3-17-2531/3 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedPihtla vallasekretär ja Lääne-Saare Vallavalitsuse jurist on koostanud Saaremaa muutmine“ kehtetuks tunnistada. Pihtla Vallavolikogu 27.09.2017 otsusega nr 79 omakorda
Legislator headnote
AI generated3-17-2531/3 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja: Pihtla Vallavolikogu 27.09.2017 otsusega nr 79 omakorda
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Enno Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
27. november 2017, Tallinna Halduskohus
Haldusasja number
3-17-2531
Haldusasi
OÜ Energialevi kaebus Saaremaa Vallavolikogu
vastu Pihtla Vallavolikogu 27.09.2017 otsuse nr 79
kehtetuks tunnistamise keelamiseks
Menetlustoiming
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Kaebuse tagastamine
1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult;
2. Edastada kohtumäärus kaebajale avaliku e-toimiku
kaudu
Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse
Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu
kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD
1. Pihtla vallasekretär ja Lääne-Saare Vallavalitsuse jurist on koostanud Saaremaa
Vallavolikogu otsuse eelnõu, millega kavatsetakse rahuldada kahe osaühingu ja viie eraisiku
27.10.2017 vaie ning Pihtla Vallavolikogu 27.09.2017 otsus nr 79 „Pihtla Vallavolikogu otsuse
muutmine“ kehtetuks tunnistada. Pihtla Vallavolikogu 27.09.2017 otsusega nr 79 omakorda
muudeti vallavolikogu 13.11.2008 otsust nr 50, millega oli kinnitatud Pihtla valla teede
nimekiri. Kaebusest nähtuvalt taandus vaieldav küsimus kokkuvõttes sellele, et vallavolikogu
2008. aasta otsusega kinnitatud teede nimekirjas oli ilmne (või väidetavalt ilmne) ebatäpsus
Vanamõisa-Laheküla tee teeosa nr 2 pikkuse suhtes, mis 701 meetri asemel oleks pidanud
olema 650 meetrit, kuna maa-ala pikkusega 51 meetrit kuulub Lautri kinnistu koosseisu ja
eelnimetatud kinnistu OÜ-le Energialevi kuuluva Kadaka kinnistu koosseisu.
2. OÜ Energialevi esitas 23.11.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saaremaa Vallavolikogu
vastu, et keelata Pihtla Vallavolikogu 27.09.2017 otsuse nr 79 kehtetuks tunnistamine ning ka
sellekohase õiguskaitse taotluse eelnimetatud otsuse nr 79 kehtetuks tunnistamise viivitamatuks
keelamiseks.
3. Tallinna Halduskohtu 23.11.2017 määrusega jäeti esialgse õiguskitse taotlus rahuldamata.
Kohus märkis muu hulgas, et taotluse lahendamisel tõusetus ühtlasi ka kaebuse tagastamise
küsimus, kuid kiireloomulise õiguskaitse taotluse kontekstis jäi see esialgu lahendamata.
4. Kaebaja on seisukohal, et Saaremaa Vallavolikogu peaks vaide esitanud isikutele selle
läbivaatamatult tagastama, sest neil ei olnud õigust vaiet esitada. Haldusakt, millega Pihtla
Vallavolikogu otsustas parandada oma eelnevas haldusaktis sisalduva ilmse numbrilise
ebatäpsuse valla omandisse kuuluva tee pikkuse osas, ei saa rikkuda ühegi kolmanda isiku
õigusi ega piirata nende vabadusi. Saaremaa Vallavolikogu vastuvõetav otsus oleks
õigusvastane ning seejärel tekiks olukord, kus vallavalitsus peaks kandma teadvalt ebaõiged
andmed teeosa pikkuse kohta registrisse ning selle tagajärjel muutuks kehtivaks õiguseellase
haldusakt koos ilmse ebatäpsusega vastava teeosa pikkuse suhtes.
KOHTU PÕHJENDUSED
5. Enne kaebuse menetlusse võtmist on vaja hinnata selle nõuetelevastavust ja eduväljavaateid.
Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 120 esimese lõike punktist 8 ja sama paragrahvi
teisest lõikest võetakse kaebus menetlusse üksnes sel juhul kui ei esine alust kaebuse
tagastamiseks ega käiguta jätmiseks.
6. Halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 punkti 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse
määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema
faktilised väited on tõendatud.
7. Antud juhul ei ole taoline kaebus lubatav. Kohus viitas sellele ka esialgse õiguskaitse
taotluse lahendamisel, kuid koheselt kaebust ei tagastanud. Keelamiskaebuse puhul tuleb
arvestada halduskohtumenetluse seadustiku paragrahvis 45 sätestatud kaebeõiguse piiranguid.
Vastavalt HKMS § 45 lõikele 1 võib keelamiskaebuse esitada üksnes siis kui õigusi ei saaks
tõhusalt kaitsta vastava haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Praegu oli tegemist
eelnõuga, mille puhul ei saa või ei saanud kindlalt eeldada, et see haldusaktina ka vastu
võetakse. Selle vastuvõtmise järgselt peaks aga kaebajal olema võimalik volikogu otsust selleks
ettenähtud korras ja tähtaja jooksul alati vaidlustada kui see tema õigusi puudutab. Seega on
kaebajal võimalik õiguste rikkumist või väidetavat õiguste rikkumist hiljem kohase kaebusega
ära hoida ning keelamiskaebuse esitamise eeldusena vaadeldavaid pöördumatuid tagajärgi
kaebaja jaoks ei teki. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus tagastada ja seda kaebeõiguse ilmselge
puudumise tõttu.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm
Kohtunik
2(2)