1-15-8649/37 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

22. november 2017

Kohtuasja number

1-15-8649

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas

Kohtuasi

Evgeny Kurchikovi (isikukood 38812270324) vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve

kohaldamisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 3. oktoobri 2017. a määrus

Määruskaebuse esitaja

Evgeny Kurchikovi kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Ene Uljanova

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 3. oktoobri 2017. a määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Karl Saavo Evgeny Kurchikovile määruskaebemenetluses

osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot,

sealhulgas käibemaks 8 (kaheksa) eurot.

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Evgeny Kurchikovilt Eesti

Vabariigi kasuks välja 48 (nelikümmend kaheksa) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda

30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on

kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse

kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 10. detsembri 2015. a otsusega tunnistati Evgeny Kurchikov süüdi

karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 5, 8 ja 9, § 1572, § 184 lg 1 ning § 185 lg 2 p 3 järgi.

KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti E. Kurchikovile liitkaristus 4 aastat ja 6 kuud vangistust, mille hulka

arvati KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistus. Vangistuse alguseks luges kohus 9. mai 2015 ja

lõpptähtpäevaks 5. novembri 2019.

2(5)

2. 2. augustil 2017 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid E. Kurchikovi tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Vangla toetas E. Kurchikovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist, prokuratuur mitte.

3. Tartu Maakohtu 3. oktoobri 2017. a määrusega jäeti E. Kurchikov vangistusest ennetähtaegselt

vabastamata.

4. Kohus märkis, et formaalsed eeldused süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76

lg 2 p 1 alusel on täidetud. E. Kurchikovile mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust,

millest süüdimõistetu on praeguseks ära kandnud ligikaudu 2 aastat 5 kuud vangistust. Seega on

süüdimõistetu vangistusest ära kandnud vähemalt poole ja seejuures üle nelja kuu. E. Kurchikovil

on vabanemisjärgne elukoht, mis vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise nõuetele.

5. Samas ei pidanud maakohus KarS § 76 lg-st 4 tulenevaid tingimusi E. Kurchikovi vabastamiseks

täidetuks. E. Kurchikovi on korduvalt karistatud nii kuritegude kui ka väärtegude eest. Ta on toime

pannud nii varavastaseid, avaliku korra vastaseid kui ka liiklusalaseid kuritegusid. Praegu kannab

ta karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest.

Vaatamata varasematele karistustele, sh kolmele reaalsele vangistusele pole E. Kurchikov

väljakujunenud tegutsemismustreid muutnud. Harju Maakohtu 28. novembri 2013. a otsusega

asendati E. Kurchikovile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, kuid vangistus tuli täitmisele

pöörata, kuna E. Kurchikov ei täitnud registreerimiskohustust ja hoidus kõrvale üldkasuliku töö

tegemisest. Seejuures tuli E. Kurchikov erakorralise ettekande arutamiseks tagaotsitavaks

kuulutada. Lisaks on oluline arvestada, et kui E. Kurchikov vabanes 30. jaanuaril 2015 eelmise

karistuse kandmiselt, pani ta juba 21. veebruaril 2015 toime uue kuriteo (varguse).

6. E. Kurchikov kannab karistust raskete kuritegude eest. Eriti taunimisväärne on see, et

E. Kurchikov andis narkootilist ainet edasi alaealisele. Käideldud narkootiline aine oli

tugevatoimeline (fentanüül). Kuritegusid pani E. Kurchikov toime narkosõltuvusest ajendatuna.

Tema puhul ongi peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks sõltuvus fentanüülist.

7. Kohus pidas positiivseks, et E. Kurchikov soovib vabaneda narkootikumide tarvitamisest ja on

astunud selleks ka konkreetseid samme – osalenud vanglas rehabiliteerivates tegevustes ning on

vabanemise korral nõus jätkama sõltuvusravi ja rehabilitatsiooni Tervisekeskus Elulootus OÜ-s.

Samas on E. Kurchikov olnud väga pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja (ligikaudu 10 aastat).

Tal on välja kujunenud tugev harjumus ja sõltuvus. Lisaks on E. Kurchikovil tekkinud

motivatsioon ja soov narkootiliste ainete tarvitamisest loobuda alles praeguse vangistuse jooksul.

Senise eluviisi muutmine nõuab E. Kurchikovilt äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet. Maakohus

märkis, et ta pole veendunud, et E. Kurchikov suudaks edukalt oma senist eluviisi muuta. Seda

vaatamata lähedaste toetusele, vanglas läbitud rehabiliteerivatele tegevustele ning töökoha

olemasolule.

8. E. Kurchikovi käitumine karistuse kandmise ajal on olnud positiivne. Ta on osalenud

loengutsüklis ja tagasilanguse ennetamise tugigrupis, samuti riigikeele õppes B1 tasemel ja vangla

tööhõives. Süüdimõistetul pole kehtivad distsiplinaarkaristusi.

9. Vabanemise korral on E. Kurchikovil kindel elukoht oma vanemate juures. Kindla elukoha ja

toetavate lähedaste olemasolu on positiivne. Samas leidis kohus, et tagasilanguse riske suurendab

E. Kurchikovi naasmine samasse elukohta, kus ta elas enne karistuse kandmisele asumist.

10. Positiivne on seegi, et E. Kurchikovil on vabanemise korral kindel töökoht L. OÜ-s abitöölise või

maalrina. Seega on E. Kurchikovil võimalus vabanemise korral saada regulaarset ja kindlat

3(5)

sissetulekut. See omakorda võimaldab äraelamist, aga ka maandada uute kuritegude

toimepanemise riske.

11. Politsei- ja Piirivalveameti otsusega tunnistati E. Kurchikovi elamisluba kehtetuks ja talle on

tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamiseks. E. Kurchikov on selle

otsuse vaidlustanud halduskohtus.

12. Kokkuvõttes asus maakohus seisukohale, et ehkki E. Kurchikovi puhul esineb positiivseid

asjaolusid (käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsed elutingimused), ei kaalu need

üles ennetähtaegse vabastamise kahjuks rääkivaid asjaolusid (varasem elukäik, kuriteo

toimepanemise asjaolud, E. Kurchikovi isik).

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

13. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse E. Kurchikovi kaitsja vandeadvokaat Karl

Saavo, kes palub Tartu Maakohtu määruse tühistada ja vabastada E. Kurchikov vangistusest

tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Kaitsja hinnangul pole maakohus piisavalt põhjendanud, miks ta jättis E. Kurchikovi vangistusest

vabastamata. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on E. Kurchikovi poolt uue kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 45%, kusjuures puudub vägivallakuritegude oht.

E. Kurchikov on vangistuses käitunud seaduskuulekalt, osalenud tööhõives, läbinud riigikeele

kursuse B1 tasemel ja tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. E. Kurchikovil on vabaduses

töökoht, samuti elukoht oma vanemate ja venna juures. Narkosõltuvuse kohta märgib kaitsja, et

E. Kurchikov on vangistuses kahe ja poole aasta jooksul osalenud loengutsüklis ja tagasilanguse

tugigrupi töös. E. Kurchikov pöördus ise OÜ Tervisekeskus Elulootus poole, et alluda pärast

vabanemist sõltuvusravile. Kohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta sõltuvusravi programmi

olulise mõju narkosõltuvusest tuleneva kuritegeliku käitumise riski vähendamisel. E. Kurchikov

avaldas istungil, et ta on kindlalt otsustanud loobuda narkootikumide tarvitamisest ja soovib elada

õiguskuulekalt.

14. Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. E. Kurchikovi puhul on formaalsed eeldused KarS § 76 lg 2 p 1 kohaldamiseks täidetud

(vt käesoleva määruse punkt 4). Seega oleneb tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine

KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste

olemasolu kohta.

16. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu

vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma,

kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või

menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse

kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli

2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus

menetletavas asjas KarS § 76 lg 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis annaks aluse

kohtumääruse tühistamiseks. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks ei saa E. Kurchikovi

KarS § 76 lg-st 4 lähtudes ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastada.

Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ega korda neid.

4(5)

17. Määruskaebuse esitaja tugineb maakohtu määrust vaidlustades muu hulgas Tartu Vangla

iseloomustuses välja toodud protsendile selle kohta, kui suure tõenäosusega paneb E. Kurchikov

järgmise kahe aasta jooksul toime uue kuriteo (45%). Ringkonnakohus märgib, et kuna vangla

materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava

iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud, ei saa E. Kurchikovi

ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel sellega arvestada. Vangla riskihinnang on täielikult

põhistamata ega ole seega kontrollitav: puuduvad andmed, mille pinnalt jälgida tõenäosusarvutuse

käiku ja uurida selle teaduslikku põhjendatust. (Vt lähemalt Tartu Ringkonnakohtu 30. oktoobri

2017. a määrus asjas nr 1-11-14170, p 23 ja 17. oktoobri 2017. a määrus asjas nr 1-16-6652,

p 15). Seega jättis maakohus õigustatult riskiprotsendile tuginemata ja hindas E. Kurchikovi

iseloomustavat teavet sisuliselt.

18. Kolleegium leiab, et E. Kurchikovi poolt uute kuritegude toimepanemise riski ei saa alahinnata.

Lisaks maakohtu määruses märgitule, osutab ringkonnakohus sellelegi, et süüdimõistetu soovib

asuda elama oma vanemate ja venna juurde, kus ta elas ka enne vangistust. Ehkki ühelt poolt on

positiivne, et E. Kurchikovil on toetav lähivõrgustik, tuleb samas arvesse võtta, et ka

E. Kurchikovi vend on kriminaalkorras karistatud. Samuti suhtles E. Kurchikov vabaduses ka

väljaspool pereringi valdavalt isikutega, kes tarvitavad narkootikume ja kes võivad mõjutada

E. Kurchikovi asuma kuritegelikule teele (KoTo, tl 5). Vangla iseloomustuse kohaselt on

E. Kurchikovi puhul oht kõige tõenäolisem siis, kui ta jätkab suhtlemist narkootikume tarvitavate

isikutega ja laseb end neist mõjutada ning kui tal tekivad majanduslikud raskused ja ta vajab raha

narkosõltuvuse rahuldamiseks (KoTo, tl 69). E. Kurchikovi kuritegelikud raha saamise meetodid

viitavad puudulikule oskusele majanduslikuks toimetulekuks (KoTo, tl 5). E. Kurchikov on ka

varem töötanud, kuid töökoha narkootikumide tarvitamise tõttu kaotanud ja hakanud kasutama

narkootilise aine saamiseks ebaseaduslikke meetode (KoTo, tl 8 pöördel).

19. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et see, kui E. Kurchikov läbiks kriminaalhoolduse ajal

rehabilitatsiooniprogrammi OÜ-s Tervisekeskus Lootus, võiks maandada tema narkosõltuvusest

tulenevat uute kuritegude toimepanemise riski ja olla seetõttu küllaltki kaalukas argument

E. Kurchikovi ennetähtaegse vabastamise kasuks. Siinkohal tuleb aga silmas pidada, et kõnealuse

9-kuulise programmi läbimise võib välistada Politsei- ja Piirivalveameti 28. juuli 2017. a otsus,

millega tunnistati E. Kurchikovi elamisluba kehtetuks ja talle tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks

ja sissesõidukeelu kohaldamiseks. E. Kurchikov on selle otsuse küll halduskohtus vaidlustanud,

kuid halduskohtumenetluse tulemus ei ole praeguseks teada (kohtute infosüsteemist nähtuvalt

jättis Tartu Halduskohus 25. oktoobri 2017. a otsusega E. Kurchikovi kaebuse rahuldamata, kuid

halduskohtu otsus pole jõustunud, sest E. Kurchikov apelleeris selle). On ilmne, et E. Kurchikovi

Eestist väljasaatmise korral pole tal võimalik rehabilitatsiooniprogrammi läbida ja nii uute

kuritegude riski maandada. Järelikult kaotab kõnealune programm sellisel juhul ka kaalu

süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise kasuks rääkiva argumendina. OÜ Tervisekeskus

Elulootus 27. augusti 2017. a kirjast Tartu Maakohtule nähtub, et E. Kurchikov pöördus nende

poole enne, kui ta sai teada enda väljasaatmisest (KoTo, tl 32 pöördel).

20. Lisaks on oluline seegi, et E. Kurchikovi ennetähtaegne vabastamine praegu kantavast

vangistusest on arutusel alles esimest korda ja tema vangistustähtaja lõpuni jääb veel peaaegu kaks

aastat. Järgmiseks korraks, mil vangla peab vangistusseaduse § 76 lg 2 kohaselt esitama kohtule

materjalid süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks (kuus kuud pärast käesoleva

määruse jõustumist), võivad ennetähtaegset vabastamist mõjutavad asjaolud olla muutunud

E. Kurchikovi jaoks soodsamaks. Esiteks on selleks ajaks olnud rohkem aega jälgida, kas

vangistuse ajal ilmnenud positiivsed arengud E. Kurchikovi käitumises kinnistuvad või esinevad

ka tagasilöögid. Teiseks võib poole aasta pärast olla teada, kas otsus E. Kurchikovi Eestist

5(5)

väljasaatmise kohta tühistatakse või mitte ja kas süüdimõistetul on sellest tulenevalt reaalne

võimalus osaleda OÜ Tervisekeskus Elulootus pakutavas rehabilitatsiooniprogrammis.

21. Neil põhjustel leiab ringkonnakohus, et E. Kurchikovi vangistusest vabastamine oleks praegu

ennatlik. Samas arvab kolleegium, et kui E. Kurchikovi käitumises ilmnenud positiivsed muutused

jätkuvad ja kinnistuvad ning tal avaneb ka tulevikus võimalus osaleda narkosõltuvuse-vastases

rehabilitatsiooniprogrammis, ei pruugi vangistuse täielik ärakandmine osutuda tingimata

vajalikuks. Seetõttu võib tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine edaspidi kõne alla tulla.

22. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu

Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 3. oktoobri 2017. a määruse muutmata ja E. Kurchikovi kaitsja

määruskaebuse rahuldamata.

23. E. Kurchikovi kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi

tasu määramiseks. Taotluses palutakse määrata OÜ-le Advokaadibüroo Karl Saavo

E. Kurchikovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 96 eurot (sh käibemaks

16 eurot). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks üks tund ning

kohtumääruse ja kohtuistungi protokolliga tutvumiseks üks tund. Kolleegium, juhindudes riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse

nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10, §-st 3, ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on

põhjendatud vaid osaliselt. Määruskaebuse maht on umbes kaks lehekülge ja see koosneb suures

osas E. Kurchikovi puudutavate faktide kirjeldusest. Selle kaebuse koostamise põhjendatud

ajakuluks loeb kolleegium ühe pooltunni. Samuti ei saa maakohtu määruse ja kohtuistungi

protokolliga tutvumise põhjendatud ajakulu kolleegiumi arvates ületada üht pooltundi, sest kaitsja

viibis ise kohtuistungil ja maakohtu määrus ei ole mahukas – põhjenduste osa on vaid kaks

lehekülge, millest vaidlusalune argumentatsioon moodustab veidi üle lehekülje. Seetõttu loeb

kolleegium määruskaebemenetluses E. Kurchikovile õigusabi osutamise põhjendatud ajakuluks

kaks pooltundi. Sellele vastav riigi õigusabi tasu on 40 eurot, millele lisandub käibemaks 8 eurot.

24. Kuna E. Kurchikovi kaitsja määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb määratud kaitsjale makstud

tasu kui menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel E. Kurchikovilt riigi kasuks välja

mõista.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Juhan Sarv

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas