3-17-87/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. november 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-87

Haldusasi

K. L. ja A. P. kaebus Maksu- ja Tolliameti 5.10.2016

maksuotsuse nr 12.2-3/037758-2 tühistamise nõudes

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebajad – K. L. ja A. P., esindaja advokaat Martin Traat

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud

apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada

menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (edaspidi: MTA) ametnikud peatasid 1.12.2014 Uulu parklas veoki DAF

(XXX XXX), mille järel oli haagis (XXX XXX). Veokist ja haagisest leiti 390 000 pakki

eestikeelsete kirjade ja maksumärkideta Valgevene sigarette. Pärnu Maakohtu 28.04.2016 otsusega

(kriminaalasi nr 1-15-10288) mõisteti K. L. ja A. P. süüdi tubakatoodete käitlemise korra rikkumises

(karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 376 lg 1). A. P.le mõisteti 1 aasta ja 5 kuu pikkune tingimisi

vangistus ja K. L.le 2 aasta ja 3 kuu pikkune reaalne vangistus. Kohtuotsusega sigaretid konfiskeeriti

ning määrati hävitamisele peale otsuse jõustumist. Tallinna Ringkonnakohtu 13.06.2016 otsusega

samas asjas asendati K. L.le mõistetud reaalne vangistus tingimisi vangistusega samas pikkuses.

Muus osas jäeti esimese astme kohtu otsus muutmata.

2. MTA alustas 13.09.2016 teatega nr 12.2-3/037758-1 eelnimetatud sigarettide osas kontrolli.

3. MTA määras 5.10.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/037758-2 A. P.le ja K. L.le solidaarselt

tasumiseks tubakaaktsiisi 736 632 eurot. Maksuotsuse põhjenduste kohaselt tegutsesid kaebajad

ühiselt ja kooskõlastatult ning kuna mõlemad on süüdi mõistetud maksualases kuriteos, vastutavad

nad maksukorralduse seaduse (edaspidi: MKS) § 41 lg 1 ja lg 2 järgi tubakaaktsiisi tasumise

kohustuse eest solidaarselt.

4. K. L. ja A. P. esitasid maksuotsuse peale vaide, mille MTA jättis 14.12.2016 vaideotsusega

rahuldamata.

5. K. L. ja A. P. esitasid MTA 5.10.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/037758-2 tühistamise nõudes

12.01.2017 kohtule kaebuse.

KAEBAJATE NÕUE JA SEISUKOHAD

6. Kaebajad taotlevad maksuotsuse tühistamist, leides, et alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi

seaduse (edaspidi: ATKEAS) § 22 lg 1 p 3 ja § 27 lg 1 p 4 rikuvad võrdsuspõhiõigust ja on seetõttu

vastuolus põhiseaduse (PS) § 12 lg-s 1 sätestatuga, samuti on kaebajatele määratud maks lisakaristus,

mida keelab PS § 23 lg 3. Kaebajad said kriminaalkaristuse ja peavad nüüd maksma lisaks

solidaarselt 736 632 eurot, millele lisandub intress. Selle summa tasumine ei ole reaalne ega isikutele

jõukohane. Arusaamatuks jääb maksu määramist käskiva õigusnormi eesmärk, kui mingit

kriminaaltulu ei ole teenitud ning kaup ringlusse ei jõudnud.

7. Kui määrata aktsiisimaks tasumisele ka konfiskeeritud ja hävitatud kauba eest, peaks MTA

osalema kõikide majanduskuritegude menetluses. Paraku jäävad isikud, kes on valinud sooritamiseks

teistsuguse majanduskuriteo liigi kui maksukuriteo, maksumenetlusest üldse puutumata ja õiguslik

järelm menetlusaluse isiku jaoks päädib karistuse ja/või kuriteoga saadud vara või kuriteovahendi

konfiskeerimisega (kui sedagi). See tähendab, et riigivõim kohtleb majandusliku iseloomuga

kuritegude sooritajaid ebavõrdselt ja -soodsamalt kui teisi. Sellisel isikute erineval kohtlemisel

puudub legitiimne eesmärk. Isegi kui lugeda eesmärgiks õiguskorra kaitse vajadust, jääb

arusaamatuks, miks seda peab tegema teatud isikute suhtes täiendava menetlusega

(kriminaalmenetlus + haldusmenetlus). ATKEAS-i § 27 lg 1 p 4 rikub võrdsuspõhiõigust ja on

seetõttu vastuolus PS § 12 lg-s 1 sätestatuga, millest tulenevalt ei võimalda nimetatud normid

käesolevas asjas tuvastatud asjaoludel maksuotsuse tegemist.

8. Kui ATKEAS-i § 22 lg 1 p 3 ja § 27 lg 1 p 4 oleksid oma koostoimes põhiseadusega kooskõlas,

ei saaks ATKEAS § 22 lg 1 p 4 ja § 24 lg 12 rakenduda, st nende normide kohaldamise formaalne

eeldus ei oleks täidetud. Kehtiv ATKEAS peaks sisaldama sätet, et aktsiisist on vabastatud

konfiskeeritud kaup, mis hävitatakse. Hävitatud kaup ei jõua ringlusse ja sellise kauba aktsiisiga

maksustamine on sisult ebaõiglane ja ebaloomulik.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

9. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu, leides, et kaebaja väited on põhjendamatud.

10. Kaebajad eksivad, arvates, et kui määrata aktsiis tasumisele ka konfiskeeritud ja hävitatud kauba

eest, peaks MTA osalema kõikides kriminaalasjades, kus on tegemist majanduskuriteoga. Esiteks

toimub maksusumma määramine üksnes maksumenetluses, mitte kriminaalmenetluses, teiseks

määratakse maksusumma isikule tasumiseks siis, kui on täidetud asjakohane maksuseaduses

sätestatud teokoosseis, mis toob kaasa maksukohustuse tekkimise.

11. ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 ja § 24 lg-s 12 sätestatud aktsiisikohustuse tekkimise aluseks olev

teokoosseis on kaebajate puhul täidetud, mistõttu oli maksuhalduril MKS § 10 lg 2 p-st 2 tulenev

kohustus kaebajatele maksusumma määrata. Vastustaja hinnangul ei ole maksusumma määramine

antud juhul topeltkaristus. Maksustamine toimub maksuseaduste ja MKS alusel ja see jääb väljapoole

PS § 23 kaitseala. Kõik karistused materiaalses mõttes on loetletud karistusseadustiku §-des 44 kuni

551. Tubakaaktsiis on aga MKS § 3 lg-s 2 p 7 sätestatud riiklik maks. ATKEAS-s sätestatud

regulatsiooni legitiimseks eesmärgiks ongi seaduserikkujate põhjendamatu sooduskohtlemise

välistamine. Konfiskeerimine ei saa olla aktsiisivabastuse aluseks, sest kaubad peavad olema

võrdsetel alustel maksustatud.

12. ATKEAS-i alusel on tarbimisse lubamine ka aktsiisikauba illegaalne tootmine, müük või Eestisse

toimetamine. Ka MKS § 83 lg 1 sätestab, et seaduse või heade kommetega vastuolus olevat tehingut

maksustatakse võrdväärselt õiguspärase tehinguga. Seadusvastase tegevuse tagajärjed toovad kaasa

samasuguse maksukohustuse, nagu see oleks tekkinud majandusliku sisu poolest sarnase õiguspärase

tegevuse tagajärjel. Seega ei riku ATKEAS § 22 lg 1 p 3 ja § 27 lg 1 p 3 ja p 4 võrdsuspõhiõigust ja

puudub vastuolu ka PS § 12 lg-s 1 sätestatuga.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kohus leiab, et ATKEAS § 22 lg 1 p 3 ja § 27 lg 1 p 4 on põhiseadusega kooskõlas ja kaebajatele

on vaidlustatud maksuotsusega määratud tasumiseks tubakaaktsiis õiguspäraselt. Seetõttu tuleb

kaebus jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.

14. Vaidlustatud maksuotsusega määrati kaebajatele tasumiseks aktsiis 1.12.2014 kehtinud määras

736 632 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et A. P. juhitud veokis ja haagises oli selle

kinnipidamisel 1.12.2014 kokku 390 000 pakki (7 800 000 tükki) sigarette, mis olid aktsiisiga

maksustatavad tubakatooted ATKEAS § 1 lg 1 ja § 16 lg 1 mõttes ning et sigarettide kogus ületas

määra, mille võib endaga liikmesriiki mitteärilistel eesmärkidel kaasa tuua (ATKEAS § 571 p 1 järgi

800 sigaretti). Pakkidel puudusid eestikeelsed andmed tootja ja toote kohta, terviseohu hoiatused ja

maksumärgid, kuid olid Valgevene maksumärgid. A. P.l veose kohta mingeid dokumente esitada ei

olnud. Kõnealused sigaretid konfiskeeriti ja kriminaalmenetluses (asja nr 1-15-10288) tuvastas

kohus, et sigarettide Eestisse sissetoomise organiseeris K. L., kuid ka A. P. on süüdi selles, et oli

nõus vedama ilma igasuguste saatelehtede jm dokumentideta veost, mis tegi maksumärkideta

sigarettide

Eestisse

sisseveo

võimalikuks.

Kaebajatele

mõisteti

karistuseks

tingimisi

vabadusekaotus, lisaks pidid nad hüvitama kriminaalmenetluse kulud. Kaebajad ei vaidlusta

käesolevas haldusasjas seda, et sigaretid toodi Euroopa Liidu territooriumile ebaseaduslikult.

AKTEAS § 24 lg 1 kohaselt tekib maksukohustus aktsiisikauba tarbimisse lubamisel või teisest

liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel. Vaidlust ei ole selles, et

ATKEAS § 27 sisaldab küll aktsiisivabastuste loetelu, kuid alates 2008. aastast ei ole nende hulgas

loetletud konfiskeeritud kaupa, s.o kehtiva ATKEAS-i kohaselt ei vabasta kauba konfiskeerimine ja

hävitamine aktsiisi tasumise kohustusest. Kaalutlusõigust aktsiisisumma määramata jätta

maksuhalduril ei ole. Vaidlust ei ole ka aktsiisi määras ja maksukohustuse tekkimise päevas.

15. Vaidlus on selles, kas sigarettide konfiskeerimisel on veel seaduslikku alust nõuda tubakaaktsiisi

tasumist. Kaebaja leiab, et kuna sigaretid kunagi reaalselt tarbimisse ei jõudnud, siis aktsiisi tasumise

kohustust tekkida ei saanud. Kuni 2007. aastani määrati aktsiisikaupade käitlemise korra rikkumisel

importijatele rahaline või mitterahaline karistus ja kauba konfiskeerimine oli eraldi aktsiisivabastuse

alus. Kaebaja leiab, et ATKEAS on selle muudatuse tagajärjel vastuolus võrdsuspõhiõigusega (PS

§12) ja ka topelt karistamise keeluga (PS § 23).

16. AKTEAS-i muudatuste seaduseelnõu seletuskirjas on märgitud: „Muudatuse kohaselt ei ole

konfiskeerimine aktsiisivabastuse aluseks, sest kaubad peavad olema võrdsetel alustel maksustatud,

see on tarbimisse lubamisel. Aktsiisiseaduse alusel loetakse tarbimisse lubamiseks ka aktsiisikauba

illegaalset tootmist, müüki või Eestisse toimetamist. Konfiskeerimine ise ei ole maksukohustuse

tekkimise aluseks. Seaduse rikkumine, millega kaasneb aktsiisikauba konfiskeerimine, ei saa olla

aktsiisivabastuse aluseks. Konfiskeeritud kauba aktsiisivabastus on seaduse rikkuja põhjendamata

sooduskohtlemine tingimustes, kus kohtute poolt määratud rahatrahvid on sümboolsed. Rahatrahvi

määradel puudub seos teenitud tulude ja maksmata jäänud maksusummaga.“1. Seletuskirjas on lisaks

märgitud, et muudes EL riikides, näiteks Leedus, Lätis, Soomes, Rootsis ja Saksamaal maksustatakse

konfiskeeritud aktsiisikaup aktsiisiga, Belgias, Austrias ja Iirimaal aga mitte (seal on karistusmäär

seotud maksmata jäänud aktsiisisummaga). Konfiskeeritud aktsiisikaupa ei maksustata ka Ungaris

ja Tšehhis. Seega oli kuni 2007. aastani kehtiv konfiskeeritud kauba aktsiisivabastus võrreldes teiste

Euroopa Liidu (edaspidi: EL) riikidega pigem erandlik nähtus.

17. Kuna aktsiisid mõjutavad kauba hinda ning seetõttu võib aktsiisidega maksustamine takistada

kaupade vaba liikumist EL ühisturul, reguleerivad seda valdkonda suures osas EL õigusnormid.

Käesoleva asja lahendust mõjutavad EL nõukogu 16.12.2008. aasta direktiiv 2008/118/EÜ

aktsiisikaupade ja nende hoidmise, veo ja kontrolli üldise süsteemi kohta (edaspidi: aktsiisidirektiiv)

ja EL nõukogu 12.10.1992 määrus nr 2913/92, millega kehtestati ühenduse tolliseadustik (edaspidi:

ÜTS).

18. Aktsiisidirektiivi art 7 lg 1 sätestab, et aktsiis muutub sissenõutavaks tarbimisse lubamise hetkest

tarbimisse lubamise liikmesriigis. Sama säte on võetud üle ATKEAS §-des 41, 211,24 ja 28.

Aktsiisidirektiivi art 7 lg 2 punkti b kohaselt on tarbimisse lubamine aktsiisikauba valdamine

väljaspool aktsiisi peatamise korda (ajutist aktsiisivabastust) ja punkti d kohaselt on selleks ka

aktsiisikauba import, sealhulgas eeskirjade vastane import, välja arvatud juhul, kui aktsiisikauba

suhtes kohaldatakse kohe pärast importi aktsiisi peatamise korda. Kohus leiab, et hetkeks, kui

sigarettide veos Uulu parklas peatati, oli aktsiis muutunud sissenõutavaks, kuna see oli ületanud EL

piiri. Ühtegi ajutise aktsiisivabastuse alust vaidlusalusele kaubale ei kohaldunud. ÜTS art 202 lõike 1

kohaselt tekib tollivõlg ühendusevälise kauba impordil siis, kui kaup, millelt tuleb tasuda

imporditollimaks, tuuakse ebaseaduslikult tolliterritooriumile. Tollivõlg tekib siis, kui isik kaubaga

ühenduse tolliterritooriumile siseneb ja on loonud olukorra, kus ta rikub mõnda ÜTS artiklites 38–

41 sätestatud nõuet või ÜTS artikli 177 teises alajaotuses sätestatud nõuet. Tollivõlg tekib isikul, kes

aktsiisikauba ebaseaduslikult tolliterritooriumile toimetab (ÜTS § 202 lg 1).

19. ÜTS artikli 233 alusel lõpeb impordil tekkiv tollivõlg siis, kui imporditollimaksu summa

tasutakse, tolliprotseduurile deklareeritud kaupa käsitlev tollideklaratsioon tunnistatakse kehtetuks

või kui kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaksud, arestitakse ning samal ajal või järgnevalt

konfiskeeritakse, hävitatakse tollijärelevalve all või loovutatakse riigile (ÜTS art 202 lg 2). Euroopa

Kohtu 02.04.2009 otsuses Elshani vs Hauptzollamt Linz, nr C-459/07, leiti, et ÜTS art 233 lg 1 punkti

d tuleb tõlgendada nii, et tollivõla lõppemiseks peab ühenduse tolliterritooriumile ebaseaduslikult

toodud kaupade kinnipidamine toimuma enne nende kaupade väljumist esimesest tolliasutusest

ühenduse tolliterritooriumil. Kohus leidis lahendis, et ühenduse tolliterritooriumile ÜTS art-tes 38-

41 sätestatud formaalsusi täitmata toodud kaupade kinnipidamine, mis toimub väljaspool esimese

tolliasutuse territooriumit ja leiab aset tegelikult juhuslikult, ei too kaasa tollivõla lõppemist ÜTS art

233 lg 1 punkti d mõttes.

20. Vastustaja on siinkohal asjakohaselt viidanud Euroopa Kohtu lahendile asjas Dansk Transport

og Logistik versus Skatteministeriet, nr C-230/08, kus kohus leidis, et kaup, mille kohalik

maksuhaldur on ebaseaduslikul ühenduse tolliterritooriumile toomisel kinni pidanud tsoonis, kus

asub esimene tolliasutus ühenduse välispiiril, ja mille see maksuhaldur on samaaegselt või hiljem

hävitanud ning mis viimati mainitud juhul ei ole tema valdusest kordagi välja läinud, on hõlmatud

ÜTS artikli 233 esimese lõigu punktis d sisalduva „kinnipeetud ja samaaegselt või hiljem

konfiskeeritud” kauba mõistega, nii et selle sätte alusel lõpeb tollivõlg. Kauba konfiskeerimine

lõpetab tollivõla järelikult üksnes juhul, kui kaup peetakse kinni ebaseaduslikul sissetoomisel.

Tollivõlg ei lõppe viidatud sätte kohaselt olukorras, kus ebaseaduslikult sisse toodud kaup peetakse

kinni pärast selle sissetoomist.

1 AKTEAS-i muutmise seaduse eelnõu seletuskiri https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/cfd7c8ad-

4627-9e87-c765-21c32c8263db

21. Eeltoodust tulenevalt tuleb ka aktsiisidirektiivi art 5 lõike 1 kolmandat lõiku ja artikli 6 lõiget 1

tõlgendada nii, et kaup, mis on kinni peetud pärast seda, kui kaup on väljunud tsoonist, kus asub

esimene tolliasutus ühenduse tolliterritooriumil, ja mille see maksuhaldur on samaaegselt või hiljem

hävitanud ning mis viimati mainitud juhul ei ole tema valdusest kordagi välja läinud, ei ole „aktsiis

peatatud” aktsiisidirektiivi artikli 5 lõike 2 esimese taande ja artikli 6 lõike 1 punkti c tähenduses

koosmõjus tolliseadustiku artikli 84 lõike 1 punkti a, artikli 98 ja tolliseadustiku rakendusmääruse

artikliga 867a. Seega on selle kauba osas aktsiisi tasumise kohustuse tekkimiseks vajalik teokoosseis

tekkinud ja aktsiis on selle kauba osas muutunud sissenõutavaks.

22. Vaidlust ei ole selles, et sigaretid peeti kinni pärast seda, kui kaup oli väljunud tsoonist, kus asub

esimene tollibüroo EL territooriumil. Kuna kaebajad ei esitanud sigarettide kohta mingeid

dokumente, on ilmne, et seda kaupa ei ole EL-s õiguspäraselt vabasse ringlusse lubatud. Seega asusid

sigaretid nende kinnipidamise ajal Eesti territooriumil väljaspool tollijärelevalvet.

23. Otsuse punktides 20-21 tehtud järeldused ÜTS art 233 lg 1 punkti d tõlgendamisel ja

kohandamisel on Eesti kohtupraktikas võetud aluseks ka teistes käesoleva asjaga sarnastes

kohtuasjades (nt haldusasjades nr 3-13-1919, 3-15-2311, 3-15-1016, 3-16-501 ja 3-15-1864 tehtud

ja jõustunud lahendid). Seega puudub käesoleval juhul seaduslik alus rakendada kaebajate suhtes

teistsugust ÜTS art 233 lg 1 punkti d tõlgendamist. Ühtegi tõendit selle kohta, et vaidlusalused

sigaretid oleksid nõuetekohaselt üle Euroopa Liidu tollipiiri tulnud ja tolliformaalsused läbinud, ei

ole. Niisamuti ei peetud neid kinni ebaseaduslikul ühenduse territooriumile sissetoomisel, vaid

ühenduse sees. Seda, kus ja millal sigaretid ühenduse territooriumile toodi, tuvastatud ei ole. Seega

ei olnud tollivõlg lõppenud ja aktsiisi määramine ei olnud ÜTS-iga vastuolus.

24. ÜTS art 202 lg 3 kolmanda taande kohaselt on võlgnikuks isikud, kes kõnealuse kauba omandasid

või seda valdasid ja kes kauba omandamise või saamise ajal teadsid või oleksid pidanud teadma, et

see on sisse toodud ebaseaduslikult. AKTEAS § 28 lg 1 p 4 kohaselt maksab aktsiisi isik, kes on

rikkunud ATKEAS-i nõudeid aktsiisikauba vedamisel ja valdamisel ning AKTEAS § 24 lg 12 alusel

tekib aktsiisi tasumise kohustus aktsiisikohustuse rikkumise päeval (praegusel juhul 01.12.2014).

Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et sigarettide valdajaks oli ka A. P. ja et ta teadis või oleks

pidanud teadma, et tema valduses olevad sigaretid on sisse toodud ebaseaduslikult. Kõnealustel

sigaretipakkidel olid EL-i mittekuuluva kolmanda riigi maksumärgid. On üldteada, et sigaretid on

aktsiisikaup, samuti see, et kaupade importimisel väljastpoolt EL-i tuleb üldjuhul tasuda

imporditollimaksu, eriti sedavõrd suure koguse puhul. Oluline on, et A. P. alustas seega sõitu ilma

CRM-saatedokumentideta, mis on aga rahvusvahelise autokaubaveolepingu konventsiooni järgi

rahvusvahelistel vedudel kohustuslikud. Lähtudes eeltoodust, võttis A. P. teadlikult riski ja pidi igati

võimalikuks pidama, et veab ebaseaduslikku veost, kui ta ei saanud endaga kaasa saatedokumente ja

ei saanud heas usus eeldada, et tegemist on seaduslikult Eestisse saabunud sigarettidega. See, kas või

mil määral oli A. P. tegelikult teadlik tollieeskirjadest ning sigarette kui erilist kaubaliiki

puudutavatest normidest, ei ole oluline. Tuleb lugeda, et isik oleks pidanud teadma, et kaup on toodud

sisse ebaseaduslikult, kui vaadeldava isikuga samasuguses olukorras oleva tavalise mõistliku inimese

jaoks oleks pidanud kauba ebaseaduslik päritolu tunduma tõenäolisem kui selle võimalik seaduslik

päritolu. Seejuures ei ole ÜTS art 202 lg 3 kolmandas taandes toodud võlgniku staatuse seisukohalt

oluline, kas kaupa kavatsetakse ise kasutada, müüa, ära kinkida, muul viisil üle anda või lihtsalt

hoiustada. Eeltoodud põhjustel on maksuotsuses õigesti leitud, et A. P.t tuleb vaidlusaluste

sigarettide osas käsitada võlgnikuna ÜTS art 202 lg 3 kolmanda taande kohaselt. Sellele ei ole A. P.

käesolevas haldusasjas ka vastu vaielnud.

25. Kohus loeb tõendatuks ka 28.04.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-10288 tehtud järeldust, et

sigarettide veo Eestisse organiseeris K. L.. Käesolevas haldusasjas ei ole K. L. seda asjaolu ka

vaidlustanud.

26. Kohus leiab, et konfiskeeritud kaubalt aktsiisi tasumise kohustus ei ole materiaalses mõttes

karistus. Seetõttu ei ole aktsiisi tasumise kohustus antud juhul vastuolus PS §-st 23 tuleneva

topeltkaristamise keeluga. Iseenesest ei ole MTA-l õigus selles, et meede ei saa olla karistuslik juba

seetõttu, et see ei ole sätestatud KarS-is. Kui meede on sedavõrd intensiivne, et omandab juba sisult

karistusliku iseloomu, võib meede olla sisult karistuslik ka juhul, kui see ei ole sätestatud KarS-is

ega määratud kriminaalmenetluses. Nagu kohus eespool osutas, oli Eestis kuni 2007. aastani

kehtinud konfiskeeritud kaupade aktsiisivabastus EL-s pigem erandlik ja hoogustas kahtlemata

aktsiisikaupade salakaubandust. Kriminaalkaristus ei välista maksukohustuse määramist.

Aktsiisikaupadelt makstav aktsiis ja käibemaks moodustab olulise osa Eesti riigieelarvest, samuti on

aktsiisikaupade maksupettuste ja salakaubaveo tõkestamine MTA üks prioriteete. Alkoholi- ja

tubakatoodete salakaubandus mõjutab oluliselt riigi tulubaasi, samas on aktsiisikaupadega seotud

kuriteod Eestis laialt levinud. Lisaks avaldab aktsiisitoodete illegaalne müük negatiivset mõju ka

ettevõtluskeskkonnale, tekitades ebavõrdset konkurentsi. Nende põhjenduste tõttu ei saa lugeda

konfiskeeritud kaubalt aktsiisi tasumise kohustust ülemääraselt riivavaks ja seetõttu karistuslikuks

meetmeks. Samadel põhjustel leiab kohus, et aktsiisi tasumise kohustus on antud juhul

proportsionaalne meede salakaubandusega võitlemiseks.

27. Aktsiisisumma suurus tuleneb peamiselt sellest, et konfiskeeritud sigarettide arv 390 000 pakki

ehk 7 800 000 suitsu oli ise ülisuur. Riskides sellise koguse sigarettide Eestisse vedamisega, võtsid

kaebajad endale paratamatult ka riski tasuda neile maksuotsusega määratud aktsiis. Mis puudutab

kaebajate väiteid, et määratud maksusumma tasumine ei ole neile jõukohane, sätestab pankrotiseadus

võimaluse füüsilise isiku pankroti väljakuulutamiseks ja sama seaduse § 169 annab alused, mil

füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

28. Konfiskeeritud kaubalt aktsiisi tasumise kohustus ei ole seega vastuolus PS §-s 12 sätestatud

võrdse kohtlemise põhimõttega. Kaebaja väidab, et ebavõrdne kohtlemine väljendub esiteks selles,

et maksukuritegude toimepanijaid koheldakse rangemalt, kuna teised kurjategijad saavadki ainult

oma kriminaalkaristuse, maksukuritegude toimepanijad aga lisaks suure maksunõude (ja intressid).

Need olukorrad ei ole siiski võrreldavad. Erinevad kuriteod toovad praktikas kaasa nii erinevad

karistused kui ka erinevad mittekaristusõiguslikud järelmid. Kuriteo toimepanijal ei ole subjektiivset

õigust nõuda, et teda koheldaks võrdselt teist liiki kuriteo toimepanijaga. Teiseks tuleneb kaebusest

ka etteheide, et ebavõrdsust tekitab erinev lähenemine kauba konfiskeerimisele EL piiril ja

riigisiseselt. Aktsiisikohustuse püsimine juhul, kui ebaseaduslik kaup on õnnestunud toimetada

väljapoole tolli, on põhjendatud. Ebaseaduslikult sisse toodud kaupade jõudmine ühenduse

territooriumile toob iseenesest kaasa väga suure ohu, et need kaubad jõuavad lõpuks liikmesriikides

vabasse ringlusse. Kui need kaubad on ükskord väljunud tollitsoonist, on ebatõenäoline, et toll

avastab need pisteliste kontrollide käigus juhuslikult. Sel põhjusel ei ole eelnimetatud erinevad

konfiskeerimise olukorrad samaväärsed ega võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus.

29. Seega on vaidlustatud maksuotsus seaduslik ja selle tühistamiseks puudub alus.

30. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei

ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadriann Ikkonen