2-17-12488/19 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht

22. november 2017.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-12488

Tsiviilasi

Xxxavaldus Xxxsuhtes lähenemis- ja suhtlemiskeelu

kohaldamiseks

Menetlustoiming

avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja Xxx(isikukood xxx)

Puudutatud isik Xxx(isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada avaldus osaliselt.

2. Keelata Xxxläheneda Xxxäratundmiskaugusele, s.o lähemale kui 100 meetrit,

välja arvatud kohtumenetluste ajal kohtus.

3. Kohaldada Xxxsuhtes liikumispiirang ja keelata viibimine Xxxtöökohas -xxx

(kabinetid 1-8).

4. Kohtu poolt määratud keeld (määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3) kehtib kolm

aastat alates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest xxx.

5. Asendada jõustunud kohtumääruses menetlusosaliste nimed initsiaalidega (K.K

ja M.R) ning mitte avalikustada isikukoode.

6. Määrus kuulub täitmisele alates selle kättetoimetamisest xxx.

7. Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kindlaks määratavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Avaldus ja selles sisalduvad asjaolud

1. Xxx(avaldaja) esitas 21.08.2017 Harju Maakohtule avalduse, milles palub Xxx(puudutatud

isik) suhtes lähenemiskeelu kohaldamist ajalise kestvusega kolm aastat, keeluga läheneda

avaldajale äratundmiskaugusele (100 meetrit), keeluga ilmuda avaldaja ja avaldaja laste

elukoha lähedusse, keeluga edastada internetis, sotsiaalvõrgustikes avaldaja osas mistahes

infot, keeluga igasugune suhtlus avaldajaga lihtkirjade, e-kirjade, SMS-de, telefoni või muude

infokandjate/kanalite teel, keeluga siseneda xxx osakonda (xxx, Tallinn) hoovis asuvasse

väiksemasse majja (kabinetid 1-8), xxx vormistamiseks ja nõustamise ning muude teenuste

saamiseks lubada puudutatud isikul pöörduda sxxx osakonna xxx talitusse (kabinetid 11-19),

mis asub samal kinnistul suuremas majas. 14.11.2017 ärakuulamisel loobus avaldaja elukoha

lähenemise keelamisest ning suhtlemise keelamisest.

Avalduse kohaselt võttis Harju Maakohus 05.08.2016 menetlusse Tallinna linna avalduse

Xxx(käesolevas ajas puudutatud isik) ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamiseks

(tsiviilasi nr 2-16-11430). Nimetatud tsiviilasjas on avaldaja volitatud esindajaks

Xxx(käesolevas asjas avaldaja), kes on xxx juhataja. Tsiviilasja nr 2-16-11430 raames viidi

16.09.2016 puudutatud isiku suhtes läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Samas

tsiviilasjas kuulas kohus 18.04.2017 puudutatud isiku ära. Kolleegidelt saadud info kohaselt

suundus puudutatud isik pärast kohtu poolt ära kuulamist xxx xxx, et tsiviilasja nr 2-16-11430

algatamise pärast avaldaja üles otsida. Kolleegide sõnul käitus puudutatud isik väga ärritunult

ja lahkus, kui sai teada, et avaldaja on puhkusel. 27.04.2017 asus puudutatud isik kandma

vanglakaristust kinnipidamisasutuses, kust vabanes 22.06.2017.

26.06.2017 varahommikul nõudis ebaadekvaatses olekus puudutatud isik xxx, arvestamata

asjaolu, et vastuvõtuaeg polnud veel alanud. Koos kolleegiga palus avaldaja tal oodata kuni

vastuvõtu alguseni ja siis minna kõrvalmajja toetuste talitusse. Sama päeva õhtul kohtus

avaldaja juhuslikult puudutatud isikuga Balti jaama läheduses. Puudutatud isik oli ilmselgelt

purjus, kui ta avaldajale lähenes, avaldajat vene keeles kõnetas ja ebatsensuursete sõnadega

solvas.

29.06.2017 tungis puudutatud isik taas enne vastuvõttude algust xxx osakonda, väikese maja

teisel korrusel asuvasse ruumi, sekkus seal toimuva hommikuse töökoosoleku vestlusse ja

nõudis raha. Ta oli ärritunud, ei soovinud kuulata talle antud selgitusi ja lahkus alles siis, kui

sai teada, et toetuste ülekanne toimub sama päeva jooksul. Enne lahkumist solvas ta

verbaalselt avaldajat kui naist, arvustas avaldaja välimust, vanust ja avaldas arvamust avaldaja

seksuaalelu kohta ning kommenteeris ka avaldaja algatust tema kinnisesse asutusse

erihoolekandeteenusele paigutamise kohta.

03.07.2017 tuli puudutatud isik jälle sotsiaalhoolekande osakonda väikese maja teisele

korrusele, kus avaldaja lõunatas. Puudutatud isikul ei olnud põhjust tulla asutuse väikese maja

teisele korrusele, kus asuvate peaspetsialistide töövaldkond ei hõlma puudutatud isiku

vajadusi. Avaldaja palus puudutatud isikul minna tagasi allkorrusele öeldes, et ainult seal

vastab avaldaja tema küsimustele. Puudutatud isik astus avaldajale väga lähedale, vehkis

avaldaja näo ees ägedalt kätega ja solvas avaldajat teiste töötajate juuresolekul. Avaldajal

õnnestus koos kolleegidega mõjutada puudutatud isikut trepist alla minema hakkama. Terve

trepist alla mineku aja puudutatud isik solvas avaldajat verbaalselt nagu ta oli seda teinud ka

29.06.2017. Trepi alumisel astmele jõudes ütles puudutatud isik avaldajale tigedalt silma

vaadates, et tapab avaldaja ja avaldaja lapsed ära. Puudutatud isik ütles seda viisil, mis tekitas

avaldajas tunde, et ta võib selle ähvarduse täide viia. Avaldaja vastas, et ei saa puudutatud

isiku viimasele väljaütlemisele reageerimata jätta, vaid avaldaja teavitab sellest politseid.

Seepeale teatas puudutatud isik, et politsei ei tee talle midagi, pole kunagi teinud ega tee ka

nüüd. Nagu mitmel varasemal korral väljendas puudutatud isik nüüdki seisukohta, et tema

diagnoosi, düssotsiaalne isiksushäire, tõttu ei tehta talle midagi. Puudutatud isik lubas, et

paneb xxx ja Suurtüki 6 majad põlema.

24.07.2017 tuli puudutatud isik sotsiaalhoolekande osakonda uurima, kes tema kohta

politseisse avalduse andis. Puudutatud isik oli purjus. Puudutatud isik väitis avaldajale, et

tema naisi/lapsi ei puuduta, mistõttu on avaldaja valetanud. Puudutatud isiku meeleolu

vaheldus väga kiiresti, kord oli ta avaldaja ees põlvili põrandal, kord seisis žestikuleerides

püsti avaldajale ähvardusi sisistamas näidates samal ajal ühemõttelisel kõri peal selle

lõikamise liigutust.

Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isik kujutab avaldajale oma psüühilise seisundi ja

käitumise tõttu reaalset ohtu. Alates käesoleva aasta aprillist on puudutatud isik Põhja-

Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda pöördudes otsinud pidevalt avaldajat,

avaldajale sotsiaalhoolekande osakonnas või tänaval kohtudes lähenenud, avaldaja ees kätega

ohtlikult vehkinud, avaldajat avalikult solvanud ja alandanud. 03.07.2017 ähvardas

puudutatud isik avaldaja ja avaldaja lapsed tappa.

Puudutatud isiku seisukoht

2. Puudutatud isik leiab, et lähenemiskeeldu ei ole vaja kohaldada. Kui kohus peab vajalikuks

lähenemiskeeldu kohaldada, siis puudutatud isik sellele vastu ei vaidle. Puudutatud isik

selgitab, et võis teha sellise ähvarduse, et tapab avaldaja ja tema lapsed, kuid see oli temast

väga rumal. Viimane kord käis puudutatud isik avaldaja juures pärast politseist vabanemist ja

palus avaldajalt vabandust. Puudutatud isik ei puutu avaldajaga kokku ja puudutatud isikul ei

ole avaldaja vastu midagi.

Maakohtu põhjendused

3. Kohus leiab, et avaldus kuulub osaliselt rahuldamisele.

4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 7 tuleb avaldused

lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamiseks läbi vaadata hagita menetluses.

TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades

hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 544 lg 1 sätestatust, võib kohus

isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 alusel

lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat.

5. Tsiviilõigusliku lähenemiskeelu materiaalõiguslik alus on sätestatud VÕS § 1055 lg 1, mille

kohaselt võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist

või sellega ähvardamisest hoidumist, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui

kahju

õigusvastase

tekitamisega

ähvardatakse.

Kehavigastuse

tekitamise,

tervise

kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas

nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme

kasutamise või selle suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.

Kohtu hinnangul tuleneb viidatud sätte sõnastusest, et teises lauses sisalduva lähenemiskeelu

rakendamise taotluse nõudenormi kohaldamise eelduseks on ka esimeses lauses märgitud

asjaolude olemasolu s.t, et kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kahju õigusvastase

tekitamisega ähvardatakse. Kahju õigusvastase tekitamise ähvarduse hindamisel tuleb normi

tõlgendamisel lähtuda selle kaitse eesmärgist. Avalduse lahendamiseks tuleb tuvastatud

asjaolude põhjal jõuda järeldusele, kui suur on risk, et lähenemiskeeldu taotleva isiku jaoks

võib esineda kahju tekitaja poolt tegelik oht.

VÕS § 1055 lg 1 sättes nimetatud kahju tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui

sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või avaliku

huvi tõttu. Sellisel juhul võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise

nõude (VÕS § 1055 lg 2).

6. Kohtu hinnangul esinevad antud juhul VÕS § 1055 lg 1 sätestatud eeldused lähenemiskeelu ja

liikumispiirangu kohaldamiseks. Kohus lähtub avaldaja 14.11.2017 täpsustusest, mille

kohaselt ei taotle avaldaja enda ega tema laste elukoha läheduses viibimise, avaldaja kohta

informatsiooni avaldamise keelamist ega suhtlemiskeeldu (tl 31).

7. Avaldaja on tuginenud asjaolule, et lähenemiskeelu ja liikumispiirangu rakendamine on

vajalik, sest puudutatud isik kujutab avaldajale oma psüühilise seisundi ja käitumise tõttu

reaalset ohtu. Avaldaja töötab xxx. Alates käesoleva aasta aprillist on puudutatud isik xxx

osakonda pöördudes otsinud pidevalt avaldajat, avaldajale xxxosakonnas või tänaval kohtudes

lähenenud, avaldaja ees kätega ohtlikult vehkinud, avaldajat avalikult solvanud ja alandanud.

03.07.2017 ähvardas puudutatud isik avaldaja ja avaldaja lapsed tappa. Nimetatud sündmuse

osas on alustatud kriminaalasja menetlus karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1 tunnustel

(kriminaalasi nr 17231601364). KarS § 120 lg 1 näeb ette karistuse tapmisega,

tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega

ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.

8. Kohtu hinnangul vajab avaldaja eraelu kaitset. Puudutatud isik sekkub põhjendamatult

avaldaja eraellu, sest puudutatud isikul puudub vajadus avaldajaga kontakti otsida. Avaldaja

on selgitanud, et puudutatud isikul ei ole põhjust temaga suhelda ega tulla xxx osakonna

väikese maja teisele korrusele, kus asuvate peaspetsialistide töövaldkond ei hõlma puudutatud

isiku vajadusi.

9. Puudutatud isik on avaldajat ähvardanud ning kohtu hinnangul on oht reaalne. Nimetatud

hinnangu andmisel tugineb kohus puudutatud isiku suhtes läbi viidud statsionaarse

kohtupsühhiaatrilise ekspertiis aktile nr 12 (tl 32-35). Nimetatud ekspertiis on läbi viidud

kriminaalasja nr 17231601364 raames, et tuvastada, kas puudutatud isik on võimeline oma

tegudest aru saama ja neid juhtima. Ekspert on puudutatud isikut kirjeldanud, kui

emotsionaalselt ebastabiilset isikut, kellel tekivad kergesti agressiivsed puhangud, ta on väga

impulsiivne, pidurdamatu ja konfliktne. Puudutatud isikul on varasemalt palju jõhkruse ja

agressiivse käitumise avaldusi. Samuti pole vaidluse all, et puudutatud isik on 26 aastat

veetnud kinnipidamiskohtades. Ta on jätkuvalt eiranud sotsiaalseid norme, seadusi, on olnud

hoolimatu ja jõhker teiste kannatuste suhtes. Avaldaja on märkinud, et enamus juhtudel on

puudutatud isik olnud alkoholijoobes. Eksperdi hinnangul on alkoholi kasutamine

impulsiivset laadi ning esinevad mälu lüngad. Puudutatud isik on psühhiaatriakliinikus olnud

ravil 2016. a neli korda ja 2017. a kolm korda. Tal on diagnoositud isiksushäire düssotsiaalse

isiksusehäire kujul ja välja kujunenud alkoholisõltuvus.

10. Arvestades eksperdi poolt antud hinnangut on oht, et puudutatud isik võib oma käitumisega

tekitada avaldajale kahju. VÕS § 1055 lg 1 teise lause mõtte kohaselt ei pea õigusrikkumine

olema toime pandud (näiteks tekitatud kehavigastus), vaid piisab ka sellest, kui isiku senine

käitumine annab alust arvata, et ta tekitab kehavigastuse või rikub teise isiku isikuõigusi (vt:

Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: Paul Varul jt. Tallinn 2009, lk

688). Puudutatud isiku käitumist, selle intensiivsust ja iseloomu arvestades on kohtu

hinnangul põhjendatud alus arvata, et puudutatud isik võib ka tulevikus avaldaja eraellu

sekkuda, süüdistades avaldajat tema suhtes tsiviil- ja kriminaalmenetluste alustamises.

Käesoleval juhul tuleb arvestada ka seda, et avaldaja näol on tegemist ametnikuga, kes peab

täitma töökohustusi. See on endaga kaasa toonud puudutatud isiku pahameele ja sellises

olukorras vajab ametikohustusi täitev ametnik kaitset.

11. Puudutatud isiku suhtes rakendatavad meetmed ei tohi riivata tema õigusi rohkem kui see on

keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Kaitseabinõu valikul tuleb hinnata selle

sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja

vajalikkust (kas rikkumist ei oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis

koormaks keelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava

isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt keelust tuleneva piirangu mõju

keelu adressaadile.

12. Kohtu hinnangul on põhjendatud kohaldada lähenemiskeeld avaldajale äratundmiskauguseni,

so lähemale kui 100 m. Kohus ei pea otstarbekaks märkida tsiviilasju ja kriminaalasja

numbriliselt, sest tulevikus pole teada, millistes kohtumenetlustes isikud peavad kokku

puutuma.

Samuti on põhjendatud kohaldada puudutatud isiku suhtes liikumispiirang. Sellise piirangu

eripära on, et isikul keelatakse kindlaks määratud piirkonnas viibimine sõltumata sellest, kas

kaitstav isik selles piirkonnas viibib. Avaldaja on selgitanud, et puudutatud isikul ei ole

vajadust tulla avaldaja töökohta xxxmajja (kabinetid 1-8), sest sxxxe vormistamiseks,

nõustamiseks ja teiste teenuste saamiseks tuleb pöörduda sotsiaaltoetuste talitusse (kabinetid

11-19), mis asub samal kinnistul asuvas suuremas majas.

13. Keelu ajaliseks kestvuseks peab kohus põhjendatuks määrata kolm aastat. Praegu pole

prognoositav, millal puudutatud isiku suhtes alustatud menetlused lõppevad. TsMS § 544 lg 1

võimaldab kohaldada VÕS § 1055 alusel abinõusid tähtajaga kuni kolm aastat. Vastavalt

TsMS § 547 sätestatule tuleb keelu tähtaja algust arvestada arvates käesoleva kohtumääruse

kättetoimetamisest puudutatud isikule.

14. TsMS § 462 lg 2 esimese lause kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu

algatusel jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei

avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Käesolev avaldus on

esitatud ametniku poolt eraelu kaitseks ning kohus omal algatusel asendab menetlusosaliste

nimed initsiaalidega ning ei avalikusta isikukoode.

15. Kohus peab vajalikuks selgitada, et VÕS § 1055 alusel rakendatud kahju tekitavast tegevusest

hoidumise kohustuse rikkumist sanktsioneeritakse eelkõige karistusõiguslike vahenditega.

Kui rikkuja kahju tekitavat tegevust hoolimata tema suhtes rakendatud keelust jätkab või seda

kordab, saab kohus teda kohtutäituri vahendusel täitemenetluse seadustiku (TMS) § 183

alusel trahvida. Lisaks võimaldavad KarS § 331¹ ja § 331² rikkuja suhtes kohaldada

täiendavaid karistusõiguslikke sanktsioone.

16. Kohus jätab tulenevalt TsMS § 172 lg 1 menetluskulud (riigilõiv 50 eurot) avaldaja kanda.

Toimikust nähtuvalt ei ole puudutatud isikul menetluskulusid. TsMS § 178 lg 1 järgi

menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur

kohtunik