3-17-104/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

21. november 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-104

Haldusasi

K.K. kaebus Tallinna Vangla 15.12.2016 käskkirja nr

5-2/1439 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – K.K.

Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Teerika

Martinsen

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21. detsembril 2017.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vanglas läbiviidud distsiplinaarmenetluse tulemusena karistati kinnipeetav K.K.d

Tallinna Vangla 15.12.2016 käskkirjaga nr 5-2/1439 Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1 ja p

17.3.5 rikkumise eest distsiplinaarkaristusega noomitus.

2. K.K. esitas 21.12.2016 Tallinna Vanglale vaide eelpool nimetatud käskkirjale. Tallinna

Vangla 10.01.2017 vaideotsusega nr 5-15/16/460-2 jäeti vaie rahuldamata.

3. 16.01.2017 (koos 26.01.2017 kaebuse täpsustusega) saabus Tallinna Halduskohtule K.K.

kaebus Tallinna Vangla 15.12.2016 käskkirja nr 5-2/1439 tühistamiseks.

Kohus võttis kaebuse oma 30.01.2017 määrusega menetlusse, sama määrusega vabastas kohus

kaebuse esitaja menetlusabi korras riigilõivu tasumise kohustusest. 16.10.2017 määrusega

määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebuse esitaja palub tühistada Tallinna Vangla 15.12.2016 käskkirja nr 5-2/1439

alljärgnevatel põhjustel.

4.1. Kaebaja leiab, et distsiplinaarkaristuse rakendamine ei ole põhjendatud, kuna esiteks ei ole

kaebajale tutvustatud Tallinna Vangla kodukorda (Kodukord). See, et kaebaja on tutvunud Viru

Vangla kodukorraga on asjasse puutumatu. Lisaks oli kaebaja vahepeal vabaduses – teda ei

toodud Viru Vanglast üle Tallinna Vanglasse.

Väide, et kaebaja kasutas õpetaja suhtes „Sina“ vormi vastab tõele, kuid selles oli eelnevalt

õpetajaga kokku lepitud. Samas õpetaja ei heida seda kaebajale ka oma ettekandes ette.

Kaebaja tunnistab, et rääkis õpetajaga kõrgendatud toonil ja kahetseb seda.

Kaebaja palub kaebuse rahuldada, kuna ta ei olnud Kodukorraga tutvunud. Kaebajale ei ole

seda siiani toodud tutvumiseks vaatamata kaebaja korduvatele palvetele.

Kaebajale on tutvustatud üksnes Kodukorra p 1.11.1 muudatust 31.10.2016.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja kaebusega ei nõustu ning palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et

vaidlustatud käskkiri ja vaideotsus on õiguspärased alljärgnevatel põhjustel.

5.1. Antud juhul karistati kaebajat Kodukorra punktide 17.3.5 ja 1.11.1 rikkumise eest, kuna ta

02.12.2016 käitus üldhariduskoolis agressiivselt loopides laual õpikuid ja pabereid ning kasutas

kõrgendatud hääletooni segades sellega tunni läbiviimist ja teisi kinnipeetavaid. Nimetatud

rikkumiste toimepanemisele kaebaja ei oma 08.12.2016 antud selgitustes ega ka kaebuses vastu

ei vaidle. Vastupidiselt, kaebaja tunnistab oma 08.12.2016 selgitustes, et rääkis tõepoolest

õpetajaga kõrgendatud hääletoonil ja kahetseb seda. Kuna valvur J. Tigavas kuulis kinnipeetava

kõrgendatud hääletooni suletud uksega üldhariduskooli klassiruumist nr 9 valvuriruumi, mis

asub kõnealusest klassiruumis ca 9-10 m kaugusel, ei saa kinnipeetava käitumist pidada vaid

oma arvamuse eest seismiseks ja argumenteerimiseks, vaid ilmselgelt on tegemist käitumisega,

mis hälbib aktsepteeritavast. Kinnipeetav ei eita ka õpikute ja paberite loopimist.

5.2. Distsiplinaarmenetluse käigus leidis tuvastamist, et K.K. rikkus Kodukorra punkte 17.3.5

ja 1.11.1. Arvestades distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõendeid ja asjaolusid kogumis on

kaebaja poolne distsipliinirikkumine vastustaja hinnangul tõendatud.

5.3. Kaebuse esitajale on 02.09.2016 tutvustatud vangistust reguleerivaid õigusakte (tl 45),

seega pidi ta olema teadlik Kodukorras sätestatust. Õigusaktides sätestatu täitmata jätmise näol

on tegemist süülise käitumisega.

5.4. Vastustaja hinnangul on kaebaja süü Kodukorra punktide 17.3.5 ja 1.11.1 rikkumisel

tuvastamist leidnud ning seega on põhjendatud ka tema distsiplinaarkorras karistamine.

Kuna isiku süü on teo toimepanemisel tõendatud, on kinnipeetava distsiplinaarkorras

vastutusele võtmine põhjendatud, seega ka karistuse määramine sobiv.

Karistusliigi valimisel on vangla arvestanud distsipliinirikkumisi, kinnipeetava suhtumist

rikkumisse, eelnevat mittekaristatust ning leidnud, et arvestades karistuse eesmärki, milleks on

kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele, on proportsionaalne kohaldada kaebaja

suhtes noomitust. Kuivõrd noomitus on kergeim distsiplinaarkaristus, puudub alus arvata, et

see oleks saavutatava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne ega arvesta kinnipeetava isikut,

rikkumise asjaolusid või muud. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja käitus agressiivselt ja kasutas

kõrgendatud hääletooni ning rikkus sellega Kodukorra punkte 17.3.5 ja 1.11.1.

Haldusorganil on kinnipeetavate distsiplinaarkorras karistamisel lai kaalutlusruum.

Vaidlustatud käskkirjas on põhjendatud karistuse faktilist ja õiguslikku alust, samuti seda, miks

kaebajat oli vaja distsiplinaarkorras karistada ja miks sobivaks karistuseks peetakse just

noomitust.

5.5. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on

teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale anti võimalus

anda omapoolseid seletusi ning esitada vastuväiteid distsiplinaarmenetluse protokollile,

karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on

proportsionaalne.

5.6. Kaebaja toob välja, et kasutas tõepoolest õpetajaga suheldes „Sina“ vormi, kuid selliselt oli

õpetajaga varasemalt kokku lepitud. Vastustaja leiab, et antud juhul ei ole kaebaja vastuväide

asjassepuutuv, kuna vaidlusaluse käskkirja kohaselt ei ole teda karistatud selle eest, et ta

õpetajaga „Sina“ vormi oleks kasutanud, vaid põhjusel, et ta käitus agressiivselt ning segas

tunni läbiviimist.

5.7. Vastustaja märgib, et kaebaja väide, et talle ei ole tutvustatud Kodukorda, ei vasta

tegelikkusele. VangS § 14 lg 2 kohaselt kohtub kinnipeetav hiljemalt vanglasse saabumisele

järgneval päeval vanglateenistuse ametnikuga, kes selgitab kinnipeetavale tema õigusi ja

kohustusi. Kinnipeetavale antakse kirjalik teave vangistuse täideviimist reguleerivate seaduste,

vangla sisekorraeeskirjade ja kaebuste esitamise kohta. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr

72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 28 lg 1 p 8 kohaselt on kinnipeetava isiklikus toimikus

kinnipeetava allkiri selle kohta, et talle on tutvustatud sisekorraeeskirju. Käesoleva vangistuse

raames paigutati kaebaja Tallinna Vanglasse esmakordselt 02.09.2016. Samal päeval on

kaebajale tutvustatud tema õigusi ja kohustusi, tutvustatud vangistust reguleerivaid õigusakte

ja olulisemaid rahvusvahelisi õigusakte, interneti kasutamise võimalust ja selgitatud, kuidas ta

saab vajalike õigusaktidega tutvuda. K.K. on selle kohta andnud 02.09.2016 ka allkirja (tl 45).

Täiendavalt selgitab vastustaja, et kui kaebuse esitajale jäid tema õigused ja kohustused vanglas

ebaselgeks, oli tal võimalik pöörduda talle määratud inspektor-kontaktisiku või mõne teise

vanglaametniku poole täiendavate selgituste saamiseks. Samuti oli isikul võimalik igal ajal

pöörduda inspektor-kontaktisiku poole õigusaktidega täiendavalt tutvumise soovi avaldades

ning vangla oleks isikule õigusaktid kambrisse väljastanud. Eeltooduga on ümber lükatud

kaebaja väide nagu ei oleks talle Kodukorda tutvustatud.

5.8. Vastustaja märgib, et tõele vastab kaebaja väide, et 31.10.2016 tutvustati talle Tallinna

Vangla direktori käskkirja nr 1-1/121, millega muudeti Kodukorda, s.h punkti 1.11.1. Samas ei

muuda see antud juhul asjaolu, et kaebajale on Kodukorda ja teisi vangistust reguleerivaid

õigusakte juba 02.09.2016 tutvustatud.

5.9. Vastustaja märgib, et kaebaja viibib käesoleva vangistuse raames kinnipidamisasutustes,

s.h Tallinna Vanglas seitsmendat korda. Käesolevat karistust kannab ta alates 04.08.2016.

Tallinna Vanglasse on kaebaja käesoleva vangistuse ajal olnud paigutatud kuni vaidlusaluse

käskkirja andmiseni perioodidel 02.09.-13.09.2016, 16.09.-30.09.2016, 21.10.-11.11.2016,

18.11.2016 - 18.01.2017.

02.09.2016 on kaebaja on allkirjaga kinnitanud, et talle on tutvustatud vangistust reguleerivaid

õigusakte.

Lisaks on kaebajale 31.10.2016 tutvustatud Tallinna Vangla direktori 26.10.2016 käskkirja nr

1-1/121 (tl 56). Viidatud käskkirjaga muudeti m.h Tallinna Vangla direktori 31.01.2013

käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ ja „Tallinna Vangla kodukorra

muutmise seletuskiri“ punkti 1.11.1 teise lause sõnastust. Muudatusega sõnastati Kodukorra p

1.11.1 teine lause alljärgnevalt: „Vanglateenistuja poole pöördumisel peab kinnipeetav

kasutama Teie-vormi.“ Põhjenduste kohaselt on vanglateenistuses lisaks ametnikele ka

töötajad, kellega kinnipeetavad samuti kokku puutuvad. Seetõttu on põhjendatud pöördumisel

Teie-vormi kasutamist nõuda kõikide vanglateenistujatega suhtlemisel (tl 57-59p).

Vastustaja esitas väljavõtte kõigist kaebaja poolt Tallinna Vanglale esitatud pöördumistest,

millest nähtub ka pöördumiste sisu lühikirjeldus. Väljavõte kinnitab, et kaebaja ei ole esitanud

Tallinna Vanglale mitte ühtegi pöördumist, milles sooviks Kodukorraga tutvuda või avaldaks

pahameelt, et seda talle võimaldatud ei ole. (tl 60)

Tallinna Vangla hinnangul on eeltooduga ümber lükatud kaebaja väited nagu oleks ta

avaldanud soovi Kodukorraga tutvuda, kuid seda ei võimaldatud.

5.10. Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et kaebaja oli rikkumise toimepanemise ajal allutatud

seaduse alusel vangistusseaduse ja selle alusel antud aktidega kehtestatud korrale (VangS § 41

lg 2). Tallinna Vangla on seisukohal, et vangla on distsiplinaarmenetluse läbi viinud

õiguspäraselt ning distsiplinaarmenetluse käigus on tõendamist leidnud, et kaebajale pani toime

Kodukorra punktide 17.3.5 ja 1.11.1 rikkumise. Järelikult oli kaebaja karistamine

distsiplinaarkorras nimetatud punktide rikkumise eest õiguspärane. Seega puudub käskkirja

tühistamiseks alus ning kaebus ei kuulu rahuldamisele.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Vaidlus asjas on kaebajale Tallinna Vangla 15.12.2016 käskkirjaga nr 5-2/1439 Tallinna

Vangla kodukorra (Kodukord) p 1.11.1 ja p 17.3.5 rikkumise eest distsiplinaarkaristuse

noomitus määramise õiguspärasuse üle olukorras, kus kaebaja väidab, et talle ei ole Kodukorda

tutvustatud.

6.1. Vangistusseaduse (VangS) § 14 lg 2 sätestab, et hiljemalt vanglasse saabumisele järgneval

päeval kohtub kinnipeetav vanglateenistuse ametnikuga, kes selgitab kinnipeetavale tema

õigusi ja kohustusi. Kinnipeetavale antakse kirjalik teave vangistuse täideviimist reguleerivate

seaduste, vangla sisekorraeeskirjade ja kaebuste esitamise kohta.

Kohus leiab, et käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et Tallinna Vangla on vastava

kohustuse täitnud (tl 45). Kaebajat on 02.09.2016 teavitatud kinni peetava isiku kohustustest

ning vangistust reguleerivatest õigusaktidest, samuti sellest, et kinni peetaval isikul on võimalik

pöörduda inspektor-kontaktisiku poole vangistust reguleerivate õigusaktide saamiseks (sh

Kodukorra saamiseks). Samuti on kaebajale selgitatud kaebuste esitamise korda. Kaebaja on

oma allkirjaga kinnitanud, et on tutvunud kinni peetava isiku kohustustega ja on teadlik, et muid

vajaminevaid õigusakte saab kontakt-isiku vahendusel ja talle on selgitatud kaebuste esitamise

korda.

Kohus ei pea usutavaks kaebaja väiteid sellest, et talle ei ole Kodukorraga tutvumist

võimaldatud vaatamata kaebaja poolt selleks soovi avaldamisele. Vastustaja on kohtule

esitanud väljavõtte, millest nähtuvad kaebaja pöördumised Tallinna Vangla poole (tl 60). Ei ole

usutav, et kaebaja ei oleks esitanud kaebust või kirjalikku pöördumist juhul kui talle poleks

vaatamata soovi avaldamisele Kodukorraga tutvumist võimaldatud.

Lisaks on kaebajale 31.10.2016 eraldi tutvustatud Tallinna Vangla direktori asetäitja direktori

ülesannetes 26.10.2016 käskkirja nr 1-1/121 Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga

nr. 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ ja „Tallinna Vangla kodukorra seletuskiri“

muutmine (tl 56).

Arvestades, et kaebajat karistati 15.12.2016 käskkirjaga 02.12.2016 toime pandud teo eest ja

kaebaja oli alates 02.09.2016 teadlik oma õigustest ja kohustusest ja alates 31.10.2016 kehtinud

kodukorra versioonist, oli tal piisavalt aega Kodukorra küsimiseks ja sellega põhjalikult

tutvumiseks. Kui kaebaja seda võimalust ei ole kasutanud, siis see ei vabasta teda Kodukorra

täitmise kohustest ega välista selle süülist rikkumist.

Siinkohal peab kohus siiski vajalikuks märkida, et Tallinna Vangla poolt kinni peetavatele

allkirjastamiseks antav leht (tl 45) ei ole kõige õnnestuma sisu ja sõnastusega, sest on väga

üldsõnaline ja ei sisalda tegelikult kinni peetava isiku jaoks piisavalt konkreetselt ja selgelt ei

tema põhilisi kohustusi ega õigusi ning ei anna selgesõnalist kinnitust, et teda on tutvustatud

vangla kodukorra või mõne muu õigusaktiga. Sellisel kujul infolehte võib kohtu arvates pidada

ebaõnnestunuks ja see tuleks ümber sõnastada nii, et sellest nähtuks tutvumine ka vangla

kodukodukorraga. Kohus märgib, et Tartu Vangla vastav lühike õiend (tl 56) on selles suhtes

oluliselt täpsem ja üheselt mõistetavam, kuna selles on näidatud otseselt ära, milliste

õigusaktidega on allakirjutanud isikut tutvunud.

Kohus märgib siinkohal, et õige on kaebaja väide, et vastustaja vaideotsuses tehtud viide Viru

Vangla kodukorraga tutvumisele ei ole asjakohane. Samas ei muuda see käesolevas asjas

vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks, kuna käskkirjas ei ole sellele tuginetud, vaid seda on

täiendava argumendina mainitud vaideotsuses.

Õpetaja suhtes „Sina“ vormi kasutamise osas on vastustaja õigesti välja toonud, et kaebajat ei

ole selle eest karistatud. Kaebajat on karistatud üldtunnustatud viisakusreeglite rikkumise ja

tunni segamise eest.

6.2. Kohus peab vajalikuks märkida, et leiab, et käskkiri on ka sisuliselt õiguspärane.

6.2.1. Käskkirja kohaselt seisnes kaebaja distsipliinirikkumine selles, et 02.12.2016 kella 13.22

paiku A1 hoone üldhariduskoolis käitus ta agressiivselt loopides laual õpikuid ja pabereid ning

kasutas kõrgendatud hääletooni segades sellega tunni läbiviimist ja teisi kinnipeetavaid.

Kaebaja rikkumiste kohta koostasid ettekanded Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi õpetaja

Natalja Nugis (tl 41), viienda üksuse valvur Janika Tigavas (tl 42) ja hariduskorraldaja Merle

Nukke (tl 39).

Tallinna Vangla algatas 06.12.2016 K.K. suhtes distsiplinaarmenetluse. Distsiplinaarmenetluse

algatamise teatises on välja toodud kõik kaebaja kohta seoses 02.12.2016 intsidendiga

koostatud ettekanded, mis kajastavad tema käitumist üldhariduskoolis. Kinnipeetavat teavitati

samal päeval distsiplinaarmenetluse algatamisest ja kinnipeetavale anti võimalus omapoolsete

selgituste andmiseks (tl 44). Kinnipeetav esitas oma kirjalikud selgitused 08.12.2016 (tl 43).

Kaebajale tutvustati 14.12.2016 distsiplinaarmenetluse protokolli, millele ta keeldus allkirja

andmast (tl 37-38 p).

Kaebaja kinnitab oma selgitustes, et rääkis õpetajaga tõepoolest kõrgendatud toonil, kuna neil

tekkis vaidlus. Väidet, et ta ütles õpetajale, et „istugu see bioloogia sisse“ kaebaja ei tunnista.

Ka ei andnud kaebaja väitel õpetaja talle mingit korraldust maha rahuneda, vaid vaidles

kaebajale vastu kuni saabus hariduskorraldaja. Selgituste kohaselt kahetseb kaebaja õpetajaga

kõrgendatud hääletoonil suhtlemist. Lisaks märgib kaebaja, et valvur J. Tigavasega on palju

probleeme koolis olnud.

6.2.2. Kohus leiab eelpooltoodule tuginedes, et vaidlust ei ole selles, et kaebaja suhtes on läbi

viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on

protokollitud, kaebajale anti võimalus anda omapoolseid seletusi. Seega on kaebajale olnud

tagatud ka piisav võimalus olla ära kuulatud.

6.2.3. Vaidlust ei ole ka selles, et karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku

poolt.

6.2.4. Kohus tuvastas, et kaebajat on teavitatud tema õigustest ja kohustusest, sh Kodukorraga

tutvumise võimalustest.

6.2.5. VangS § 67 punkti 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas

täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele.

Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“

p 1.11.1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud käituma vanglateenistujatega, vangla külastajatega

ning kaaskinnipeetavatega viisakalt ning suhtlemisel järgima kõiki üldtunnustatud

viisakusreegleid. Vanglateenistuse ametniku poole pöördumisel peab kinnipeetav kasutama

Teie-vormi. Kohtumisel teenistujatega ning Vanglat külastavate ametiisikutega peab

kinnipeetav neid tervitama püsti seistes. Üheski vestluses ega pöördumises ei tohi kasutada

ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid.

Kinnipeetava hääletoon ja kehakeel ei tohi olla agressiivsed. Tulenevalt Kodukorra punktist

17.3.5 vangla kutse- ja üldhariduskoolis, samuti eesti keelt õppivate kinnipeetavate õpe toimub

tunniplaanis ette nähtud ruumides. Kinnipeetaval on keelatud õppetöö ajal lahkuda kooli ja

praktika ruumidest. Samuti on keelatud kinnipeetavatel segada tunni läbiviimist, teisi

kinnipeetavaid või lahkuda tunnist ilma õpetaja või vanglaametniku loata. Õpetajal või

vanglateenistujal on õigus kinnipeetav, kes segab õppetööd, tunnist eemaldada. Tunnist

eemaldamist loetakse koolist põhjuseta puudumiseks.

Kaebaja ei ole eitanud, et rääkis õpetajaga kõrgendatud hääletoonil. Kaebaja kahetseb oma tegu.

Kaebaja tegu on kinnitamist leidnud kolme vanglateenistuja ettekandega ja kaebaja enda

selgitustega. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul distsiplinaarmenetluses kogutud

tõenditega kinnitust leidnud, et kaebaja rikkus süüliselt Kodukorra p 1.11.1 ja p 17.3.5.

6.2.6. Vastavalt VangS § 63 lg 1 võib käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude

õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need

on: 1) noomitus; 11) isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise

keelamine kuni 45 päevaks; 2) ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; 3) töölt

eemaldamine kuni üheks kuuks; 4) kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks.

Vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri (tl 2-3) vastab kohtu hinnangul

õiguspärase kaalutlusõigusel põhineva haldusakti nõuetele (HMS § 54 ja § 56 lg 3). Käskkiri

sisaldab nii viiteid õiguslikele kui ka faktilistele asjaoludele ning asjakohaseid kaalutlusi nii

karistamise vajalikkuse kui ka karistuse valiku kohta. Kohus leiab, et kaebajale määratud

karistus on proportsionaalne ja sellist valikut on põhjendatud tuues muuhulgas ära, et kaebajat

ei ole varasemalt distsiplinaarkorras karistatud ja vajaduse, et karistus vastaks kinnipidamise

eesmärgile ning oleks proportsionaalne rikkumisega. Arvestades neid asjaolusid on kaebaja

suhtes õiguspärase kaalutluse alusel kohaldatud kõige leebemat seaduses ette nähtud karistust.

7. Kokkuvõtvalt nõustub kohus Tallinna Vanglaga ja leiab, et distsiplinaarmenetluse käigus on

tõendamist leidnud, et K.K. pani 02.12.2016 toime distsipliinirikkumise, mille eest võis teda

karistada

distsiplinaarkorras.

Distsiplinaarmenetlus

on

läbi

viidud

kooskõlas

menetlusnormidega ning Tallinna Vangla 15.12.2016 käskkiri nr 5-2/1439 on antud kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastav vorminõuetele

ja sel ei esine tühise haldusakti tunnuseid. Eelnevat arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata.

8. Vastavalt HKMS § 108 lg kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti

kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud, siis tuleb

menetluskulud jätta poolte enda kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik