelide

paigaldusnurk, võimalikud varjud, mustus ja tolm paneelidel. Maakohus leidis, et

poolte vahel sõlmitud lepingu p-s 1.1 toodud lepingutingimust tuleb tõlgendada nii, et

poolte vahel kokkulepitud tulemuse saavutamiseks tuli hagejal paigaldada 60 tk 260

kW Amerisolar päikesepaneeli selliselt, et töö lõpus on tellijal toimiv 15,6 kW

võimsusega park. Maakohtu otsuse põhjendustest võib aru saada nii, et pooled ei

leppinud kokku selles, millise tootlikkuse peab taastuvenergiapark saavutama.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, kuid peab vajalikuks osaliselt

maakohtu põhjendusi muuta.

46. See, kas poolte vahel sõlmitud lepingu eesmärgiks oli rajada taastuvenergiapark

nimivõimsuse ja tootlikkusega 15,6 kW või oli lepingu eesmärgiks rajada

taastuvenergiapark nimivõimsusega 15,6 kW sõltub sellest, kas kostja teadis või pidi

teadma, et hageja ei suuda tagada kindlat tootlikkust, kuna see ei sõltu hagejast.

Maakohus tõlgendades poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi, leidis, et kostja pidi

seda teadma ning kui ta jättis ise teabe kogumata, siis on see tema enda risk.

47. Ringkonnakohus on siiski seisukohal, et käesolevas asjas ei saa kostjale kui tellijale,

olenemata sellest, et tegemist on ehitusvaldkonnas tegutseva isikuga, ette heita teabe

kogumata jätmist. Vaidluse lahendus sõltub sellest, kas hageja teavitas kostjat, et

tema ei ole võimeline tagama, et 15,6 kW nimivõimsusega taastuvenergiapark

saavutab sama võimsusega tootlikkuse. Ringkonnakohus leiab, et asja materjalidele

lisatud tõenditega on tõendatud, et kostja pidi aru saama seda, et hageja ei saa tagada

taastuvenergiapargi tootlikkust vastavalt paneelide nimivõimsusele, kuna tootlikkus

9(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-177

sõltub erinevatest teguritest, mille olemasolu hageja tagada ei saa.

48. Kostja on asja materjalidele lisanud hageja interneti kodulehe väljavõtte. Kostja

viitest sellele dokumendile võib aru saada nii, et enne lepingu sõlmimist tutvus ta

nimetatud teabega. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja on põhjendamatult

keskendunud vaid nimetatud teabes toodud väitele, et Eesti päikeseelektrijaamade

tootlikkus on Saksamaa omaga sarnane. Hageja interneti kodulehe väljavõttest nähtub

näiteks vastustest küsimustele: Millist süsteemi ma peaksin ostma? Kust ma näen kui

palju energiat ma toodan? Kas paneelid toodavad ka talvel? Kui palju muutub

tootlikkus kui pole ideaalseid tingimusi? Kas vari mõjutab tootlikkust? Kas toodab ka

öösel, kui paistab kuu või kui on tehisvalgus?, et tootlikkus sõltub erinevatest

asjaoludest. Seega pidi kostja päikesepargi tellimisel aru saama, et hageja tootlikkust

garanteerida ei saa.

49. Asjas on hageja esile toonud, et ta saatis kostjale ka eeldatavad tootlikkuse tabelid.

Kostja tabelite saamist ei eita ning tabelite saatmine nähtub ka hageja e-kirjast (tlk 96

pöördel). Kostja väidete kohaselt ei ole nimetatud tabelid asjakohased, kuna tabelid

saadeti teise objekti ehk Linnutalu kohta, mitte Joosti Puhkemaja kohta.

Ringkonnakohtu arvates tuleb nõustuda kostja väitega selles, et hageja ei ole talle

Joosti Puhkemaja objekti kohta tootlikkuse tabeleid saatnud, kuna kirjas on objekti

nimi Linnutalu. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et saades Linnutalu objekti

kohta tootlikkuse tabelid, pidi kostja aru saama, et taastuvenergiapark ei pruugi

saavutada nimivõimsusele vastavat tootlikkust. Vähemalt ei ole kostja asjas esile

toonud, et temale tootlikkuse kohta esitatud tabelites oli nimivõimsus ja tootlikkus

sama. Poolte kirjavahetusest nähtuvalt paigaldati taastuvenergialahendus, kuigi

erineva nimivõimsusega, nii Linnutalu kui Joosti Puhkemaja objektidele. Käesolevas

asjas esitatud e-kirjadest nähtuvalt tehti hageja poolt mõlemale objektile pakkumised

koos (tlk 96 pöördel ) ning kuigi ilmselt olid lepingu tellijana sõlminud juriidilised

isikud erinevad (tlk 92 pöördel PJ 16.03.2016 kiri) oli nende juhatuse liige sama ning

mõlema lepingu tingimusi räägiti läbi korraga. Sellele viitab ka 01.03.2016 TJ e-

kirjas sisalduv, et pakkumise tegemisel eeldatakse, et mõlemad objektid paigaldatakse

koos. Seega võib ringkonnakohtu arvates kokkuvõtvalt asuda seisukohale, et

Linnutalu objekti tootlikkuse tabelite saamisel pidi kostja aru saama, et ka Joosti

Puhkemaja tootlikkus ei pruugi olla nimivõimsusega võrdne.

50. Lisaks osutab ringkonnakohus, et kostja on põhjendamatult keskendunud

taasuvenergiapargi tootlikkusele augustis 2016.a, tuues esile, et tootlikkus oli vaid

ligikaudu pool nimivõimsusest (tlk 47-49). Kostja on jätnud tähelepanuta, et

septembris 2016.a saavutas pargi tootlikkus peaaegu nimivõimsuse, vähemalt nähtub

see nii kostja esitatud raportist (tlk 47).

51. Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et kuna vastavalt 10.03.2016

hinnapakkumisele ja 18.03.2016 töövõtulepingule oli hageja kohustuseks

projekteerida ja rajada 15,6 kW võimsusega taastuvenergiapark ning see on hageja

poolt tehtud, siis on kostja väide, et taastuvenergiapark ei vasta lepingutingimustele,

põhjendamatu.

52. Ringkonnakohtu arvates ei saa nõustuda apellatsioonkaebuse etteheitega, et maakohus

ei ole auditi tegemise vajalikkuse kohta hinnangut andnud. Maakohus märkis otsuses,

et 20.06.2016 esitas hageja kostjale uuendatud dokumendid Elektrilevisse

esitamiseks, sh elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsiooni, mikrotootmise

seadistamise protokolli ja elektripaigaldise kasutuselevõtu teatise. Ringkonnakohus

on seisukohal, et maakohus leidis õigesti, et hageja on kostjale nõutavad dokumendid

üle andnud. Elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsiooni (tlk 56) ja

mikroseadmete seadistamise protokolli (tlk 57) on allkirjastanud asjatundja. Kostja ei

10(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-177

ole vaidlustanud, et tegemist on pädeva isikuga, kes on elektripaigaldise

kasutuselevõtu teatises kinnitanud, et elektripaigaldis vastab nõuetele (tlk 59).

Vaidlus puudub ka selles, et Elektrilevi on nimetatud dokumentides sisalduva heaks

kiitnud, lülitades kostjale kuuluva elektripaigaldise võrku. Seetõttu tuleb asuda

seisukohale, et kostja nõue teostada elektripaigaldisele tehnilise kontrolli audit on

põhjendamatu. Eelnimetatud dokumentides on elektripaigaldis märgitud kolmanda

liigi paigaldiseks ning hageja on selgitanud et elektripaigaldise kasutuselevõtu teatises

märgitud liitumispunkti kaitsme nimivool 3x40A näitab kogu Joosti Puhkemaja kui

tervikliku elektripaigaldise liitumispunkti kaitsme ehk peakaitsme nimivoolu, mitte

hageja tehtud elektripaigaldise kaitsme nimivoolu. Kostja ei ole tõendanud, et hageja

väide ei vasta tõele. Samuti on jäänud tõendamata see, et Elektrilevi on ekslikult

hageja tehtud paigaldise võrku lülitanud ning eksisteerib reaalne võimalus, et

Elektrilevi keeldub võrguteenuse osutamisest. Elektripaigaldise nõuetekohasuse

deklaratsioonis on märgitud, et nõuetekohased mõõtmis- ja katseprotokollid on

tehtud. Kostja ei ole veenvalt tõendanud, et vajalik on täiendavalt mingeid protokolle

vormistada, ilma milleta puudub teave elektripaigaldise nõuetekohasuse kohta.

53. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja oli

vastuvõtuviivituses, sest seisuga 25.08.2016 oli töö valminud ja puudusteta. Kuna

vaidlust ei ole selles, et hageja hilines tööde üleandmisega, millest tulenevalt tekkis

kostjal leppetrahvi nõue, on maakohus õigesti poolte vastastikused nõuded

tasaarvestanud. Menetluses esitas kostja väited, et tehtud paigaldises on selle

kasutamise jooksul ilmnenud vead. Samas ei ole kostja nimetatut tõendanud.

Ainuüksi kirjalik teade hagejale, et puudused esinevad, seda ei tõenda.

Menetluskulude jaotus

54. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud

menetluskulud kostja kanda.

55. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad tema kulud lepingulise

esitaja poolt osutatud õigusteenuse tasust kokku summas 1 852,50 eurot, tunnihinnaga

130 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hageja on menetluskulud esitanud mõnevõrra

ülepaisutatult. Arvestades vaidluse olemust ning seda, et vaidlus ei olnud keerukas

ning mahukas, apellatsioonkaebuses korratakse maakohtu menetluses juba

esiletoodut, peab ringkonnakohus põhjendatud õigusteenuse osutamist järgmiselt:

apellatsioonkaebusele vastuse koostamine, sh kohtuotsuse analüüs, kliendiga suhtlus

jm selline, kokku 6 tundi, istungi ettevalmistamine 1 tund ja istungil osalemise aeg 1

tund, kokku 8 tundi. Seega on hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks

130x8=1040 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaija Kaijanen Krista Kirspuu

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik

11(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-177