3-17-1681/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Haldusasja number

3-17-1681

Määruse tegemise aeg

25. november 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Haldusasi

M.M. kaebus Viru Vangla kodukorra p 16.4

tühistamiseks ja Viru Vangla kohustamiseks lisama

poenimekirja korduvkasutusega plastist söögiriistad

ning kvaliteetsed kirjutusvahendid, põhjendama

kaupluses müüdavate asjade loendit ja kaasama

kinnipeetavaid kaupluses müüdavate asjade nimekirja

koostamisse

Menetlusosalised

Kaebaja M.M.

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus Viru Vangla kodukorra p 16.4.27 tühistamise nõude osas.

2. Tagastada kaebus ülejäänud osas läbivaatamatult.

3. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus oma kaebusest ärakirja saamiseks.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale saab esitada Tartu Halduskohtu kaudu määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse

resolutsiooni p 3 ei ole edasikaevatav.

Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Määrus edastatakse teadmiseks Viru Vanglale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav M.M. (kaebaja) esitas 6. juunil 2017 vangla poele tellimuse, mille kohaselt ta

soovis osta muuhulgas viis plastnuga ja kaks pastapliiatsit (ühe mõlemast pakutavast sordist).

Tellimus rahuldati ühe plastnoa ja ühe pastapliiatsi osas.

2. Kaebaja esitas 6. juulil 2017 Viru Vangla kaudu Justiitsministeeriumile vaide, milles taotles

Viru Vangla kodukorra (edaspidi „kodukord“) p 16.4 (sätestab maksimaalsed kaubakogused,

mida kinnipeetavatel on lubatud ühe tellimusega soetada) tühistamist, vangla kohustamist

lisama müüdavate kaupade nimekirja korduvkasutatavad noad ja kahvlid ning paremad

kirjutusvahendid ja vangla kohustamist kaasama kinnipeetavaid müüginimekirja koostamisse.

3. Viru Vangla direktor tagastas 13. juuli 2017 otsusega nr 6-12/207-2 vaide osas, millega

kaebaja taotles vangla kohustamist kaupluses müüdavate asjade nimekirja täiendamiseks ja

kinnipeetavate kaasamiseks kaupluses müüdavate asjade nimekirja koostamisse. Vangla

selgitas kaebajale, et vaiet ei saa esitada enne, kui kaebaja on pöördunud asjakohase

ettepanekuga vangla poole, vangla on ettepanekule vastanud ja isik leiab, et vastus ei ole

3-17-1681

õiguspärane. Pretensioonidega vanglas müüdava kauba kvaliteedi osas saab kaebaja pöörduda

otse kaupluse poole.

Kodukorra p 16.4 kehtetuks tunnistamise osas jättis Viru Vangla vaide käiguta. Viru Vangla

leidis, et vaides on selgitatud plastnugade keelu mõju vaide esitajale, ülejäänud osas on aga

tegu lubamatu populaarkaebusega.

Kaebaja esitas vaide täienduse, milles leidis, et kodukorra p 16.4 piirab tema õigusi.

Viru Vangla edastas 25. juuli 2017. a otsusega nr 6-12/207-4 vaide plastnuge puudutavas osas

(kodukorra p 16.4.27) lahendamiseks Justiitsministeeriumile. Kodukorra muid punkte

puudutavas osas tagastas Viru Vangla vaide läbivaatamatult.

4. M.M. esitas 10. augustil 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, mis sisaldas järgmisi taotlusi:

1. tunnistada kodukorra p 16.4 õigusvastaseks ja tühistada;

2. kohustada Viru Vanglat lisama poenimekirja korduvkasutusega plastist söögiriistad ja

kvaliteetsed kirjutusvahendid;

3. kohustada Viru Vanglat põhjendama kaupluses müüdavate asjade loendit;

4. kohustada Viru Vanglat kaasama kinnipeetavaid kaupluses müüdavate asjade nimekirja

koostamisse.

Kaebuse kohaselt ei sobi vangla poes müüdav pastapliiats pikemaks kirjatööks. Kaebaja vajab

korralikku kirjutusvahendit lähedastega suhtlemiseks, töötamiseks ja õppimiseks. Poes

müüdavad ühekordsed kahvlid ja noad ei ole vastupidavad. Poest saab osta korraga vaid ühe

komplekti plastikust söögiriistu. Sisseoste saab sooritada iga 14-21 päeva tagant. Nuge vajab

kaebaja poest soetatavate köögiviljade tarbimiseks. Vangla annab omalt poolt kinnipeetavatele

vaid lusika. Põhjendamatu on ühekordsete söögiriistade müümine, kui olemas on ka

korralikud korduvkasutatavad plastist söögiriistad. Kodukorra p 16.4 on põhjendamata ning

sel puudub õiguslik alus. Loendi koostamisel tuleks arvestada kinnipeetavate huve ning

kaasata nad loendi koostamisse.

Lisaks taotles kaebaja kohtult tema vabastamist riigilõivu tasumisest ning talle tema esitatud

kaebusest koopia saatmist.

5. 23. oktoobri 2017 a otsusega nr 11-3/5467-4 rahuldas Justiitsministeerium kaebaja vaide

osaliselt ning tunnistas kehtetuks kodukorra punkt 16.4.27 osas, millega on vangla kauplusest

korraga lubatud soetada üks plastnuga. Justiitsministeerium nõustus vanglaga, et kauplusest

soetada lubatud kaupadele koguseliste piirangute kehtestamine on vajalik, et tagada vangla

julgeolek. Kodukorra p 16.4.27 kehtestamisel ei ole vangla aga piisavalt põhjalikult kaalunud,

kas tagatud on mõistlik võimalus kaupluses müüdavate toodete tarvitamiseks. Puu- ja

köögiviljade mugavaks tarvitamiseks ei pruugi vaid ühest ühekordsest plastnoast piisata, seda

ka noa mõistliku kasutamise puhul. Samuti ei ole vangla põhjendanud mil moel üks plastnuga

kujutab endast väiksemat ohtu kui mitu.

6. 1. septembril 2017 jõustus Viru Vangla kodukorra p 16.4.27 muudatus (käskkiri nr 1-

1/107), mille kohaselt varasema ühe asemel on edaspidi võimalik ühe tellimusega soetada

maksimaalselt viis plastkööginuga, -lusikat ja -kahvlit.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kaebaja on esitanud nõude kodukorra p 16.4 õigusvastaseks tunnistamiseks ja

tühistamiseks. Kuna haldusakti õigusvastasus on selle tühistamise eelduseks, on

õigusvastasuse tuvastamise nõue hõlmatud tühistamisnõudega. Seega käsitleb kohus neid

nõudeid edaspidi ühtselt tühistamisnõudena.

2(4)

3-17-1681

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus

määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kui see

asjaolu ilmneb enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse

võtmata (§ 152 lg 3). Kaebaja taotleb kaebuses muuhulgas kodukorra p 16.4 tühistamist osas,

millega see võimaldas soetada vangla poest ühe tellimusega üksnes ühe plastnoa (ja -kahvli).

Kuna kodukorra vaidlustatud punkt (16.4.27) on kehtetuks tunnistatud, tuleb menetlus selles

osas lõpetada. Kohus leiab, et kaebaja kaebuses väljatoodud huvi köögi- ja puuviljade

tõhusamaks tükeldamiseks on kodukorra muutmisega tagatud.

Kohus ei tee kaebajale ettepanekut minna selle nõude osas üle tuvastamisnõudele (HKMS §

152 lg 2). Kuna kaebaja saavutas oma 6. juuli avalduses soovitud eesmärgi kodukorra

muutmisega 1. septembril, siis puudub kaebajal ilmselgelt alus tuvastamisnõude esitamiseks

(preventiivne huvi või riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluv kahju).

9. Kodukorra p 16.4 ülejäänud sätete tühistamise osas on Viru Vangla vaide õigesti

tagastanud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 71 lg 1 kohaselt võib vaide esitada isik, kes

leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on tema õigusi rikutud või vabadusi

piiratud. Kaebaja ei ole ei vaides ega puuduste kõrvaldamise avalduses selgitanud, millised p

16.4 konkreetsed sätted ja kuidas tema õigusi rikuvad. Piisavaks ei saa pidada kaebaja üldist

väidet, et kaubakoguste piiramine rikub tema õigusi. Kaebajal oleks tulnud selgitada, milliseid

tooteid ja milliste õiguste või huvide kaitseks ta vajab suuremas hulgas või koguses, kui p

16.4 seda ette näeb.

Kui kinnipeetav rikub asja kohustusliku kohtueelse lahendamise korda viisil, mis toob kaasa

kohtuvälise menetleja sisulise otsuse puudumise ja vaide õiguspärase tagastamise, ei teki

kinnipeetaval kohtusse pöördumise õigust (Riigikohtu halduskolleegiumi 29. aprilli 2014, a

määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p 18). Kuna kaebaja ei ole kinni pidanud kodukorra p 16.4

tühistamise nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast

(vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5), tuleb kaebus selles osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel

tagastada.

10. Kaebaja nõuete osas kohustada Viru Vanglat kaupluse müüginimekirja täiendamiseks

korduvkasutatavate plastnugade ja -kahvlitega ning kvaliteetsemate kirjutusvahenditega ning

kohustada vanglat kaasama kinnipeetavaid müüginimekirja koostamisse tagastas Viru Vangla

direktor kaebaja vaide 13. juuli 2017. a otsusega. Vangla leidis, et enne vaide esitamist

tulnuks kaebajal esitada vanglale asjakohane haldusmenetluse algatamise ettepanek.

11. Riigikohtu halduskolleegiumi 2. juuni 2010. a määruse nr 3-3-1-30-10 kohaselt ei või

vangla jätta haldusmenetluse algatamiseks esitatud taotlust lahendamata üksnes põhjusel, et

see on ekslikult vormistatud vaidena (p-d 15-16). Sarnaselt viidatud kohtuasjaga on

kinnipeetav ka praegusel juhul pöördunud vangla poole sisuliselt haldusmenetluse algatamise

taotlusega (taotlus kaupluse müüginimekirja täiendamiseks pöördumises nimetatud toodetega

ja kinnipeetavate kaasamiseks müüginimekirja koostamisse). Seega oleks Viru Vangla

pidanud kaebaja taotluse sisuliselt lahendama, mitte menetlema seda üksnes vaidemenetluse

sätete kohaselt ning sel põhjusel läbivaatamatult tagastama.

Hoolimata Viru Vangla eksimusest kaebaja taotluse lahendamisel ei saa kohus kaebust ka

kohustamisnõuete osas lahendada. Nimelt näeb VangS § 1¹ lg 5 ka kohustamiskaebuse puhul

ette kohustusliku kohtueelse menetluse. Seega eeldaks kohtule kohustamisnõude esitamine

seda, et kaebaja on esmalt esitanud Viru Vangla direktori 13. juuli 2017. a otsuse peale vaide

Justiitsministeeriumile.

Kujunenud olukorra lahendamiseks kohaseim ja kiireim viis oleks kaebaja 6. juuli 2017

taotluse vastava osa menetlemine Viru Vangla poolt haldusmenetluse alustamise taotlusena.

3(4)

3-17-1681

Kohus märgib veel, et kaebaja on oma vaidena pealkirjastatud pöördumises selgitanud, miks

on tema õiguste kaitseks oluline kvaliteetse pastapliiatsi soetamise võimalikkus (suhtlemiseks

lähedastega, töötamiseks, õppimiseks). Vastupidavamate plastnugade- ja kahvlite

poenimekirja lisamise vajadus võib olla seoses soetada lubatud ühekordsete söögiriistade

hulga suurendamisega ära langenud. Kaebajal tuleks haldusmenetluses seega selgitada, kas ta

jääb oma taotluse juurde. Kinnipeetavate müüginimekirja koostamisse kaasamise taotluse

seos kaebaja õiguste kaitsega võib osutuda liialt kaugeks ja üldiseks ning vangla poolt

vaidemenetluses esitatud seisukoht, et tegu on populaartaotlusega (taotlusega mitte kaebaja

enda vaid avalike huvide kaitseks) seega sisuliselt põhjendatuks. Kui kaebaja leiab, et vangla

kaupluses müüdavate toodete sortiment ei võimalda tema oluliste õiguste kaitset, tuleks tal

esitada konkreetne taotlus, milles tuleks selgitada, milliseid tooteid kaebaja vajab ning miks.

Nimetatud selgitused on kaebajal võimalik esitada kas omal algatusel 6. juuli 2017. a taotluse

täiendusena või vastuseks Viru Vangla vastavasisulisele järelepärimisele. Selguse huvides

võib olla otstarbekas ka uue taotluse esitamine.

Eeltoodu alusel tuleb ka nimetatud kohustamisnõuded HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

12. Viimaks esitas kaebaja kohtule nõude kohustada Viru Vanglat põhjendama kaupluses

müüdavate asjade loendit. Seda nõuet ei ole kaebaja kohtueelses menetluses esitanud, mistõttu

tuleb ka see HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Lisaks selgitab kohus, et ka see nõue on

liialt üldine ning nõude seos kaebaja õiguste kaitsega liialt kauge. Kaebaja saab oma õigusi

kaitsta konkreetseid tooteid puudutavate taotluste esitamisega.

13. Kohus märgib, et kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda samasisulise

nõudega uuesti kohtusse pärast haldusmenetluse ja kohustusliku kohtueelse menetluse

nõuetekohast läbimist (HKMS § 43 lg 2). Menetluse lõpetamise korral kaebaja sama nõudega

samal alusel uut kaebust esitada ei saa (HKMS § 43 lg 1 p 2).

14. Kaebuse tagastamise ja menetluse lõpetamise tõttu jääb kaebaja esitatud riigilõivust

vabastamise taotlus läbi vaatamata.

15. Kaebaja esitas ka taotluse saada koopia tema enda esitatud kaebusest. HKMS § 88 lg 1

kohaselt on menetlusosalisel õigus saada toimikus olevatest menetlusdokumentidest ärakirju.

Riigikohtu halduskolleegium on aga leidnud, et HKMS § 28 lg 2, mille kohaselt ei luba kohus

menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, piirab menetlusosalise õigust saada

menetlusdokumentidest ärakirju (8. septembri 2015. a määrus kohtuasjas nr 3-7-1-502-15).

Viidatud määruses selgitas kolleegium: „Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude

jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. [---] Õigus ärakirja saada on

piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada

pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus

saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi

sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha

sellest omale ärakiri.“

Kaebaja soovis ärakirja tema enda poolt kohtule esitatud kaebusest. Kaebaja on selle

dokumendi ise koostanud, selle sisu on talle teada ning tal oli enne selle kohtule esitamist

võimalik teha sellest endale näiteks käsikirjaline ärakiri või lühikokkuvõte. Seetõttu puudub

kaebajal ilmselgelt põhjendatud vajadus enda õiguste kaitseks kaebusest ärakirja saada. Kohus

jätab kaebaja taotluse ärakirja saamiseks rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

kohtunik

4(4)