1-17-10770/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-17-10770 Lk 1 / 4

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

24. november 2017, Kuninga tänava kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-10770 (17267000431) Kohtunik Indrek Nummert Istungisekretär Evi Goldschmidt Prokurör Pille Juhkov Kriminaalasi Eerika Treimanni süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kokkuleppemenetluse korras Süüdistatav EERIKA TREIMANN

Isikukood või sünniaeg: 47304164932 Eluvõi asukoht ja aadress: Kodakondsus: xxx Haridus: xxx Emakeel: xx Töökoht või õppeasutus: xx

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus o t s u s t a s :

1. Süüdi tunnistada Eerika Treimann KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista karistuseks 6

(kuus) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust 05.12.2016 kohtu poolt mõistetud kandmata karistuse, s.o 6 kuu võrra ja mõista liitkaristusena 1 (üks) aasta vangistust. Asendada vangistus KarS § 69 alusel Eerika Treimann nõusoleku tõttu 360 tunni üldkasuliku töö tegemisega, määrates töö tegemiseks tähtaja 1 (üks) aasta. Töö tegemise ajal on Eerika Treimann KarS § 69 lg 4 alusel kohustatud järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule.

KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuded on järgmised: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

1-17-10770 Lk 2 / 4

registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Eerika Treimanni katseajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Eerika Treimanni katseajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitavas sotsiaalprogrammis.

KarS § 75 lg 1 p 1 alusel lugeda tema kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodu. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

2. Tsiviilhagi ei ole.

3. Menetluskulud

Välja mõista Eerika Treimannilt menetluskuludena riigituludesse KrMS § 173 lg 2 alusel sundraha 100 eurot, vähendatult KrMS § 180 lg 3 alusel ning tasu riigi õigusabi eest 72 eurot, kokku 172 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99917700077563. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

4. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

5. Asitõendeid ei ole.

6. Saata kohtuotsus pärast jõustumist Eesti Haigekassale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

1-17-10770 Lk 3 / 4

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Eerika Treimanni süüdistatakse selles, et tema olles varem toime pannud KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, grupis koos alaealise poja 28.05.2017.kella 13.00 ja 13.55 vahelisel ajal xxx oma elukohas lõi enda alaealist, 15- aastast tütart x püksirihmaga ühel korral vastu paremaja jala säärt, seejärel puidust riidepuuga kahel korral vastu tütre jalgu, põhjustades füüsilist valu. Löögi tagajärjel riidepuu purunes. Tütar x tõukas ema Eerika Treimanni endast eemale ja seejärel sekkus alaealine x, kes sõimas x. x karjus vennale x vastu, et mingu eemale. Eerika Treimann kes hoidis senini tütrel juustest kätega kinni, lasi need lahti . Peale seda lõi x kahel korral rusikaga oma õde x vastu pea piirkonda ning samal ajal sõimas õde värdjaks. x läks seejärel silme eest mustaks, ta komistas ja kukkus. Uuesti püsti tõustes lükkas venda endast eemale, mille peale vend ja ema Eerika hakkasid x üle naerma. Seejärel haaras Eerika Treimann tütrel x uuesti juustest kinni ja tiris nendest ja samal ajal sülitas tütrele näkku. Tütar x tõmbas ema käed oma juustest lahti, mille järel kukkus elutoa põrandale pikali. Eerika Treimann vajutas jalaga maas pikali oleva tütre kõri peale, põhjustades viimasel hingamise raskuse. Samal ajal võttis x ahjuroobi ja tahtis sellega oma õde x visata. Alaealise, poja x sekkumisel, kes keelas oma ema ja venda, võttis Eerika Treimann jala tütre kaelalt ära ja x ahjuroobiga õde ei visanud. Eerika Treimanni ja tütre x vahel jätkus sõnavahetus mille käigus Eerika Treimann võttis uuesti kahe käega tütrel kaela ümbert kinni ja pigistas seda. Alaealine x ja täiselaine Eerika Treimann põhjustasid oma tegevusega tervisekahjustuse hematoomide näolkaelal, paremal küünarvarrel, näo piirkonnas, kriimustused kaela piirkonnas, labakätel, küünarvartel ning turse mõlemal pool pealael ning füüsilise valu.

Seega Eerika Treimann oma tahtliku tegevusega so teise inimese tervise kahjustamisega ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud lähisuhtes ja kui see on toime pandud korduvalt , pani toime KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: Eerika Treimann süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi 6 ( kuue ) kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust 05.12.2016 kohtu poolt mõistetud kandmata karistuse so 6 kuu võrra ja mõista liitkaristusena 1 aasta vangistust. Pöörata vangistus täitmisele, asendades selle KarS § 69 alusel Eerika Treimann nõusolekul 360 tunni üldkasuliku töö tegemisega, määrates töö tegemiseks tähtaja 1 aasta . Töö tegemise ajal on Eerika Treimann KarS §

69 lg 4 alusel kohustatud järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata kohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS §

75 lg 2 p 8 alusel määrata kohustus osaleda kriminaalhooldaja poolt valitavas sotsiaalprogrammis.

MAAKOHTU SEISUKOHT

1-17-10770 Lk 4 / 4

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks tlk 69.

Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole.

Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja §

180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 100 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 72 eurot. KrMS § 180 lg

3 alusel ning arvestades süüdimõistetu majanduslikku seisundit, võimaldada tal menetluskulude tasumine 1.a vältel kohtuotsuse jõustumisest.

Tsiviilhagi ei ole. Asitõendeid ei ole. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsuse ärakiri edastatakse Haigekassale, kuivõrd kannatanu pöördus raviasutusse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Nummert Kohtunik