2-16-16919/19 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 27. novembril 2017

tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas

Tsiviilasja number

2-16-16919

Kohtuasi

XXX hagi Salva Kindlustuse AS-i vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

416,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline

esindaja Vassili Kosteitšuk

Kostja: Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984,

asukoht

Pärnu

mnt

16,

Tallinn,

10141;

e-post

salva@salva.ee)

Kohtuistungi aeg

06. november 2017

Resolutsioon

1. XXX hagi Salva Kindlustuse AS-i vastu kahju

hüvitamiseks rahuldada

2. Välja mõista Salva Kindlustuse AS-ilt kahjuhüvitis

416,80 (nelisada kuusteist eurot ja 80 senti) XXX kasuks

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta täies ulatuses Salva Kindlustuse AS-

i kanda

2. Välja mõista Salva Kindlustuse AS-ilt menetluskulu 730

(seitsesada kolmkümmend eurot) XXX kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. Hagiavalduse kohaselt toimus 19.09.2016 kell 14:20 Tallinnas aadressil XXX liiklusõnnetus,

milles osalesid hagejale kuuluv ja XXXi pool juhitud sõiduk XXX reg.märk XXX (edaspidi

XXX) ja kostja juures kindlustatud buss XXX reg.märk XXX (edaspidi XXX).

Liiklusõnnetuse toimumise kohale oli kutsutud politseinikud, kes teatasid liiklusõnnetuses

osalejatele, et mõlemad on liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi ning nende vastutus on

50/50. Politseiametnikud selgitasid, et juhul, kui osalejad 50/50 vastutusega ei nõustu, siis asi

edastatakse ekspertiisile ning seejärel määratakse osalejatele märkimisväärne rahatrahv ja

mõistetakse välja ekspertiisi kulud. Kuigi XXX juht XXX ei pidanud ennast liiklusõnnetuse

põhjustamise eest vastutavaks, oli ta sunnitud 50/50 vastutusega nõustuma. Kohapeal

vormistati teade liiklusõnnetusest. Kuna XXX bussi juhi vastutus oli kindlustatud kostja

juures, siis hageja pöördus kostja poole liiklusõnnetusega tekitatud kahju ½ ulatuses so.

416,80 EUR hüvitamise avaldusega. Hagejale tekitatud kogukahju on 833,60 eurot. Kostja

keeldus kahju hüvitamisest.

2. Hageja avalduse alusel algatati lepitusmenetlus Eesti Liikluskindlustuse Fondi juures, mille

27.10.2016 lepitusettepaneku kohaselt on sõiduki XXX juhi süü osakaal antud

liiklusõnnetuse põhjustamises 50%, mis tähendab vastutuse jagunemist XXX juhi ja XXX

juhi vahel 50/50 ning selle tulemusel peab kostja hüvitama 50% ulatuses sõidukile XXX

liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju. Hageja nõustus lepitusettepanekuga, kuid kostja

teatas 28.10.2016, et ei nõustu lepitusettepanekuga ega muu kompromissiga. Lepitusettepanekuga

mittenõustumise tõttu lõpetas lepitaja lepitusmenetluse.

3. Hageja on seisukohal, et kuna tema sõiduk liiklusõnnetuse toimumise ajal ei liikunud, siis on

tema süü liiklusõnnetuse põhjustamises välistatud. Hageja sõiduk oli pargitud XXX maja

juures. XXX alustas parkimiskohast tagurdamist XXX tänava poole. XXX bussi nähes ja

selle helisignaali kuuldes jäi hageja seisma ja pani sõiduki automaatkäigukasti „Parking“

asendisse nii, et bussijuhile oleks arusaadav, et tema enam ei tagurda ja laseb bussi läbi.

Seejärel hakkas bussijuht edasi XXX sõidukist mööda liikuma, kuid bussi gabariitides

eksimise tõttu tekitas bussijuht oma sõiduki tagumise osaga kontakti hageja sõidukiga.

Seetõttu leiab hageja, et tegelikult on XXX bussi juht liiklusõnnetuse põhjustamisest 100%

süüdi. Vaatamata eeltoodule nõustub hageja lepitaja hinnangutega ja järeldustega

vaidlusaluse liiklusõnnetuse põhjustamise süü osas.

Kostja vastuväited

4. Kostja ei vaidlusta, et 19.09.2016 toimus liiklusõnnetus Tallinnas, XXX tn 4 juures, kuid on

seisukohal, et sõiduk XXX XXXi juhtimisel tagurdas parkimiskohalt välja, sõites otsa

sõidukile XXX, mida juhtis XXX. Kostja tegi 27.09.2016 otsuse, mille kohaselt luges

liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutavaks 100% ulatuses sõiduki XXX juhi XXXi,

mistõttu keeldus hagejale tekkinud kahju hüvitamisest. Kostja ei nõustu hageja väitega, et

liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutab 50% ulatuses sõiduki XXX juht XXX.

5. Kindlustusandja teeb otsuse liiklusõnnetuse põhjustanud isiku osas lähtuvalt liiklusseaduses

sätestatud nõuetele ning nende nõuete rikkumisele. Liiklusõnnetuse osapoolte poolt

määratletud vastutus ei ole seejuures kindlustusandjale siduv. Kostja on seisukohal, et

toimunud liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutab 100% ulatuses sõiduki XXX juht XXX,

kes rikkus antud liiklussituatsioonis liiklusseaduse (LS) § 17 lg 5 p 6, § 33 lg 2 p 8 ning § 49

lg 1 nõudeid, kuna XXXi avaldusest tuleneb, et sõiduki XXX juht tagurdas oma sõidukiga

veendumata selle ohutuses. Kuivõrd tegemist oli kahe sõiduki kui suurema ohu allika vahel

toimunud kokkupõrkega, tuleneb juhtide vastutus VÕS §-st 1056. Põhjusel, et sõiduki XXX

juhi osa temale tekkinud kahjus on 100%, siis arvestades juhtumi asjaolusid on kostja

vähendanud hagejale väljamaksmisele kuuluvat kahjuhüvitist 100% ulatuses vastavalt VÕS §

139 lg 1.

6. Sõiduk XXX liikus otse oma sõidurajal ning tema käitumises ei nähtu liiklusseaduse nõuete

rikkumisi, kuna ta selgitas, et sõitis mööda XXXst, ruumi oli piisavalt ning korraga tundis

lööki paremale poole. Lisaks tuleneb Tallinna Linnatranspordi AS e-kirjast, et peale

kokkupuudet liigutas sõiduauto juht oma sõiduki kokkupõrke kohast. Seega ei nähtu fotodelt

täpselt sõiduauto asukohta kokkupõrke hetkel.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Pooltel ei ole vaidlust, et 19.09.2016 toimus liiklusõnnetus Tallinnas, XXX tn 4 juures,

milles osalesid mootorsõidukid (edaspidi sõidukid) XXX, mida juhtis XXX ja XXX, mida

juhtis XXX, et liiklusõnnetuse toimumise kohale oli kutsutud politseinikud, kes teatasid

liiklusõnnetuses osalejatele, et mõlemad juhid on liiklusõnnetuse põhjustamise eest

vastutavad 50% ulatuses, et kohapeal vormistati ja allkirjastati teade liiklusõnnetusest, milles

tunnistasid juhid ennast liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutavaks kumbki 50% ulatuses

ega selle üle, et sõiduki XXX kogu kahju on 833,60 eurot, millest 50% moodustab 416,80

eurot.

8. Pooled vaidlevad selle üle kumba sõiduki juht ja millises määras vastutab liiklusõnnetuse

põhjustamise eest.

9. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. Juhtide poolt allkirjastatud teate punktist 12 liiklusõnnetuse kohta (lk

6 ja 32) nähtub, justkui oleks sõiduk XXX 19.09.2016 olnud möödasõidul ja sõiduk XXX

tagurdanud.

10. Politsei-

ja

piirivalveameti

(PPA)

26.02.2017

vastusest

päringule

vaidlusaluse

liiklusõnnetuse kohta (lk 44) nähtub, et sõidukijuhid said liiklusõnnetuse põhjustaja osas

kokkuleppele, mistõttu menetlust ei alustatud. PPA-le andsid asjaosalised kirjelduse, mille

kohaselt sõiduk XXX alustas tagurdamist parkimiskohalt välja XXX tänavale. Nähes XXXt

tagurdamas andis autobussijuht signaali, kuid jätkas liikumist. Kuuldes signaali XXX juht

väidetavalt peatus. Seoses sellega, et teel on lauge kurv paremale, siis riivas autobuss möödudes

sõidukit XXX. Kokkupõrke tagajärjel sai sõidukil XXX vigastada vasakpoolne tagumine

põrkeraua nurk, autobussil parempoolne külg alates keskmisest küljeuksest kuni tagumise

küljeukseni. Liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhid said liiklusõnnetuse põhjustaja osas

sündmuskohal kokkuleppele ja Tallinna Linnatranspordi AS liiklusjärelvalve esindaja aitas

isikutel vormistada „Teade liiklusõnnetusest“, mille kinnitasid mõlemad sõidukijuhid oma

allkirjaga.

11. Eesti Liikluskindlustuse Fondi 28.10.2016 lepitusmenetluse lõpetamise otsuses (lk 13-15)

antud lepitaja hinnangust nähtuvalt tegi lepitaja lepitusettepaneku, mille kohaselt sõiduki

XXX juhi süü osakaal liiklusõnnetuse põhjustamises on 50% tuginedes muude tõendite

puudumisel LÕ teates märgitud mõlema juhi kinnitusele liiklusõnnetuse põhjustamises.

12. Kohtule esitatud sõiduki XXX juhi seletusest nähtuvalt (lk 34) oli hageja sõiduk pargitud

XXX maja juures. XXX alustas parkimiskohast tagurdamist XXX tänava poole, seejuures

takistas nähtavust paremal parkinud sõiduk. XXX bussi nähes ja selle helisignaali kuuldes jäi

ta seisma ja pani sõiduki automaatkäigukasti „parking“ asendisse nii, et bussijuhile oleks

arusaadav, et tema enam ei tagurda ja laseb bussi läbi. Seejärel hakkas XXX XXXst

mööduma, kuid riivas hageja sõiduki põrkerauda. XXX juht nõustus politsei pakutud

ettepanekuga, et mõlema sõiduki juhid on liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi.

Kohtus tunnistajana ütlusi andnud XXXi ütlustest (lk 75) nähtuvalt jäi ta oma kirjalikus

seletuses antud ütluste juurde selle kohta, et tema sõiduk seisis liiklusõnnetuse hetkel ning, et

XXX riivas möödumisel tema sõidukit, samuti et politsei pidas mõlemat juhti liiklusõnnetuse

põhjustamises süüdi olevaks. XXXi ütlustest nähtub ka, et liiklusõnnetuse kohta vormistatud

teate p 12 on täidetud ebaõigesti selle kohta, justkui tema oleks olnud möödasõidul. XXXi

ütluste kohaselt oli tema sõiduk sõiduteel ca 1 meetri ulatuses, selliselt, et sõiduteel oli

täielikult vasak tagaratas ja osaliselt parem tagaratas ning, et ta liigutas kahel korral oma

sõidukit, kusjuures teisel korral tagurdas ta sõiduki selle kohani, kus oli maha pudenenud

värvi.

13. XXX juhi XXXi seletusest (lk 34 pöördel) nähtub, et XXXst möödumisel oli ruumi piisavalt

ja äkki tundis ta lööki paremale küljele, et politsei pidas mõlemat juhti liiklusõnnetuses süüdi

olevaks ning et tema ennast süüdlasena ei tunne.

Tunnistajana ütlusi andnud XXXi ütlustest (lk 78) nähtub, et parklast välja sõitev XXX ei

tahtnud teda mööda lasta, et ta andis signaali, et väljasõitev sõiduk jäi seisma ning tema

jätkas liikumist, et edasi ta ei saanudki aru, kuidas toimus löök bussi tagumise ratta piirkonda

ning ta eeldab, et XXX juht avarii hetkel tagurdas. Tunnistaja ütluste kohaselt süüdistas

politsei teda selles, et ta sõitis XXXle otsa, kuid ta ei teinud seda, sest ruumi oli piisavalt,

umbes poolteist meetrit. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt oli XXX poolenisti sõiduteel, et juht

liigutas pärast avariid sõidukit ning, et tema ei täitnud teadet liiklusõnnetuse kohta, vaid

üksnes allkirjastas selle ning õige ei saa olla teate p-s 12 märge selle kohta, et tema tagurdas,

vaid vastupidi, et tema sõitis mööda. Tunnistaja ütles veel, et ümbersõitmisel kaarel võib

bussi tagaosa nihkuda paremale, kui pööre on paremale.

14. Kohus on seisukohal, et dokumendi „Teade liiklusõnnetusest“ punktis 12 märgitud ristid,

mille kohaselt sõiduk XXX „tagurdas“ ja XXX „oli möödasõidul“ tuleb jätta tähelepanuta,

kuna need on vastuolus kohtule esitatud kirjalike tõendite ja tunnistajate ütlustega

liiklusõnnetuse asjaolude kohta. Ka ei vasta need LS §-s 2 sätestatud terminitele, kuna LS § 2

punkti 44 kohaselt on möödasõit ühest või mitmest sõitvast sõidukist ettejõudmine oma

sõidurajalt välja sõites. Möödasõiduks ei loeta ümberpõiget ega möödumist. Antud asjas

puudub vaidlus asjaolu üle, et sõiduk XXX liikus oma sõidurajal, sellelt väljumata, seega ei

olnud ta möödasõidul.

15. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud oma vastuväiteid selle kohta, et XXX juht

tagurdas sõidukile XXX otsa ja on seetõttu avarii toimumises vastutav täies ulatuses, kuna

XXXi ütlustest ei nähtu, et ta oleks näinud, et XXXi juhitud sõiduk tagurdas tema juhitud

bussile otsa, vaid ta eeldas seda. Seevastu on XXX jäänud oma ütluste juurde, et tema juhitud

sõiduk XXX seisis avarii toimumise ajal. Seega ei vasta LÕ teatel ka XXX kohta tehtud

märge „tagurdasin“ avarii asjaoludele.

16. Kohtule esitatud fotodelt (lk 45-57) nähtuvalt on nii sõidukil XXX kui ka XXX kriipimise

jäljed, löögi jälgi kummalgi sõidukil ei nähtu. Fotodelt lk 53, 54, 57 saab politsei poolt teele

tehtud märgistusest ja sõidukitelt pudenenud värviosakeste jälgedest teel järeldada, et

tegelikult seisis XXX avarii hetkel bussile oluliselt lähemal, kui fotodelt nähtub. Seda

kinnitavad ka XXXi ütlused, mille kohaselt oli XXX pooles ulatuses sõiduteel. Järelikult on

eluliselt usutav, et kuigi XXX esiosa liikus XXXst mööda teda riivamata, siis XXX tagaosa

liikus kurvis XXXle lähemale ja möödumisel riivas teda. Ka XXX juht pidas võimlikuks, et

tema sõiduk liikus kurvis XXXle lähemale.

17. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et XXX juht ei ole liikluseeskirju rikkunud. LS § 14 lg 2

sätestab, et iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide

nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu

ja kahju tekitamist. LS § 16 lg 1 sätestab, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste

liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või

kahjustada inimesi, vara või keskkonda. LS § 46 lg 3 kohaselt peab juht sõitmisel hoidma

ohutut külgvahet. Kuna XXX juht ei olnud piisavalt hoolikas ega veendunud, kas sõiduteele

tagurdanud ja seal seisma jäänud XXXst möödumine antud sõidurajal on ohutu ega hoidnud

möödumisel piisavat külgvahet ega teinud ümberpõiget, siis kahjustas ta sellega liikluses

osalenud sõidukit XXX ja seega sõiduki omaniku vara.

18. VÕS § 1056 lg 1 sätestab, et kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele

iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat

valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise,

talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui

seadusest ei tulene teisiti. LKindlS § 41 lg 1 järgi saab kahjustatud isik nõuda kahjustatud

isiku kindlustusandjalt sõiduki hävimisest või kahjustamisest põhjustatud kahju, samuti sama

kindlustusjuhtumi tagajärjel muu asja hävimisest või kahjustamisest põhjustatud kahju

hüvitamist.

19. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi isik peab kahju

hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega

sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Asjas uuritud

tõenditega on tõendatud, et lepingu rikkumise ning kahju vahel eksisteerib põhjuslik seos ehk

kostjate osutatud ebakvaliteetse ravi tulemusena tekkis hagejale kahju.

VÕS § 128 lg-test 1 ja 2 tulenevalt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või

mittevaraline ning varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud

vara väärtust või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemist isegi juhul, kui see tekib

tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke kulusid,

sealhulgas mõistlikke kulusid kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks,

muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

20. Kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille

eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 järgi ulatuses,

milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Seda kohaldatakse VÕS § 139 lg 2

järgi mh juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata

toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult

oodata. Kohus on seisukohal, et kuivõrd XXX juht tagurdas parkimisalalt välja ja jäi bussi

nähes seisma poole sõiduki ulatuses sõiduteel takistades selliselt XXX liikumist, oli kostjal

õigus vähendada kahju hüvitist, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses.

21. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kostja hageja hagiavalduses märgitud kahjusummale ega

tõenditele (lk 7-12) vastuväiteid esitanud ei ole ning vaidlust ei ole ka selles, et kostja

keeldus hagejale hüvitise väljamaksmisest, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

416,80 eurot.

Menetluskulude jaotus

22. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi täielikult, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 ja 2

kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja

menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud

seoses menetlusega.

23. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosneb menetluskulu

õigusabi kulust 1000 eurot, mis sisaldab riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulusid 900 eurot s.h

asjaoludega tutvumine ja hagi koostamine 250 eurot, kostja vastusega tutvumine 200 eurot,

päring politseile 50 eurot ja kohtuistungiteks ettevalmistamist ja kohtuistungil osalemisest

kokku 400 eurot. Ühe töötunni maksumuseks on 100 eurot. Kostja vaidles hageja

menetluskuludele vastu väites, et hageja esindaja tunnihind on liiga kõrge, sest õigusteenust

osutavas õigusbüroos ei ületa tunnihind 70 eurot. Kostja leidis, et hageja menetluskulud on

põhjendatud summas 730 eurot (9 tundi x 70,00 €).

24. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 100 eurot. Hageja

kulud esindaja õigusabile tunnihinnaga 100 eurot, ei ole antud asja keerukust ja mahtu

arvestades põhjendatud ega vajalikud. Kohus nõustub kostjaga, et hageja õigusabikulude

põhjendatud maksumuseks oleks 630 eurot, s.o 9 tundi tunnihinnaga 70,00 eurot. Järelikult

tuleb hageja menetluskulud välja mõista kostjalt summas 730 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik