3-17-2347/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS e s i a l g s e õ i g u s k a i t s e t a o t l u s e l ä b i v a a t a m a t a j ä t m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-17-2347 Määruse kuupäev 22.11.2017 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Andrei Gavrilini esialgse õiguskaitse taotlus justiitsministri määrusele, millega muudeti vangla sisekorraeeskirja ning keelati vanglas ja selle territooriumil suitsetamine Resolutsioon Jätta Andrei Gavrilini esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muud selgitused Saata määrus taotluse esitajale.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 10.11.2017 saabus Tartu Halduskohtusse Andrei Gavrilini (Gavrilin) esialgse õiguskaitse taotlus. Esialgse õiguskaitse taotlusega soovib Andrei Gavrilin peatada justiitsministri määrust, millega muudeti vangla sisekorraeeskirja ning keelati vanglas ja selle territooriumil suitsetamine. Andrei Gavrilin soovib saada suitsetamise võimalust vähemalt viis korda päevas kuni Riigikohus võtab seisukoha õigusakti põhiseadusele vastavuse osas.

2. Tartu Halduskohus esitas 13.11.2017 Tartu Vanglale kohtunõude, paludes selgitada, kas Andrei Gavrilin on taotluses nimetatuga seoses esitanud vangale kaebuse, vaide või muid taotlusi.

3. Tartu Vangla vastas halduskohtule 16.11.2017, et Andrei Gavrilin ei ole Tartu Vanglale või Tartu Vangla kaudu Justiitsministeeriumile esitanud vaiet seoses suitsetamise keeluga. Vangla selgitas, et Andrei Gavrilin on esitanud (registreeritud vanglas 10.11.2017) vanglale taotluse võimaldada tal vanglas suitsetada vähemalt viis korda päevas. Vangla esitas nimetatud taotluse halduskohtule.

4. Tartu Halduskohus esitas 16.11.2017 Justiitsministeeriumile kohtunõude soovides teada, kas Andrei Gavrilin on esitanud seoses suitsetamise keeluga ministeeriumile vaide või mõne muu pöördumise.

5. Justiitsministeerium teatas 21.11.2017 kohtule, et Andrei Gavrilin ei ole Justiitsministeeriumile esitanud suitsetamise keelamisega seonduvaid avaldusi ega vaideid.

Kohtu seisukoht

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg-st 5 tulenevalt võib taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

7. Kohtule nähtub, et Andrei Gavrilin on esialgse õiguskaitse taotluse esitanud justiitsministri määrusele, millega muudeti justiitsministri 30.11.2000 määrust nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSkE) ning keelati vanglas ning selle territooriumil suitsetamine. VSkE-d muudeti justiitsministri 06.10.2016 määrusega nr 21 „Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmise määrus“. Vabariigi Valitsuse seaduse § 51 lg 1 kohaselt on ministri määrus õigustloov akt ning HKMS § 4 lg-st 1 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 p-st 1 tulenevalt ei ole õigustloova akti vaidlustamine halduskohtu pädevuses.

8. Kuna taotleja eesmärgiks on vanglas suitsetamise õiguse tagamine, mõistab kohus, et taotleja soovibki esialgse õiguskaitse korras vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemist või ka TVK p 2.3. kehtivuse või täitmise peatamist.

9. HKMS § 249 lg 2 ja 5 sätestavad olukorrad, mil kohtule võib esitada esialgse õiguskaitse taotluse. Käesolevalt ei ole aga Andrei Gavrilin Tartu Vanglale või Justiitsministeeriumile esitanud vaiet seoses vangla territooriumil kehtiva suitsetamise keeluga. Samuti ei ole kohtumenetluses taotluse asjaoludega seonduvat kaebust.

10. Kohus märgib, et kuigi 10.11.2017 on Tartu Vanglas (nr 6-24/9350-1 all) registreeritud Andrei Gavrilini taotlus võimalda Andrei Gavrilinil suitsetada vähemalt viis korda päevas ja tagastada Andrei Gavrilinile tema laos olevad suitsud, ei ole nimetatud avaldust võimalik käsitleda kaebuse ega vaidena, mis võimaldaks halduskohtule esitada esialgse õiguskaitse taotlus.

11. Seega, esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks on Andrei Gavrilinil täitmata esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused (HKMS § 249 lg-d 2 ja 5). Kuna puudub esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel pooleliolev menetlus, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega, mistõttu kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

12. Kohus peab vajalikuks Andrei Gavrilinile selgitada kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega seotud võimalusi.

Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määrusest nr 3-17-749 tulenevalt on taotlejal võimalik halduskohtus vaidlustada alates 01.10.2017 jõustunud VSkE redaktsiooni alusel antavaid haldusakte ja toiminguid. Nende õiguspärasuse hindamisel on kohtul võimalik kontrollida ka nende aluseks oleva õigustloova akti põhiseaduspärasust ning jätta määrus põhiseadusvastasuse korral kohaldamata.

Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (edaspidi TVK) p 2.3. kohaselt on vangla territooriumil suitsetamine keelatud. Muudatused seonduvalt suitsetamise keelamisega kehtestati TVK-s Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirjaga nr 1-1/49. Taotlejal on tühistamiskaebusega võimalik vaidlustada TVK muudatusi.

Täiendavalt võib olla asjakohane kohustamisnõude esitamine vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks. Tühistamisja kohustamiskaebuse lahendamisel saaks Andrei Gavrilin taotleda ka justiitsministri määruse kohaldamata jätmist põhiseadusevastasuse tõttu. Tühistamisja kohustamiskaebuse esitamiseks tuleb aga esmalt vangistusseaduse § 11 lg-st

5 tulenevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus, esitades selleks vastava vaide. Ühes vaide või kaebuse esitamisega on isikul võimalik taotleda ka esialgset õiguskaitset.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mare Priks kohtunik