2-17-6636/28 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Kaia Hälvin

Määruse tegemise aeg ja koht

23.11.2017.a, Tallinn, Kentmanni tn kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-6636

Tsiviilasi

Xxxxavaldus XxxxOÜ pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlausaldaja: Xxxx(isikukood xxxx; elukoht:

xxxx)

Võlausaldaja esindaja: vandeadvokaat Rivo Kaldvee (e-

post: rivo.kaldvee@abkaarma.ee)

Võlgnik: XxxxOÜ (registrikood xxxx; asukoht: xxxx; e-

post: xxxx)

Võlgniku lepingulised esindajad: vandeadvokaat Indrek

Naur (e-post: indrek@in.ee) ja advokaat Annika Tõlgo

(e-post: annika@in.ee)

Ajutine

pankrotihaldur:

Indrek

Lepsoo

(isikukood

37611282726, e-post: indrek@pankrotihaldur.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XxxxOÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista

avaldajalt xxxx välja XxxxOÜ kasuks menetluskulu 1420,80 eurot käibemaksuta

(õigusabi, tõlkimine).

3. Jätta rahuldamata XxxxOÜ menetluskulude nõue (õigusabikulud ja tõlkimine) 1

039,20 euro ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita

menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega

nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise

suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 177 lg 1 p 1

kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 177 lg 2 kohaselt juhul, kui

kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 1,

määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega

mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

Harju Maakohtu menetluses oli Xxxxavaldus XxxxOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Harju

Maakohus jättis 20.06.2017 määrusega Xxxx avalduse XxxxOÜ pankroti väljakuulutamiseks

rahuldamata ja menetluskulud Xxxx kanda. Määrus jõustus 26.09.2017.

Kohus ei ole menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaega andnud. Võlgnik esitas 18.05.2017

ja 20.06.2017 menetluskulude nimekirja. Võlgniku menetluskuluks maakohtus on 2 430 eurot

(õigusabi + tõlkimine).

26.06.2017 esitas võlausaldaja vastuväited menetluskuludele. Võlausaldaja leiab, et kuigi

XxxxOÜ selgitas oma menetluskulude nimekirjas, et ajutine haldur on saatnud kõik päringud

otse lepingulisele esindajale ning lepinguline esindaja on ette valmistanud ajutise halduri palvel

kõik vastused ja dokumendid ajutise halduri päringule, leiab Xxxx käesolevalt, et nimetatu ei

õigusta vastavate kulude vastaspoolelt väljamõistmist. Olemuselt ei ole Xxxx OÜ 20.06.2017

esitatud menetluskulude nimekirjas loetletud kulud menetluskulud, samuti ei ole selliste tööde

teostamine lepingulise esindaja poolt põhjendatud. Need toimingud ei kvalifitseeru õigusabi

osutamise alla. Seega 09.06.2017 ja 12.06.2017 kulude väljamõistmine ei ole täies ulatuses

põhjendatud. Ilmselgelt ei ole see põhjendatud, et lepinguline esindaja asus tegema

raamatupidaja

tööd.

Nimetatu

puhul

on

tegemist

kas

otseselt

raamatupidamisdokumentatsiooniga,

raamatupidamises

olemasolevate

lepingutega

või

raamatupidaja jaoks hõlpsasti kättesaadavate väljavõtetega, mida oleks saanud raamatupidaja ka

ise komplekteerida ja edastada. Samuti on Xxxx seisukohal, et põhjendamata on nõuda temalt

sisse tõlkekulusid Xxxx OÜ lepingulise esindaja tunnihinna alusel. xxxx leiab, et juhul kui Xxxx

OÜ ei soovinud kasutada rahaliselt mõistlikumat tõlkebüroo teenust, tuleks tõlkimise puhul

rakendada oluliselt väiksemat tunnihinda kui seda on lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku

§-s 218 sätestatu kohaselt.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise

kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt

menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust

(Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25).

Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem

kui 120 eurot (Riigikohtu 02.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Lahendis nr 3-2-1-

115-14 on Riigikohus jäänud oma varasema seisukoha juurde, mille kohaselt peab kohus

hindama lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust igas kohtuasjas eraldi.

Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades võlgnikku esindanud

lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli

keskmise keerukusega tsiviilasjaga ja Indrek Naur on vandeadvokaat, asub seisukohale, et antud

tsiviilasjas on põhjendatud lugeda võlgniku lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu

suuruseks tunnihinda 120 eurot. Kuna õigusteenuse osutamise hinnad on tõusnud, loeb kohus

põhjendatuks advokaadi Annika Tõlgo tasu samuti summas 120 eurot tunnis.

Võlgniku õigusabikulud

-

12.05.2017 – 18.05.2017 Xxxx pankrotiavalduse ja lisadega tutvumine. Selgituste

küsimine kliendilt, Riigikohtu lahendite analüüs, Xxxx majandusandmete analüüs (2015

– 2016 aruanded), Xxxx vastuväidete ettevalmistamine, Vastuväite edastamine läbi e-

toimiku kohtule - on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi mitte üle 6 h

ulatuses, arvestades muuhulgas menetlusdokumendi sisu,

-

19.05.2017 Kohtuistungiks ettevalmistumine - on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik

õigusabi 0,92 h ulatuses,

-

09.06.2017 - kinnistute hindamisaktide komplekteerimine ja edastamine; Xxxx 2014 ja

2015 majandusaasta aruannete komplekteerimine ja edastamine; pikaajaliste kohustuste

dokumentide komplekteerimine ja edastamine, vastamine ajutise halduri päringule; e-

krediidiinfo andmete komplekteerimine ja edastamine; ajutise halduri küsimustele

vastamine, andmete komplekteerimine; 2016.a käibe saldode komplekteerimine ja

edastamine; 2017.a käibesaldode komplekteerimine ja edastamine; SEB ja Swedbank

jääkide, hankijate ja ostjate nimekirja komplekteerimine ja edastamine; põhivara

müügidokumentide komplekteerimine; pikaajaliste laenulengute komplekteerimine;

ajutise halduri palvel selgituste tõlkimine vene keelest eesti keelde; põhivara, kassa laenu

ja pikaajaliste kohustuste nimekirja komplekteerimine ja edastamine – kohus nõustub

võlausaldajaga selles, et nimetatud dokumentide komplekteerimisega oleks pidanud

tegelema ja tõenäoliselt hakkama saanud võlgniku raamatupidaja ja kui mitte

raamatupidaja, siis ettevõtte juhtivtöötajad. Seega ajakulu nimetatud toimingute eest ei

ole põhjendatud. Küll aga leiab kohus, et õigustatud on ajakulu ajutisele haldurile

vastamise eest 1 h ja tõlkimise eest 25 minutit (kuna tõlketöö tavapärane tunnihind on

natuke üle 60 euro, siis loeb kohus tasuks tõlkimise eest 30 eurot),

-

12.06.2017 – tütarettevõtte xxxx bilansi ja kasumiaruande komplekteerimine, selgitamine

ajutisele haldurile; pikaajalise allutatud laenulepingu komplekteerimine ja edastamine;

SEB ja Swedbank 2017.a väljavõtte komplekteerimine ja edastamine; liisingulepingute

komplekteerimine ja edastamine – lähtudes eelmises punktis toodud põhjendustest on

kohtu arvates põhjendatud ja vajalik õigusabi üksnes selgitused ajutisele haldurile 0,75 h

ulatuses,

-

16.06.2017 – võlausaldaja vastuväitega tutvumine ja sellele vastuse ettevalmistamine;

istungiks ettevalmistumine, istungil osalemine - kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik

õigusabi 2,92 h ulatuses.

Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus võlgniku avalduse maakohtus kantud menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi eest 11,59 h s.o 1 390,80 eurot (11,59 h

x 120 eurot) ja tõlkekulud 30 eurot. Kohus jätab rahuldamata võlgniku õigusabikulude (sh

tõlkimine) nõude 1 039,20 euro ulatuses. Seega mõistab kohus võlausaldajalt välja võlgniku

kasuks menetluskulud summas 1 420,80 (so 1 390,80 + 30) eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik