3-17-1394/11 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 23. november 2017, Jõhvi Kohtuasja number 3-17-1394 Kohtuasi T.V. kaebus Jõhvi Vallavalitsuse poolt 09.08.2016 väljastatud raieloa nr 59 alusel tekkinud kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: T.V. Vastustaja: Jõhvi vald, esindaja vallavanem Aleksei Naumkin Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta T.V. kaebus täies ulatuses rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 27.12.2017. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 12.07.2016 on KÜ Narva mnt 28 esitanud Jõhvi Vallavalitsusele taotluse (tl 5) hoonele ohtliku puu likvideerimiseks vastavalt KÜ juhatuse otsusele (tl 5 pöördel). 09.08.2016 väljastas Jõhvi valla (edaspidi vastustaja) keskkonnaspetsialist raieloa nr 59 (tl 3-4), millega anti luba teostada ühe lehtpuu raie.

Veel on toimikusse esitatud Narva mnt 28 kohta fotod ja asukohaplaan (tl 6 ja 17-18), kaebaja pöördumistele 29.08.2016, 31.08.2016 ja 27.09.2016 antud vastused (tl 7-9) ning Fenster hinnapakkumine (tl 16).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 01.07.2017 koostatud kaebuses (tl 1-2) palus T.V. (edaspidi kaebaja) lugeda raieluba nr 59 õigusvastaselt väljastatuks ning hüvitada talle tekkinud kuudepikkune emotsionaalne, moraalne ja jääv materiaalne kahju summas 960 eurot. Kaebaja väidetel puudub puu ohtlikkuse kohta igasugune tõestus, majaelanikud ei teadnud selle mahavõtmisest midagi, ühelgi koosolekul ei ole asja arutatud ning KÜ põhikirjas pole antud juhatusele ainuisikulist otsustusõigust. Kaebaja kirjeldas oma tegevust toimunu väljaselgitamisel väites, et selleks kulus mitu kuud, kuid esimees on selgitustest keeldunud ning lisas, et puu maharaiumine läks ühistule maksma 320 eurot ja korteri väärtus on puu poolt pakutud hubase miljöö, varju ja muu sarnase tõttu tema jaoks langenud. 16.07.2017 kaebuse puuduste määruse peale koostatud täienduses (tl 15) teatas kaebaja, et tuvastamisnõue on esitatud iseseisvana ja selgitas ka kahjunõude koosseisuga seonduvat märkides, et 500 eurot on akna vahetamisega seotud varaline kahju ja 460 eurot puu maha raiumise tõttu kogetud üleelamiste läbi tekkinud mittevaraline kahju.

3. Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 25-27) leiti, et kaebajale pole kahju tekkinud ning paluti jätta kaebus rahuldamata. LKS §45, KÜS § 2 lg 1, MTÜS § 27 lg 1 ja 3 ning Jõhvi Vallavolikogu 16.06.2016 määruse nr 97 § 4 ja 7 tuginedes selgitati, et kuna raieloa andmisest keeldumise asjaolusid ei tuvastatud ja seadustest tulenev esindusõigus on määruse nõudest suurem, polnud alust nõuda korteriühistu üldkoosoleku otsuse esitamist ega sekkuda korteriühistu sisesuhetesse. Vastuses kinnitati, et enne raieloa väljastamist kontrolliti taotluses esitatud andmete õigsust ja tuvastati, et puu asus majakonstruktsioonile lähedal ning lisati, et kaaluti ka korteriühistule kuuluva hoone säilimises ja kahju ära hoidmises seisnevaid huve. Veel leiti, et kaebaja kahju on tõendamata, puudub põhjuslik seos selle ja väljastatud raieloa vahel ning mittevaralise kahju osas ei nähtu lisaks ka RVastS § 9 lg 1 loetletud hüvede süülist rikkumist. Seejuures selgitati, et raieluba annab ainult võimaluse puu eemaldamiseks, selle mahavõtmine toimub aga teiste isikute poolt.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Käesolevas asjas on pooltel tekkinud vaidlus küsimuse üle, kas vastustaja ametniku tegevus raieloa väljastamisel oli ikka õiguspärane ning kui mitte, siis kas seeläbi on saanud kaebajale tekkida tema poolt nimetatud suurustes varalist ja mittevaralist kahju.

5. LKS § 45 sätestatuga on tiheasustusalal asuvate üksikpuude raiumise tingimuste ja korra kehtestamine kohaliku omavalitsuse pädevuses. Jõhvi vallas reguleerib niisuguste puude raie loa andmise tingimusi ja korda Jõhvi Vallavolikogu 16.06.2016 määrus nr 97. Selle § 4 lg 4 p 10 näeb ette, et kui raieluba taotletakse korteriomanike kaasomandis oleva maa pealt ja elamu haldamiseks on asutatud korteriühistu, tuleb raieloa taotlusele lisada korteriühistu üldkoosoleku otsus. Antud juhtumi puhul ei eita vastustaja, et vaidluse põhjustanud raieloa taotlusele oli korteriühistu üldkoosoleku otsuse asemel lisatud juhatuse otsus, kuid ei pea seda rikkumiseks leides, et tema määruse eelnimetatud säte on seadusega vastuolus.

6. Korteriühistu tegevuse aluseid sätest KÜS puuduvad sätted, millised näeksid ette täpse pädevuse erinevate otsustuste vastuvõtmisel, seega tuleb selle § 1 lg 2 kohaselt rakendada MTÜS sätteid. Vastustaja poolt osundatud MTÜS § 27 lg-d 1 ja 3 reguleerivad juhatuse liikmte esindusõigusega seonduvat tehingute tegemisel ega ole seetõttu antud vaidluses kohased. Küll on aga seda MTÜS §

19 lg 1 p 8, mille järgi kuulub üldkoosoleku ainupädevusse muuhulgas vaid nende küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse. KÜ Narva mnt 28 põhikiri on äriregistri vahendusel kättesaadav. Selle punkti 6.1 kohaselt on nimetatud ühistu juhtorganiteks üldkoosolek ja juhatus ning punktis 6.15.2 on sätestatud, et elamu haldamise ja majandamise jooksvad küsimused on juhatuse pädevuses. 12.07.2017 taotlusest nähtuvalt soovis KÜ Narva mnt 28 raieluba hoonele ohtliku puu likvideerimiseks. Kuna seesama põhjendus on ära toodud ka juhatuse koosoleku protokollis, sai tegemist olla elamu haldamise ja majandamise küsimusega, mille üle võis eelkäsitletu kohaselt otsustada korteriühistu juhatus ning puudus alus nõuda just üldkoosoleku otsust.

7. RVastS § 7 lg-s 1 sätestatu kohaselt võib isik nõuda üksnes niisuguse kahju hüvitamist, milline on talle tekitatud avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse läbi. RVastS § 8 lg 1 näeb ette, et varalise kahju eest makstav hüvitis peab looma olukorra, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi poleks rikutud. Mittevaralise kahju hüvitamist reguleeriv RVastS § 9 lg 1 aga annab võimaluse nõuda rahalist hüvitist ainult süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse, sõnumi saladuse rikkumise ning au või hea nime teotamise korral. Vastava nõude rahuldamine saab toimuda vaid siis, kui on tuvastatud avaliku võimu kandja süüline õigusvastane käitumine, kahju tekkimine ning põhjuslik seos nende vahel.

8. Antud juhul puudub avaliku võimu kandja tegevuses õigusvastasus, sest eelnevalt juba käsitletu kohaselt sai ohtliku puu kõrvaldamiseks vajaliku raieloa taotluse esitamise küsimuse üle otsustada korteriühistu juhatus. Kohtule dokumentaalsetest tõenditest ei nähtu ühtegi eelnimetatud määruse §

7 lg-s 1 loetletud alust, mis võis kaasa tuua raieloa andmisest keeldumise, seega polnud vastustajal põhjust seda ka teha. Kaebaja väidab küll, et tegelikult ei ohustanud puu hoonet, kuid on jätnud tähelepanuta, et isegi kui see vastab tõele, pole keeldumise vastav alus määruses kasutatud sõnastusest „võib“ tulenevalt kohustuslik ning ametiisik sai kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas ta peab selle järgimist üldse vajalikuks või mitte.

9. Ehki eelnevalt juba käsitletu kohaselt pole kaebuse esitamise põhjustanud tegevus õigusvastane, peab kohus siiski vajalikuks märkida, et kaebaja poolt esitatud akende hinnapakkumine ei saa kuidagi tõendada talle reaalselt tekkinud varalist kahju. Mittevaralise kahju osas kaebuse täienduses kirjeldatu saaks iseenesest küll viidata väärikuse alandamisele, kuid kaebaja on need ise sidunud eelkõige korteriühistu esimehe käitumisega tema suhtes. Lisaks ei pea väärikuse alandamisega seotud vaimsed kannatused kohtupraktikas juurdunud seisukohtade järgi ilmtingimata kaasa tooma just rahalist hüvitist.

10. Eeltoodud järeldustel pole kohtul mingit alust pidada vastustaja tegevust õigusvastaseks ning mõista temalt välja kaebuses soovitud või mistahes muu suurusega rahalist hüvitist. Seega jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. Käesolevas asjas puuduvad kohtukulud, sest vastustaja pole oma menetluskulude kohta taotlust ja dokumente esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane