1-17-9084/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-17-9084

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

23. november 2017, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-9084 Kohtunik Pavel Gontšarov Kriminaalasi Andrei Petrov süüdistuses KarS § 184 lg 1, § 199 lg 2 pde 4, 7, 8 ning § 263 lg 1 p-de 1, 2 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 23. oktoobri 2017. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava Andrei Petrovi (isikukood 38104020361; viibib Tallinna Vanglas) apellatsioon RESOLUTSIOON

Jätta Andrei Petrovi kaebus Harju Maakohtu 23. oktoobri 2017. a kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 23.10.2017. a otsusega tunnistati Andrei Petrov kokkuleppemenetluse korras süüdi KarS § 184 lg 1, KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8, KarS § 263 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusena 1 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka A. Petrovi eelvangistuses viibimise aeg 03.04.2017- 05.04.2017. Karistuse kandmise aja alguseks 18.07.2017. Tõkendina kohaldatud vahistamine jäeti muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. Mõisteti A. Petrovilt välja KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9 ja 10 ning § 179 lg 1 p 1 alusel menetluskulud riigieelarve tuludesse summas 1695 (üks tuhat kuussada üheksakümmend viis) eurot, sh sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alammääras, s.o 1175 eurot, narkootilise aine ekspertiisi teostamise kulu summas 168 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu summas 312 eurot ja ukse avamise teenuse kulu 40 eurot. Määrati, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2. 14.11.2017 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus A. Petrovi apellatsioon, milles ta palub pikendada menetluskulude tasumise tähtaega veel aasta võrra, s.o ajaks, mil ta vanglast

1-17-9084

2(3) vabaneb. Lisaks selgitab kaebuse esitaja, et hetkel puudub tal töökoht ning ta ülalpidamisel on alaealine laps. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et A. Petrovi kaebus tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.

4. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.2016. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29.03.2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.

5. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS §

248 lg-st 1. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 pde 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 ps 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (RKKK 3-1-1-7-16).

6. Kriminaalasjas on A. Petrov, tema kaitsja ja prokuröri vahel 28.09.2017 sõlmitud kokkulepe (II köide, tl 206-208), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud absoluutsummana 1671 eurot, millele lisandusid kaitsjatasu kohtuistungil osalemise eest 24 eurot. Samas on kokkuleppes muuhulgas ära toodud süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Nimelt on ära näidatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral mõistetakse A. Petrovilt välja menetluskuluna riigituludesse sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest 1175 € (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis eurot), määratud kaitsjale riigi õigusabi osutamise tasu summas 288 € (kakssada kaheksakümmend kaheksa eurot), Lukuabi Grupp OÜ ukse avamise teenuse kulu 40 € (nelikümmend eurot) ning narkootilise aine ekspertiisi teostamise kulu 168 € (ükssada kuuskümmend kaheksa eurot). Maakohus on nimetatud summadest lähtunud. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude hüvitamise individualiseerimises – nimelt lepiti kokku, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb

1-17-9084

3(3) menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul. Maakohus mõistiski menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul. A. Petrov kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (II köide, tl 208). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. A. Petrov nõustus tasumisele kuuluvate menetluskuludega ning nende tasumisega 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

7. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus süüdistatav A. Petrov kinnitas, et väljendas kokkuleppe sõlmimisega oma tõelist tahet ja jääb kokkuleppe juurde, samuti seda, et kokkulepe on sõlmitud tema vabal tahtel (III köide, tl 7). Samuti on A. Petrov kohtuistungil kinnitanud, et mõistab, et menetluskulud tuleb tasuda aasta jooksul. Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks. Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 26. septembri 2005. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-05. Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p-de 3,4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27.04.2006. a määruses nr 3-1-1-38-06.

8. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 lg 1 jätab ringkonnakohus A. Petrovi kaebuse läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/