3-17-1779/13 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-1779

Määruse kuupäev

25. november 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Ott Ollino kaebus kohustada Viru Vanglat läbi viima uus

riskihindamine

Menetlusosalised

Kaebaja Ott Ollino

Resolutsioon

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1. Ott Ollino esitas Viru Vanglale teabenõude, mis registreeriti 20.06.2017 nr 6-10/20802-1.

Kaebaja palus selgitada, milline seaduslik alus on riskihindamise koostamisel kasutada

aegunud väär- ja süütegusid.

2. Viru Vangla käsitles 13.07.2017.a vastuses nr 6-10/20802-2 punktis 1 toodud pöördumist

selgitustaotlusena. Viru Vangla selgitas, et seadusandlus ei reguleeri täpselt, milliseid väär- ja

süütegusid riskihindamise ankeedis kajastama peab. Tegemist on riskihindamise metoodikaga,

mille alusel saadakse teada kinnipeetava kriminaalne käitumine ning arvutatakse ohtlikkus ja

tõenäosus uue kuriteo toimepanemiseks. Selleks, et teada saada, milline on olnud

kinnipeetava varasem kuritegelik käitumine, on vajalik riskihindamises välja tuua ka need

kohtu poolt mõistetud karistused, mis on seaduse mõttes aegunud.

3. Ott Ollino esitas 25.08.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 13.07.2017

vastusele nr 6-10/20802-2. Kaebaja väitel karistusregistriseadus (KarRS) siiski reguleerib, mil

puhul võib kasutada aegunud väär- ja süütegusid ning karistusregistri kustutatud ja

arhiveeritud andmetel on õiguslik tähendus üksnes KarRS § 5 lg 2 loetletud juhtudel.

Riigikohtu seisukoht on, et varasemaid karistusi saab riskihindamise akti koostamisel arvesse

võtta üksnes tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud. Kaebaja soovib, et vangla

viiks läbi kaebaja uue riskihindamise, kus ei ole kasutatud aegunud süü- ja väärtegusid.

04.09.2017 kohtumäärusega andis Tallinna Halduskohus kaebuse kohtualluvuse korras üle

Tartu Halduskohtule.

4. Viru Vangla teatas kohtule, et kaebaja ei ole esitanud vanglale taotlust uue riskihindamise

läbiviimiseks või vaiet punktis 2 nimetatud vastusele.

Kohtu seisukoht

5. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel,

kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

kohustuslikust korrast.

Riigivastutuse seaduse § 6 lg 3 alusel tuleb taotlus haldusakti andmiseks või toimingu

sooritamiseks esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt

läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse

halduskohtule.

Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või

toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide

vanglateenistusele ning vanglateenistus on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud,

rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kohtupraktikas mõistetakse tagastamise all

vaide õigusvastast tagastamist. Kui vaie tagastatakse õiguspäraselt, siis kinnipeetaval kohtusse

pöördumise õigust ei teki.

6. Kaebaja enda ja Viru Vangla avalduste kohaselt on kaebaja esitanud vanglale üksnes

punktis 1 nimetatud selgitustaotluse. Kohus nõustub sellega, et punktis 1 nimetatud avaldust

ei saa käsitleda taotlusena uue riskihindamise läbiviimiseks. Avaldus ei sisalda mingeid

taotlusi, vaid üksnes soovi saada selgitust. Seega ei ole kaebaja esitanud vanglale taotlust ja

sellele järgnevalt vaiet ehk ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust.

Kui kaebaja soovib kohtusse pöörduda, siis tuleb tal esmalt esitada Viru Vanglale taotlus uue

riskihindamise läbiviimiseks. Kui vangla ei lahenda kaebaja taotlust tähtaegselt või kui

lahendus ei ole kaebaja hinnangul õiguspärane, siis tuleb kaebajal esitada vaie. Kohtusse

pöördumise õigus tekib kaebajal alles siis, kui vangla on vaide õigusvastaselt tagastanud,

osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

7. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kohus peab siiski õigeks selgitada kaebajale, et reeglina ei peeta riskihindamise vaidlustamist

kohtus lubatavaks. Riskihindamine ei tekita eraldi võetuna kaebajale mingeid õigusi või

kohustusi. Kaebajal tuleks vaidlustada haldusaktid või toimingud, mille vangla on

riskihindamisele tuginedes teinud ja mis kaebaja hinnangul tema õigusi rikuvad. Selle

vaidluse raames saab kohus hinnata ka riskihindamise õiguspärasust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Karin Jõks

kohtunik