2-16-1415/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

21. november 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-1415

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi Tallinna notarite Xxxx, Xxxx ja

Xxxxvastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

143 420,27 eurot

Menetlustoiming

Menetluse uuendamine, hagist loobumise vastuvõtmine

ja asja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht

Liivalaia 8, Tallinn 15040), volitatud esindaja Jüri Puust

(e-post juri.puust@swedbank.ee)

Kostja 1 Tallinna notar Xxxx (asukoht Xxxx; e-post

xxxx)

Kostja 2 Tallinna notar Xxxx (asukoht Xxxx; e-post

xxxx)

Kostja 3 Tallinna notar Xxxx(asukoht Xxxx; e-post

xxxx)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo

Viilup (e-post t.viilup@phlaw.ee)

RESOLUTSIOON

1. Uuendada tsiviilasja 2-16-1415 menetlus.

2. Võtta tsiviilasjas nr 2-16-1415 hagist loobumine vastu.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-16-1415 Swedbank AS hagis Tallinna notarite

Xxxx, Xxxx ja Xxxxvastu kahju hüvitamise nõudes.

4. Jätta menetluskulud hageja kanda.

5. Tagastada Swedbank AS arvelduskontole nr EE932200227000000016 pool

menetluses tasutud riigilõivust, so 750 eurot.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on Swedbank AS hagi Tallinna notarite Xxxx, Xxxx ja Xxxx

vastu kahju hüvitamise nõudes.

Kohus peatas 07.04.2016 määrusega tsiviilasja menetluse kuni tsiviilasjas 2-14-11743

menetluse lõppemiseni.

Hageja esitas 02.11.2017 kohtule avalduse hagist loobumiseks ja asja menetluse

lõpetamiseks. Avaldusest nähtuvalt puudub sõltuvalt tsiviilasja 2-14-11743 lahendamise

tulemusest hetkel alus käesoleva tsiviilasja menetlemiseks. Hageja tugineb taotluses TsMS §

429 lg-s sätestatud hageja õigusele hagist loobumiseks kuni hagi kohta tehtava lahendi

jõustumiseni. Hageja palub tagastada poole hagi esitamisel tasutud riigilõivust (1 500 eurot),

s.o 750 eurot.

Kostjad hagist loobumise avalduse osas kohtu määratud ajal seisukohta ei esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatatud

menetluse, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolu on ära langenud ning lõike 2

kohaselt kui peatatud asja on võimalik lahendada. TsMS § 361 lg 3 alusel menetlus loetakse

uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega.

Menetlus tsiviilasjas nr 2-14-11743 on lõppenud seoses Tartu Maakohtu otsuse jõustumisega

09.10.2017. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et menetlus käesolevas tsiviilasjas tuleb

uuendada TsMS § 361 lg 1 alusel, kuna peatamise aluseks olnud asjaolu on ära langenud.

Hageja on 02.11.2017 esitanud avalduse hagist loobumiseks. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt

lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1

kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades

selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses

vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.

Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagist loobumine avalikku huvi ega ole vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu

võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

Hageja palub tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 750 eurot. Hageja tasus

hagi esitamisel riigilõivu kokku 1 500 eurot.

TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja

loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi

viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest

riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema

korraldusel muule isikule. Hageja on avalduse riigilõivu tagastamiseks esitanud. Kohus leiab,

et seoses hagist loobumisega tuleb hageja taotluse alusel tagastada pool menetluses tasutud

riigilõivust, s.o 750 eurot. Hageja soovil tuleb tagastatav riigilõiv 750 eurot kanda Swedbank

AS arvelduskontole EE932200227000000016 Swedbank AS-s.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4

kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja

arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast

hagi esitamist rahuldanud.

Kohus leiab, et põhjendatud on menetluskulud jätta hageja kanda, kuna käesoleval juhul ei ole

kostjad hageja nõuet rahuldanud. Hagejal ei tekkinud käesoleval juhul kostjate vastu kahju

hüvitamise nõuet.

TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud

riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud.

Kostjad ei ole menetluskulude nimekirja kohtule esitanud. Kuivõrd kohus peatas käesoleva

tsiviilasja menetluse samaaegselt hagi menetlusse võtmisega kuni tsiviilasjas 2-14-11743

tehtava lõpplahendi jõustumiseni ja hageja esitas hagist loobumise avalduse pärast viidatud

tsiviilasjas tehtud lahendi jõustumist, siis asub kohus seisukohale, et kostjatel ei ole tekkinud

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Tulenevalt eeltoodust puudub kohtul vajadus

kostjate menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik